2-20-130635/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-130635

Tsiviilasi

PAKRI KIVI 12 OÜ hagi K.N-i vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

11 477,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PAKRI KIVI 12 OÜ (registrikood 11365294)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Saar

Kostja: K.N (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista K.N-ilt PAKRI KIVI 12 OÜ kasuks põhivõlgnevus 2270,58 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 2270,58 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 3468,24 euro ja sissenõutavaks muutunud

viivise 3468,24 euro osas.

4. Jätta menetluskulud 39,56% ulatuses K.N-i kanda ja 60,44% ulatuses PAKRI KIVI 12

OÜ kanda.

5. Rahuldada PAKRI KIVI 12 OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

6. Välja mõista K.N-ilt PAKRI KIVI 12 OÜ kasuks menetluskulud 816,52 eurot

(käibemaks ei lisandu).

7. Käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb K.N-il tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt 816,52 eurolt (käibemaksuta) viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. PAKRI KIVI 12 OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi K.N-i (kostja) vastu

põhivõlgnevuse ja viivise nõudes.

2. Hagi kohaselt hageja kui üürileandja ja Oolooshop OÜ (endise ärinimega ZeroLiving OÜ)

kui üürnik sõlmisid 19.09.2014 äriruumi üürilepingu. Üürilepingu alusel andis hageja

Oolooshop OÜ kasutusse Paldiskis, aadressil Kivi 12 asuvad lao- ja tootmisruumid kasuliku

pinnaga 150 m2. Oolooshop OÜ kohustus üürilepingu kohaselt äriruumide kasutamise eest

tasuma üüri summas 480 eurot (lisandub käibemaks). Lisaks üürile kohustus Oolooshop OÜ

tasuma ka kõrvalkulud. 2015. aasta detsembris tekkis Oolooshop OÜ-l hageja ees üüri ja

kõrvalkulude võlgnevus. Ajavahemikus 15.12.2015 kuni 30.06.2016 jättis Oolooshop OÜ

täielikult tasumata kokku 14 hageja poolt üürilepingu alusel esitatud arvet kogusummas

5738,82 eurot.

3.

04.07.2016 sõlmisid hageja, Oolooshop OÜ ja ZeroLiving OÜ kolmepoolse üürilepingu lisa

3, mille alusel võttis ZeroLiving OÜ üle üürilepingust tulenevad Oolooshop OÜ õigused ja

kohustused, sh kohustuse tasuda üüri ja kõrvalkulude võlg summas 5738,82 eurot.

ZeroLiving OÜ andis 04.07.2016 hagejale võlatunnistuse, milles ZeroLiving OÜ tunnistas,

et tal on hageja ees 27.06.2016 seisuga võlg summas 5738,82 eurot, millest 5162,82 eurot oli

sissenõutav. ZeroLiving OÜ kohustus võla tasuma hiljemalt 30.09.2016. Võla tasumisega

viivitamisel kohustus ZeroLiving OÜ maksma hagejale viivist 0,1% päevas. Hageja leiab, et

ZeroLiving OÜ poolt allkirjastatud võlatunnistus on deklaratiivne võlatunnistus.

Võlatunnistus on deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja

soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Võlatunnistuse

andmisega loobus ZeroLiving OÜ vastuväidetest võlatunnistuses kirjeldatud nõudele.

4. Võlatunnistusest tulenevate ZeroLiving OÜ kohustuste täitmise tagamiseks andis kostja

04.07.2016 hagejale käenduse. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja samasuguses

ulatuses kui ZeroLiving OÜ, eelkõige põhivõla ja intressi tasumise ning viiviste maksmise

eest ning kahjude ja sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise eest. Käenduslepingut

sõlmides oli kostja võlatunnistuse sisust ja käendatavate kohustuste rahalisest suurusest

teadlik. Kostja oli suhetes hagejaga ZeroLiving OÜ täieõiguslik volitatud esindaja.

ZeroLiving OÜ jättis võlatunnistusest tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata.

Üürileandja pandiõiguse realiseerimisest laekus hagejale võlatunnistusest tuleneva

ZeroLiving OÜ võla katteks 09.07.2019 824,34 eurot ja 15.01.2020 2067,90 eurot. Need

maksed vähendasid võlatunnistusest tulenevat viivisenõuet. Põhivõlg ei vähenenud.

5. Hagiavalduse esitamise aja seisuga on ZeroLiving OÜ võlatunnistusest tuleneva põhivõla

suurus 5738,82 eurot ja viivisevõla suurus 5738,82 eurot, s.o kokku 11 477,64 eurot. Kuna

ZeroLiving OÜ jättis võlatunnistusest tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata, nõudis

hageja käenduslepingu alusel võla tasumist kostjalt. Kostja jättis käenduslepingust tulenevad

kohustused täitmata. Põhivõlgniku ja käendaja vastutavad käesoleval juhul solidaarselt.

6. Hageja leiab, et käendusleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Käenduslepingu

punktis 1 on selgelt ja ühemõtteliselt sätestatud, et kostja käendab võlatunnistusest tulenevate

ZeroLiving OÜ kohustuste täitmist. Seega on käenduslepingus piiritletud konkreetne

võlasuhe, millest tulenevaid kohustusi käendaja käendab. Võlatunnistuse punktis 1 on

loetletud konkreetsed hageja poolt ZeroLiving OÜ-le väljastatud arved, mille tasumata

jätmisest tulenevat võlga põhivõlgnik tunnistas. Samuti on võlatunnistuses kirjas kogu võla

suurus, millest 27.06.2016 seisuga oli sissenõutav 5162,82 eurot. Käenduslepingus on kostja

kinnitanud, et ta on tutvunud võlatunnistusega ning ta mõistab täielikult käenduslepingu ja

võlatunnistusega võetavate kohustuste sisu. Seega vastab käendusleping VÕS § 143 lg 2

sätestatud nõuetele.

7. Lisaks leiab hageja, et käenduslepingust tuleneva hageja põhinõude suurus on 5738,82 eurot,

mitte 5162,82 eurot. Hageja on seisukohal, et võlatunnistuse punktis 1 tunnistas ZeroLiving

OÜ oma võlgnevust hageja ees summas 5 738,82 eurot, millest 5 162,82 eurot oli

võlatunnistuse koostamise kuupäeva (s.o 27.06.2016) seisuga sissenõutavaks muutunud ja 576

eurot muutus sissenõutavaks 30.06.2016. Võlatunnistuse punktis 1 sisalduvas tabelis on

näidatud nii võla sissenõutavaks muutnud osa (5 162,82 eurot) kui ka osa, mis ei olnud

27.06.2016 seisuga veel sissenõutav (576 eurot). Eelnevast taganemata selgitab hageja, et

hageja põhinõude 576 euro suuruse osa algseks aluseks on samuti üürileping, täpsemalt üür

perioodi 16.06.2016 kuni 16.07.2016 eest. Hageja, ZeroLiving OÜ ja kostja vaheliste

läbirääkimiste käigus arvestas hageja vahepealseid laekumisi põhinõude katteks, kuigi oleks

pidanud arvestama neid kõrvalnõuete, sh viivisenõude, katteks. Kuna kompromissile ei jõutud,

siis arvestas hageja hagiavaldusest raha laekumised kõrvalnõuete katteks. Olukorras, kus

kompromissi jäi saavutamata, ei ole hageja poolt läbirääkimiste käigus esitatud avaldustel ja

tehtud ettepanekutel tähtsust. Kostja ei ole oma 12.03.2021 menetlusdokumendis esile toonud

ega tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja poolt hagiavalduses esitatud

nõudearvestus on vale ning ZeroLiving OÜ võlg hageja ees on hageja poolt avaldatust

väiksem.

KOSTJA VASTUS

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Kostja leiab, et käenduslepingus ei ole toodud käenduse maksimaalset summat vastavalt

VÕS §-le 143. Hageja volitatud esindaja, raamatupidaja Aivar Piiriste, on esitanud

ZeroLiving OÜ võlajääkidest totaalselt erinevad kokkuvõtted. Kostja ei tunnista hagis välja

toodud nõudeid ning on püüdnud korduvalt leida kompromissi.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

11. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:



ZeroLiving OÜ (registrikood 12717855) ja hageja sõlmisid 19.09.2014 äriruumi üürilepingu

(dtl 90);



ZeroLiving OÜ on andnud 27.06.2016 võlatunnistuse (dtl 73);



Kostja andis 27.06.2016 isikliku käenduse, mille kohaselt käendab ZeroLiving OÜ

27.06.2016 võlatunnistusest tulenevate kohustuste täielikku nõuetekohast täitmist (dtl 70);



Kostja 27.06.2016 antud käendus on tarbijakäendus;



ZeroLiving OÜ või kostja ei ole tasunud hagejale hagis nõutud summat.

12. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle:



Kas kostjal on 27.06.2016 isikliku käenduse alusel kohustus tasuda kostjale hagis nõutud

summa;



Kas 27.06.2016 käenduslepingus on määratud käendaja vastutuse rahaline

maksimumsumma.

Kohus andis menetlusosalistele 23.01.2023 selgituskirjaga (dtl 139-142) võimaluse esitada

seisukoht, kas kohus on õigesti aru saanud, mille üle pooled vaidlevad ja mille üle nad ei

vaidle. Kumbki pool ei märkinud enda seisukohtades, et kohus oleks vaidluse all olevate ja

mitteolevate asjaolude osas poolte seisukohtadest ebaõigesti aru saanud. Seega lähtub kohus

eeltoodust ning võtab seisukoha selles osas, mille üle pooled vaidlevad.

Põhivõlgnevus

13. Esmalt võtab kohus seisukoha selles osas, kas 27.06.2016 käenduslepingus (dtl 70) on

määratud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ning kas käendusleping on sellest

tulenevalt kehtiv.

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg

1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS §

143 lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse

rahalises maksimummääras. VÕS § 144 lg 2 kohaselt peab tarbijakäenduslepingu puhul

käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema

kirjalikus vormis.

15. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-66-14 (p 23) selgitanud, et kehtiva tarbijakäenduslepingu

sõlmimiseks peavad olema täidetud VÕS § 143 lg-s 2 ja § 144 lg-s 2 sätestatud nõuded ehk

käendaja peab olema võtnud käenduskohustuse kirjaliku tahteavaldusega ja lepingus peab

olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Õiguskirjanduses on

selgitatud, et seadus ei sisalda nõudeid selle kohta, kuidas käendaja vastutuse rahaline

maksimumsumma lepingus kajastada tuleks. Ka kohtupraktikast ei tulene vastutuse

maksimumsumma kokkuleppe sõnastusele selgeid reegleid (Juuraveeb.ee, võlaõigusseaduse

kommenteeritud väljaanne I, § 143 kommentaarid, punkt 3.2.).

16. Pooled ei vaidle, et põhivõlgnik ZeroLiving OÜ (edaspidi põhivõlgnik) on andnud

27.06.2016 võlatunnistuse (dtl 73). Võlatunnistusest nähtub, et: „võlgnik tunnistab oma võlga

võlausaldaja ees 27.06.2016 seisuga summas 5162,82 eurot. Võlg moodustub järgmistest

summadest /…/ (punkt 1). Summadele rakendub poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti

3.9. järgi viivis 0,1% päevas. /…/ (punkt 2)“. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja on

andnud 27.06.2016 isikliku käenduse (dtl 70). Käenduslepingust nähtub, et: „käesoleva

lepinguga K.N, isikukood XXX, aadress xxx, käendab ZEROLIVING OÜ, reg. kood

12936072 ja Pakri Kivi 12 OÜ, reg. kood 11365294 vahel 27.06.2016 sõlmitud võlgnevuse

tunnistamise kokkuleppest tulenevate võlgniku kohustuste täielikku nõuetekohast täitmist

(punkt 1).“ Käenduslepingu punkti 2 kohaselt: „käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui

võlgnik, eelkõige põhivõla ja intressi tasumise ning viiviste maksmise eest ning kahjude ja

sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest.“

17. Kostja on leidnud, et tema poolt 27.06.2016 allkirjastatud käendusleping on tühine, kuivõrd

sellest ei nähtu maksimumsummat. Kohus märgib, et käenduslepingust tulenevalt vastutab

kostja samas ulatuses nagu põhivõlgnik, mh on kokku lepitud, et käendaja vastutuse ulatus on

kaetud põhivõlgniku vastu suunatud intressi, viivise, kahjude ning sissenõudmiskuludega.

Käendaja vastutus on käenduslepingus piiritletud, s.o ta vastutab sellises ulatuses nagu

põhivõlgnik. Põhivõlgniku vastutuse summa tuleneb võlatunnistusest. Käenduslepingu

kohaselt käendab kostja põhivõlgniku ja hageja 27.06.2016 sõlmitud võlgnevuse tunnistamise

kokkuleppest tulenevate võlgniku kohustuste täielikku nõuetekohast täitmist, mh

põhivõlgnevuse, intressi, viivise, kahjude ning sissenõudmiskulude eest. Võlatunnistuse

punktist 1 nähtub, et võlgnik tunnistab oma põhivõlga võlatunnistaja ees 5162,82 euro

ulatuses, samuti on võlatunnistuses esile toodud konkreetsed arved koos summadega. Kostjal

on võimalik võlatunnistusest aru saada, kuidas põhivõlgnevus 5162,82 eurot moodustub.

18. Seadusest ei tulene nõuet, et käendaja vastutuse maksimummäär peab olema numbriliselt

kirjas või käendaja ei saa vastutada samas ulatuses nagu põhivõlgnik või vastutuse

maksimumsummaks saab olla üksnes mingi osa põhivõlgniku vastu suunatud nõudest. Kohtu

hinnangul on eelkõige oluline, et käendaja saaks aru käenduse ulatusest ning käesoleval juhul

on käenduslepingus selgelt väljendatud, et kostja vastutab samas ulatuses nagu põhivõlgnik,

põhivõlgniku vastutus summa täpsusega (5162,82 eurot) nähtub aga võlatunnistusest. Kohus

leiab, et käesoleval juhul ei ole käenduslepingus selliselt vastutuse maksimummäära

sätestamine vastusolus ka hea usu põhimõttega, kuivõrd kostja oli üheks ZeroLiving OÜ

täieõiguslikuks volitatud isikuks – juhatuse liikmeks (dtl 90, 99), on pidanud põhivõlgniku

võlgnevuse suuruse osas läbirääkimisi (dtl 111-116), ta oli põhivõlgniku üks osanikest ning

sai mõjutada põhivõlgniku ZeroLivingu käekäiku ja võlgnevuse kujunemist.

19. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesoleval juhul ei

ole käenduslepinguga ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega on kostja põhivõlgnikuga koos solidaarvõlgnik

ning ta vastutab võlatunnistuse ja käenduslepingu kohaselt hageja ees põhivõlgnevuse

5162,82 euro tasumise eest.

20. Järgnevalt võtab kohus seisukoha selles osas, kas kostjal on 27.06.2016 isikliku käenduse

alusel kohustus tasuda hagejale hagis nõutud põhivõlgnevuse summa (5738,82 eurot).

21. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-66-14 (p 24) selgitanud, et poolte tahet tuleb tõlgendada

lepingu tõlgendamise reeglite järgi. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte

ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb

lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda

samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29

lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille

pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast

lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat.

22. Hageja on väitnud (dtl 127), et kostja vastutab võlatunnistuse ja käenduslepingu kohaselt

mitte 5162,82 euro ulatuses, vaid 5738,82 euro ulatuses, millest 27.06.2016 seisuga oli

sissenõutav 5162,82 eurot. Hageja tugineb mh sellele, et võlatunnistuses on esile toodud

arved, mille alusel võlgnevus kujuneb.

23. Kohus leiab, et kostja ei vastuta hagis nõutud ulatuses, s.o 5738,82 euro ulatuses, vaid

5162,82 euro ulatuses. Põhjendatud ei ole käesoleval juhul tõlgendada võlatunnistust

laiendavalt ning väita, et põhivõlgnik tunnistas võlatunnistuses võlgnevust 5738,82 euro

ulatuses. Võlatunnistuses on selgelt väljendatud, et põhivõlgnik tunnistab enda võlga

konkreetses summas, s.o 5162,82 euro ulatuses. Kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et

võlatunnistuses on esile toodud arved summas 5738,82 eurot. Arvete esile toomisega või

muudest võlatunnistuse punktidest ei ole võimalik kindlaks teha, et poolte ühine tahe oli, et

võlatunnistuse alusel vastutab põhivõlgnik 5738,82 euro ulatuses. Kohus lähtub sellest,

kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus

mõistab võlatunnistust selliselt, et kostja tunnistab võlga 5162,82 eurot ning seda on

võlatunnistuses selgelt väljendatud. Lisaks nähtub võlatunnistusest, et võlatunnistusele on

lisatud järgnev: „lisa 1 – maksegraafik võla tasumiseks. Kogu võlg seisuga 27.06.2017 on

5162,82 eurot, tähtpäev kogu võla tasumiseks 30.09.2016. Arvestatav maksegraafiku järgne

viivis 0,1% tasumata koguvõlalt“. Kohtu hinnangul ei saa lepingupooltega sarnane mõistlik

isik üksnes arvete esile toomisest tuletada, et võla suurus on 5738,82 eurot, võttes arvesse, et

pooled on sõnaselgelt väljendanud võlgnevuse olemasolu 5162,82 eurot. Isegi juhul, kui

põhivõlgnik oli võlgu suuremas summas, on hagi esitatud käendaja vastu ning käendaja

vastutuse määr tuleneb käenduslepingust ja võlatunnistusest, mitte muudest kokkulepetest,

mis olid sõlmitud hageja ja põhivõlgniku vahel. Oluline on, mis tuleneb võlatunnistusest ja

käenduslepingust ning kuidas mõistlik inimene sellest käesoleval juhul aru sai. Seega võttes

arvesse, et kostja kui käendaja vastutus tuleneb võlatunnistusest ja käenduslepingust, vastutab

kostja käendajana põhivõlgniku põhivõlgnevuse täitmise eest 5162,82 euro ulatuses.

24. Kostja on hagivastuses väitnud, et hageja on enne kohtumenetlust esitanud põhivõlgniku

võlajääkidest teistsugused kokkuvõtted (dtl 106). Hageja on kostja seisukohale vastanud, et

hageja, ZeroLiving OÜ ja kostja vaheliste läbirääkimiste käigus arvestas hageja vahepealseid

laekumisi põhinõude katteks, kuigi oleks pidanud arvestama neid kõrvalnõuete, sh

viivisenõude, katteks (VÕS § 88 lg 8). Kuna kompromissile ei jõutud, siis hagiavalduses

arvestas hageja laekumised kõrvalnõuete katteks.

25. VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega

esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud

rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik

määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud.

VÕS § 88 lg 4 kohaselt kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul

pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata

võlausaldaja, kui: 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse

täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud

sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud.

26. TsÜS § 72 järgi saab isik võtta tagasi oma tahteavalduse üksnes siis, kui tahteavaldust

tagasivõttev tahteavaldus jõuab tahteavalduse saajani enne tahteavaldust või sellega ühel ajal.

Riigikohtu 3-2-1-37-08 (p 20) seisukoha järgi ei saa TsÜS §-st 72 lähtudes teisele isikule

tehtud tahteavaldust enam tagasi võtta, kui see on jõudnud tahteavalduse saajani.

27. Hagi kohaselt on hageja teostanud pandiõigust ning pandiõiguse realiseerimisest laekus

hagejale võlatunnistusest tuleneva ZeroLiving OÜ võla katteks 09.07.2019 824,34 eurot ja

15.01.2020 2067,90 eurot. Kostja ei ole eeltoodud hageja väidet vaidlustanud. Asja

materjalidest nähtuvalt ei ole põhivõlgnik ega kostja määranud missuguse kohustuse

täitmiseks on pandiõiguse realiseerimisest saadud raha üle antud. Samas nähtub tsiviilasja

materjalidest, et enne kohtumenetlust on sellise viisi määranud võlausaldaja ehk hageja.

Hageja on 19.10.2020 kirjavahetuses kostjaga selgitanud (dtl 111), et põhivõlgnevus on

2846,58 eurot. Kostjale saadetud 31.08.2020 kirjast (dtl 119) nähtub, et põhivõlgniku

põhivõlgnevuse suurus on 2846,58 eurot. Nimetatud kirja on saatnud Aivar Piiriste, kes

kostja seisukoha kohaselt on hageja raamatupidaja (dtl 106). Hageja ei ole kostja väidet

vaidlustanud. Nimetatud kirjadest ei tulene arvutuskäiku, kuidas vastav summa on saadud,

kuid lihtsa arvutuse järgi võib aru saada, et hageja on pandiõiguse realiseerimisest saadud

summad arvestanud kohtueelselt hagis nõutud põhivõlgnevuse katteks ning põhivõlgnevuse

suuruseks on 2846,58 eurot (5738,82 - 824,34 - 2067,90 = 2846,58). Seega leiab kohus, et

hageja on pandiõigusest laekunud raha arvestanud põhivõlgnevuse katteks, mitte viivise

katteks.

28. Hagejal ei ole TsÜS § 72 kohaselt õigust kohutuste täitmise järjekorra muuta, kuivõrd ta on

selle kohtueelselt kindlaks määranud ning võlgnikule sellest teatanud. Õiguskirjandusest on

selgitatud, et järjekorra määramine ei pea olema otsene teatamine ning sõnaselgelt välja

öeldud, vaid see võib toimuda ka konkludentselt ehk kaudselt võlausaldaja tegudega

(Juuraveeb.ee, võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 88 kommentaarid, p 4.3.)

Kohus leiab, et võlausaldaja on käesoleval juhul võlgnikule teatanud, kui suur on

põhivõlgnevus, milliste nõuete katteks ta saadud raha arvestab, millises osas loeb ta nõude

täidetuks ja millises osas ta enam täitmist ei nõua. Täidetud on ka VÕS § 88 lg 4 sätestatud

tingimused, kuivõrd ta on pärast saadud raha saamist teatanud põhivõlgnevuse suuruse,

kohustuse täitmine ei ole õigusvastane, kohustus on muutunud sissenõutavaks ning tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, et kohustuse olemasolu oleks vaidlustatud.

29. Võttes arvesse, et võlatunnistuse ja käenduslepingu kohaselt vastutab kostja põhivõlgniku

põhivõlgnevuse tasumise kohustuse eest summas 5162,82 eurot, arvestab kohus pandiõiguse

realiseerimisest laekunud summad maha nimetatud summast. Sõltumata hageja väitest, et

põhivõlgniku vastu suunatud nõue on suurem kui 5162,82 eurot, on hageja esitanud hagi

kostja kui käendaja vastu ning käendaja vastutuse alus tuleneb võlatunnistusest ja

käenduslepingust. Kostja kui käendaja vastutuse määra arvestamisel tuleb aluseks võtta

võlatunnistuses märgitud summa. Kuivõrd kohus leidis varasemalt, et põhivõlgnik on

võlatunnistuses tunnistanud enda nõuet 5162,82 euro ulatuses, arvestab kohus

põhivõlgnevuse suuruseks 5162,82 eurot. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ning kostja ei ole

väitnud, et põhivõlgnik või kostja oleks lisaks pandiõiguse realiseerimisest saadud

summadele tasunud võlgnevuse katteks täiendavaid summasid. Seega tuleb kostjal hagejale

hüvitada 2270,58 eurot (5162,82 – 824,34 – 2067,90 = 2270,58).

Viivis

30. Hageja nõuab kostjalt viivist 5738,82 euro ulatuses, määraga 0,1% tasumata summalt päevas.

Hageja on viivise summat arvestanud kuni põhinõude summani.

31. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

32. Võlatunnistusest nähtub, et: „summadele rakendub poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti

3.9. järgi viivis 0,1% päevas /…/ (punkt 2)“. Kohus leidis varasemalt, et käendaja vastutab

põhivõlgnikuga samas ulatuses, mh viivise tasumise kohustuse täitmise osas (vt punkt 17).

Võlatunnistusest nähtub, et põhivõlgnevuse 5162,82 euro tasumise tähtajaks oli 30.09.2016.

Kohus arvestab viivise kujunemist viivisekalkulaator.ee kaudu, kuid ainuüksi põhivõlalt

5162,82 eurolt perioodi 01.10.2016 (sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 09.07.2016

(pandiõigusest saadud raha laekumine 824,34 eurot) osas oli viivise summaks 5224,77 eurot.

Hageja on arvestanud viivist hagis perioodi 01.10.2016-15.03.2021 osas. Kohus leiab, et

kuivõrd kohus mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 2270,58 eurot, on põhjendatud viivise

väljamõistmine põhinõudega võrdses suuruses (Riigikohtu praktikas on sedastatud, et kui

võlausaldaja ei tõendanud põhinõudega võrdsest viivise summast suuremat kahju, ei ole

põhinõudest suurema viivisenõude rahuldamine üldjuhul võimalik - RKTKo nr 3-2-1-66-05,

p 18).. Hageja on arvestanud viivist hagis samal moel, s.o vähendanud viivist kuni

põhivõlgnevuse suuruseni.

Menetluskulud

33. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1

alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

34. Hageja esitas hagi põhivõlgnevuse 5738,82 euro ja viivise 5738,82 euro nõudes, s.o kokku

11 477,64 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 2270,58 euro ja viivise

2270,58 euro ulatuses, s.o kokku 4541,16 eurot. Kohus rahuldab hagi 39,56% ulatuses ja

jätab hagi 60,44% ulatuses rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi

rahuldamise ulatusest 39,56% ulatuses kostja ja 60,44% ulatuses hageja kanda.

35. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

36. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 28.09.2023. Kostja hageja menetluskulude osas

vastuväiteid ei esitanud. Hageja on kandnud lepingulise esindaja kulu 1544,67 eurot. Kohtute

infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku 642 eurot (maksekäsu

kiirmenetluses 192 eurot ja hagimenetluses 450 eurot). Lisaks on hageja tasunud

määruskaebuse esitamise eest riigilõivu 50 eurot. Hagejale on osutatud õigusabiteenust

tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.

37. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv on põhjendatud 650 euro ulatuses. Hagi

esitamise hetkel (15.03.2021) kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § kohaselt tuli kuni 12 500

euro suuruse hagihinna korral tasuda riigilõivu 600 eurot. Hagihind on käesolevas asjas 11

477,64 eurot. Lisaks on põhjendatud hageja poolt 13.11.2020 määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 50 eurot (määruskaebuse esitamise hetkel kehtinud RLS § 59 lg 14). Seega

on hageja tasutud riigilõiv põhjendatud ja vajalik 650 euro ulatuses (600 + 50). Hageja on

tasunud riigilõivu seaduses sätestatust 42 eurot enam ning tal õigus taotleda enam tasutud

riigilõivu tagastamist.

38. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud osaliselt. Kohus arvestab

hageja menetluskulusid järgmiselt:

-

Kohus arvestab hageja esindaja poolt kliendiga suhtlemiseks kokku 1 tund (toimingud

15.03.2021, 18.03.2022, 17.02.2023), summas 140 eurot. Tsiviilasi ei ole keskmisest

keerulisem, asjaolud on selged ning kohus leiab, et 1 tund on piisav kliendiga

suhtlemiseks. Lisaks ei ole kohtul võimalik tegelikku aega kontrollida, kuid arvestab, et

klient ja esindaja omavahel suhtlevad;

-

Ülejäänud toimingud on põhjendatud ja vajalikud nimekirjas märgitud kujul.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud 1414

euro ulatuses (140 + 396,67 + 14 + 494,67 + 16,33 + 23,33 + 219,33 + 28 + 81,67).

Lepingulise esindaja tasule lisandub riigilõiv 650 eurot. Kokku on hageja menetluskulu

põhjendatud ja vajalik 2064 euro ulatuses.

39. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 39,56% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista 816,52 eurot (2064 x 39,56% = 816,52). Menetluskulud ei sisalda

käibemaksu.

40. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka

tsiviilasja materjalidest.

41. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

42. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

43. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus

menetlusosalistele kätte.

44. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

45. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2025. a otsusega nr 2-20-

130635.