2-22-138150/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-138150

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi VK Kontrolli

OÜ vastu 70 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.02.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

VK Kontrolli OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja PM

Kostja VK Kontrolli OÜ (registrikood 12709459),

seaduslik esindaja KT

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.02.2023 otsus menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 2–4). Teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta menetluskulud Osaühing EUROPARK ESTONIA kanda ning

määrata need kindlaks vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses

märgitule.

2. Harju Maakohtu 28.02.2023 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi VK Kontrolli OÜ vastu rahuldamata

(resolutsiooni p 1).

3. Rahuldada VK Kontrolli OÜ apellatsioonkaebus.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA

kanda ning määrata need kindlaks vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni

sõnastuses märgitule.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Jätta hagi rahuldamata.

2-22-138150

5.2. Jätta maakohtus kantud menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA

kanda.

5.3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu EUROPARK

ESTONIA kanda.

5.4. VK Kontrolli OÜ-l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud maakohtus

puuduvad.

5.5. Määrata VK Kontrolli OÜ ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus

kindlaks ja mõista Osaühingult EUROPARK ESTONIA välja VK Kontrolli

OÜ kasuks menetluskulud 100 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 07.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse, milles palus VK Kontrolli OÜ-lt (kostja) välja mõista 70 eurot. Kuna

kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, siis anti tsiviilasja menetlus üle

Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 16.11.2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagiavalduse, milles palus kostjalt

välja mõista hageja kasuks 70 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik / vastutav

kasutaja vähemalt alates 30.04.2018 kuni hagi esitamiseni. Hageja on parkimisteenust osutav

ettevõte. Kostja sõiduk pargiti 27.10.2020 hageja opereeritavale parkimisalale Ahtri 3 (EP42),

Tallinn. Parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus

pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati,

et sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes (puudus parkimispilet ja ei olnud alustatud ka

mobiilset makset). Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste

rikkumisel

tuleb

tasuda

leppetrahv.

Hageja

väljastas

kostjale

leppetrahvinõude

1772 7102 0104 2099 maksetähtajaga 10.11.2020, võlgnevuse summa 30 eurot, mis on kostjal

tasumata.

4. Hagejal on õigus nõuda kostjalt parkimistrahvi sissenõudmiskulu 40 eurot, sest kohtueelselt

saatis hageja 19.03.2021 ja 20.05.2022 meeldetuletuskirjad kostja e-postile.

2-22-138150

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Kostja on parkimise eest tasunud ja seda tõendab parkimispileti nr 31395. Kuivõrd kostja on

tõendanud, et ta ei ole lepingulist kohustust rikkunud, siis ei ole hagejal leppetrahvi nõudeõigust

kostja vastu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 28.02.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda

ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

8. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et:

- kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik / vastutav kasutaja vähemalt alates

30.04.2018 kuni hagi esitamiseni;

- kostja parkis 27.10.2020 hageja opereeritaval parkimisalal Ahtri 3 (EP42), Tallinn;

- hageja on parkimisteenust osutav ettevõte.

9. Hagile lisatud leppetrahvinõude kohaselt on kostjale määratud leppetrahv parkimistasu

maksmata jätmise eest. Kostja on esitanud kohtule parkimispileti nr 31395, mille kohaselt on

hageja opereeritaval parkimisalal Ahtri 3 (EP42), Tallinn 27.10.2020 kell 08:33 kuni

28.10.2020 kell 08:33 parkimise eest tasutud. Kuigi hagejal ei olnud võimalik koheselt

tuvastada parkimise eest tasumist, sest parkimispilet oli armatuurlaual pööratud kujul, siis on

kostja tõendanud, et kõnesolevas parklas ja vaidlusalusel ajal oli parkimistasu tasutud ja kostja

oli seega parkimislepingut täitnud. Seega puudub hagejal alus kostjalt leppetrahvi nõuda.

Kostjale oli määratud leppetrahv parkimistasu maksmata jätmise eest, mitte parkimispileti

armatuurlauale pööratud kujul asetamise eest. Kostja on tõendanud parkimise eest tasumise,

mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

10. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel

arvestada, et kostja küll tasus parkimise eest, kuid hagejal oli võimalik tasumises veenduda alles

kohtumenetluses. Hageja määras kostjale leppetrahvi ja asetas selle sõiduki kojamehe vahele,

mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks. Sombune või vihmane oktoobrikuu ilm ei

ole erandlikuks asjaoluks, mille põhjal võiks järeldada, et kostja ei ole trahviteadet kätte saanud.

Ka on hageja poolt saadetud kostjale kohtuväliselt meeldetuletuskirjad. Kohtu hinnangul

võinuks kostja kohtumenetlust vältida, kui ta trahviteate saamisel või vähemalt

meeldetuletuskirjade saamisel oleks pöördunud hageja poole tasumise tõendamiseks. Kostja on

hagejaga suhtlust vältinud ja on põhjustanud sellega olukorras, kus hagejal oli vajalik esitada

oma õiguste kaitseks hagiavaldus. Maakohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel kostja kanda.

11. Hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ja TsMS § 484² järgne

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Maakohus, hinnates

vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja

kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leidis, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud

ja vajalikud osaliselt, s.o 3 tunni ja 15 minuti asemel 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Õigusabi on

osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Hageja

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale on 165 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjal

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

2-22-138150

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebus

12. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 28.02.2023

otsuse osas, millega jäeti menetluskulud summas 285 eurot kostja kanda ja palub teha uue

otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda.

13. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb hagi rahuldamata jätmisel jaotada menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel, s.o menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

14. Maakohus on ebaõigesti menetluskulud jaotanud TsMS § 162 lg 4 alusel. Kostja esitas juba

21.10.2022 hagejale parkimispileti nr 31395, millega tõendas parkimislepingu täitmist. Kuivõrd

maakohus leidis, et kostja sai parkimislepingu täitmist tõendada ainult parkimispileti nr 31395

esitamisega, siis tuleb lugeda hetkeks, mil hageja pidi aru saama, et kostja on parkimislepingu

kohaselt täitnud, 21.10.2022. Hageja vaidles esitatud hagiavalduses kostjaga, et ainuüksi

parkimispiletiga ei ole kostja tõendanud, et on sõiduki XXXXXX parkimise eest 27.10.2020

tasunud. Kuna hageja menetluskulude tekkimise põhjuseks pole kostja tegevus, siis ei saa olla

menetluskulude jätmine hageja kanda äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Vastustaja seisukoht

15. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras need kindlaks (resolutsiooni p-d

2–4). Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda ja määrata

kindlaks kostja menetluskulud. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

17. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles jaotati ja määrati kindlaks menetluskulud. Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud osas (resolutsiooni p 1), milles hagi jäeti rahuldamata. Selles osas on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

18. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel kostja kanda, leides, et kostjal oli

võimalus kohtumenetlust vältida, kui ta trahviteate saamisel või vähemalt meeldetuletuskirjade

saamisel oleks pöördunud hageja poole parkimistrahvi tasumise tõendamiseks. Kolleegium

nõustub kostjaga, et praegusel juhul puudub menetluskulude jaotamisel alus TsMS § 162 lg 4

kohaldamiseks.

19. Hagimenetluse menetluskulud jaotatakse üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, mille kohaselt

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Erandi sellest näeb ette TsMS § 162

lg 4, mille kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

2-22-138150

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 alusel ei saa jätta menetluskulusid

vastaspoole kanda.

20. Pooled vaidlesid ja jätkasid maakohtus vaidlemist ka peale seda, kui kostja oli

kohtumenetluses hagejale vastanud, et ta on parkimise eest tasunud. Kolleegium peab

vajalikuks märkida, et kui pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas kostja on parkimise eest

tasunud, siis ei saa menetluskulude jaotamise otsustamisel pidada erandlikuks asjaoluks seda,

et maakohus tuvastas, et kostja esitatud väited parkimise eest tasumise kohta on maakohtu

menetluses leidnud tõendamist. Käesolevas asjas jättis maakohus hagi rahuldamata seetõttu, et

kostja tõendas, et on parkimistasu tasunud ja seega polnud hagejal õigust nõuda kostjalt

leppetrahvi tasumist. Kuna üldreegli järgi hagi rahuldamata jätmisel oleks kõik menetluskulud

pidanud kandma hageja ja kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis ei ole põhjendatud

arvata, et poolte menetluskulud oleks tulnud jätta täielikult või osaliselt poolte enda kanda, sest

vastaspoolelt nende väljamõistmine võiks olla ebaõiglane või ebamõistlik. Seega ei ole

kolleegiumi arvates käesolevas vaidluses põhjendatud jätta menetluskulusid TsMS § 162 lg 4

alusel poolte endi kanda. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud

jaotada TsMS § 162 lg 1 järgi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg 3 alusel

hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

22. Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda TsMS § 174 lg 3

alusel ka ringkonnakohus.

23. Kostjal

maakohtus kindlaksmääratavaid

menetluskulusid

ei

olnud. Kostja on

apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot, mis on olnud põhjendatud ja

vajalik menetluskulu. Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 100 eurot.

24. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)