3-23-2410/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2410

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X. X. X.

kinnipidamise

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anastassia

Donets

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X. X. X. X. (sünd. xx.xx.xxxx)

Asja läbivaatamine

28.10.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. X. X. X.

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.12.2023 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kongo Vabariigi kodanik X. X. X. X. saabus Schengeni viisaruumi

01.06.2023 Valgevenest Läti Vabariiki, ületades ebaseaduslikult Läti välispiiri. Isiku sõnade

kohaselt kaotas ta oma isikut tõendava dokumendi (pass) metsas. Kui isik saabus Läti Vabariiki,

taotles ta seal rahvusvahelist kaitset. Isiku sõnade kohaselt tema rahvusvahelise kaitse taotlus

Lätis oli tagasi lükatud ning talle koostati ettekirjutus Läti Vabariigist ja Schengeni viisaruumist

lahkumiseks. Kuni 27.10.2023 viibis isik Läti pagulaskeskuses ning tal ei olnud õigust lahkuda

Läti Vabariigist teise Schengeni liikmesriiki.

3-23-2410

2(7)

2. Isik põgenes Läti pagulaskeskusest 27.10.2023, hankides eelnevalt endale teise isiku nimele

väljastatud Prantsusmaa elamisloakaardi. Isiku eesmärk oli jõuda Soome Vabariiki ning

taotleda seal rahvusvahelist kaitset.

3. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Tallinna piiripunkti piirivalvepatrull

kontrollis 27.10.2023 kell 12.52 Tallinna D-terminalis isikut peale piletikontrolli väravate

läbimist kolmandal korrusel. Isik oli liikumas parvlaevale „MyStar“ reisi sihtsuunaga

TallinnHelsingi. Isik esitas Prantsusmaa elamisloakaardi nr J1QG7RQT3 (välja antud Seine

SaintDenis) isiku Q. Q., ((N), sünd. xx.xx.xxxx) nimele.

4. Piirivalveametnikel tekkis kahtlus, et isik võib kasutada teise isiku dokumenti, kuna esitatud

elamisloakaardil oleva isiku foto ei sarnanenud puudutatud isikuga. Kontrollides isiku

esitatud elamisloakaarti läbi PPA andmebaasi selgus, et elamisloakaardile on kohaldatud

tagasiotsimise artikkel „SIS HIT art 38 – asitõendina tagaotsitav sõiduk või ese, Shengen-ID

0006.021P00003245740800000005.01. Tagaotsimise algusaeg on 14.04.2023 kell 18.04 ja

lõpetamise aeg 14.04.2023.“

5. PPA-le väitis isik, et ta on Mali kodanik nimega Q. Q. ning on 44-aastane. Isik soovis minna

Helsingisse oma poiss-sõbra juurde (K. K., s. xx.xx.xxxx, rahvus Kongo). Isik tuli Eestisse

Riiast FlixBussiga ning enne seda saabus Riiga autoga Prantsusmaalt koos sõpradega (sõidu

eest ei tasunud). Sõbrad läksid hiljem tagasi Prantsusmaale. Isiku sõnul on ta elanud

Prantsusmaal alates 2015. Isik näitas PPA piirivalvuritele oma telefonist kirjavahetust

väidetava poiss-sõbraga prantsuse keeles, kus oli juttu Valgevenest. Samuti näitas isik oma

telefonist kirjavahetust teise isikuga. Vestlus oli inglise keeles. Vestluses oli juttu prantsuse

elamisloakaardist, selle soetamisest ja maksumusest. Hiljem viisid isikuga vestluse läbi PPA

Põhja Prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse valveametnikud. Vestluse

eesmärgiks oli kindlaks teha, mis kodanikuga ja mis isikuga (mis ees- ja perekonnanimi) on

tegemist. Esmase vestluse käigus selgus, et tegemist ei ole Q. Q. nimelise isikuga, vaid

tegemist on hoopis X. X. X. X. nimelise isikuga, kes on Kongo Vabariigi kodanik ja kelle

sünniajaks on xx.xx.xxxx. PPA ametnikud selgitasid isikule, et ta viibib Eestis ilma

seadusliku aluseta ning PPA on kohustatud teda kinni pidama ja saatma tagasi Läti Vabariiki.

Peale olukorra selgitamist esitas isik suuliselt PPA-le soovi taotleda rahvusvahelist kaitset

Eestis. Kuna isiku emakeel on prantsuse keel ja muid keeli ta väga heal tasemel ei vallanud,

oli isiku rahvusvahelise kaitse taotlus esmase toiminguna vastu võetud ning registreeritud

PPA süsteemis.

6. Puudutatud

isik

peeti

PPA

Põhja

prefektuuri

piirivalvebüroo

piiri-

ja

migratsioonijärelevalvetalituse järelevalveametnike poolt kinni 27.10.2023 kell 15.30

Tallinnas, Tallinna Sadama D-terminali PPA ametiruumides aadressil Uus-Sadama 24,

Tallinn, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2,

3 ja 4 alusel 48-tunniks ning toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK).

7. PPA esitas 28.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks VRKS § 362 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks,

kuivõrd isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des

1, 2, 4 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused, sest vastavalt VRKS § 361 lg-le 21 esinevad

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-des 2 ja 9 nimetatud asjaolud.

Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

7.1.

Kuna isikul puudusid isikut tõendavad kehtivad reisidokumendid või muud

dokumendid, mis kinnitaksid tema isikusamasust, ei olnud PPA-l võimalik isiku suuliselt

edastatud andmeid kontrollida ning selgitada välja isiku kodakondsust ja tema viibimise

3-23-2410

3(7)

asjaolusid (VRKS § 361 lg 2 p-d 1 ja 2). Seega on vajalik tuvastada kõik andmed, mida ei ole

võimalik teha 48-tunni jooksul. Isiku kinnipidamise vajadust kinnitasid tema hiljem antud

suulised ütlused PPA ametnikele, milles esitas enda kohta uusi andmeid (uus nimi, kodakondsus

ja sünniaeg). Asjaoludest ilmnes, et isik saabus Eesti Vabariiki teadlikult ilma seadusliku

aluseta, hankis ebaseaduslikul viisil teisele isikule kuuluva isikut tõendava dokumendi ning

kasutas seda eesmärgil luua endale õigusi ja vabaneda kohustustest.

7.2.

Isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks ja isikuga

täiendava intervjuu läbi viimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 4). Taotluse esitamise hetkeks ei ole

alustatud VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingute teostamist. Lisaks peab PPA rahvusvahelise

kaitse menetleja VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete

usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid (vt Riigikohtu

lahend nr 3-19-1068; Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2021 määrus nr 3-21-1404, p 19).

7.3.

Puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68

pdega 2, 3 ja 9). Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel selgus, et isik saabus Eesti

Vabariiki Lätist. Lätis oli isik varasemalt taotlenud rahvusvahelist kaitset. PPA pöördus ametliku

päringuga Läti Vabariigi ametivõimude poole uurimaks, kas nende andmete järgi on isik, X. X.

X. X. (sünd. xx.xx.xxxx), esitanud Lätis rahvusvahelise kaitse taotluse. Läti ametivõimude

päringuvastuse kohaselt oli 27.10.2023 nende kohalikust pagulaskeskusest põgenenud

naisterahvas nimega Z. Z. Z. Z. (sünd. xx.xx.xxxx). Vastusele oli lisatud isiku foto. Fotol

kujutatud inimene sarnanes visuaalselt puudutatud isikuga. Arvestades eelnevat ilmnes, et isiku

puhul esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 7 nimetatud asjaolu ning sama paragrahvi p 4 kohaldamise

vajadus. Viimati nimetatut kinnitab asjaolu, et isik esitas PPA-le uue nimekuju teise sünniajaga.

Selleks, et teha kindlaks, kas tegemist on sama isikuga, kelle kohta edastas infot Läti Vabariik.

PPA-l on vaja esmalt isiku Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse raames

tuvastada kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, isiku samasust ja tema tagasisaatmise

võimalikkust. Lähtudes isiku ütlustest, et ta põgenes Läti pagulaskeskusest, tal ei olnud luba

lahkuda Läti Vabariigi territooriumilt teistesse Schengeni liikmesriikidesse ning isikul on

jätkuvalt soov jõuda Soome Vabariiki, on PPA seisukohal, et selline isiku käitumine viitab

põgenemise ohule. Isik esitas PPA-le teisele isikule väljastatud Prantsusmaa elamisloakaardi,

mis oli registreeritud tagaotsitava esemena. Isik teadlikult hankis endale teisele isikule kuuluva

isikut tõendava dokumendi ebaseaduslikult ning kasutas seda, et tekitada näiline õigus

Schengeni viisaruumis, sh Eestis, seaduslikust viibimisest ja püüdis vabaneda kohustustest. Isik

oli teadlik, et viibib väljaspool Läti Vabariigi territooriumi teistes liikmesriikides seadusliku

aluseta ning tal ei olnud õigust lahkuda Läti Vabariigist. Isiku esitatud isikuandmed ei ühti

täielikult Läti Vabariigi ametivõimude poolt edastatud andmetega. Isik selgitas PPA-le, et tema

nimekuju, mis ta esitas PPA-le on uus ja õige ning see, mis ta esitas

Läti Vabariigi ametivõimudele on vale. Kuna taotluse esitamise hetkeks isiku esitatud nimekuju,

X. X. X. X., koos sünniajaga xx.xx.xxxx ei ole ametlikku kinnitust saanud, et sellise nime ja

sünniajaga isik on olemas ja varasemalt dokumenteeritud, siis on PPAl põhjendatud alus

kahelda isiku isikusamasuses ja tema kodakondsuses.

7.4.

Isik esitas esmase rahvusvahelise kaitse taotluse Lätis, kes on Schengeni liikmesriik.

Kuna Läti Vabariik võttis vastu isiku rahvusvahelise kaitse taotluse ning isikul on õigus viibida

üksnes Läti Vabariigi territooriumil, on isiku eest vastutav riik Läti Vabariik. PPA hinnangul

suurendab põgenemisohtu asjaolu, et selleks, et isik ei oleks kodakondsusjärgsesse riiki või Läti

Vabariiki tagasi saadetud, esitas ta Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse, vaatamata

sellele, et ta ei plaaninud Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid soovis seda teha Soome

Vabariigis. Endale meelepärase Schengeni viisaruumi liikmesriigi otsimine viitab selgelt

3-23-2410

4(7)

sellele, et isik väärkasutab Schengeni viisruumis kehtivat rahvusvahelise kaitse taotlemise ja

andmise süsteemi.

7.5.

VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt

kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Sellises olukorras ei tagaks leebemate

järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes

mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-24-17, p 13). Isikuga seotud asjaolusid arvestades puudub PPA-l alus isiku

usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei

ole Eestis elukohta. Olukorras, kus isik vabastatakse KPK-st, on tõenäoline, et ta hakkaks end

varjama ametivõimude eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist kui ka

võimalikku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu. Isik võib lahkuda ebaseaduslikult

mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid

liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-48-14, p 17).

7.6.

Isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse

põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav

tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks

ning menetlusotsuse tegemiseks.

8. PPA selgitas 28.10.2023 kohtuistungil, et taotleb isiku kinnipidamist ja KPK-sse paigutamist

lisaks VRKS § 361 lg 2 p 2 alusel. Isikut saab pidada Dublin III määruse alusel

tagasisaadetavaks isikuks, kui menetluse käigus leiab kinnitust, et tegemist on sama isikuga,

kes esitas Läti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse. Nende asjaolude väljaselgitamine

võtab aga aega, arvestades keerulist olukorda Läti Vabariigis. Ka meediast on võimalik leida

andmeid immigrantide suure hulga kohta Läti-Valgevene piiril.

9. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei nõustu PPA taotlusega. Oma koduriiki ta tagasi

minna ei taha. Selleks esitaski Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Valgevenesse läks

venekeele kursustele, kuid rahalised vahendid said seal olles otsa ning siis otsustas ta minna

Läti Vabariiki ning taotles seal rahvusvahelist kaitset. Läti aga lükkas tema rahvusvahelise

kaitse taotluse tagasi ning tegi ettekirjutuse Lätist vabatahtlikult lahkuda. Isiku hinnangul võis

ta lahkuda ükskõik millisesse riiki. Isik esitas PPA-le 27.10.2023 teadlikult dokumendi, mis oli

väljastatud teise isiku nimele, et jõuda Soome.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Juhindudes VRKS § 362 lg-dest 2 ja 6 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus

PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.12.2023

(kaasa arvatud).

11. Kohtupraktikast tulenevalt on kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esmakordse loa

andmine põhjendatud, kui loa andmise hetkel teadaolevatest asjaoludest nähtub, et

kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt mittemõõdukas

(Riigikohtu 29.01.2015 otsuse nr 3-3-1-52-14, punkt 14). Kuna tegemist on isiku esmakordse

kinnipidamiskeskusesse paigutamisega, mis toimub piiratud informatsiooni ja äärmiselt

piiratud ajalistes tingimustes (PPA taotlus esitati kohtule 28.10.2023 ning 48 tundi isiku

kinnipidamisest möödub 29.10.2023 kell 15.30), siis tuleb kohtul lähtuda isiku

kinnipidamisel eeskätt sellest, kas PPA esitatud põhjendatud kahtlus põgenemise ohu

3-23-2410

5(7)

esinemisest on eluliselt usutav. 12. Tulenevalt VRKS § 362 lg-st 2 kui rahvusvahelise kaitse

taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid

arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise

kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks KPK-sse kuni kaheks kuuks. Vaidlust ei ole

asjaolus, et puudutatud isik on 27.10.2023 esitanud PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse

ning taotluse menetlemiseks seaduses sätestatud toiminguid ei ole võimalik 48-tunni jooksul

läbi viia (vt menetlusse võtmise teade; digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 10).

13. Täidetud on VRKS § 361 lg 2 punktide 1 ja 2 eeldused. Kohus nõustub PPA 28.10.2023

taotluse lehekülgedel 3-4 toodud põhjendustega (dtl-d 6-7). Vaidlust pole selles, et isikul

puuduvad kehtivad reisidokumendid, mistõttu on vaja tuvastada tema isik (VRKS § 361 lg 2 p

1). Kuigi isik on öelnud oma nime ja sünniaja, siiski ei ole isiku ütlused usaldusväärsest, sest

esmasel kontrollil väitis ta PPA-le, et tema nimi on Q. Q., on Mali kodanik ning 44-aastane.

Hiljem aga väitis isik, et tema nimi on X. X. X. X. (sünd. xx.xx.xxxx) ja ta on Kongo Vabariigi

kodaniks. Läti ametivõimud aga on edastanud vastuseks PPA päringule hoopis kolmanda

variandi isiku nimest ja sünniajast, kuid fotol visuaalselt puudutatud isikuga sarnane ning sama

kodakondsusega isik (dtl-d 34-36). Samuti on isik ise kinnitanud 28.10.2023 kohtuistungil, et

ta viibis Lätis, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid lahkus sealt taotluse

tagasilükkamise tõttu. Seetõttu esineb PPA-l vajadus kontrollida isikusamasust ja tema

kodakondsust (VRKS § 361 lg 2 p 2). Kohus märgib, et on leidnud tuvastamist, et VRKS § 361

lg 2 p-de 1 ja 2 eeldused on täidetud, siis puudub vajadus kontrollida, kas ka sama lõike punktide

4 ja 7 eeldused on täidetud. Küll aga märgib kohus niipalju, et hetkel puuduvad tõsikindlad

andmed, et tegemist on isikuga, kelle kinnipidamine on vajalik eesmärgiga anda ta Läti

Vabariigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras üle

(VRKS § 361 lg 2 p 7).

14. Riigikohus on selgitanud oma määruses nr 3-22-56/87, et isik on Eestis esitatud

rahvusvahelise kaitse taotluse alusel taotleja staatuses kuni üleandmise otsuse tegemiseni,

millega on jäetud tema rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata (vt p 19). Kui aga ka Läti

Vabariigis pole isiku suhtes veel lõplikku otsust rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud,

siis saab isikut jätkuvalt pidada rahvusvahelise kaitse taotlejaks tema Lätis esitatud taotluse

alusel ka peale PPA poolt tehtava üleandmise otsuse tegemist (vt Riigikohtu määrus nr 3-

2256/87, p 20).

15. Küll aga peab kõigi nende aluste esinemisel isiku KPK-sse paigutamiseks esinema ka

põgenemisoht. Kohtu hinnangul puudub kahtlus, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VRKS §

361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 2). Vaidlus puudub selles, et isik on esitanud PPA-le

valeandmeid, kui 27.10.2023 isiku kontrollimisel esitas piirivalveametnikele teadlikult

dokumendi, mis oli väljastatud teisele isikule ning registreeritud kui tagaotsitav ese (VSS § 68

p 2). Seda asjaolu on isik kinnitanud 28.10.2023 toimunud kohtuistungil. Samuti väitis isik

ennast olevat Q. Q., kes on Mali Vabariigi kodanik (sünd. xx.xx.xxxx), kuid hiljem ütles, et ta

on ikkagi X. X. X. X., Kongo Vabariigi kodanik (sünd. xx.xx.xxxx). Aga ka hiljem menetluse

käigus võib selguda, et isiku nimi on hoopis Z. Z. Z. Z. (sünd. xx.xx.xxxx), Kongo Vabariigi

kodanik, nagu on kirjas Läti Vabariigi andmebaasis (dtl 36).

Lisaks on isik enda sõnade kohaselt lahkunud Läti Vabariigist peale seda, kui tema

rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehti keelduv otsus ning isikule tehti lahkumisettekirjutus

(VSS § 68 p 9). Seda kinnitas isik ka 28.10.2023 kohtuistungil. Sellest johtuvalt on põhjendatud

jaatada põgenemisohu esinemist.

16. Samuti on PPA õigesti märkinud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab

isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu lahend

3-23-2410

6(7)

nr 3-3-1-24-17, p 13). Eelnevalt väljatoodud asjaoludest (nt valeandmete esitamine ja

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine üksnes eesmärgiga vältida väljasaatmist) nähtub, et

isiku varasem käitumine aga sellist usaldust ei tekita.

17. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kaheks kuuks

ebaproportsionaalne meede, arvestades, et eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses toimingute tegemise ajaks (sh toimingute, mis

eeldavad isiku isiklikku osavõttu või kohalolu (vt VRKS § 15 lg 1)). Tõhusamate alternatiivide

puudumisel on taotletav meede mõõdukas. Samuti on PPA 28.10.2023 põhjendatult selgitanud,

et juhul, kui menetluse käigus leiab kinnitust, et tegemist on sama isikuga, kes esitas Läti

Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid selle tagasilükkamisel lahkus omavoliliselt

pagulaste keskusest, võtab tagasivõtmisepalve vormistamine ja esitamine ning sellele vastuse

saamine kuni 2 kuud aega. Seejuures tuleb arvestada, et Lätis on keeruline olukord, arvestades

ebaseaduslike sisserändajate hulka Läti-Valgevene piiril1.

18. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.12.2023 (kaasa arvatud).

1 https://www.err.ee/1609147639/err-lati-valgevene-piiril-iga-paev-tabatakse-100-illegaalset-immigranti

3-23-2410

7(7)

(allkirjastatud digitaalselt)