2-18-12045/222 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-12045

Kohtuasi

X ja Y avaldus Q jt vastu endise olukorra taastamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.06.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I (määruskaebuse esitaja): X (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Avaldaja II: Y (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX), esindaja X (e-post XXX)

Puudutatud

isik

I

(vastustaja

I):

Q

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post XXX)

Puudutatud isikud II- XLVI eemaldatud

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 06.06.2022 määrus osas, milles kohus jättis

rahuldamata X avalduse Q jt vastu endise olukorra taastamise nõudes ja saata asi

selles osas menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Muus osas on Harju

Maakohtu 06.06.2022 määrus jõustunud.

2. X määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

2-18-12045

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (Avaldaja I) ja Y (Avaldaja II) esitasid 10.08.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles

palusid rahuldada avaldus puudutatud isikute vastu endise olukorra taastamise nõudes ning

kohustada: 1) puudutatud isikuid kõrvaldama nende korteriomandites asukohaga Tuulemaa 10

ja küttesüsteemi osa ümberehitus ja taastama küttesüsteem vastavalt elamu küttesüsteemi

plaanile 30 päeva jooksul alates tehtava kohtulahendi jõustumisest. Taastamistööd tuleb

puudutatud isikutel teha oma rahalistest vahenditest; 2) puudutatud isikuid tellima

küttesüsteemi taastamistööd äriühingutelt, millised omavad majandustegevuse registris (MTR)

vastavat registreeringut küttesüsteemi tööde teostamiseks; 3) puudutatud isikut Tuulemaa 10

korteriühistu üle andma puudutatud isikutele elamu Tuulemaa 10 küttesüsteemi plaan ja

tagama, et peale puudutatud isikute poolse küttesüsteemi taastamist puudutatud isikute

korteriomandis oleks taastatud elamu ühtne küttesüsteem vastavalt plaanile ja kohustada

korteriühistut tellima vastav töö äriühingutelt, millised omavad MTR-s vastavat registreeringut

küttesüsteemi ehituse töödeks; määrata lõpplahendis, et kohtutäituril ja avaldajatel koos

esindajaga on õigus siseneda Tallinnas aadressil Tuulemaa tn 10 puudutatud isikute

korteriomanditesse, samuti ruumi, kus asub elamu küttesüsteem ja viibida seal küttesüsteemi

taastamistööde aja; jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.

2. Avalduse kohaselt on avaldajad Tuulemaa 10 korteriomandi nr 21 kaasomanikud. Tuulemaa

10 elamus on 40 korteriomandit. Vastavalt Ehitisregistri andmetele on Tuulemaa 10 elamu

soojusvarustuse liik kaugküte. Avaldajate korteriomandis nr 21 ja korteriomandites nr 1, 3, 5,

7, 8, 10-15, 18, 22, 24- 26, 31, 32, 34, 38 on vastavalt elamu tehnilistele andmetele kaugküte,

sh keskkütte torustik, radiaatorid jne. Puudutatud isikute korteriomandites, s.o korteriomandites

nr 2, 4, 6, 9, 16, 17, 19, 20, 23, 27, 28, 29, 30, 33, 35, 36, 37, 39 ja 40 kaugküte puudub, s.t neis

korteriomandites on omavoliliselt eemaldatud küttetorustik ja osaliselt radiaatorid ning üle

mindud gaasiküttele.

3. Tuulemaa 10 elamu korteriomanikud on elamu majandamiseks asutanud korteriühistu.

Tuulemaa 10 korteriühistu (korteriühistu) esitas Harju Maakohtusse avaldajate vastu hagi

endise olukorra taastamise nõudes. 19.09.2016 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-17250

otsuse, millega rahuldas korteriühistu Tuulemaa 10 hagi X ja Y vastu endise olukorra taastamise

nõudes ja kohustas neid kõrvaldama korteriomandi asukohaga Tuulemaa 10-21 Tallinn

küttesüsteemi osa ümberehitus ja taastama küttesüsteemi vastavalt küttesüsteemi plaanile 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldajate korteriomandis nr 21 taastati

küttesüsteem täitemenetluse nr täitemenetlustega nr 022/2016/6886 ja 6887 raames ning

taastamistööd tehti kohtutäitur Elin Vilippuse järelevalve all äriühingu poolt, mis oli kirjas

avaldajate suhtes tehtud kohtuotsuses, kuid millel puudus MTR-i järgi vastavas valdkonnas

tegevusluba. Tuulemaa 10 korteriühistu ei ole esitanud kohtusse hagi ülejäänud korteriomanike

suhtes (puudutatud isikud), kes on samuti omavoliliselt eemaldanud küttetorud ning üle läinud

gaasiküttele.

4. Tuulemaa 10 elamu kaasomanikud, s.o kõik 40 korteriomandi kaasomanikku ei ole sõlminud

kokkulepet, mille kohaselt võiks või saaks puudutatud isikud enda korteriomandid ühtsest

küttesüsteemist eraldada, eemaldada kaasomandis oleva küttetorustiku ja üle minna

gaasiküttele. Avaldajatele teadaolevalt jagab lubasid keskküttetorustiku eemaldamiseks ja

korterite eraldamiseks keskküttesüsteemist, samuti gaasiküttele üleminekuks eelkõige

korteriomandi nr 17 omanik F, kes on aastaid alusetult pidanud ennast korteriühistu juhatuse

liikmeks, ehkki tema juhatuse liikme volitusi üldkoosolek pikendanud ei ole. Elamu ühiseks

2-18-12045

kasutamiseks kuuluvad vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad

torustikud (sh keskküttetorustikud), kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele,

et need läbivad korteriomandi reaalosa. Seega kuulub elamu keskküttetorustik elamu

kaasomanike kaasomandisse.

5. Avaldajate nõude alus on AÕS § 72, § 74 ja § 89. Puudutatud isikud on oma korterisse

paigaldanud autonoomse gaasikütte ja gaasikütte paigaldamise käigus eemaldati ka osa elamu

küttesüsteemi torustikust. Lähtuvalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-50-11 on puudutatud isikud

teinud toimingu, milleks on tarvis kaasomanike kokkulepet. Selline kokkulepe või ka teiste

kaasomanike nõusolek puudub. Korteriühistu ega selle juhatus ei saa ega tohi anda luba

üksikute

korteriomandite

ühtsest

keskküttesüsteemist

eraldamiseks,

keskküttetorude

eemaldamiseks ja gaasiküttele üleminekuks, kui puudub kõigi kaasomanike/korteriomanike

vaheline vastav kokkulepe. Korteriühistu juhatuse luba ei ole samastatav 40 kaasomaniku

vahelise kokkuleppega. Avaldajate hinnangul ei ole tegemist sellise rikkumisega, mida

avaldajad

ja

teised

korteriomanikud/kaasomanikud

peaksid

taluma,

kuna

elamu

keskküttesüsteem on rikutud, keskküttega korterites on soojaga varustamine häiritud,

küttesüsteem on tasakaalust väljas ja soojusarvestus korteriomanikele toimub absoluutselt

arusaamatult ja vastuolus korteriühistu põhikirjaga. Puudutatud isikud rikuvad kaasomanike (sh

avaldajate) õigusi, kuna on enda korteriomandi elamu ühtsest küttesüsteemist omavoliliselt

eraldanud ja küttesüsteemi läbi lõiganud kõigi kaasomanike kokkuleppeta/nõusolekuta,

rikkudes kõigi hageja liikmete/korteriomanike/kaasomanike kaasomandi osa. Avaldajate

korteriomand asub esimesel korrusel ning tubade temperatuur talveperioodil on kusagil 15

kraadi piires, s.t korter on külm. Lisaks tekkivatele tehnilistele häiretele elamu soojusvarustuses

põhjustab selline lahti ühendamine probleeme ka elamu (ühistu) küttekulude jaotamisel

korterite vahel. Lahtiühendatud korteri omanik (puudutatud isikud) või valdaja taotleb enda osa

olulist vähendamist kogu elamu küttekulude jaotamisel või isegi täielikku vabastamist hoone

küttekulude tasumisest. Oluliseks probleemiks üksikute korterite lahkumisel üldisest

soojusvarustuse süsteemist on ka see, et tavaliselt on hoone soojuskeskuses paigaldatud ainult

üks soojusarvesti, mis mõõdab antud hoones tarbitava soojushulga summaarsena, s.o küte + soe

vesi. Üksiku(te) korteri(te) lahkumine üldisest küttesüsteemist tekitab raskusi rahaliste

arvelduste osas, kuna ei osutu võimalikuks täpselt määratleda küttesoojuse ja sooja tarbevee

soojuse vahekorda. Lisaks mõjudele küttesüsteemi tööle, avaldab korterite lahti ühendamine

mõju ka hoone ehituskonstruktsioonidele, seda juhul kui lahti ühendatud korterit ei köeta üldse

või hoitakse seal normaalsest oluliselt madalamat temperatuuri.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Puudutatud isik I (Q) leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Avaldajad ei selgita, kuidas

puudutatud isik I rikub nende õigusi. Avaldajate varasem kohtuvaidlus korteriühistuga

tsiviilasjas 2-15-17250 lõppes nende negatiivse otsusega. Käesoleva kohtuasja alustamise

eesmärk on rahulolematus korteriühistu suhtes. Avaldusest ei selgu, kuidas on puudutatud isik

I rikkunud avaldajate õigusi ja millise reaalse õigushüve nad saavutavad, kui kohus avalduse

puudutatud isiku I suhtes rahuldab. Puudub mõjuanalüüs, kuidas nõude rahuldamine muudab

elamu ja kaasomanike olukorda. Tuulemaa 10 elamu on valminud 60 aastat tagasi, esialgu oli

korterites ahiküte. Aastal 2002 alustasid korteriomanikud (kaasomanikud) kõigi elanikega

kooskõlastatult vastava projektdokumentatsiooni alusel küttesüsteemi viimist gaasiküttele.

Korteriühistu oli välja töötanud ranged nõuded elamu küttesüsteemi muutmiseks ja

paigaldamiseks. Neid nõudeid eirasid avaldajad oma tegevusega ise. Q ja teiste kaasomanike

korteris on gaasikütte süsteem paigaldatud aastaid enne, kui avaldajad omandasid korteri nr 21.

Avaldajad olid sellest teadlikud. Avaldajate nõue on aegunud. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus

nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja

2-18-12045

(aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse

täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist

arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude

sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib

nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg

kohustuse rikkumisest. Sama lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil

õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Puudutatud isik I palub

kohaldada aegumist. Avaldajate nõue on ka alusetu, tõendamata ja perspektiivitu ning tuleb

jätta rahuldamata.

Puudutatud isik XXIV (Tallinn, Tuulemaa 10 korteriühistu) seisukoht

7. Korteriühistu palus jätta avalduse rahuldamata. Tallinn, Tuulemaa tn 10 elamus asuvast 40

korteriomandit on 22 korteriomandil individuaalne gaasikütte seade. Need korterid on 2, 4, 5, 6,

8, 9, 16, 17, 19, 20, 23, 27, 28, 29, 30, 32, 33, 35, 37, 38, 39 ja 40. Lisaks märgitud korteritele

paigaldasid individuaalse gaasikütte oma korterisse ka korteriomandi nr 21 omanikud X ja Y.

Märgitud korter on Harju Maakohtu 19.09.2016 otsuse tsiviilasjas 2-15-17250 alusel tagasi

ühendatud elamu üldisesse küttesüsteemi põhjusel, et avaldajad ei järginud eraldumiseks

kehtestatud korda. Tuulemaa tn 10 elamu on ehitatud 1957. aastal. Elamus ei ole 63 aasta jooksul

kapitaalremonti, sh küttesüsteemi renoveerimist tehtud. Tuulemaa tn 10 elamu korterid erastati

vallasasjadena 1990ndatel aastatel. Korterite erastamise ajaks oli elamu küttesüsteem

amortiseerunud. Mõnes korteris ei tõusnud talvel temperatuur kõrgemale 12 kraadist, mõnes oli

aga temperatuur suhteliselt talutav. Samas erastatud korterite omanikel puudus raha ja otsustavus

elamu kaugküttesüsteemi kapitaalseks remondiks ehk sisuliselt väljavahetamiseks. Mitmed

korteriomanikud leidsid väljapääsu gaasikütteagregaatide paigutamisest korteritesse ja korteri

ühtsest kaugküttesüsteemist väljalülitamises. Kuivõrd ühtsest küttesüsteemist lahkumisel

tekkisid mitmed probleemid (gaasiohutus, kaugküttesüsteemi tasakaalustatus, küttekulude jaotus

jms) ning see ei saanud toimuda isevoolu teed, otsustasid korteriomanikud korteriühistu

asutamisel 16.10.1998 kehtestada korteri elamu küttesüsteemist eraldumise korra. Vastav kord

võeti vastu korteriomanike poolt ja sätestati korteriühistu põhikirjas. Põhikirja kohaselt on ühistu

liige

(korteriomanik)

kohustatud

korteri

kütte

ja/või

soojaveevarustuse

süsteemist

väljalülitamiseks taotlema juhatusele luba ning pärast loa saamist sulgema kütte ja/või

soojaveevarustuse süsteemid juhatuse poolt kehtestatud korras ning lubama ühel juhatuse liikmel

(või juhatuse poolt volitatud isikul) kuni kaks korda kuus siseneda korterisse kütte ja/või

soojaveevarustuse süsteemist väljalülituse kontrollimiseks. Enne ühistu asutamist kütte ja/või

soojaveevarustuse süsteemist toimunud väljalülitamised tuleb juhatuse poolt antud tähtajaks viia

kooskõlla juhatuse poolt kehtestatud kütte/ soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamise korraga.

Juhatuse poolt kehtestatud nõuete täitmatajätmisel või mittenõuetekohase täitmise korral ei võeta

korteri kütte ja (või) soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamist soojuse ja sooja vee eest tasu

arvestamisel arvesse. Korteri elektri- või muuliigilisele küttele üleviimiskeks (nii õhu kui vee

soojendamiseks) oli korteriomanik kohustatud taotlema juhatuselt kirjalikku luba, mis antakse,

kui kütteliigi muutus ei kahjusta teisi kortereid, maja tervikuna, ega tema üldkasutatavaid

kommunikatsioone. Enne ühistu asutamist toimunud elektri- või muuliigilisele küttele

üleviimised otsustab uuesti juhatus ning loa mittesaamisel on ühistu liige kohustatud taastama

omal kulul endise olukorra juhatuse poolt antud tähtajaks. Põhikirja võtsid vastu kõik 39

korteriühistu asutajat. Täites põhikirja kehtestas juhatus detailse individuaalsele gaasiküttele

üleviimise tingimused (korra) ning on jälginud ja järginud aastate jooksul selle täitmist. Muu

hulgas kontrollis korteriühistu juhatus vajadusel projekti olemasolu, OÜ Tehnokontrollikeskus

poolt teostatava gaasipaigaldise kasutusele eelneva tehnilise kontrolli akti olemasolu, tööde

teostamist vastavat päevust omava ettevõtja poolt jm nõuete täitmist. Individuaalsele küttele üle

läinud korterid maksavad elamu küttekulu osaliselt 5% ulatuses nn soojuskadude eest ja vastava

2-18-12045

valemi alusel elamu üldkasutatavate ruumide kütte eest. Valdavas osas eraldusid korterid ühtsest

küttesüsteemist enam kui 10 aastat tagasi. Korteriühistu juhatus on täitnud korteriomanike tahet

ja tegutsenud korteriomanike poolt vastu võetud põhikirja alusel ning jälginud ohutusnõuete

täitmist, s.h tellinud gaasipaigaldiste auditi.

8. 19.09.2013 omandasid avaldajad korteriomandi nr 21, mille eelnev omanik on korteriühistu

asutajana hääletanud põhikirjas sätestatud küttesüsteemist eraldumise korra poolt. 2014. aastal

paigaldasid avaldajad korterisse nr 21 autonoomse gaasikütteseadme. Korteri eraldamisel elamu

küttevõrgust ning autonoomse gaasikütteseadme paigaldamisel ei järginud korteri nr 21

omanikud korteriühistu põhikirjas ja selle alusel juhatuse poolt kehtestatud korda, s.h ei küsinud

nõusolekut korteriühistu juhatuselt ega kasutanud töö tegemisel selleks vastavat päevust omavat

töövõtjat. Avaldajad lasid lihtsalt oma korteris kaasomandis oleva elamu küttesüsteemi torustiku

maha lõigata. Harju Maakohtu 19.09.2016 tsiviilasjas 2-15-17250 tehtud otsuse alusel on

korteriomand taaslülitatud elamu kaugküttevõrku.

9. Tallinna, Tuulemaa tn 10 korteriühistu ei ole nõus käsitlusega, et Tuulemaa 10 elamus ei ole

elamu keskküttesüsteemist eraldumiseks olemas kõigi korteriomanike nõusolekut. Riigikohus on

lahendis 3-2-1-50-11 p 10 esmakordselt asunud seisukohale AÕS § 72 lg 1 tõlgenduse küsimuses,

mille kohaselt korteri eraldamine elamu üldisest küttsüsteemist on ühise asja oluline muutmine,

seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Samas on Riigikohus

märkinud, et selle kokkuleppega on võrdsustatud korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt

on hääletanud kõik korteriomanikud. Valdav osa Tallinn, Tuulemaa tn 10 ühtest küttesüsteemist

eraldumistest toimus enne 2011. aastat, seega ajal, kui AÕS § 72 lg 1 tõlgenduse küsimuses

valitses õiguslik ebaselgus ja arvamuste paljusus ning õiguslikult korrektseks ja aktsepteeritavaks

peeti nii enamusotsust kui ühistu nõusolekut. Konkreetsel juhul, 13 aastat enne Riigikohtu

viidatud otsust, võtsid 39 korteriomanikku 40-st vastu põhikirja, milles sätestasid ühtsest

küttesüsteemist eraldumise korra ja delegatsiooninormi selles küsimuses korteriühistu juhatusele.

Vallasajaks olnud korteri nr 5 omanik W korteriühistu asutamiskoosolekul ei osalenud, küll aga

on korteriomandi nr 5 järgnev omanik U põhikirjas kehtestatud korda ja korteriomanike

kokkulepet aktsepteerides korteri nr 5 eraldanud ühtsest küttesüsteemist. Seega sisuliselt on kõik

korteriomanikud, s.h avaldajad, vähemalt oma tegevusega on küttesüsteemist eraldumise

võimalust ja korda aktsepteerinud. Ühtsest küttesüsteemist on eraldunud 22 korteriomanikku 40-

st ehk enamus. Eraldumine on toimunud alates 1990-ndate aastate keskpaigast ja valdavas osas

enne 2010. aastat. Ükski korteriomanik/korteriühistu liige ei ole 22 aastat tagasi vastu võetud

korteriühistu põhikirja küttesüsteemist eraldamise korra sätteid vaidlustanud. Samuti ei ole

korteriomanikud vaidlustanud korteriühistu juhatuse poolt kehtestatud reegleid küttesüsteemist

eraldumiseks ega küttekulude jaotamise korda. Seega vähemalt 20 aastat põhikirjas sätestatud

eraldumise kord kõigile korteriomanikele sobis ja sobib käesoleval ajal ühe erandi ehk

avaldajatega. Rida ühtsest küttesüsteemist eraldunud korterid on vahetanud omanikku ning uued

omanikud on ostnud heas usus individuaalse gaasiküttega korteri.

10. Avaldajad ei ole suutnud avalduses esile tuua ühtegi kaalukat argumenti, mis viisil

kehtestatud kord nende õigusi riivab. Ka avaldajad ise eraldasid ennast ühtsest küttesüsteemist ja

järelikult pidasid seda õigeks ja kaasomanike huvidele vastavaks. Isegi, kui eeldada, et

küttesüsteemist eraldumine ei ole toimunud õiguspäraselt, tuleb kaaluda võimaliku rikkumise

tagajärgi. Valdavat osa korteriomanike toimunud eraldumine rahuldab, ühtse küttesüsteemi

taastamine korterite kaupa on seostud märkimisväärsete kulutustega, mille tagajärjeks oleks

elamiskõlbmatud külmad korterid. Märgitud tagajärge tuleks võrrelda alaliselt Venemaal

Peterburis elavate avaldajate väidetava õiguste riivega, mida isegi mõistlikul viisil ei ole esile

toodud. Mõistlikul viisil käitudes tuleks Tuulemaa 10 elamus teostada kapitaalremont ja selle

käigus kas rajada kõiki kortereid hõlmav uus küttesüsteem või leida muu insenertehniline

2-18-12045

lahendus. 22 korteri tagasilülitamine amortiseerunud küttesüsteemi, mis ei võimalda tagada

kortertites eluruumile ettenähtud miinimum temperatuuri, oleks aga ebamõistlik 22

korteriomaniku huvi kahjustamine. Elamu reoveerimise ja selleks rahalise katte leidmise ehk

laenu saavad aga otsustada ainult korteriomanikud nõutava kvoorumi olemasolu ja

häälteenamuse korral.

Ülejäänud puudutatud isikute seisukoht

11. Puudutatud isikud II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, XI, XII, XIII, XIV, XV, XVI, XVII,

XVIII, XIX, XX, XXI, XXII, XXIII, XXVIII, XXXV, XXIX, XXXVI, XXXVII, XXXVIII,

XL, XLIII, XLVI vaidlesid avaldusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

12. Harju Maakohus jättis 06.06.2022. a määrusega X ja Y avalduse Q jt vastu endise olukorra

taastamise nõudes rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

13. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli kohus seisukohal, et esitatud avaldus tuleb jätta

rahuldamata. Kohus tugines asja lahendamisel TsMS § 613 lg 1 p-le 1, § 613 lg-le 2 ja § § 477

lg-le 1.

14. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, avaldajad on Tallinnas asuva Tuulemaa 10 elamus

asuva korteri nr 21 omanikud. Puudutatud isikud on Tallinnas, Tuulemaa 10 elamu ülejäänud

korterite omanikud ning puudutatud isik XXIV on Tuulemaa 10 korteriühistu. Avalduse kohaselt

on Tuulemaa 10 elamus korterid nr 2, 4, 5, 6, 8, 9, 16, 17, 19, 20, 23, 27, 28, 29, 30, 32, 33, 35,

37, 38, 39 ja 40 lahkunud tsentraalsest keskküttesüsteemist ning paigaldanud oma

korteriomanditesse individuaalsed gaasikütte seadmed. Avaldajate hinnangul on vastavad

korteriomanikud seeläbi põhjustanud olukorra, kus osa korterites on talvel ebamõistlikult madal

temperatuur ning küttekulude suurust on keeruline arvutada. Samuti puudus kõnealustel

korteriomanikel tsentraalse küttesüsteemi muutmiseks kõigi kaasomanike nõusolek. Avaldajad

paluvad endise olukorra taastamist ja kohustada tsentraalsest küttesüsteemist lahkunud

puudutatud isikuid kõrvaldama nende korteriomandites asukohaga Tuulemaa 10 küttesüsteemi

osa ümberehitus ja taastama küttesüsteem vastavalt elamu küttesüsteemi plaanile 30 16 päeva

jooksul alates tehtava kohtulahendi jõustumisest. Puudutatud isikud vaidlesid esitatud nõudele

vastu, kuna leiavad, et see on aegunud ja põhjendamatu.

15. Võttes arvesse, et käesolevas vaidluses on esitatud aegumise vastuväide, analüüsis kohus

esmalt, kas avaldajad on oma nõude esitanud selleks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Riigikohus on lahendis nr 2-16-16764 p-s 11 asunud seisukohale, et aegumise kohta otsuse

tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja

tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (vt RKTKo, 17.06.2020, 2-18-

7948/81, p 11; RKTKo 09.05.2018, 2-16-4918/86, p 10; RKKKo 01.06.2016, 3-1-1-41-16,

p 14; RKTKo 27.05.2015, 3-2-1-44-15, p 14; RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-40-13, p 13).

16. Kohus oli seisukohal, et antud juhul, kus avaldajad on esitanud endise olukorra taastamise

nõude, saab avaldajate nõude alus olla AÕS § 89, mille kohaselt on omanikul õigus nõuda

omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse

kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest

hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Ka Riigikohus on

lahendis nr 2-17-11887 p-s 13 asunud seisukohale, et olukorras, kus korteriomanik on rikkunud

teise korteriomaniku omandiõigust, mis ei ole seotud valduse kaotusega, võib viimasel olla

2-18-12045

korteriomaniku vastu endise olukorra taastamise nõue, mh AÕS § 89 alusel (nt RKTKo

24.10.2018, 2-17-7999/68, p 34; RKTKo 28.03.2012, 3-2-1-13-12, p 12). Kolleegium jääb

seisukohale, et AÕS § 89 kohaldub mh korteriomanikest kaasomanike vahelistes suhetes.

17. Seoses AÕS §-l 89 põhineva nõude aegumisega on asjaõigusseaduse kommenteeritud

väljaandes (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Paul Varul jt, lk 413) asutud

seisukohale, et kuna AÕS §-st 89 tulenevad nõuded on suunatud kestva omandiõiguse

rikkumise lõpetamisele ja tulevastest omandiõiguse rikkumistest hoidumisele, on tegemist teost

hoidumisele suunatud nõuetega, mis aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149

teises lauses sätestatud reegli alusel. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse

rikkumisest.

18. Kohus oli seisukohal, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus korteriomanikel oli

kohustus hoiduda ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta ühise küttesüsteemi muutmisest. Nimelt

on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-50-11 p-s 10 asunud seisukohale, et korteri eraldamine elamu

üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb

lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu

üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike

nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem. Kohus on kõnealuse lahendi

kohaldumist antud asjas selgitanud menetlusosalistele ka 16.02.2021 määruses (kd III lk 1-4).

Seega juhul, kui puudus kõigi kaasomanike nõusolek küttesüsteemi muutmiseks, panid ühisest

küttesüsteemist lahkunud korteriomanikud rikkumise toime ajal, kui nad individuaalsetele

gaasikütte seadmetele üle läksid, mistõttu hakkas ka aegumistähtaeg kulgema nimetatud

sündmustest.

19. Käesolevas asjas on Tuulemaa 10 korteriühistu selgitanud ja tõendanud, et korteriühistu

asutamisel 16.10.1998 kehtestati muuhulgas korteri elamu küttesüsteemist eraldumise kord ning

vastav kord võeti vastu korteriomanike poolt ja sätestati korteriühistu põhikirjas (kd II lk 114-

117). Samuti on korteriühistu selgitanud, et individuaalsetele gaasikütte seadmetele üleminek

toimus 1990-ndatel kuni 2000-ndate esimene pool. Antud asjas on avaldajad nõudega kohtusse

pöördunud 13.08.2018, mis tähendab, et avaldajate nõue on aegunud seoses individuaalsetele

gaasikütte seadmetele üleminekutega, mis toimusid enne 13.08.2008. Kohus märkis, et avaldajad

ei ole esitanud vastuväiteid avaldusele, et nõue on aegunud. Samuti võttis kohus arvesse, et

nähtuvalt avaldajate viidatud tsiviilasja nr 2-19-4171 materjalidest on avaldajatele nimetatud

asjas 07.04.2021 Tallinna Ringkonnakohtu määruse kohaselt teatavaks tehtud andmed

gaasiküttele üle läinud korteriomandite kohta, kuid avaldajad ei ole ka pärast kõnealuste

andmetega tutvumist teatanud, et vaidlustavad puudutatud isikute väiteid nõude aegumise kohta.

Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et avaldajate nõue on aegunud, kuna asjast ei ilmne,

et korteriomandites 2, 4, 5, 6, 8, 9, 16, 17, 19, 20, 23, 27, 28, 29, 30, 32, 33, 35, 37, 38, 39 ja 40

oleks üleminek individuaalsele gaasiküttele toimunud hiljem kui 13.08.2008. Seega luges kohus

nõude TsÜS § 149 alusel aegunuks ja jättis avaldajate nõude rahuldamata.

Määruskaebus

20. Avaldaja I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega

kohus jättis avalduse rahuldamata ja saata asi maakohtule tagasi uuesti arutamiseks ning jätta

menetluskulud puudutatud isikute kanda.

2-18-12045

21. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus järginud hagita menetluse sätetele

kohustuslikku uurimisprintsiipi ega välja selgitanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

Olukorras, kus avaldaja I väidab, et 22 korteriomanikku on omavoliliselt eraldanud oda

korteriomandid elamu ühisest küttesüsteemist ja üle läinud gaasiküttele ning puudutatud isiku

I aegumise kohaldamise taotlusele vastu vaielnud ning puudutatud isikud ei ole enda väidete

tõendamiseks mingeid tõendeid esitanud, pidanuks kohus, tulenevalt hagita menetluses

kehtivast uurimispõhimõttest (TsMS § 5 lg 3, § 477 lg-d 5 ja 7) rakendama ise lisameetmeid,

et selgitada välja tegelik objektiivne olukord seoses ühtsest küttesüsteemist eraldumisega.

22. Kohus pidanuks täitma selgitamiskohustust seoses võimaliku aegumise kohaldamisega

TsÜS § 149 alusel ja seda olukorras, kus puudutatud isik I taotles aegumise kohaldamist TsÜS

§ 146 lg 3 alusel, oskamata välja tuua aegumistähtaja algust, aegumise kulgemist ja lõppu, kuid

teised

puudutatud

isikud

aegumise

kohaldamist

ei

taotlenud.

Jättes

täitmata

selgitamiskohustuse, tegi kohus olulises ulatuses üllatusliku otsuse. Avaldaja ei saanud

võimalikule aegumisele TsÜS § 149 lg 1 alusel isegi vastu vaielda. Käesolevas asjas on 10-

aastase aegumise kohaldamine avaldajale üllatuslik ka seetõttu, et ükski menetlusosaline

(puudutatud isik) ei taotlenud aegumise kohaldamist TsÜS § 149 lg 1 alusel.

23. Kohus märkis määruses, et selgitas pooltele asjaolusid (ilmselt siis ka aegumise

kohaldamise võimalust) 16.02.2022 tehtud määruses. Selline seisukoht ei vasta tegelikkusele,

kuna kogu menetluse kestel ei juhtinud kohus kordagi poolte tähelepanu aegumise kohaldamise

võimalusele. Maakohtu seisukoht, et avaldajad ei esitanud puudutatud isikute aegumise taotluse

vastuväiteid on ebaõige ega ole kooskõlas asjas kogutud materjalidega. Ainuke puudutatud isik,

kes taotles selgesõnaliselt 3-aastase aegumise kohaldamist, oli puudutatud isik I (Q) vastuses

avaldusele 16.04.2019. Nimetatud vastusele esitas avaldaja vastuse 02.05.2019, milles kirjutas,

et puudutatud isik I ei ole välja toonud väidetava aegumise algust ning selles osas tuleb

puudutatud isikul I oma taotlust aegumise kohaldamiseks täiendada, et avaldajad saaks oma

seisukoha kujundada, kui avaldajad leiavad, et puudutatud isiku I taotlus aegumise

kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Seega avaldaja I vaidles aegumise kohaldamise

taotlusele vastu.

24. Isegi kui oletada, et puudutatud isiku I taotlus aegumise kohaldamiseks tulnuks rahuldada,

siis ei saanud tema taotluse alusel seda laiendada kõigile küttesüsteemist eraldunud

korteriomanikele, sh neile, kes seda taotlenud ei olnud või kes isegi kohtule ei vastanud. On ju

selge, et kõik 22 korteriomanikku eraldasid enda korteriomandid ühtsest küttesüsteemist pika

aja jooksul erinevatel kuupäevadel, aga mitte korraga. Seega pidi väidetav aegumine kulgema

iga eraldunud korteriomandi kohta erinevatest kuupäevadest alates. Paraku kohus ei ole

vaidlustatud määruses mingeid kuupäevi märkinud. Iga puudutatud isik pidanuks ise taotlema

aegumise kohaldamist ning kui nad seda ei teinud või üldse kohtule ei vastanud, siis tulnuks

nende osas avaldus rahuldada. Näiteks ei vastanud kohtule puudutatud isik X (Z, korteri nr 23

omanik). Kohus ei saanud puudutatud isiku X osas jätta avaldust rahuldamata.

25. Oma 16.02.2021 kohtumääruses selgitas kohus puudutatud isikutele, et puudutatud isikutel

tuleb esitada tõendid selle kohta, et kaasomanikel oli kokkulepe ühtsest küttesüsteemist

lahkumiseks ja gaasiküttele üle minemiseks. Ükski puudutatud isik ei ole kohtule esitanud

tõendeid selle kohta, millal nad individuaalsele gaasiküttele üle läksid ning nad ei ole seda aega

kohtule avaldanud ka oma vastustes avaldusele. Kui puudutatud isikud soovinuks aegumise

kohaldamist, pidanuks nad igaüks eraldi dokumentaalselt tõendama, millal nad gaasiküttele üle

läksid, siis taotlema aegumise kohaldamist ning alles siis saanuks avaldaja aegumise osas mingi

seisukoha võtta. Avaldajad ei pea ega saagi tõendama, et tema nõuded ei ole aegunud. Seega ei

tohtinud kohus aegumist kohaldada, kuna kohtule polnud teada iga 22 korteri kohta eraldi

2-18-12045

gaasiküttele ülemineku kuupäev. Korteriühistu juhatuse luba ei ole samastatav kaasomanike

kokkuleppega.

26. 09.07.2020 vastuses on Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu kinnitanud, et 22

korteriomandi omanikud (nimed eemaldatud) on üle läinud individuaalsele gaasiküttele. Ükski

puudutatud isikutest mingeid tõendeid kokkuleppe olemasolu kohta ei esitanud, millest ilmneb,

et kokkulepe on puudunud ja tegemist on omavolilise eraldumisega. Selgesõnaliselt kinnitas

gaasikütte olemasolu puudutatud isik A, kes selgitas, et praegune olukord on tekkinud

ebapädeva juhatuse tõttu. Kuid ka tema ei taotlenud aegumise kohaldamist ning ei avaldanud

ka gaasiküttele ülemineku aega. Ükski neist korteriomanikest aga ei teatanud, millal

konkreetselt nad küttesüsteemist eraldusid ning gaasiküttele üle läksid. Ka ei esitanud nad

mingeid kaasomanike vahelisi kokkuleppeid ega muid tõendeid, millest saanuks järeldada

nende tegevuse seaduslikkust. Ka korteriühistu ei esitanud mingeid dokumente. Sellises

olukorras ei saa aegumist kohaldada, kui puuduvad mis tahes tõendid, et gaasiküttele üleminek

olnuks kaasomanike kokkuleppega lubatav ning puuduvad tõendid selle kohta, millal

keskküttesüsteemist eraldunud isikud gaasiküttele üle läksid.

27. Küttesüsteemist eraldumise kord tekkis ühistu põhikirja alles 2016.a (selle esitas kohtule

avaldaja) , kuid põhikirjas kirjas olev üldine kord ei asenda kaasomanike vahelist kokkulepet.

Korteriühistu väited selle kohta, et küttesüsteemist eralduti juba 1990-ndatel kuni 2000. a

esimesel poolel on otsene vale ning kohus ei tohtinuks tõendamata väitele lahendit rajada.

Puudutatud isik I Q väidab oma vastuses avaldusele, et aastal 2002 alustasid korteriomanikud

(kaasomanikud) kõigi elanikega kooskõlastatult vastava projektdokumentatsiooni alusel

küttesüsteemi viimist gaasiküttele. Puudutatud isiku I sellekohane väide on samuti

paljasõnaline ja tõendamata. Q ise omandas enda korteriomandi 25.10.2007, kuid ei ole usutav,

et ta sel aastal ühtsest küttesüsteemist eraldus. Ilmselt tegi ta seda aastal 2008 või 2009, mistõttu

ei vasta tegelikkusele korteriühistu väide selle kohta, et eraldumised toimusid 1998-2000

esimese pooleni, vaid eraldumised toimusid peale 2002, kuid arvatavalt (lähtudes 2016

põhikirjast) alates 2016.a-st. Puudutatud isiku I osas ei saanuks kohus mingil viisil aegumist

kohaldada, kuna Q omandas korteriomandi alles 25.10. 2007.a ning Q ei ole tõendanud, et ta

küttesüsteemist eraldus kohe peale korteriomanikuks saamist 2007.a-l. Ka ei saanuks kohus

aegumist kohaldada puudutatud isiku XXVIII krt nr 5 omaniku U suhtes, sest tema eraldus

ühtsest küttesüsteemist 12.10.2009 ning sellekohased dokumendid esitas kohtule puudutatud

isik korteriühistu. Lisaks eraldus küttesüsteemist 2009.a ka puudutatud isik X Z (ta ei vastanud

kohtule) ning ka tema suhtes ei saanuks kohus aegumist kohaldada. Nimetatud asjaolu nähtub

korteriühistu poolt esitatud juhatuse 05.04.2009 protokollist, mille kohaselt tuli korteril 23

läbilõigatud küttetorud taastada.

28. Avaldaja arvates on käesolevas asjas kohus ebaõigesti jaganud ka tõendamiskoormuse.

Sisuliselt paneb kohus tõendamiskoormuse aegumise kohaldamise välistamiseks avaldajale,

mida aga kohus teha poleks saanud (TsMS § 5 lg 3). See, kes aegumist taotleb, pidi tõendama,

et nõue on aegunud.

29. Õige ei ole kohtu seisukoht, et ühegi 22 korteriomaniku puhul ei ole tõendatud, et

gaasiküttele üleminek toimus hiljem kui 13.08.2008. Korteriühistu tõendas seda kas tahtmatult

või tahtlikult korteri nr 5 omaniku U kohta, samuti korteri nr 23 omaniku Z kohta, kuid ka Q

kohta on tõendatud, et gaasiküttele üleminek toimus peale 2007 aastat. Seega tulnuks avaldus

rahuldada.

2-18-12045

Menetlusosaliste seisukohad

30. Puudutatud isik I leidis, et tegu ei ole üllatusliku otsustusega ja palus jätta määruskaebuse

rahuldamata. Puudutatud isik XXIV palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja leidis, et,

määruses on õigesti märgitud, et aegumisele ei ole vastuväidet esitatud. Korteriühistu teatas, et

esitab ka aegumise vastuväite. Puudutatud isikud VII, IX, XXXV, XXI, XVII, XXXVI,

XXXVII, XXII, XVIII, XI, XIX, XIV, XV palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja

selgitasid, et korterid on viidud majas gaasiküttele korteriomanike konsensusliku otsuse alusel

vastu võetud põhikirjas märgitud korras valdavalt 2020-ndate aastate alguses ning kõik

majaelanikud, sh kaebaja olid gaasiküttele üleminekuga nõus. Kohus kohaldas õigesti

aegumist.Puudutatud isikud IV, V ja XLVI palusid jätta määruskaebuse rahuldamata, kuid

selgitasid, et korterid on viidud majas gaasiküttele korteriomanike konsensusliku otsuse alusel

vastu võetud põhikirjas märgitud korras valdavalt 2000-ndate aastate alguses ning kõik

majaelanikud, sh kaebaja olid gaasiküttele üleminekuga nõus. Kohus kohaldas õigesti aegumist.

Ülejäänud puudutatud isikud määruskaebusele ei vastanud.

Menetluse edasine käik

31. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et on TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt seotud

määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu 06.06.2022 määruse seaduslikkust üksnes

osas, so osas milles maakohus jättis avaldaja I avalduse puudutatud isikute vastu endise

olukorra taastamise nõudes rahuldamata. Maakohtu määrus on ülejäänud osas edasikaebamata

jõustunud.

33. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu selle vaidlustatud

osas tühistada ja asi saata selles osas menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, kuna

ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

34. Määruskaebemenetluse põhiliseks vaidlusküsimuseks on, kas maakohus sai avalduse jätta

rahuldamata, tuginedes avaldaja I esitatud vastuväitele avaldajate nõude aegumise kohta.

Määruskaebuse esitaja hinnangul ei võinud maakohus seda teha. Ringkonnakohus nõustub

sellega alljärgnevatel põhjendustel.

35. Käesolevas asjas on avaldaja I esitanud kohustamisnõuded kokku 22 puudutatud isiku vastu

(I kd, tlk 1-8, 28-37, II kd, tlk 196). Vaatamata sellele on maakohus TsMS § 614 lg-le 1

tuginedes asjas vajalikuks pidanud kaasata kõik Tuulemaa 10, Tallinn korteriomanikud (I kd,

tlk 163-165). TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad.

TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 207 lg 2 kohaselt osaleb iga hageja

või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Hageja või kostja toimingutest ei tulene

kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega

kohaldub TsMS § 207 lg-s 2 sätestatud põhimõte ka käesoleval juhul.

2-18-12045

36. TsÜS §-st 143 tulenevalt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist

arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel, mida on rõhutatud ka kohtupraktikas (vt RKTKm,

09.01.2008, 3-2-1-131-07, p 12). Eeltoodust tulenevalt on õige see määruskaebuse esitaja

seisukoht, et iga puudutatud isik, kes soovis tema suhtes esitatud nõude osas aegumise

kohaldamist, oli kohustatud sellise vastuväite kohtule ise esitama. Maakohus omal algatusel

aegumist kohaldada ei võinud ning pidi selles osas rangelt juhinduma puudutatud isikute poolt

esitatud aegumise kohaldamise taotlustest.

37. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tuginesid aegumise vastuväitele selgesõnaliselt

puudutatud isik I (Q) (I kd, tlk 87 pöördel) ja puudutatud isik XXXV (P) (II kd, tlk 81), kes

erinevalt puudutatud isikust I ei ole avaldaja I kohustamisnõudest otseselt puudutatud (II kd, tlk

196). Kaudselt võib aegumise vastuväitele tuginenuks lugeda ka K (II kd, tlk 87), kes ei ole aga

enam menetlusosaliseks. Ülejäänud puudutatud isikute (II-XXXIV, XXXVI-XLVI) poolt

aegumise vastuväitele tuginemine ja/või aegumise kohaldamise taotluse esitamine maakohtule

ringkonnakohtu poolt tuvastatav ei ole, mistõttu on maakohus nende osas avalduse rahuldamata

jätmisel omal algatusel aegumise vastuväitele tuginevalt vääralt kohaldanud nii materiaalõigust

kui oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus selle

vaidlustatud osas nende puudutatud isikutega seonduvalt tühistada ainuüksi sel põhjusel ja asi

saata tagasi maakohtule uueks (sisuliseks) läbivaatamiseks.

38. Nõustuda tuleb ka selle määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on ebaõigesti

tuvastanud selle, et avaldaja I ei ole puudutatud isiku I poolt esitatud aegumise vastuväitele

vastu

vaielnud.

Tsiviilasja

materjalidest

nähtuvalt

on

avaldaja

I

02.05.2019

menetlusdokumendis tõepoolest asunud seisukohale, et puudutatud isiku I taotlus aegumise

kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata (I kd, tlk 155 pöördel). Maakohus ei ole seda tähele

pannud ning on vastuolus asjas esitatud seisukohtadega vääralt jätnud avalduse rahuldamata

tuginedes mh sellele, et avaldaja I ei ole aegumise vastuväitele vastu vaielnud.

39. Põhimõtteliselt õige on ka see määruskaebuse seisukoht, et maakohus, tuginedes avalduse

rahuldamata jätmisel TsÜS §-le 149, mille kohaselt on seadusest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse

rikkumisest, pidi välja selgitama iga küttesüsteemist eraldunud korteriomandi eraldumise

kuupäeva ehk aegumise alguse.

40. Aegumise sätteid ei saa kohaldada, selgitamata välja, millal algas aegumistähtaja kulgemine

(vt RKTKo 03.05.2016, 3-2-1-20-16, p 30; RKTKo 30.01.2013, 3-2-1-177-12, p 10; RKTKo

15.03.2017, 3-2-1-161-16, p 11). Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja

kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida

pooltevaheline õigussuhe (vt RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-40-13, p 13). Vastavalt nõude

kvalifikatsioonile tuleb määrata aegumise algus ning aegumistähtaeg (vt RKTKo 09.05.2018,

2-16-4918, p 10 ja RKTKo,17.03.2021, 2-16-16764, p 13).

41. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt leidis maakohus küll, et ühisest küttesüsteemist lahkunud

korteriomanikud panid rikkumise toime ajal, mil nad individuaalsetele gaasikütte seadmetele

üle läksid ja aegumistähtaeg hakkas kulgema nimetatud sündmustest, kuid tuvastatav ei ole, et

kohus oleks küttesüsteemist eraldumise kuupäevad iga kohustamisnõudest puudutatud isiku

suhtes välja selgitanud. Tuginemine korteriühistu selgitusele selle kohta, et individuaalsetele

gaasikütte seadmetele üleminek toimus 1990-ndatel kuni 2000-ndate esimeses pooles, on selle

kohustuse täitmiseks selgelt ebapiisav. Jättes asjas olulised asjaolud välja selgitamata, on

maakohus rikkunud hagita menetluses kohalduvat uurimisprintsiipi. Ringkonnakohus juhib

2-18-12045

tähelepanu, et TsMS § 5 lg-s 3 ning TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 väljendub hagita menetlusele

omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud

ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust

esitada täiendavaid tõendeid (vt RKTK m, 06.04.2016, 3-2-1-13-16, p 11).

42. Võttes arvesse, et 16.02.2021 määruses on kohus selgitanud küll vajadust esitada

korteriomanike kokkulepe küttesüsteemi muutmise kohta (III kd, tlk 4 pöördel), kuid selles ega

üheski muus kohtumääruses ei sisaldu selgitusi avaldajale I, puudutatud isikutele I ja XXXV

seonduvalt aegumise vastuväite esitamisega puudutatud isikute I ja XXXV poolt, on maakohus

rikkunud ka üldist selgitamiskohustust. Vajaduse korral tuleb kohtul neile nende

nõudenormidega seotud tõendamiskoormist täiendavalt selgitada (vt RKTK0, 24.03.2021, 2-

19-2439, p 19).

43. Arvestades maakohtu poolseid rikkumisi ning vajadust asjas oluliste asjaolude

väljaselgitamiseks ja esmakordseks tuvastamiseks, tuleb maakohtu määrus selle vaidlustatud

osas tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohtul ei

ole võimalik maakohtu eksimusi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul läbi

viia seaduse nõuetele vastav eelmenetlus, arvestades nii hagita menetluse uurimisprintsiipi ja

kohtu suuremat rolli asjaolude väljaselgitamisel kui ka üleüldist selgitamiskohustust, samuti

ringkonnakohtu

seisukohti materiaalõiguse

kohaldamisel

seoses

esitatud

aegumise

vastuväidetega.

44. Seoses menetlusosaliste ringiga juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu, et avaldaja I

on kohustamisnõude esitanud ainult Tuulemaa 10, Tallinn 2, 4, 5, 6, 8, 9, 16, 17, 19, 20, 23, 27,

28, 29, 30, 32, 33, 35, 37, 38, 39, 40 korterite omanike suhtes (II kd, tlk 196) ning asjast

puudutatud isikuks märkinud ka korteriühistu (I kd, tlk 1 pöördel). Kohtupraktikas on

selgitatud, et menetluses, mille ese on vahetult seotud üksnes osa kaasomanikega ega puuduta

kõiki kaasomanikke, võib kaasata TsMS § 198 lg 3 alusel menetlusse üksnes need

kaasomanikud, kelle õigusi asja lahendamine otseselt puudutab. Igas konkreetses menetluses

tuleb selgeks, kes ja mis ulatuses on sellest menetlusest puudutatud ja millised õigused tuleb

neile tagada (vt RKTKm 30.01.2019, 2-17-11887, p 11). Juhul, kui maakohus peab siiski

vajalikuks kõigi korteriomanike osalemist asja menetlemisel, juhib ringkonnakohus maakohtu

tähelepanu asjaolule, et puudutatud isik XLIV S (korteriomandi nr 34 endine omanik) on surnud

ja tema asemele on kinnistusraamatusse ühisomanikena sisse kantud N (isikukood

XXXXXXXXXXX), G (sünniaeg XX.XX.XXXX), J (isikukood XXXXXXXXXXX), M

(sünniaeg XX.XX.XXXX), V (sünniaeg XX.XX.XXXX).

45. Kuna maakohtu määrus tühistatakse eelpool kirjeldatud eksimuste tõttu ja asi saadetakse

tagasi maakohtule uueks läbi vaatamiseks, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast

tulenevalt vajalikuks vastata muudele määruskaebuste väidetele.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

46. Kuivõrd ringkonnakohus ei tee lõpplahendit, jäävad menetluskulud TsMS § 173 lg 3 teise

lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Eelnevast tulenevalt ei

ole võimalik määruskaebust rahuldada osas, milles määruskaebuse esitaja taotleb

menetluskulude puudutatud isikute kanda jätmist.

47. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav tulenevalt TsMS § 696 lg-st 3 (vt RKTKm

28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).

2-18-12045

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/