2-23-104334/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-104334

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2023 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

669 eurot 41 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Aktiva

Finance

Group

OÜ

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 12.06.2023 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis

hagi rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 405

euro 91 sendi osas (resolutsiooni p-d 2 ja 4) ja edasiulatuva viivisenõude

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas

(resolutsiooni p 3), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu 1261 euro ja 39 sendi saamiseks. Kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse, kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja

jooksul kätte toimetada ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

1.1. Hageja esitas 25.04.2023 maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 824 eurot 46 senti, intressi 80 eurot 93 senti, võla sissenõudmiskulud 40 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 550 eurot 59 senti ja viivise alates 26.04.2023 kuni põhinõude

(824 eurot ja 46 senti) täitmiseni intressimääraga võrdses määras 39,96%. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kulude hüvitise 738 eurot

(riigilõiv 380 eurot ja õigusabikulud 358 eurot) ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ (laenuandja) 18.06.2020

laenulepingu nr SR3569405, mille alusel sai kostja laenu 900 eurot ja pidi selle tagastama

maksegraafiku alusel. Kuna kostja laenu ei tagastanud, ütles laenuandja lepingu 23.08.2021

üles. Laenuandja loovutas lepingust tulenevad nõuded 24.08.2021 hagejale koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

1.3. Kostja tegi makseid põhiosa katteks 75 euro ja 54 sendi ulatuses. Seega oli põhiosa võlg

824 eurot ja 46 senti.

1.4. Pooled leppisid laenulepingus kokku intressimääras 39,96% aastas. Kostjal oli

intressivõlgnevus alates 08.06.2021 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 07.08.2021

osamakseni kokku 80 eurot ja 93 senti. Kostja intressi ei tasunud.

1.5. Võla sissenõudmisega seotud kulud olid kokku 40 eurot (VÕS § 1132 lg 2).

1.6. Hageja nõudis viivist põhivõlalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates

24.08.2021 kuni hagi esitamiseni 25.04.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses viivisemääras 39,96%, kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja

VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise seisuga oli hagejal sissenõutavaks

muutunud viivisenõue 550 eurot ja 59 senti. Hageja nõudis edasiulatuvat viivist alates

26.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 39,96% aastas.

2. Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 824 eurot 46 senti, intressi 80 eurot 93 senti, sissenõudmiskulud 40 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 144 eurot 68 senti (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras), samuti edasiulatuva viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 26.04.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Hagi jäi rahuldamata sissenõutavaks muutunud

viivise 405 euro 91 sendi ulatuses ja tulevikku suunatud viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtust ületavas osas. Kohus jättis menetluskulud 64,44% ulatuses kostja ja 35,56%

ulatuses hageja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 299 eurot 64 senti.

3.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jättis maakohus otsusest välja

kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus märkis, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab

oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt muud

hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5). Eelduslikult tuli hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületas kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. VÕS § 41 lause 1 sätestab, et kui tüüptingimus on tühine, kehtib leping muus

osas. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut.

Eelnevast tulenevalt mõistis kohus viivise välja seadusjärgses määras, jättes hagi ülejäänud

viivisenõudes rahuldamata.

3.2. Hageja põhjendatud menetluskulud olid riigilõiv 315 eurot, millest 64,44% oli 202 eurot

98 senti ja õigusabikulud 1,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millest 64,44% moodustas

96 eurot 66 senti. Kokku mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 299 eurot

64 senti ja avaldus jäi rahuldamata 373 euro 36 sendi ulatuses.

Poolte seisukohad

4. Apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis

rahuldamata hageja nõude kostja vastu viivise saamiseks 405 euro 91 sendi ulatuses ning

osaliselt rahuldamata edasiulatuva viivise nõude. Samuti vaidlustas hageja menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise. Kohtul tuli mõista viivis välja terves ulatuses, jätta

menetluskulud kostja kanda ning kohustada kostjat hüvitama menetluskulud terves ulatuses.

4.1. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi (TsMS § 442 lg 8), jättes osa hageja

väidete suhtes seisukoha võtmata. Tarbijakrediidilepingu puhul oli võlausaldajal õigus nõuda

viivist lepingus kokkulepitud intressimääras. Kui tarbijakrediidilepingus lepiti kokku

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivise määraks lepinguline

intressimäär. Viivise nõudmine 39,96% aastas ei olnud vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1 ja VÕS §

113 lg-ga 1. Samuti ei esinenud muid asjaolusid, mis viitaks sellise kokkuleppe tühisusele või

vastuolule hea usu põhimõttega.

4.2. Maakohus rikkus menetluskulude osaliselt hageja kanda jätmisega TsMS § 174 lg-t 1.

Hageja nõudis kostjalt põhjendatult võlga (sh viivist) ja hageja menetluskulud tuli jätta kostja

kanda.

5. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel osaliselt

rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Kuivõrd vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei saa

ringkonnakohus teha tühistatud osas ise uut otsust, vaid peab selle saatma uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 657 lg 2).

7. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas

maakohtu otsuse järgmises ulatuses: (i) resolutsiooni p 2 osas, milles maakohus rahuldas hagi

osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 144 eurot 68

senti, st jättis sissenõutavaks muutunud viivise 405 eurot 91 senti kostjalt välja mõistmata

(resolutsiooni p 4); (ii) resolutsiooni p 3, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

viivise põhinõudelt (824 eurot 46 senti) alates 26.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja (iii) resolutsiooni p-d 6-9, millega maakohus jättis

menetluskulud 64,44% ulatuses kostja ja 35,56% ulatuses hageja kanda ning jättis hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 373 euro 36 sendi ulatuses rahuldamata.

Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagi osaliselt rahuldamata jätmisel (viivise osas)

oluliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja 442 lg 8), kui jättis

käsitlemata hageja väited lepingus kokkulepitud intressimäära ja kohalduva viivisemäära kohta

ning põhjendamata, miks ta neis asjakohaseks ei pea või nende ega ei nõustu.

9. Nimelt tugines hageja hagiavalduses viivisenõuet esitades VÕS § 113 lg 1 esimesele ja

kolmandale lausele. Hageja märkis, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõudis lepingu

alusel viivist põhivõlalt 824 eurot 46 senti alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

(24.08.2021) kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani (25.04.2023) lepingus kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 39,96%, kooskõlas laenulepingu

üldtingimuste p-ga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja esitas viivise arvestuse ja

nõudis viivist kokku 550 eurot 59 senti. Samuti nõudis hageja edasiulatuvat viivist põhinõudelt

(824 eurot 46 senti) alates 26.04.2023 kuni kohase tasumiseni lepingujärgses viivisemääras

39,96% aastas (TsMS § 367).

10. Maakohus rahuldas viivisenõude osaliselt ja mõistis nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise kui ka edasiulatuva viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuivõrd kokkulepitud viivisemäär ületas kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.

11. Hagiavaldusest nähtuvalt oli kostja sõlminud laenuandjaga tarbijakrediidilepingu.

Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 kohaselt krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Eeltoodust tulenevalt oli kohtul kohustus omal algatusel kontrollida laenuandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (EKo C-679/18, p-d 20-23). Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja. Vastutustundliku

laenamise

põhimõtte

järgimiseks

on

krediidiandjal

teabe

saamise

kohustus

ja

krediidivõimelisuse hindamise kohustus, mille täitmist peab nõude eeldusena tõendama. Teabe

saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Krediidivõimelisuse

hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja hindama tarbija kohta kogutud teavet, et

tagada, et krediiti ei antaks isikule, kes seda tagasi maksta ei suuda.

12. Käesoleval juhul ei nähtu, et maakohus oleks otsuses hinnanud, kas laenuandja täitis

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Samuti ei juhtinud

kohus hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et

laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused.

Maakohus jättis välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingu sõlmimist omandas, st

kas laenuandja küsis teavet kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste

kohustuste suuruse jms kohta. Seega jättis maakohus täitmata selgitamiskohustuse ja rikkus

otsuse põhjendamiskohustust, jättes kontrollimata vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise.

13. Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks osas,

milles maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata. Kuivõrd vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei

saa ringkonnakohus teha tühistatud osas ise uut otsust, vaid TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb

tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

14. Ringkonnakohtul tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse

piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle

tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt tuleb

maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 144 eurot 68 senti ületavas osas ja rahuldamata

hageja edasiulatuva viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas.

15. Kuivõrd otsus tühistatakse osaliselt ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks

läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus.

Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja

uuel läbivaatamisel.

16. Kuivõrd hageja vaidlustas hagi rahuldamata jätmise nii sissenõutavaks muutunud viivise

kui ka edasiulatuva viivise osas, on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 669 eurot 41 senti.

Tsiviilasja hinna arvestus on järgnev: sissenõutavaks muutunud viivis 405 eurot 91 senti +

edasiulatuv viivis (39,96% - 8% = 31,96%) x 824 eurot 46 senti. Hageja tasus

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 210 eurot, kuid käesoleva tsiviilasja hinda arvestades,

tulnuks riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 järgi tasuda lõivu 175 eurot. Eelnevast

tulenevalt on hagejal õigus TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi taotleda enamtasutud riigilõivu 35

eurot tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)