3-23-2123/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

27.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2123

Haldusasi

Enefit Power AS-i kaebus Konkurentsiameti 31.08.2023

korraldusele nr 10976785

Menetlusosalised

Kaebaja Enefit Power AS, esindajad vandeadvokaadid

Martin Triipan, Martin Mäesalu ja Kevin Gerretz ning

vandeadvokaadi abi Alan Paas

Vastustaja Konkurentsiamet, esindajad MP ja KR

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.10.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Enefit Power AS-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Enefit Power AS-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.10.2023

määruse haldusasjas nr 3-23-2123 resolutsiooni p 5 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Enefit Power AS (kaebaja) tegeleb elektrienergia, soojuse ja vedelkütuste tootmisega ning

tema ainuaktsionäriks on Eesti Energia AS. Alates 23.09.2022 on kaebaja kohustatud müüma

universaalteenuse osutamiseks elektrienergiat, samuti tekkis kaebajal kohustus tasuda

Konkurentsiametile (KA) järelevalvetasu konkurentsiseaduse (KonkS) § 531 lg 4 ja lg 5 p 5

kohaselt.

2. Kaebaja esitas 26.09.2022 KA-le universaalteenuse osutamiseks müüdava elektrienergia

tootmishinna kooskõlastamise taotluse, kuid KA jättis 29.09.2022 otsusega nr 7-3/2022-136

taotletud tootmishinna 181,83 €/MWh kooskõlastamata ja kehtestas kaebajale ajutise

tootmishinna 154,08 €/MWh. Ka uue, 24.10.2022 esitatud taotluse universaalteenuse

tootmishinna 172,59 €/MWh kooskõlastamiseks jättis KA 28.04.2023 otsusega nr 7-3/2023-

069 rahuldamata, märkides selles, et jätkuvalt kehtib 29.09.2022 otsusest tulenev tootmishind

3-23-2123

2(7)

154,08 €/MWh. Pärast vaidemenetluse läbimist vaidlustas kaebaja 28.04.2023 otsuse Tallinna

Halduskohtus, poolelioleva menetluse nr on 3-23-1695.

3. KA andis 31.08.2023 korralduse nr 10976785, mille alusel oli Enefit Power AS-l kohustus

tasuda hiljemalt 30.09.2023 järelevalvetasu 1 251 100,03 eurot, mille hulka kuulus ka

29.09.2022 otsusega nr 7-3/2022-136 seonduv järelevalvetasu 1 179 207,52 eurot.

4. Enefit Power AS esitas Tallinna Halduskohtule 26.09.2023 kaebuse, milles taotles

31.08.2023 korralduse tühistamist 1 179 207,52 euro osas. Lisaks taotles kaebaja esialgse

õiguskaitse korras selles summas järelevalvetasu korralduse kehtivuse peatamist.

Vaidlustatud korraldus on motiveerimata, KA ei ole lähtunud kehtivast järelevalvetasu

regulatsioonist ning on rikkunud uurimispõhimõtet. Järelevalvetasu määramise regulatsioon on

vastuolus põhiseadusega (PS), sest see ei sätesta järelevalvetasu aluseks oleva müügitulu

täpsemat arvutamise viisi ning määratav järelevalvetasu riivab ebaproportsionaalselt kaebaja

omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral peab kaebaja maksma ebamõistlikult suurt

järelevalvetasu, mis võtab selle summa ettevõtte likviidsest käibevahendite rahavoost välja. See

kahjustaks

ettevõtte

majandustegevust

ja

elektrienergia

tootmise

suutlikkust.

Ebaproportsionaalne on nõuda järelevalvetasu tasumist kohe. PS-ga vastuolus olevate sätete

kohaldamist ei saa hiljem tagasi pöörata. Kaebaja majanduslik olukord on viimasel ajal oluliselt

halvenenud, sh seoses kohustusega müüa reguleeritud tootmishinnaga elektrienergiat

universaalteenuse osutamiseks. Praeguses turuolukorras on elektritootmine kaebaja jaoks

kahjumlik, 2023. a-l on kaebaja puhaskahjumiks üksnes füüsilise toodangu põhjal prognoositud

87,9 miljonit eurot. Ehkki kaebajal õnnestub prognooside järgi teenida 2023. a-l kasumit, on

selle põhjuseks varasemad erakordselt kõrged elektrihinnad elektri ettemüügil Põhjamaadesse.

Tõenäoliselt ei õnnestu kaebajal 2024. a-l sama kasumlikke tehinguid teha. Järelevalvetasu

maksmise kohustus süvendab niigi rasket majanduslikku olukorda. Kaebaja puhaskahjum 2022.

a-l oli 27 miljonit eurot, 2021. a-l moodustas puhaskasum 83 miljonit eurot ehk võrreldes üle-

eelmise aastaga vähenes tegevuse finantstulemus 110 miljoni euro võrra. Negatiivne mõju tuli

olulisel määral universaalteenusest. Ettevõtte ärikulud olid 2022. majandusaastal kokku 1 021

miljonit eurot ja 2021. majandusaastal 562 miljonit eurot. Kulude suurenemine oli tingitud

universaalteenuse osutamiseks vajaliku elektritoodangu koguse suurendamise vajadusest.

Tööjõukulud moodustasid nt 2022. a aruandeaastal 56 miljonit eurot, mis on 13 miljonit eurot

rohkem kui 2021. a-l ning kasvu põhjuseks oli inimeste arvu suurenemine seoses tootmise

kasvuga. Järelevalvetasu maksmiseks kohustamine oleks vastuolus KonkS-s sätestatud

järelevalvetasu eesmärgiga. Investeerimismahukates valdkondades, sh energeetikatööstuses,

planeerivad ettevõtted oma tegevusi pikalt ette. Igasugune täiendav kulu tähendab suhteliselt

intensiivset varaliste õiguste riivet.

Kaebaja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kahjustamise ohule vastanduvat avalikku huvi ei

esine. Järelevalvetasu maksmine üksnes lükkub edasi. Puudub põhjuslik seos järelevalvetasu

maksmise ning KA poolt avalike ülesannete täitmise suutlikkuse vahel. Avalikes huvides on

vältida kaebaja kui universaalteenuse osutaja finantsseisu edasist kahjustamist. Kaebuse

rahuldamisel ja kaebajale raha tagastamisel on see inflatsiooni tõttu kaotanud märkimisväärselt

väärtust. Seadusest tulenev intress ei korvaks inflatsiooniga kaasnevat väärtuse vähenemist.

Samuti ei näe seadus ette kaebaja krediidiga seotud kulude hüvitamist.

5. Halduskohus kohaldas 27.09.2023 määrusega esialgset õiguskaitset kuni 16.10.2023.

6. KA palus 05.10.2023 seisukohas esialgne õiguskaitse tühistada.

Kaebus on põhjendamatu. Seaduse järgi tuleb järelevalvetasu arvutamisel võtta aluseks iga

kalendriaasta 15. juuli seisuga antud kehtiv haldusakt. KA-l puudub sellest nõudest

3-23-2123

3(7)

kõrvalekaldumiseks diskretsiooniõigus. Iga ettevõtja müügitulu suuruse ümberarvutamine 15.

juuli seisuga oleks ka võimatu, sest nt 2022. a augustis esitas KA järelevalvetasu korraldused

158 ja 2023. a augustis 166 ettevõtjale. Kõik ettevõtjad täitsid kohustuse, sh tasus kaebaja muus

osas peale vaidlustatava summa korraldusega nõutud järelevalvetasu. KA pole kellegi

müügitulu 15. juuli seisuga ümber arvutanud. KA ei saa jätta korraldust esitamata või esitada

seda seaduses sätestatust erinevalt. Järelevalvetasu arvutamise aluseks olev 29.09.2022 otsus

on kehtiv haldusakt, kaebaja ei vaidlustanud seda ning on otsust rohkem kui aasta täitnud.

29.09.2022 otsusega seonduvad etteheited on asjakohatud. Vastuolu PS-ga puudub.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik, eesmärgipärane ega proportsionaalne. Kaebus

on ilmselgelt perspektiivitu. Valitseb ülekaalukas avalik huvi, et ettevõtja tasuks

majandusregulatsiooni kulu, mis tema tegevusega on kaasnenud ja mille tasumise kohustus on

talle seadusega pandud. Kui haldusorgan on tegevused juba teinud ja riigieelarvest on kulud

kantud, loob esialgse õiguskaitse korras kulu ajatamine ebavõrdse olukorra nende ettevõtjatega,

kes on järelevalvetasu õigeaegselt tasunud. Kuna järelevalvetasu eesmärgiks on reguleerimisele

kuuluvate sektorite tugevama järelevalve kohaldamine, mille kaudu tagatakse tarbijatele

kvaliteetne teenus põhjendatud hinnaga, kahjustaks järelevalvetasu maksmata jätmine oluliselt

tarbijate heaolu. Järelevalvetasu võimaldab arendada konkurentsi energiasektoris ning

kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist tarbijale vähem koormaval moel. Lisaks tagatakse

sellega KA-le lisanduvate ülesannete täitmine ning tugevdatakse KA võimekust. Vaba

konkurents toimib seeläbi tõhusamalt. Kaebaja ei ole ettevõte, kes ei suudaks järelevalvetasu

maksta. Samuti ei teki kaebajale järelevalvetasu maksmisest kahju, sest järelevalvetasu ei saa

käsitada kahjuna. Kuna järelevalvetasu laekub riigieelarvesse, on pärast tasu maksmist ja

olukorra muutumist kaebajal võimalus tasu riigilt tagasi saada.

7. Tallinna Halduskohus jättis 13.10.2023 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata alates 17.10.2023 (resolutsiooni p 5).

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei väida, et tal puuduvad vahendid 1

179 207,52 euro tasumiseks või see põhjustaks talle pöördumatuid tagajärgi. Kuigi kaebaja

leiab, et ta ei saa enam teha sama kasumlikke tehinguid, võrreldes 2023. a talvel elektri

ettemüügiga Põhjamaadesse, ei veena see, et 2023. a kasum poleks piisav kahjumi korvamiseks

ja järelevalvetasu maksmiseks. On tõsi, et 1 179 207,52 euro tasumise kohustus on suhteliselt

intensiivne varaliste õiguste riive ning igasugune rahaline kohustus mõjutab finantsseisu

halvemuse poole. Siiski pole pelgalt kahjulik mõju esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks

piisav, kui sellega ei kaasne pöördumatuid ega raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kui kaebaja

võidab kohtuvaidluse, saab ta alusetult makstud raha tagasi koos intressiga. Kui vastustaja

õigusvastase tegevusega on kaasnenud täiendavat kahju, saab kaebaja nõuda selle hüvitamist.

Kui möönda kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust, jääb taotlus ikkagi rahuldamata. Kaebust ei

saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid kaebaja huvid

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole ülekaalukad. Ei ole usutav, et kaebaja satuks

järelevalvetasu maksmisel raskustesse, millest tekiks oht avalikule huvile universaalteenuse

osutaja toimimiseks. Vastukaaluks esineb avalik huvi selle vastu, et riigieelarvesse laekuks

maksed KA tegevuse rahastamiseks järelevalve valdkonnas. Seaduse järgi rahastatakse

järelevalvetasu laekumisest KA järelevalvetööd eriseadustega reguleeritud turgude üle, et

tagada tarbijatele katkematu, turvaline ja kvaliteetne teenus majanduslikult põhjendatud hinna

eest, edendades samas nende turgude jätkusuutlikku arengut. KonkS-i muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt finantseeritakse KA

kui majandusregulaatori tegevust järelevalvetasudest, mida maksavad reguleerivad ettevõtjad.

KA täiendava rahastamise eesmärgiks on reguleerimisele kuuluvatele sektoritele tugevama

järelevalve kohaldamine, mille kaudu tagatakse tarbijatele kvaliteetne teenus põhjendatud

hinnaga. Lisaks tagatakse sellega KA-le lisanduvate ülesannete täitmine ning tugevdatakse KA

3-23-2123

4(7)

võimekust. Asjaolu, et elektrituruseaduse ja KonkS-i muutmise seaduse eelnõu seletuskirja

kohaselt peeti universaalteenuse kasutuselevõtuga seoses vajalikuks kahe täiendava ametikoha

loomist ning sellega kaasnev kulu kaetakse järelevalvetasust, ei tähenda, et järelevalvetasu

kasutatakse vaid kahe ametniku töötasu maksmiseks. Kogutavad järelevalvetasud ei ole

mõeldud üksnes universaalteenuse jaoks, vaid laiemalt KA järelevalvetegevuse tõhususe

tõstmiseks. Kuigi kaebaja viidatud analoogia maksude laekumises seisneva avalikku huvi

käsitleva kohtupraktikaga on kohane (s.o esialgne õiguskaitse lükkab maksu üksnes edasi ja

maksu kohene laekumine pole vajalik), kaalub praegusel juhul avalik huvi kaebaja õigused üles.

Kui KA tegevuse tarbeks on kulutused riigieelarvest juba kantud, siis on oluline saada

ettevõtjatelt ka õigeaegselt järelevalvetasud, millega on arvestatud. Samuti tekitab esialgse

õiguskaitse andmine ebavõrdse olukorra turul, sest teised ettevõtjad tasusid järelevalvetasud.

Järelevalvetasu mittelaekumine seab ohtu KA järelevalvetegevuse ja sellest tulenevalt tarbija

kui nõrgema poole huvid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Enefit Power AS esitas Tallinna Ringkonnakohtule 16.10.2023 määruskaebuse

(täiendatud 22.10.2023), milles taotles halduskohtu 13.10.2023 määruse resolutsiooni p 5

tühistamist ja 26.09.2023 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Kui kohus ei

rahulda 26.09.2023 esialgse õiguskaitse taotlust täies ulatuses, palus kaebaja peatada

31.08.2023 korralduse kehtivus osas, milles kaebajat kohustatakse tasuma järelevalvetasu 274

483,04 eurot ületavas osas. Lisaks palus kaebaja tagada määruskaebus ja peatada kuni

määruskaebuse lahendamiseni 31.08.2023 korralduse kehtivus osas, milles kaebajat

kohustatakse tasuma järelevalvetasu 1 179 207,52 eurot.

Kohus ei arvestanud oluliste vigadega järelevalvetasu arvestamisel. Ehkki järelevalvetasu

regulatsioon näeb ette selle arvutamise müügitulu põhjal, ei ole KA universaalteenuse

osutamiseks toodetud elektrienergia müügitulu järelevalvetasu määramiseks välja arvutanud

ning KA sõnul regulatsioon seda ei võimaldagi. Selle asemel kohustatakse kaebajat tasuma

järelevalvetasu, võttes aluseks elektrienergia kogused, mille tootmine ei ole realistlik. Selliselt

on järelevalvetasu arvutamise aluseks võetud müügitulu ligikaudu 3 korda suurem tegelikust

kaebaja poolt seni perioodil oktoober 2022 kuni august 2023 universaalteenuse tootmisega

teenitud müügitulust. Ühtlasi on ka 31.08.2023 korraldusega nõutav järelevalvetasu 904 724,48

euro võrra suurem, võrreldes tegelike andmete põhjal prognoositava universaalteenuse 2023. a

müügitulu põhjal arvutatud summaga (274 483,04 eurot). Järelevalvetasu peaks olema

arvutatud lähtuvalt hinnaregulatsioonile alluva teenuse või toote müügitulust, kuid KA on

järelevalvetasu arvutanud kaebaja tootmiseseadmete maksimaalse tootmisvõimekuse alusel.

Järelevalvetasu regulatsioon ei ole kooskõlas PS §-ga 113, sest see ei määra kindlaks, millise

perioodi müügitulu põhjal järelevalvetasu arvestatakse. Nende argumentidega tuleb esialgse

õiguskaitse kohaldamisel arvestada.

Kohus on hinnanud kaebaja õiguskaitsevajadust üksnes selle põhjal, kas kaebajal on piisavad

vahendid, et järelevalvetasu ära maksta. Kohus on kahjuliku tagajärje kõrvaldamise

võimalusena alusetult viidanud kohtuvaidluse võidu korral makstud raha tagasisaamisele koos

intressiga. Isegi kui eelnevat jaatada, on kohtu järeldus õiguskaitsevajaduse puudumise kohta

ekslik. Nimelt pole arvestatud, et ebaproportsionaalselt suur järelevalvetasu mõjutab

negatiivselt ettevõtte tegevust ja konkurentsivõimet, eriti arvestades kaebaja väga negatiivseid

majanduslikke väljavaateid. Elektritootmine on kaebaja jaoks praegu kahjumlik. Selgelt

põhjendamatu järelevalvetasu maksmine suurendab ohtu, et kaebaja ei ole võimeline

pikemaajaliselt jätkama. Puudub realistlik võimalus käibekapitali hankimiseks nt pangalaenu

vormis. Kohus on jätnud arvestamata, et isegi kui kaebaja kohtuvaidluse võidab ja tal tekib

õigus nõuda järelevalvetasu (osalist) tagastamist, on see summa kaotanud inflatsiooni tõttu

märkimisväärse osa oma väärtusest.

3-23-2123

5(7)

Kohus ei ole põhjendanud sellise avaliku huvi olemasolu, mis õigustaks kaebaja õiguste

rikkumist. Määruses ei ole selgitatud, millises ulatuses jääks KA kulutused vaidluse all olevast

summast katmata ja miks peaks eksisteerima ootus, et KA eelarvet finantseerib ca 30% ulatuses

üks ettevõtja. Kuna universaalteenuse tootmise üle järelevalve teostamisega kaasnes KA-le

täiendav kulu üksnes kahe töötaja palgafondi võrra, ei sea vaidlustatud järelevalvetasu

mittelaekumine ohtu KA järelevalvetegevust. Kohus ei ole kontrollinud, millises summas on

KA kulutusi kandnud ja kas need on proportsionaalsed, võrreldes kaebajalt nõutud

järelevalvetasu summaga. Ka kohus on möönnud, et kogutavad järelevalvetasud ei ole

sihtotstarbeliselt

mõeldud

üksnes

universaalteenuse

jaoks,

vaid

laiemalt

KA

järelevalvetegevuse tõhustamisele. Seega saab KA makstavast järelevalvetasust rahastada

mistahes järelevalvetegevuse kulusid. Esialgne õiguskaitse peaks pakkuma kaitset taoliste

ebaproportsionaalsete rahaliste kohustuste täitmise eest. Põhjendatud võiks olla tasuda

järelevalvetasu õiglases ja proportsionaalses ulatuses (võttes aluseks tegelikkuses

universaalteenusena müüdud elektrienergia). Selline põhjendatud järelevalvetasu oleks 274

483,04 eurot. Sellises summas järelevalvetasu ei seaks kaebajat liialt suurtesse raskustesse, kuid

tagaks samal ajal KA-le piisava rahastuse ja järelevalveliste eesmärkide täitmise võimaluse.

Lisaks on kohus tuginenud väitele, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tekitaks ebavõrdse

olukorra turul, kus teised ettevõtjad tasusid järelevalvetasud. Tegemist on meelevaldse väitega.

Esiteks on kaebaja tasunud järelevalvetasu vaidlustamata osas (st 71 792, 51 eurot), mis ületab

kõikide posti-, sadama- ja lennujaamateenuseid osutavate ettevõtete poolt makstavaid

järelevalvetasusid. Teiseks ei ole kohus selgitanud, millist turgu ta silmas peab, mille tõttu ei

ole kohtu arutluskäik jälgitav ega kontrollitav. Kolmandaks on kaebaja ainus Eestis tegutsev

ettevõte elektriturul, kes on elektrituruseaduse § 766 lg 1 alusel kohustatud müüma

elektrienergiat universaalteenuse osutamiseks KA määratud tootmishinnaga. Kaebaja olukord

järelevalvetasu maksmisel ei ole võrreldav teiste ettevõtetega. Sealjuures puudub kaebajal

erinevalt teistest ettevõtetest võimalus lõpetada teenuse osutamine ja seega vabaneda

järelevalvetasu maksmise kohustusest. Kaebaja peab riigi poolt seatud kohustusest tulenevalt

läbima KA kooskõlastamismenetluse ega saa vältida KA-le kulude tekkimist. Kaebaja ei soovi

järelevalvetasu üle kaubelda. KA selgitus järelevalvetasu kasutamise eesmärkidest ja

asjaoludest on esitatud ühekülgselt. Universaalteenuse regulatsioon ei ole sätestatud kaebaja

huvides ega tema tegevusest tulenevalt ning erineb oluliselt teistest hinnaregulatsioonile

allutatud valdkondadest. Kaebajal on õigus pöörduda enda õiguste rikkumise korral kohtusse.

9. Ringkonnakohus võttis 17.10.2023 määrusega määruskaebuse menetlusse, kohustas KA-d

vastama määruskaebusele hiljemalt 20.10.2023 ning tagas kaebaja määruskaebuse ja keelas

KA-l 31.08.2023 korralduse sundtäitmisega seotud toimingute tegemise kuni 27.10.2023.

10. KA esitas 20.10.2023 ja 24.10.2023 vastuse määruskaebusele, paludes jätta määruskaebus

rahuldamata. KA jäi varasemate seisukohtade juurde ja nõustus halduskohtu määruse

põhjendustega. Kaebus on perspektiivitu. Järelevalvetasu laekumise vastu on oluline avalik

huvi. Kaebajat saab võrrelda teiste rahastamiskohustusega ettevõtjatega, kellel on kohustus

maksta järelevalvetasu. Kõiki nimetatud ettevõtteid koheldakse ühetaoliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Halduskohus jättis 13.10.2023 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata alates 17.10.2023 (resolutsiooni p 5). Kaebaja esitas 16.10.2023 määruskaebuse

ringkonnakohtule, kes rahuldas 17.10.2023 määrusega kaebaja taotluse määruskaebuse

tagamiseks ja keelas KA-l 31.08.2023 korralduse nr 10976785 sundtäitmisega seotud

toimingute tegemise kuni 27.10.2023.

12. Ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 13.10.2023

määruse resolutsiooni p 5 muutmata.

3-23-2123

6(7)

13. Kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 ls 1). Esialgse

õiguskaitse vajaduse jaatamine ei eelda üksnes eriti raskeid ja pöördumatuid tagajärgi kaebaja

õigustele (nt äriühingu puhul majandustegevuse täielik seiskumine või püsiva maksejõuetuse

tekkimine). Samuti ei pea kahjulike tagajärgede saabumine olema esialgse õiguskaitse määruse

tegemise ajal kindel, vaid arvestada tuleb ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Sellel, kui

tõsised tagajärjed ähvardavad kaebajat esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral, võib

olla tähtsus põrkuvate huvide kaalumisel.

14. Kaebaja peab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral maksma KA 31.08.2023

korraldusega nõutud 1 179 207,52 euro suuruse järelevalvetasu. Kui kaebaja ei täida seda

kohustust, võib KA anda korralduse sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud

korras (KonkS § 534). Kaebaja iseenesest ei eita, et tal oleks võimalik oma käibevahendite arvelt

järelevalvetasu ära maksta, kuid ta väidab, et käibevahendite vähenemisega sellises mahus

halveneks oluliselt tema majanduslik seisund ja seeläbi konkurentsivõime. Kaebaja on välja

toonud, et elektritootmine on tema jaoks praegu kahjumlik tegevus. Kaebaja väitel on tema

prognoositav puhaskahjum (füüsilise toodangu põhjal) 2023. a-l 87,9 miljonit eurot. Kuigi

2023. a-l tekkiva kahjumi hoiavad kokkuvõttes ära varem sõlmitud kasumlikud tehingud, ei

õnnestu kaebaja hinnangul 2024. a-l enam nii kasumlikke tehinguid teha. Samal ajal on

viimastel aastatel oluliselt suurenenud kaebaja ärikulud. Kaebuse rahuldamise korral tuleb küll

vaidlusalune järelevalvetasu kaebajale tagastada ja kaebajal on võimalik nõuda tagastatavalt

summalt intressi, kuid see ei pruugi täielikult kõrvaldada kohtumenetluse ajal tekkinud

negatiivseid tagajärgi. Kahju hilisem hüvitamine võib olla põhimõtteliselt võimalik, kuid on

praktikas keeruline. Seega ei saa välistada kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust.

15. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

16. Praegu ei saa kaebust hinnata ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja väidab, et KA on

arvutanud järelevalvetasu valesti või kui järelevalvetasu on arvutatud õigesti, on

asjassepuutuvad KonkS-i normid vastuolus PS-ga. Neid seisukohti tuleb hinnata asja sisulise

lahendamise käigus. Vastustaja on esitanud esialgsed vastuväited kaebusele, kuid vastustajal

on halduskohtu 13.10.2023 määruse kohaselt kaebusele vastamiseks aega kuni 13.11.2023.

Menetlus on seega alles algstaadiumis.

17. Eeltoodu ei anna siiski alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, sest kaebaja õiguste riive

ei ole väga intensiivne ja esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib avalik huvi.

18. Kaebaja soovib vältida oma majandusliku seisu halvenemist kohtumenetluse ajal.

Arvestades kaebaja menetlusdokumentides toodud majandusnäitajaid ja seda, et vähemalt

2023. a-l prognoosib kaebaja kasumit, ei avaldaks 1 179 207,52 euro suuruse järelevalvetasu

maksmine kaebajale lähiajal nii intensiivset mõju, et see märkimisväärselt raskendaks kaebajal

oma tegevuse jätkamist või tekitaks ohu, et kaebaja äritegevus lõpeks sootuks. Kui kohtuotsus

tehakse kaebaja kasuks, on kaebajal võimalus nõuda järelevalvetasu tagastamist. Praegu pole

täpselt teada, kui pikaks kujuneb kohtuvaidlus ja kui suur on sel ajal inflatsioon, kuid igal juhul

on kaebajal riigivastutuse seaduse § 23 p 1 alusel võimalik nõuda tagastatavalt summalt intressi

6% aastas. Kui kohtumenetlus kestab pikalt ja kaebaja majanduslik seis muutub sel ajal

oluliselt, võib kaebaja esitada uuesti esialgse õiguskaitse taotluse.

19. Kaebaja huvile vastandub avalik huvi, et riigile laekuksid järelevalvetasud, millest KonkS

§ 531 lg 3 kohaselt rahastatakse KA järelevalve alast tegevust eriseadustega reguleeritud

turgude üle, et tagada tarbijatele katkematu, turvaline ja kvaliteetne teenus majanduslikult

põhjendatud hinna eest, edendades samas nende turgude jätkusuutlikku arengut. Seega sõltub

3-23-2123

7(7)

järelevalvetasudest KA võimekus täita tõhusalt temale seadusest tulenevaid ülesandeid, mis

arendab ja vajadusel kaitseb konkurentsi, kuid millest saavad kokkuvõttes kasu ka tarbijad (vt

ka eelnõude seletuskirjad kaebuse lisades 8 ja 11 ning halduskohtu määruse p 17). Kaebaja peab

ebaproportsionaalseks, et tema poolt tasutav järelevalvetasu moodustab ligikaudu 30 % KA

eelarvest. Samas KA määras sellise suurusega järelevalvetasu KonkS § 532 lg 1 alusel. Kuigi

ringkonnakohus märkis eespool, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, ei ole seni

kohtule esitatud seisukohtade põhjal alust järeldada ka seda, et vaidlustatud korraldus on

ilmselgelt õigusvastane. Kaebajat saab praegu esialgse õiguskaitse kohaldamisel võrrelda teiste

KonkS § 531 lg-s 5 ja lg 8 p-s 1 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtjatega. Kaebajalt

nõutava

järelevalvetasu

summa

võib

küll

olla

oluliselt

suurem

kui

teistel

rahastamiskohustusega ettevõtjatel, kuid KA seisukoha järgi arvutatakse kõigi nimetatud

ettevõtjate järelevalvetasu samade põhimõtete alusel, arvestades konkreetse ettevõtja

müügitulu. KA on selgitanud, et kõik teised rahastamiskohustusega ettevõtjad on

järelevalvetasu KA määratud suuruses tähtaegselt tasunud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega

saaks kaebaja seega eelise, sest erinevalt teistest rahastamiskohustusega ettevõtjatest saaks tema

kasutada

kohtumenetluse

ajal

vaidlusaluse

järelevalvetasu

suurust

summat

oma

majandustegevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, mis

puudutavad võrdlust maksude laekumisega. Kaebajalt nõutakse järelevalvetasu 2022. a

müügitulu alusel ning majandusregulatsiooniga seotud kulud on riigieelarvest juba kantud.

20. Eespool toodud kaalutlustel pole esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatud rahuldada ka

osaliselt.

21. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 13.10.2023 määruse

resolutsiooni p 5 muutmata. Selle tulemusel kaotab kehtivuse ka kaebaja määruskaebuse

tagamiseks kohaldatud abinõu, s.o KA-le pandud keeld teha 31.08.2023 korralduse nr

10976785 sundtäitmisega seotud toiminguid.

(allkirjastatud digitaalselt)