2-23-10040/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-23-10040

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2023; Pärnu

Tsiviilasi

V.V. hagi E.V. vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

V.V.

(isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

Xxxxxxxxxxx)

Kostja: E.V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

Xxxxxxxxxxx)

Kohtuistung

xxxxxxxxxxx, osalesid V.V. ja E.V.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.V. hagi abielu lahutamiseks.

2. Lahutada V.V. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja E.V. (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis

sõlmiti xxxxxxxxxxx Pärnu Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas (abieluakt nr

xxxxxxxxxxx).

3. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu

kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

esitatakse

Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

V.V. esitas 14. juulil 2023 Pärnu Maakohtule hagi Evgeny Vengelinskiy vastu abielu

lahutamiseks.

Hageja ja kostja abielu registreeriti xxxxxxxxxxx. aastal Pärnu Perekonnaseisuametis. Hageja

2-23-10040

soovib lahutada, sest suhted on pingelised ja stressirohked juba 7-8 aastat. Abikaasa on alkohoolik,

lahutama ei nõustu. Abikaasa karjub, süüdistab hagejat kõiges ja ei lase öösel magada. Hageja

tervis on halb: süda on nõrk ja hageja põeb diabeeti. Hageja vajab rahu, vaikust ja igapäevast

rutiini, et toimet tulla. Pidev närvipinge mehe tõttu kahjustab ja halvendab hageja tervist, hageja

ei jõua enam kannatada kodust terrorit.

KOSTJA VASTUS

Kohus võimaldas kostjal hagile vastata suuliselt kohtuistungil. xxxxxxxxxxx toimunud istungil

kostja lahutusega nõus ei ole, soovib leppida. Kostja ei saa aru, miks hageja lahutada tahab. Kostja

kogu aeg ei joo. Kostja on nõus joomise maha jätma. Kostja pakkus välja, et läheb kolmeks kuuks

Venemaale, tuleb tagasi uue inimesena ja siis arutatakse lahutust uuesti.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja kuulanud hageja ja kostja isiklikult kohtuistungil ära,

leiab, et V.V. hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2. E.V. on Venemaa kodanik, elab Eestis alalise elamisloa alusel. Hageja on Eesti kodanik,

abikaasade ühine elukoht on Eestis.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete

järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti

kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või

kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

TsMS § 70 lg 4 tulenevalt TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse

üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või samas sättes loetletud Euroopa

Liidu määrustes, sh p-s 2 nimetatud Euroopa Liidu nõukogu määruses nr 2201/2003, mis käsitleb

kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade

ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT

L 338, 23.12.2003, lk 1-29).

EL määrus nr 2201/2003 (edaspidi nimetatud ka Määrus) artikkel 3 lõige 1(a) kohaselt

abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu

alluvuses, kelle territooriumil oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal.

3. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud leping õigusabi ja õigussuhete kohta

tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi nimetatud õigusabileping). Õigusabilepingu

artikli 1 lõike 1 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma

isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi.

Õigusabilepingu artikli 21 lg 1 järgi juhul, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi

lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil

elukoht.

Hageja ja kostja abiellusid Eestis, nende ühine elukoht oli ja on Eestis, Pärnu linnas. Seega on

Eesti Vabariigi kohus pädev poolte abielu lahutama.

4. Kuna kostja on Vene Föderatsiooni kodanik ning õigussuhtes esineb kokkupuude rohkem kui

ühe riigi õigusega, tuleb õigussuhtele kohalduva õiguse kindlaksmääramisel lähtuda

rahvusvahelise eraõiguse seadusest (REÕS). REÕS § 60 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisele

kohaldatakse REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REOS § 57 lg 1

järgi määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine

elukoht. Eeltoodu alusel kohus rakendab abielu lahutamisele Eesti Vabariigis kehtivat õigust.

5. Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist

kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 65 lg 2 kohaselt tuleb

praegusel juhul abielu lahutada kohtus, kuna kostja vaidleb lahutusele vastu.

2-23-10040

PKS § 66 punktist 2 tulenevalt kohtus lahutamise korral lõpeb abielu päeval, millal kohtuotsus

jõustub. TsMS § 456 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul

viisil, kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

5. Kohus leiab poolte ärakuulamise järel, et hageja ja kostja abielu on pöördumatult lõppenud.

Hageja ja kostja elavad küll ühes korteris, kuid asjas ei olnud vaidlust, et abielulised suhted on

lõppenud. Hageja väidetel ei ole neil kostjaga intiimsuhteid olnud ligi 10 aastat, elavad ühes

korteris nagu naabrid, kumbki omaette ja oma rahakoti peal. Vähesel määral on pooltel ühes

eluruumis elades majanduslikke suhteid, sest kumbki ei keela teisel tarvitada enda ostetud

toiduaineid ega süüa enda valmistatud toitu. Kostja hageja nendele väidetele vastu ei vaielnud.

6. Hageja hagiavalduses ja suuliselt kohtuistungil kinnitas, et ei pea abielu taastamist võimalikuks

ega soovi seda. Lahutuse peamiseks põhjuseks on kostja alkoholi kuritarvitamine ja purjuspäi

hageja kodurahu rikkumine. Korter kuulub hagejale lahusvarana ning hageja soovib, et abielu

lahutamise järel kostja korterist lahkub ja otsib endale teise eluruumi. Hageja arvates kostja on

lahutusele vastu ainult sellepärast, et hageja korteris on tal mugav elada.

Kostja sõnades küll vaidleb lahutusele vastu ja soovib leppida, lubab alkoholi tarvitamistki piirata,

kuid konkreetset valmisolekut kooselu taastamise nimel midagi muuta kostjal ei olnud. Kostja

plaanib minna kolmeks kuuks Venemaale õe juurde, kuid ei osanud selgitada, kuidas see aitaks

kaasa abielulise kooselu taastamisele ja hagejaga leppimisele.

7. Kohus ei pea õigeks ainult ühe abikaasa tahtel suunata pooli abielu taastama ja neile leppimiseks

aega anda. Leppimine saab tulemuslik olla ainult siis, kui mõlemad abikaasad seda tõsiselt

soovivad ning oma suhete parandamiseks reaalselt midagi ette võtavad. Hageja istungil kinnitas,

et on kategooriliselt leppimise vastu, soovib lahutust. Kohus võtab lisaks arvesse, et hageja on

varem juba kolmel korral abielu lahutamiseks kohtusse pöördunud (2018, 2020 ja 2022.aastal),

kuid siis loobus hagist, tuues põhjuseks kostjaga kokku leppimise või lahutuse osas

ümbermõtlemise. Seega pooled on viimase viie aasta jooksul korduvalt saanud võimalusi leppida,

kuid abielu taastada ei ole õnnestunud. Lisaks kohus ei pea eluliselt võimalikuks poolte suhete

paranemist ja kooselu taastumist sel teel, et kostja läheb mitmeks kuuks Venemaale oma sugulaste

juurde. Kõige eeltoodu alusel kohus leiab, et poolte lepitamine ei ole võimalik ning varasematele

menetlustele lisaks veel kord leppimisaja andmine ei ole mõistlik.

Kohus on veendunud, et V.V. ja E.V. abielu on pöördumatult lõppenud, kooselu taastamine ei ole

võimalik ning abielu tuleb lahutada.

8. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool

oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu ei ole vajadust kindlaks määrata menetluskulude

suurust.

8. Kohus toimetab kostjale kohtuotsuse kätte eestikeelsena. Kostjal tuleb endal korraldada

kohtuotsuse tõlkimine talle arusaadavasse keelde. TsMS § 33 lg-st 4 tulenevalt kohus korraldab

menetlusosalise jaoks kohtulahendi võõrkeelde tõlkimise üksnes menetlusosalise soovil ja

tingimusel, et talle on antud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik