2-21-15813/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15813

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võla ja

viiviste saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11. augusti 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

6223 eurot 28 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tähelepanuta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital 20. oktoobri 2023. a taotlus

kolmanda isiku kaasamiseks.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 11. augusti 2022. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata.

3. Rahuldada X apellatsioonkaebus.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-21-15813

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 08.10.2021 Pärnu Maakohtule hagi X (kostja)

vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4461,40 eurot, intressid 402,69

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 262,92 eurot ajavahemiku 10.07.2021–08.10.2021 eest,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni 23,90% aastas, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS LHV Finance (laenuandja) 01.03.2020

väikelaenulepingu nr 2846657, mille kohaselt laenuandja võimaldas kostjal kasutada 5000

eurot krediiti. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel igakuiste maksetena iga

kuu 20. kuupäevaks igakuise maksega 143,55 eurot alates 20.04.2020 kuni viimase osamakse

tegemiseni 20.03.2025. Lepingu kohaselt oli intressimäär 23,90% aastas. Kostja asus laenu

kasutama ning kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud

tingimustel. Kostja rikkus lepingu p-i 4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste

vahendite olemasolu alates 20.03.2021 osamaksest. Väikelaenu tüüptingimuste p 11.4.2.

kohaselt oli laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist

kahe nädala jooksul, kui laenusaaja on osaliselt või täielikult viivituses kolme üksteisele

järgneva laenusumma tagasimaksega. Kostja rikkus lepingut, mistõttu teatas laenuandja lepingu

ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale võla tasumiseks tähtaja. Kostja võlga hageja

antud tähtajaks ei tagastanud. 16.07.2021 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu

hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest

kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja volitas

PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlga sisse nõudma. Sissenõudemenetluses toimetas hageja

toimetanud kostjale kätte kaks võlateatist 12.08.2021 ja 13.09.2021.

1.2. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et lepingut ei sõlmitud kostjale äärmiselt

ebasoodsatel tingimustel. Kostja väited lepingu tühisuse kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna

tehingu tühistamisel tuleb arvestada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 99 toodud

tähtaegu ja TsÜS §-s 98 toodud aluseid, mida kostja ei ole arvestanud. Kostja vastuväite

kohaselt ei järginud hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kostjale laenu

andnud. Hagejas omandas nõude kostja vastu loovutamise teel. Seega ei pidanud hageja järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitas laenutaotluse, milles avaldas enda

netosissetulekuks 950 eurot ning igakuisteks kohustusteks 150 eurot. Arvestades kostja esitatud

andmeid tema sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta, ei saa hageja hinnangul teha järeldust,

et laenuandja oleks pidanud väikelaenulepingu sõlmimisel eeldama, et kostja ei suuda oma

sissetulekust 5000 euro suurust laenu 60 osamaksega ning igakuise osamaksega 143,55 eurot

tasuda. Hageja hinnangul ei ole krediidiandja oma kohustusi rikkunud. Olukorras, kus kostja

esitas laenuandjale teadlikult valeinfot, kannab tema ise sellest tulenevat riski (igakuiste

sissetulekute ja kohustuste suurus). Kui kostja ei esitanud pangale andmeid oma teiste

kohustuste kohta või tema sissetulek oli teatatust väiksem, kannab andmete avaldamata jätmise

2-21-15813

riski kostja. Kostjal ei esinenud lepingu sõlmimise ajal laenu andmist takistavaid asjaolusid.

Seega ei rikkunud laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtet.

1.3. Lepingu põhitingimustes on fikseeritud, et krediidisumma on 5000 eurot. Maksegraafiku

kohaselt sisaldas igakuine osamakse krediidisumma tagasimakset ja intressi ning osamaksed on

muutunud sissenõutavaks osamakse maksetähtpäeva saabumisega. Kostjal jäid tasumata

20.03.2021 tagasimakse 50,82 eurot, 20.04.2021 tagasimakse 55,71 eurot, 20.05.2021

tagasimakse 56,81 eurot ja 20.06.2021 tagasimakse 57,95 eurot. 09.07.2021 lõpetas pank

ennetähtaegselt lepingu. Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks

muutunud krediidi tasumata jäägi 4240,11 eurot. Seega on kostjal lepingu ja maksegraafiku

alusel alates 20.03.2020 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 09.07.2021 tasumata kokku

4461,40 eurot (4240,11 + 50,82 + 55,71 + 56,81 + 57,95). Ajavahemikul 20.03.2021–

20.06.2021 (lepingu maksegraafiku järgsed intressimaksed) muutus lepingu ja maksegraafiku

alusel sissenõutavaks intress 349,11 eurot, millele lisandus intress 53,58 eurot 19 päeva e

ajavahemiku 21.06.2021–09.07.2021 eest. 19 päeva intress on kujunenud selliselt, et

20.07.2021 intressimakse 84,45 eurot on jagatud 30 päevaga ja korrutatud 19 päevaga. Selliselt

kujuneb intressisummaks 19 päeva kohta 53,58 eurot. Seega on kostjal lepingu ja

maksegraafiku alusel alates 20.03.2020 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 09.07.2021

tasumata intress kokku 402,69 eurot (349,11 + 53,58).

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Laenuleping on vastuolu

tõttu heade kommetega tühine. Hageja ei ole järginud laenulepingu sõlmimisel ühtegi VÕS §

4032 lg-s 1 toodud kohustust. Laenulepingu sõlmimisel ei küsitud teavet kostja varalise olukorra

kohta ega antud selgitusi. Laenuandja teadis, et kostja on rahalistes raskustes ning et kostjal on

ka muid kohustusi. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid võla päritolu, laenu loovutamise ja

laenu arvestuse kohta, ei ole kostjale käesoleval hetkel teada, kuidas hageja on tasutud

summasid arvestanud, sh kui suures ulatuses on hageja laenu tagasimakseid arvestanud

põhiosamaksete katteks, kui suures osas intressimaksete katteks ja kui suures osas muude

kõrvalnõuete katteks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 11. augusti 2022. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja kostja ja AS LHV Finance vahel 01.03.2020 sõlmitud väikelaenu lepingust

tuleneva põhivõla 4461,40 eurot, intressi 402,69 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 10.07.2021–08.10.2021 eest. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise 23,90% aastas alates 9. oktoobrist 2021 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 870 eurot (riigilõiv 450 eurot ning lepingulise

esindaja kulu 420 eurot). Maakohus määras, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal

tasuda seadusjärgses määras viivist kuni menetluskulude kohase tasumiseni.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) Kostja sõlmis 01.03.2020 laenuandjaga väikelaenu lepingu nr 2846657, mille alusel sai

laenu 5000 eurot intressimääraga 23,90% aastas. Kostja pidi tasuma laenumakseid

kokkulepitud maksegraafiku kohaselt.

2) Laenuandja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu 09.07.2021 erakorraliselt üles, kuna

kostja oli jätnud neli osamakset tasumata ja ei tasunud võlga ka selle tasumiseks antud

täiendava tähtaja jooksul.

3) Laenuandja loovutas laenulepingust tulenevad nõuded on 16.07.2021 hagejale.

2-21-15813

4) Kostja ei ole laenu tagastanud.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja tõendanud, et sõlmis lepingu

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust

mõjutatuna (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 2). Samuti ei nähtu esile toodust, et

tehing tehti ebasoodsatel tingimustel või või et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste

väärtus oleks olnud heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

3.3. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamise osas leidis maakohus, et kostja avaldas

laenu saamiseks oma netosissetuleku suuruse ja igakuiste kohustuste suuruse (sh teiste

laenuandjate ees). Kostja kinnitas, et tema esitatud andmed on õiged. Hageja leidis, et kostja

esitatud andmeid arvestades ei pidanud hageja eeldama, et kostja ei suuda 5000 euro suurust

laenu 60 osamaksega tasuda. Maakohus leidis, et laenuandja kontrollis kostja

krediidivõimekust piisavas ulatuses. Kostja vastutab tema enda esitatud andmete õigususe eest,

mida ta laenutaotluses ja laenulepingus kinnitas. Kostja esitatud andmeid kogumis hinnates oli

laenuandjal alus eeldada, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal laenu osamakseid tasuda.

Maakohus järeldas, et laenuandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS §

4034). Samuti leidis maakohus, et vaidlusaluse laenu puhul ei ületanud krediidi kulukuse määr

Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega ei ole leping liiga kõrge krediidi kulukuse

määra tõttu tühine. Samuti ei ole maakohtule esitatud muid asjaolusid, millest saaks järeldada,

et vaidlusalune laenuleping on muul põhjusel tühine.

3.4. Kostja ei esitanud põhivõla arvestusele vastuväiteid. Põhivõla suurus vastab poolte

kokkulepitud maksegraafikule. Maakohus mõistis kostjalt hageja taotletud ulatuses välja

põhivõla 4461,40 eurot. Kostja ei vaidlustanud ka intressi nõuet, mistõttu tuleb ka intress

402,69 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maakohus rahuldas ka hageja viivisenõude

262,92 eurot ning sissenõudmiskulude 30 eurot väljamõistmise nõude.

3.5. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

kohaselt kostja kanda. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud olid 420 eurot, hageja

esindaja osutas teenuseid tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga) ning ajakuluga 3,5 tundi.

Samuti tasus hageja riigilõivu 450 eurot. Maakohus leidis, et kõik menetluskulud on

põhjendatud ja vajalikud ning tuleb taotletud ulatuses kostjalt välja mõista. Maakohus määras

menetluskulude rahaliseks suuruseks 870 eurot ning mõistis need välja koos seadusjärgses

määras viivisega.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks samale

maakohtule. Kostja palub jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

4.1. Kostja selgitas, et 19.12.2019 koondati kostja eelmisest töökohast (P AS) ja oli töötuna

arvel kuni 03.02.2020, mil sai uue töökoha (Y AS). Kuna palk uues töökohas oli väike, igakuiste

maksetega ei saanud hakkama ning lapsed vajasid abi, oli kostja sunnitud tegema laenutaotluse

(AS LHV Finance). Kostja oli suures meeleheites, aga oli veendunud, et suudab laenu tagasi

maksta isegi olukorras, kus kostjal oli palju laenukohustusi. Laenu tagasimaksmine õnnestus,

kuni Covid-19 tekitas perekonnas suuri majanduslikke raskusi. 20.04.2020–20.02.202 tegi

kostja 11 makset kokku 1579,05 eurot. Kostja leiab, et tagasimaksed tuleb arvestada

põhisumma katteks.

4.2. Laenuandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, vaid andis laenu

kergekäeliselt ja veendumata, et kostja oli maksevõimeline. Laenuandja on rikkunud seadust

suures ulatuses ja laenuleping on õigustühine. Krediidiandja on kohustatud koguma andmeid ja

2-21-15813

hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja

kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 näeb

ette, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse

sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse millega jätab hagi rahuldamata ning menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus hageja kanda.

7. Esmalt võtab kolleegium seisukoha hageja 20.10.2023 taotluse kohta kaasata kolmanda

isikuna laenuandja. Kolleegium leiab, et hageja taotlus on esitatud pärast kirjalike seisukohtade

esitamise tähtaega maakohtus (25.07.2022) ja ringkonnakohtus (12.10.2023), mistõttu tuleb see

TsMS § 331 lg 1 järgi tähelepanuta jätta.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest lepingu sõlmimise, kostja tehtud maksete, laenuandja

hoiatuse

ja

ülesütlemisavalduse

kohta.

Kolleegium

nõustub

maakohtu

õigusliku

kvalifikatsiooniga laenuandja ja kostja vahelisele suhtele kui laenulepingule, millele

kohalduvad tarbijakrediidi sätted. Maakohus tuvastas õigesti laenuandja nõude hagejale

loovutamise asjaolud ja andis sellele kohase õigusliku hinnangu.

9. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et kostja ei ole tõendanud, et

sõlmis lepingu erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest

asjaolust mõjutatuna (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 2). Laenuleping on seega

kehtiv, kuid pooled vaidlevad, kas laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

10. Erinevalt maakohtust leiab kolleegium, et laenuandja rikkus kostjale laenu andes

vastutustundliku laenamise nõudeid (VÕS § § 4034). VÕS § 4034 lg 1 esimene lause kohustab

krediidiandjat tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sama

sätte teise lause kohaselt tähendab see, et ta peab omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja ka vastava

hindamise teostama. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides

tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

11. Kohtupraktikas on leitud, et hageja peab tooma esile ja tõendama, et laenuandja nõudis

laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (TlnRnKo

08.11.2021, 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Kohtupraktikas on

selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest

pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud,

millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1).

11.1. Hageja möönab, et laenuandja ei kogunud kostja pangakonto väljavõtet. Hageja selgitusel

hindas laenuandja kostja krediidivõimelisust sellega, et kliendi sissetulekut oli võimalik

kontrollida kahest usaldusväärsest allikast ning ta tegi kindlaks, et krediidiinfo ja

krediidiregistri andmetel taotluse esitamisel kliendil maksehäireid polnud.

2-21-15813

11.2. Kolleegium leiab, et laenuandja tegevused ei olnud kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks piisavad. Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning

krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda

laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks,

kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed.

11.3. Et laenuandja ei täitnud VÕS § 4034 lg 1 sätestatud kohustusi, rakenduvad VÕS § 4034

lg-s 7 sätestatud tagajärjed: tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

11.4. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja on jätnud tahtlikult esitamata teabe

vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

11.5. Hageja ei ole maakohtu määratud tähtajaks alternatiivset nõude arvestust esitanud ega

esile toonud, et ta oleks uuesti määranud laenu tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause

järgi. Seega on VÕS § 4034 lg 6 järgi põhjendatud üksnes põhinõue tasumata ulatuses

sissenõutavaks muutunud ning hageja ei saa nõuda ka seadusjärgset intressi (vt sarnane olukord

TlnRnKo 15.08.2023, 2-21-4379, p 30).

12. Järgnevalt hindab kolleegium, kas laenuandja ütles laenulepingu kehtivalt üles. Väikelaenu

tüüptingimuste p 11.4.2. kohaselt oli laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt

lepingu ennetähtaegset täitmist kahe nädala jooksul, kui laenusaaja on osaliselt või täielikult

viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega.

12.1. Laenuandja esitas 25.06.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis

kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 09.07.2021. Seega tuleb hinnata, kas kostja

oli 09.07.2021 viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega.

12.2. Lepingu maksegraafiku (dtl 9) järgi tuli kuni 09.07.2021 teha põhiosa tagasimakseid

756,86 eurot (graafiku read kuni 20.06.2021 tulbas „Krediidisumma tagasimakse“). Kostja tõi

apellatsioonkaebuses esile, et ta on kuni lepingu ülesütlemiseni tasunud tagasimakseid kokku

1579 eurot. Hageja kostja väidet vaidlustanud ei ole ega ole esile toonud, et kostja oleks

tagasimakseid teinud erinevas ulatuses. Seega oli kostja teinud kohustuse täitmiseks antud

täiendavaks tähtajaks põhiosa tagasimakseid tegelikult oluliselt rohkem, kui ta graafiku järgi

oleks pidanud. Järelikult polnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal täidetud VÕS § 416 lg 1

esimese lause tingimus, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.

Ülesütlemise aluse puudumise tõttu on laenuandja 25.06.2021 avaldus (dtl 12) toimetu ja sellel

pole õiguslikke tagajärgi.

13. Kuni hagi esitamiseni 08.10.2021 muutusid täiendavalt sissenõutavaks muudetud graafiku

ridadel 9–24 kajastatud põhiosa maksed kokku 180,86 eurot. Kuivõrd kostjal olid enammaksed

vähemalt 822,14 euro ulatuses, siis ei olnud ka hagi esitamise ajaks tekkinud põhiosa

tagastamisel võlga. Hageja ei ole oma nõudes taotlenud menetluse ajal või tulevikus

sissenõutavaks muutuva võla väljamõistmist. Et kostja polnud hagi esitamise ajaks lepingut

rikkunud ei saanud temalt nõuda rahalise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi

2-21-15813

seniste menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt,

siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt