2-23-10119/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

27.10.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10119

Tsiviilasi

X avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 01.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja, täitemenetluse

võlgnik): X

Puudutatud isik (vastustaja määruskaebemenetluses,

täitemenetluse sissenõudja): Swedbank Liising

Aktsiaselts, lepinguline esindaja BK

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebemenetluses esitatud taotlused ning võtta toimikusse

avaldaja (võlgniku) 18.09.2023 määruskaebuse ja 16.10.2023 seisukoha lisad ning

puudutatud isiku (sissenõudja) 04.10.2023 vastuse lisad.

2. Harju Maakohtu 01.09.2023 määruse resolutsioon jätta muutmata, arvestades

lisaks käesoleva määruse põhjendustega.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Kõik senised menetluskulud jätta avaldaja (võlgniku) kanda.

5. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, täitemenetluse võlgnik, edaspidi: võlgnik) esitas 17.07.2023 Harju maakohtule

avalduse täitemenetluse nr 022/2013/2512 lõpetamiseks aegumise tõttu. Täitemenetluse

sissenõudja on Swedbank Liising Aktsiaselts (kohtumenetluses puudutatud isik, edaspidi:

sissenõudja). Täitedokument on Pärnu Maakohtu 13.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-12-7317.

2. Võlgnik märkis, et täidetav nõue on TsÜS § 157 lg 1 ja TMS § 223¹ järgi aegunud.

Sissenõudja esitas täitmisavalduse 25.04.2013 ja kohtutäitur algatas täitemenetluse 30.04.2013.

3. Koos avaldusega esitas võlgnik esialgse õiguskaitse taotluse, mille maakohus jättis

18.07.2023 määrusega rahuldamata.

4. Sissenõudja vaidles avaldusele vastu. Võlgnik tegi maksegraafikute alusel makseid

ajavahemikel juuni 2013 – veebruar 2014 (9 kuud), aprill – oktoober 2014 (7 kuud), detsember

2014 – veebruar 2015 (3 kuud). Nõude täitmise aegumine oli sel ajal (kokku umbes 19 kuud)

peatunud ja TsÜS § 157 lg 1 järgne 10-aastane aegumistähtaeg pole möödunud.

5. Maakohus küsis seisukoha kohtutäiturilt, kes selgitas, et täitemenetluse kestel sõlmiti

võlgnikuga järgmised maksekokkulepped:

-

17.06.2013 maksegraafiku (edaspidi: graafik I) kohaselt kohustus võlgnik tasuma

igakuiselt 216,69 €. Graafiku I täitmise ajaks vabastati võlgniku pangakontod ja

töötasu arestist. Võlgnik teostas graafiku I alusel sissenõudjale makseid juuni 2013 –

veebruar 2014 kokku summas 1360,04 € (6 makset). Kohtutäitur luges graafikule I

vastava maksekokkuleppe kehtetuks 28.03.2014 ja jätkas täitemenetlusega tavakorras;

-

14.04.2014 maksegraafiku (edaspidi: graafik II) kohaselt kohustus võlgnik tasuma

alates aprillist 2014 igakuiselt 216,69 €. Graafiku II täitmise ajaks vabastati võlgniku

pangakontod ja töötasu arestist. Võlgnik teostas graafiku II alusel makseid aprill –

oktoober 2014. Kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekus graafiku II alusel

kokku 550 € (3 makset). Kohtutäitur luges graafikule II vastava maksekokkuleppe

kehtetuks 04.12.2014 ja jätkas täitemenetlusega tavakorras;

-

10.12.2014 maksegraafiku (edaspidi: graafik III) kohaselt kohustus võlgnik tasuma

alates detsembrist 2014 igakuiselt 216,69 €. Graafiku III täitmise ajaks vabastati

võlgniku pangakontod ja töötasu arestist. Ajavahemikul detsember 2014 – veebruar

2015 tegi võlgnik ühe makse 220 €. Kohtutäitur luges graafikule III vastava

maksekokkuleppe kehtetuks 25.02.2015 ja jätkas täitemenetlusega tavakorras.

Kohtutäiturile teadaolevalt ei toimunud täitemenetluse ajal kohtumenetlusi võlgniku vara üle.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus jättis avalduse 01.09.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda ja määras kindlaks, et

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6.1. Maakohus tuvastas, et täiteasja nr 022/2013/2512 täitedokument on Pärnu Maakohtu

13.04.2012 jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-7317, mis esitati esmakordselt kohtu-

täiturile täitmiseks 25.04.2013.

6.2. TMS § 2231 lg 1 ls 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust

täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS

§-s 157 sätestatud tähtaeg. Viidatud tähtaeg on üldjuhul 10 aastat, aga selle tähtaja suhtes

kohaldub TsÜS § 159 lg 1, § 162 ja § 168 lg 1 alusel aegumise katkemine täitemenetluses

kokku lepitud maksegraafiku ajaks (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.4).

3 (4)

6.3. Kohtutäituri vastusest nähtub, et täitemenetluses kokku lepitud graafikud I–III kehtisid ja

aegumine pikenes vastavalt 284 päeva (17.06.2013 – 28.03.2014), 234 päeva (14.04. –

04.12.2014) ja 77 päeva (10.12.2014 – 25.02.2015) ehk kokku 1 aasta 7 kuu ja 15 päeva. Seega

ei ole täitemenetlus avalduse esitamise ajal (17.07.2023) ega vaidlustatud määruse tegemise

ajal (01.09.2023) aegunud, mistõttu jäi võlgniku nõue rahuldamata.

6.4. Sissenõudja ei esitanud kulunimekirja, st hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS

7. Võlgnik esitas 18.09.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

avalduse rahuldada või teise võimalusena saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palub võlgnik panna sissenõudja kanda.

7.1. Võlgnik ei nõustu, nagu oleks graafiku I alusel vabastatud võlgniku pangakonto ja töötasu

arestist. Kohtutäituri abi 26.06. ja 26.08.2013 e-kirjadest nähtub, et pangakontod olid jätkuvalt

arestitud ja mingit kokkulepet ei ole sõlmitud. Nii on maksegraafiku sõlmimine tõendamata ja

ebaselge, mistõttu ei saa ka järeldada, et tehti makseid TsÜS § 158 lg 3 tähenduses. Ühtlasi pole

täidetud TsÜS § 162 kohaldamise eeldused.

7.2. Kohtutäituri selgituse järgi tegi võlgnik graafiku II alusel kolm makset summas 550 €.

Graafiku II kehtivusaeg on ebaselge, sest väidetava ajavahemiku (aprill – oktoober 2014) ehk

7 kuu jookusul pidanuks võlgnik tegema makseid summas 1516,83 €. Kokkuleppe p 7

sõnastuse järgi on maksegraafik kehtetu, kui p 1 ja 2 kohustused jäävad täitmata. Ilmselgelt on

need jäänud täitmata ja seega muutunud ka graafik II kehtetuks enne 2014. a oktoobrit.

Graafiku II puhul pole TsÜS § 162 eeldused tõendatud.

7.3. Sarnaselt on ebaselge graafiku III kehtivuse aeg, sest võlgnik tegi ainult ühe makse 220 €,

kuigi pidanuks väidetava ajavahemiku (detsember 2014 – veebruar 2015) ehk 3 kuu jookusul

tasuma 659,07 €. Graafiku III puhul pole TsÜS § 162 eeldused samuti tõendatud.

7.4. Kokkuvõttes tuvastas maakohus aegumistähtaega pikendavad asjaolud ebatäpselt või

valesti, mistõttu jõudis ka väära lahendini.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis sissenõudjale tähtaja sellele

vastamiseks. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja esitas koos vastusega mh 26.06. ja

29.08.2013 aktid võlgniku pangakontode arestist vabastamise kohta. Maakohus määruskaebust

ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja

toimik saabus 05.10.2023.

9. Vastuseks ringkonnakohtu päringule teatas kohtutäitur 17.10.2023, et võlgniku pangakonto

Nordea Pangas arestiti pärast 17.06.2013 maksegraafiku sõlmimist selle osaliselt täitmata

jätmise tõttu 22.08.2013. Maksegraafikute kehtivuse ajal olid kontod lisaks lühiajaliselt

arestitud 28.03. – 12.05.2014 ja 04. –10.12.2014.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ja kaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2¹). Võlgnik kannab kaebusega seotud kulud.

11. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebemenetluses esitatud menetlusosaliste taotlused

ning võtab tsiviilasja toimikusse nii võlgniku 18.09.2023 määruskaebuse ja 16.10.2023

seisukoha kui ka sissenõudja 04.10.2023 vastuse lisad. Esiteks võimaldab seda TsMS § 662

lg 3, mis lubab määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid –

samasugune õigus on ühtlasi vastustajal. Teiseks rikkus maakohus TsMS § 199 lg 1 p 4 ja § 328

lg 2, kui ei andnud menetlusosalistele võimalust esitada seisukohti kohtutäituri 24.08.2023

vastuse ja selle lisa kohta. Nii said menetlusosalised sisuliselt alles vaidlustatud määrusest

teada, millistele kohtutäituri avaldatud andmetele maakohus lahendi rajab.

4 (4)

12. Eelmises p-s 11 kirjeldatud rikkumine on võimalik kõrvaldada ja see ei toonud kaasa

ebaõiget lahendit. Menetlusosalised said esitada oma seisukohad kaebemenetluses.

12.1. Maakohus tuvastas õigesti täitedokumendi ja selle esmakordse täitmise esitamisega

seotud asjaolud – neid ei ole kaebusega vaidlustatud. Samuti on õige maakohtu sedastus, et ilma

aegumise peatumist arvestamata oleks nõude täitmine aegunud. Määruskaebemenetluses on

vaidlus küsimuses, kas maakohus tuvastas õigesti aegumise katkemise aluseks oleva asjaolud.

12.2. Esiteks vaidlustas võlgnik maakohtu seisukoha, et täitemenetlust ei viidud läbi ja

aegumine katkes alates 17.06.2013, sest sel ajal ja veel ka edaspidi olid tema pangakontod

jätkuvalt arestitud. See väide on osaliselt põhjendatud.

Sissenõudja esitas ringkonnakohtule kohtutäituri 26.06.2013 arestist vabastamise akti ja

võlgniku 27.06.2013 kinnituse, et selleks päevaks oli ka Nordea Pangas olnud konto arestist

vabastatud (dtl 111–113). Seega saab lugeda, et täitetoiminguid ei tehtud võlgniku suhtes alates

27.06.2013 (mitte 17.06.2013). Lisaks nähtub kohtutäituri 17.10.2023 selgitusest (dtl 142) ja

sissenõudja esitatud 29.08.2013 aktist (dtl 114), et võlgniku konto Nordea Pangas oli arestitud

22.–29.08.2013 ehk 8 päeva. Kokku tuleb graafiku I alusel arvesse võetud aega vähendada

18 päeva võrra (= 10 + 8) ja selleks kujuneb 266 päeva (= 284 – 18).

Samuti ei saa täitetoimingute tegemata jätmise ja aegumise aja sisse arvestada graafiku II

algusest (14.04.2014) päevi kuni 12.05.2014, sest täiturilt saadud andmete kohaselt oli kuni

viimati nimetatud päevani võlgniku pangakontod arestitud. Sel põhjusel tuleb graafiku II alusel

arvesse võetud aega vähendada 28 päeva võrra ja selleks kujuneb 206 päeva (= 234 – 28).

Graafiku III ajal aegumise peatumise tuvastas maakohus õigesti, sest kohtutäituri andmetel olid

võlgniku pangakontod lisaks arestitud vaid graafikute II ja III vahelisel ajal. Kuigi võlgnik

seadis kahtluse alla täiturilt saadud andmete õigsuse, ei esitanud ta muid konkreetseid väiteid

ega omapoolseid tõendeid.

12.3. Teiseks leiab võlgnik, et maksegraafikute kehtivuse lõpp tulnuks tuvastada maakohtust

erinevalt, sest võlgnik ei teinud kõiki graafikutes ette nähtud makseid. Selle väitega ringkonna-

kohus ei nõustu. Vaidlustatud määruses asjakohaselt viidatud Riigikohtu seisukoha järgi

tuleneb TsÜS §-st 162 koostoimes täitemenetluses maksegraafiku kokkuleppimise ja selle

kehtivuse ajaks arestitud pangakonto aresti alt vabastamisega, et kõnealusel ajal on aegumine

peatunud (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.4). Selline arusaam vastab TsÜS § 162

mõttele, et aegumine oleks peatunud ajal, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud

isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täitmiseks

täiendav tähtaeg. TMS ei sisalda sätteid täitemenetluse ajal maksegraafiku kehtivuse lõppemise

kohta. Seetõttu lähtus maakohus õigesti kuupäevadest, mil kohtutäitur luges graafikud I–III

lõppenuks ja jätkas täitemenetlusega tavakorras. Nimetatud kuupäevad ja seega ka kõigi

maksegraafikute tõttu aegumise peatumise ajavahemike lõpud tuvastas maakohus õigesti.

Võlgnik ei väida, et tema pangakontod või töötasu oleks täiendavalt arestitud või tema suhtes

tehtud mingeid täitetoiminguid veel muul ajal ja seda ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest.

12.4. Eelneva põhjal oli aegumine peatunud 549 päeva (= 266 + 206 + 77). Täitedokument

esitati esmakordselt täitmiseks 25.04.2013, st kui aegumine edaspidi enam ei peatu või ei katke,

siis aeguks sissenõudja nõude täitmine TMS § 2231 lg 1 ls 1, TsÜS § 157 lg 1, § 162 ja § 168

lg 1 alusel kõige varem 26.10.2024. Nimetatud kuupäev ei ole veel saabunud ja maakohus jättis

võlgniku avalduse kokkuvõttes õigesti rahuldamata.

13. Kaebemenetluse menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

Sissenõudja ei esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu pole vaja neid kindlaks määrata.

14. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TMS § 223¹ lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)