2-22-127879/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26.10.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-127879

Tsiviilasi

Ferratum Bank p.l.c. hagi R. H. vastu raha saamiseks

Tsiviilasja hind

4 561,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Multitude Bank p.l.c (välismaa kood C 56251;

endine Ferratum Bank p.l.c), lepingulised esindajad: Dmitri

Santašev ja Viktoria Kuznetsova

Kostja R. H. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumine.

Edasikaebamise kord

Kohus annab loa otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav osa

1. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus 2999,75 eurot, intress 293,44

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1217,96 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot.

Hageja nimetab põhinõude alusena kostja laenulimiidi konto avamist 23.10.2020, millest tulenevad

nõuded jättis kostja kohaselt täitmata. Hageja selgituse kohaselt sõlmiti laenuleping määramatuks

ajaks ning öeldi üles 09.04.2022, sest kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgnevad

tagasimaksega.

Hageja esitatud asjaolude kohaselt on pooled kokku leppinud, et laenuandja väljastab kliendile

vähemalt iga 30 päeva järel arve, miinimumsumma (5% võlgnetavast summast või 10 eurot, sõltuvalt

kumb on suurem), millele lisanduvad teised laenulepingus kokkulepitud kohustused (dtl 39).

2.

15.02.2023 koostatud puuduste kõrvaldamise määruses selgitas kohus, et kuna hageja rahaline

nõue võib tuleneda tarbijakrediidi suhtest, siis tuleks hagejal hagiavaldust täpsustada, esitades mh

2-22-127879

asjaolud, millest saaks järeldada vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise ja laenulepingu

tühisuse aluste puudumise (dtl 91-94).

Kohus selgitas, et kui hagiavalduses ei ole esitatud kõiki vajalikke asjaolud, mille pinnalt saaks

kontrollida direktiivi 2008/48/EÜ järgimist ja poolte sõlmitud tarbijakrediidilepingu tühisuse aluste

puudumist, võib kohus jätta hagi rahuldamata.

3. Hageja esitas 08.03.2023 hagiavalduse täpsustuse, milles kinnitab teabe kogumist kliendi kohta

erinevatest allikatest ja kostja kinnitustest juhindumist krediidivõimelisuse kontrollimisel (dtl 104).

4.

01.09.2023 määras kohus tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks, otsuse tegemise aja ning

jagas menetluse osas selgitusi. Muuhulgas selgitas kohus, et hagi rahuldamise eelduseks on

laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, mille tõendamiskoormus on hagejal (dtl

153 – 156).

5.

25.09.2023 menetlusdokumendis selgitas hageja, et juhul kui kohus asub seisukohale, et hageja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis nõuab hageja alternatiivselt 1379,91 euro

väljamõistmist, millele lisandub viivis perioodi 10.04.2022 – 06.02.2023 eest VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras ehk 91,64 eurot. Hageja selgitas, et kostja sai laenu kogusummas 3380 eurot ja on

teinud tagasimakseid kokku 2000,09 euro ulatuses. Hageja hinnangul võlgneb kostja hagejale endiselt

1379,91 eurot.

6. Kostja ei ole menetluses seisukohti esitanud.

Põhjendav osa

7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2

alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

8. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

9. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid lepingu, millega hageja andis kostjale õiguse kasutada

laenulimiiti 5000 eurot ning kostja tasuma raha kasutamise eest teenustasu, mh intressi 48,91% aastas

(lepingu p 5.2 ja 6.1, dtl 117- 118). Selliselt vastab sõlmitud leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401

lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping,

millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma

(krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma.

Kuna Multitude Bank p.l.c sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise

isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

10. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05. 03.2020 otsus asjas

nr C-679/18, p-d 20-23).

11. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud

omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud,

et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis

lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

2-22-127879

Eelnimetatud sätetest tuleneb, et krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena jõudma

veendumusele krediidi saaja võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tähendab, et

hageja veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema jälgitav.

Hageja peab oma väiteid tõendama. Kohus on eelnimetatut selgitanud ka 01.09.2023 kohtu

menetlusdokumendis (dtl 153 – 156).

12. 08.03.2023 menetlusdokumendis selgitas hageja, et krediidiandja kogus teavet kliendi kohta

erinevatest allikatest. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10 pidi kostja kinnitama, et tal ei ole

maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid

maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu

tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud

ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt esitatud tulu

andmetest. VÕS § 14 lg 2 ja § 4034 lg 3 II lause kohustavad kostjat esitama õige teabe. Andmete

kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab

tagastada krediiti. 25.09.2023 täiendas hageja, et KAVS § 49 lg 3 p 3 ja Finantsinspektsiooni juhendist

(vastutustundliku laenamise nõuded) tulenevalt vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks teeb

krediidiandja või –vahendaja mõistlikke jõupingutusi kogumaks tarbijalt krediidivõimelisuse

hindamise läbiviimiseks ja krediidiotsuse tegemiseks teavet, mis on vajalik krediidivõimelisuse

hindamiseks ning mis võib mõjutada krediidiotsuse tegemist. Liiati laenu väljastamisel kehtisid

vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks krediidiasutuses asjakohased sisereeglid, millest I AS ka

lähtus.

13. Hageja poolt väljatoodud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Üldsõnaliselt registritele ja

kostja kinnitustele viitamisel, ilma kostja sissetulekute ja väljaminekute arvulistele näitajatele

tuginemata, ei ole võimalik objektiivselt hinnata tarbija tegelikku majanduslikku seisundit. Seetõttu ei

saanud laenuandjal tekkida veendumust tarbija krediidi võimelisuses.

Kohus on hagejale selgitanud, et juhul kui hageja ei esita asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik

kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, tuleb eeldada, et selliseid põhimõtteid ei

ole järgitud (dtl 153 – 156).

Kuna hageja ei ole esile toonud konkreetseid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid objektiivselt

hinnata kostja majanduslikku seisundit ega selgitanud veenvalt, millise analüüsi tulemusena on

otsustatud kostja laenuvõimelisus konkreetse krediidilepingu osas, asub kohus seisukohale, et hageja

ei ole järginud VÕS § 4034 lg-tes 1 ja 6 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

14. VÕS § § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

15. Arvestades, et kohus on tuvastanud laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise,

pidi krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7, millele kohus on

tähelepanu juhtinud ka 01.09.2023 kohtu menetlusdokumendis (dtl 154-155). Kohus selgitas, et

hagejal on mõistlik esitada alternatiivne võlgnevuse kujunemise kalkulatsioon. Tuginedes VÕS § 4034

lg-le 7 tuleb krediidiandjal tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st

enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija

poolt võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagab vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt

krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele.

25.09.2023 menetlusdokumendis on hageja küll selgitanud, et kostja on võtnud krediidi kasutusse

3380 euro ulatuses ja kostja on tagasi maksnud 2000,09 eurot, ei ole hageja määranud tagasimakseid

uuesti vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Kuivõrd hageja ei ole esitanud faktilisi asjaolusid ega nõude

kujunemise arvutust, ei ole kohtule teada, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud

2-22-127879

sissenõutavaks. Seega ei järeldu ka võlgnevuse sissenõutavus tervikuna.

Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et

krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks

teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt

rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik

hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude

aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud

sissenõutavaks.

TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Kuna nõude maksmapanekul on hagi rahuldamise üheks peamiseks eelduseks nõude sissenõutavaks

muutumise asjaolude esiletoomine (praegusel juhul vastavalt tagasimaksete ümberarvutusele), mida

hageja ei ole teinud, siis tuleb jätta hageja põhinõue rahuldamata.

16. Kuna hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja kohus ei ole

tuvastanud hageja põhinõude sissenõutavust, siis ei saa olla põhjendatud ka hageja intressi, viivise

nõue (VÕS § 113 lg 1) ega sissenõudmise kulude nõue (VÕS § 1131 lg 1).

Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

17. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1

tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole tsiviilasjas ühtegi seisukohta

esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga seonduvaid menetluskulusid tekkinud. Kohus

määrab kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 26.10.2023 kohtuotsus.