2-20-16251/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16251

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus X ja Y

vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.06.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

AB

“Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaal

(registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder

Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute lepinguline esindaja Tiia Raudmägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 27.06.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta AB “Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-20-16251

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 05.11.2020 Pärnu Maakohtule

avalduse X (puudutatud isik I) ja Y (puudutatud isik II) vastu, paludes puudutatud isikutelt

mõista solidaarselt avaldaja kasuks välja kahjuhüvitis 7051,14 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 624,60 eurot ja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras. Menetluskulud palus avaldaja

jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda.

Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes kindlustas C-ga (kindlustusvõtja) sõlmitud

kindlustuslepingu alusel korteriomandi aadressil XXX (kindlustuskoht). Avaldaja sai

04.07.2019 kahjuteate, mille kohaselt teise korruse korteri nr 34 WC-potist alguse saanud

veeavarii tagajärjel sai kahjustada kindlustusvõtja korter nr 31 (kahjujuhtum). Kindlustuskohas

sai kahjustada tuba 1, kus olid veelaigud laes ja tapeedil ning pundunud oli soome papist

põrand; toas 2 sai kahjustada lagi, seinad ja põrand; kahjustada said WC seinad; toas 3 sai

kahjustada põrand ning seina allosas olid niiskuse kahjustused. Rismar OÜ parandas

kindlustuskoha kahjustused ning esitas avaldajale arve summas 6881,14 eurot (200 eurot

remonttöödest oli kindlustusvõtja omavastutus), mille avaldaja hüvitas. Kindlustuskoha

remonttööde ajaks vajas kindlustusvõtja ajutist elukohta. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale

ajutise elukoha üürikulu 170 eurot. Seega on avaldaja hüvitanud kahju kokku summas 7051,14

eurot ning kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue on avaldajale üle läinud. Puudutatud isikud

on korteri nr 34 ühisomanikud. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikutele kuuluvast

korterist, esitas avaldaja puudutatud isikutele I ja II 11.09.2019 kahju hüvitamise nõude.

Puudutatud isikud said kahjunõude kätte, kuid avaldajale kahju ei hüvitanud.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu.

Puudutatud isikud leiavad, et nad ei vastuta kahju eest, kuna puudutatud isikud ei ole oma

kohustusi rikkunud või on rikkumine vabandatav, kuivõrd ummistuse teke amortiseerunud

kanalisatsioonipüstikus ei sõltunud puudutatud isikutest. Kahjunõue tuleks esitada korteriühistu

vastu, kelle ülesandeks on maja püstikute hooldus ja remont. Kuivõrd vesi tuli WC-potist välja,

mis saab juhtuda ainult kanalisatsioonipüstiku ummistuse korral, ning korteriomanikud on

teinud kõik, et korterisisesed torud oleksid korras, ei peaks puudutatud isikud tekkinud kahju

eest vastutama. Kui kohus leiab, et puudutatud isikud on kahju eest vastutavad, vaidlevad nad

vastu kahju suurusele. Lisaks palusid puudutatud isikud, et kohus võtaks võimaliku

kahjuhüvitise väljamõistmisel arvesse puudutatud isikute majanduslikku olukorda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus jättis 27.06.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja avalduse

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleneb avaldaja nõue võlaõigusseaduse

(VÕS) § 115 lg-st 1 ja korteriomaniku kohustused korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 31 lg 1 p-st 1.

2-20-16251

3.2. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

04.07.2019 toimus aadressil XXX veeavarii;

-

veeavarii sai alguse korteri nr 34 WC-potist;

-

korteri nr 34 WC-potist voolas vesi välja kanalisatsioonipüstiku ummistuse tõttu;

-

korteri nr 31 parandustööd teostas Rismar OÜ;

-

parandustööde tõttu vajas korteri nr 31 omanik ajutist elukohta;

-

avaldaja hüvitas Rismar OÜ-le korteri nr 31 parandustööde maksumuse ning korteri nr 31

omanikule ajutise elukoha üürikulud.

3.3. Maakohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud, et puudutatud isikud rikkusid WC-poti

korrashoiukohustust. Avaldaja on küll tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr 34,

kuid maakohus leidis, et WC-pott on oma olemuselt ese, mille kasutamisel on ette nähtud vee

voolamine sellest alla, mitte üles. Maakohtu arvates on arusaamatu avaldaja väide, et

puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et WC-potist võib välja voolata vesi ning

vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist

kaasomanikku. WC-potti kasutades ega seda korteris omades ei ole korteriomanikul kuidagi

võimalik mõistlikult ette näha, et vesi võib WC-potist üles tulla. Välja arvatud juhul, kui on

teada, et majas on probleeme kanalisatsioonitorustikuga, sealhulgas kui need on

amortiseerunud, ummistunud või ehitatud puudustega. Käesoleval juhul on maakohtu

hinnangul

tõendamist

leidnud

Põllu

korteriühistu

2020

majanduskavaga,

et

kanalisatsioonitorustik

on

amortiseerunud

ning

korteriühistul

on

plaanis

kanalisatsioonipüstikute vahetus.

Määruskaebus

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

maakohtule tagasi uueks arutamiseks, alternatiivselt teha uus määrus, millega avaldus

rahuldada.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus jaganud tõendamiskoormise valesti. Avaldaja on

tõendanud ja ka maakohus on leidnud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikute korterist

nr 34. Riigikohtu praktika järgi saab sellises olukorras eeldada korteriomaniku kohustuse

rikkumist, kelle korteriomandist kahjustav asjaolu lähtub. Maakohus on jätnud põhjendamata,

miks on seekord erinevalt Riigikohtu praktikast vaja avaldajal tõendada, et puudutatud isikud

rikkusid WC-poti korrashoiukohustust.

Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et korteriomanikul ei ole võimalik WC-potist

heitvee või reovee väljavoolamist ette näha. Avaldaja hinnangul ei ole tegemist vääramatu

jõuga VÕS § 103 lg 2 tähenduses. WC-poti kaudu toimub uputus juhul, kui kanalisatsioonitoru,

millega WC-pott on ühendatud, on ummistunud ning korteriomanik või -omanikud jätkavad

kanalisatsioonisüsteemi kasutamist, juhtides sinna heit- või tarbevett. Avaldaja hinnangul on

võimalik korteriomanikul ette näha, et kanalisatsioonisüsteem võib ummistuda, eriti olukorras,

kus

see

on

amortiseerunud

või

seda

ei

hooldata

(puhastata)

regulaarselt.

Kanalisatsioonisüsteemi ummistusele eelneb vee äravoolu vähenemine, mis omakorda viitab

süsteemi puhastamise või hooldamise vajadusele. Ka maakohus on tuvastanud, et

kanalisatsioonitorustik oli amortiseerunud. Asjast puudutatud isikud on kanalisatsioonitoru

reaalosa omanikud ning kaasomandis oleva toruosa kaasomanikud. Kohus ei ole välja

selgitanud, kus täpsemalt ummistunud koht asus – kas kanalisatsioonipüstikus või puudutatud

isikute eriomandis olevas kanalisatsioonitorus. Asjaolu, et korteriühistul oli plaanis

kanalisatsioonipüstikute vahetus, ei ole avaldaja hinnangul asjaolu, millega korteriomanikud,

kelle kohustuse rikkumist saab eeldada, vabaneksid vastusest. Avaldaja peab võimalikuks, et

2-20-16251

juhul kui kahju eest vastutab korteriühistu, siis tekkinud kahju eest vastutavad puudutatud

isikud ja korteriühistu solidaarselt. Kui kohus hagita menetluses tuvastab, et kahju eest võiks

vastutada korteriühistu, siis avaldaja hinnangul tuleb kohtul korteriühistu menetlusse kaasata.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

5. Puudutatud isikud vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Ringkonnakohtu arvates on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks, välja arvatud osas, milles kohus määruse

põhjendusi täiendab. Avaldaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest võiks

järeldada, et maakohus jättis avalduse põhjendamatult rahuldamata ning et puudutatud isikud

on oma kohustusi rikkunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jagas tõendamiskoormise

menetlusosaliste vahel ja tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti. Kuna kolleegium

nõustub esimese astme kohtu määrusega, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus täiendab

vaidlustatud määruse põhjendusi, siis ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus

§-ga 659) vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Avaldaja väidab määruskaebuses, et kohus oleks pidanud kaasama menetlusse korteriühistu,

kui kohus leiab, et kahju eest vastutab korteriühistu. Avaldaja esitas kahju hüvitamise nõude

üksnes korteriomanike vastu. Kuigi hagita menetluses kaasab menetlusosalised kohus

TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi omal algatusel, ei olnud avaldaja nõuet arvestades

korteriühistu praegusel juhul asjast puudutatud isik. Kuna korteriühistu vastu ei olnud nõuet

esitatud, ei olnud tema kaasamine vajalik.

10. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri

omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult

isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav

(VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on

hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel

on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 13-17).

11. Avaldaja ja puudutatud isikud vaidlevad määruskaebemenetluses endiselt eelkõige selle

üle, kas kindlustusvõtjale tekkis kahju seetõttu, et puudutatud isikud rikkusid oma kohustusi.

Avaldaja on heitnud puudutatud isikutele ette seda, et nad ei takistanud vee väljavoolamist oma

WC-potist, samuti, et puudutatud isikud oleksid pidanud ummistuste vältimiseks torusid

regulaarselt puhastama ja seda eriti olukorras, kus torud on amortiseerunud.

11.1. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset

(eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,

mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud

2-20-16251

(korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest

hoidumise kohustus). Kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras

eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme

korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti

suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis

olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on

korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset

(kaasomandi alalhoiu kohustus). Kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi

eriomandi piirest, jaguneb tõendamiskoormus kohtupraktika järgi selliselt, et hea usu

põhimõttest lähtudes tuleb eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust.

Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik vaidluse korral tõendama, et kahjustav

asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma

kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt ka RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649,

p-d 16 ja 21 koos viidatud praktikaga).

11.2. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et veeleke lähtus puudutatud isikute korteriomandist

ning see nähtub ka korteriühistu juhatuse liikme koostatud aktist (tl 12). Kuna kahjustav asjaolu

lähtus puudutatud isikute eriomandi piirest, milleks praegusel juhul oli veeleke, tuleb hea usu

põhimõtte järgi eeldada, et puudutatud isikud rikkusid KrtS § 31 lg 1 p-s 1 ning AÕS § 72

lg-s 5 toodud kohustust. Vastutusest vabanemiseks pidid puudutatud isikud tõendama, et

kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja et nad ei ole oma kohustusi

rikkunud või on nende rikkumine vabandatav.

11.3. Maakohus ei ole tuvastanud, kas veelekke põhjustanud ummistus lähtus puudutatud

isikute eriomandi esemest või kaasomandi esemest. Ringkonnakohus täiendab selles osas

maakohtu määrust. Puudutatud isikud on toonud põhjendatult esile, et kui probleem oleks olnud

puudutatud isikute WC-potis, siis ei oleks vesi läinud alla üksnes vee tõmbamisel ja seda paagi

koguses. Praegusel juhul aga puudub vaidlus, et WC-potist voolas välja reovesi/heitvesi.

Puudutatud isikud on väitnud, et tarbevee tarbimise osas nihet juulis 2019 ei olnud, ja esitanud

selle kinnitamiseks tõendi (tl 81). Kui ummistus oleks olnud WC-potis või ka WC-potti

kanalisatsioonipüstikuga ühendavas torus, ei oleks ummistuse tõttu saanud reovesi

kanalisatsioonipüstikust WC-potini jõuda ja sellest väljuda. Seega on puudutatud isikud teinud

eluliselt usutavaks ja tõendanud, et ummistus ei saanud olla nende WC-potis ega torus, mis

ühendab

WC-potti

kanalisatsioonipüstikuga,

vaid

kanalisatsioonipüstikus,

mis

on

korteriomanike kaasomandis. Ringkonnakohus võimaldas avaldajal tõendada, et ummistus oli

tekkinud puudutatud isikute WC-potis või muus kohas, mis kuulub puudutatud isikute

eriomandi eseme hulka, kuid avaldaja 10.10.2023 seisukohaga tõendeid ei esitanud ega ka

väitnud, et ummistus oleks olnud puudutatud isikute eriomandi esemes.

11.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isikud ei ole oma kohustusi

rikkunud. Maakohus on vaidlustatud määruses küll märkinud, et avaldaja ei ole tõendanud, et

puudutatud isikud rikkusid WC-poti korrashoiukohustust, kuid samas on maakohus leidnud, et

puudutatud isikud on tõendanud, et nad ei ole oma kohustusi rikkunud, tuginedes seejuures

korteriühistu 2020. aasta majanduskavale. Seega on ringkonnakohtu arvates maakohus

lähtunud vastavalt Riigikohtu praktikale õigest tõendamiskoormise jaotusest. Maakohus on

lugenud korteriühistu 2020. aasta majanduskavaga tõendatuks, et kanalisatsioonitorustik oli

amortiseerunud ja korteriühistul on plaanis kanalisatsioonipüstikute vahetus. Puudutatud isikud

on selgitanud, et kui 04.07.2019 hommikul tuli WC-potist reovesi üles, koristas korteris

viibinud C tualettruumist vee ära ning kasutas ummistuse tõrjumiseks käsipumpa, mille

tagajärjel vee juurdevool lakkas. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isikutele ette

2-20-16251

heita seda, et nad ei olnud takistanud vee WC-potist väljavoolamist. Puudutatud isikutele ei

saanud olla ettenähtav, et WC-potist hakkab vesi üles tulema, mille ennetamiseks oleks

puudutatud isikud pidanud meetmeid võtma. Asja toimikust ei nähtu, ning menetlusosalised ei

ole ka väitnud, et puudutatud isikud on ise näiteks midagi WC-potti visanud, mis oleks võinud

ummistuse põhjustada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isikute kohustus vastutada

ühisesse kanalisatsioonisüsteemi tekkivate ummistuste eest, kui puudub alus arvata, et

puudutatud isikud oleksid ise ummistuse tekitanud. Ringkonnakohus märgib, et kaasomandi

eseme koosseisu kuuluva kanalisatsioonitorustiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu

tagamine on eeskätt korteriühistu kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et

kaasomandis

paiknevate

tehnosüsteemide

seisukord

püsib

ajas

muutumatuna,

st

tehnosüsteemides (s.o kanalisatsioonitorustikus) võib tekkida aja jooksul puuduseid ja

ummistusi ning selliste puuduste ärahoidmise kohustus on eelkõige korteriühistul. Kuivõrd

puudutatud isikud on tõendanud, et kanalisatsioonitorustik vajas väljavahetamist, millest oli

korteriühistu teadlik, ning ei ole alust arvata, et puudutatud isikud oleksid visanud

kanalisatsioonitorusse selleks mittesobivaid esemeid ja seeläbi ise ummistuse tekitanud, ei ole

puudutatud isikud rikkunud korteriomaniku hoolsuskohustust.

11.5. Kokkuvõttes leidis maakohus õigesti, et puudutatud isikud ei ole oma kohustusi rikkunud

ning avaldus jäi põhjendatult rahuldamata.

12. Kuna maakohtu määrus jääb lõppjärelduses muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole

alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus

TsMS § 174 lg-s 4 ja § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)