2-22-2918/71 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2918

Kohtuasi

ÕHUPALL OÜ hagi X vastu 48 826,70 euro ja viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.11.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

52 732,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

ÕHUPALL

OÜ

(registrikood

14141709),

lepingulised esindajad advokaadid Mari Agarmaa ja Elina

Mizerova

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Triin Väljaots

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.11.2022 otsus.

2. Teha uus otsus, millega jätta rahuldamata ÕHUPALL OÜ hagi X vastu 48 826,70

euro ja viivise nõudes.

3. Tühistada Harju Maakohtu 01.03.2022 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.

4. Rahuldada X apellatsioonkaebus.

5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud ÕHUPALL OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-22-2918

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. ÕHUPALL OÜ (hageja) esitas 25.02.2022 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles

palus välja mõista kostjalt hageja kasuks 48 826,70 eurot ja viivise. Hageja palus menetluskulud

jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt ostis Q 19.04.2007 korteriomandi asukohaga XXX (registriosa

nr XXXXXX) (XXX korter). Ostu finantseeris Nordea Bank Finland Plc (Luminor Bank AS).

Laenulepingu tagamiseks seati ostetavale XXX korterile ja kostja korterile aadressiga KKK

(registriosa

nr XXXXXX)

(KKK

korter)

ühishüpoteek

summas

2 116 000 krooni

(135 237,05 eurot). Ühishüpoteek tagas hüpoteegipidaja nõuet võlgniku vastu 135 237,05 euro

ulatuses. Kokkulepe nägi ette korterite igakordsete omanike kohustust alluda kohesele

sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.

3. OÜ S&S omandas kohtutäitur Hille Kudu 08.10.2018 avaldatud enampakkumiselt XXX

korteri. OÜ S&S müüs 05.10.2021 XXX korteri hagejale. Kuna Q laenulepingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, siis esitas Luminor Bank AS 12.10.2021 täitmisavalduse

hageja vastu hageja omandis oleva XXX korteril lasuva hüpoteegi realiseerimiseks 90 522,77

euro ulatuses. XXX korteri enampakkumine toimus elektrooniliselt 2022. aasta jaanuaris ja see

realiseeriti hinnaga 109 400 eurot, millest 91 984,61 eurot läks hüpoteegipidaja nõude katteks,

5668,80 eurot moodustasid täitekulud ja hüpoteegipidaja nõuet ületav 11 746,59 eurot anti

hagejale.

4. Kuna ühishüpoteegiga oli koormatud kaks kinnisasja – XXX korter ja KKK korter, siis on

hageja ja kostja solidaarvõlgnikud. Hüpoteegipidaja on oma nõude Q vastu summas 91 984,61

eurot rahuldanud vaid hageja kinnisasja arvelt, st solidaarkohustuse täitis hageja täitemenetluse

raames. Ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikud peavad kohustuse täitma võrdsetes

osades, mistõttu läheb hagejale üle nõue kostja vastu selles ulatuses, millises ulatuses hageja

täitis kostja kohustuse kostja asemel. Hagejal on kostja vastu regressinõue summas 45 992,3

eurot. Hageja on kandnud täitekulud summas 5668,80 eurot. Hagejal on kostja vastu täiendavalt

regressinõue ka täitekulude osas summas 2834,40 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Hageja kui solidaarkohustuse täitnud isik saab esitada tagasinõude solidaarvõlgniku vastu

teda puudutavas osas. Kostjal ei ole solidaarkohustust sissenõudja ees. Hageja kuritarvitab oma

õigusi, mistõttu kohus võib piirata hageja seadusest tulenevat õigust regressnõude esitamiseks

ehk kohus ei pea kohaldama konkreetse halvas usus käitumise juhul seadusest tulenevat.

2-22-2918

7. Kostja poeg Q ostis 19.04.2007 endale XXX korteri ning Nordea Bank Finland Plc, kes seda

ostu finantseeris, nõudis Qlt täiendavat tagatist, mistõttu otsustas kostja enda poja ostu

käendada. Kostja ei mõistnud, et ühishüpoteek võib panna ta olukorda, kus pangal on õigus

nõuda hüpoteegiga tagatud võla täitmist ükskõik kumma hüpoteegi arvelt, mitte esmalt XXX

korteri arvel.

8. Kohtutäitur Hille Kudu müüs Qle kuulunud XXX korteri täitemenetluse käigus seoses Q

võlgnevusega 1917,94 eurot Julianus Inkasso OÜ ees 6561 euro eest S&S OÜ-le. Korteri hinna

kujunemisel arvestas kohtutäitur asjaoluga, et korteril lasub hüpoteek. Kohtutäitur lähtus XXX

korteri väärtuse arvutamisel Luminor Bank AS-i kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõudejäägi

koguväärtusest, määrates korteri väärtuseks kõigest 5061 eurot (asja tegelik väärtus 83 258

eurot – nõudejääk 78 197 eurot). Seega XXX korteri müügihind sisaldas endas Luminor Bank

AS-i nõudejääki, mis tuli tasuda korteri uuel omanikul.

9. S&S OÜ, selle asemel, et tasuda Luminor Bank AS-le Qi võlgnevus, mille arvel sai ta XXX

korteri odavamalt, andis XXX korteri omandi üle hagejale. Hageja on S&S OÜ omaniku ja

juhatuse liikme HN pikaaegsele äripartnerile ISle kuuluv ettevõte, mille asutajaks oli HN ise.

Hageja ei saa väita, et ta ei olnud teadlik, et S&S OÜ ostis korteri omal ajal hinna eest, mis juba

sisaldas Luminor Bank AS-i nõuet või et ta ei olnud teadlik sellest, et XXX korter müüakse

kohe pärast omanikuvahetust täitemenetluse katteks maha. Hageja oli enda juhatuse liikme IS

näol hüpoteegiga tagatud korterit ostes teadlik sellest, et S&S OÜ on XXX korteri ostmisel

saanud selle korteri sissenõudja nõude ulatuses odavamalt ning et S&S OÜ poolt regressnõude

esitamise näol kostja vastu oleks tegemist alusetu rikastumisega. Seega oli hageja eesmärk

kostjale teadlikult kahju tekitada, kui ta XXX korteri vahetult enne täitemenetluse alustamist

enda nimele kandis, luues selliselt kunstlikult olukorra, kus hageja oleks justkui eelnevast mitte

midagi teades õigustatud nõudma kostjalt, kui teiselt solidaarvõlgnikult, raha.

10. Kostja satuks hagi rahuldamisel põhjendamatult olukorda, kus tal tuleks hageja ning

hagejaga seotud ettevõtte S&S OÜ skeemitamise ning seejärel hageja õiguste kuritarvitamise

tulemusel maksta hagejale raha hüpoteegiga tagatud nõude täitmise eest ning kostja võib

kaotada enda kodu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohus rahuldas 17.11.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjat hageja kasuks välja

48 826,70 eurot ning viivise põhinõudelt (48 826,70 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 25.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis

jõusse kohtuotsuse täitmise tagamiseks Harju Maakohtu 01.03.2022 määrusega kohaldatud

hagi tagamise abinõu. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

12. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

- kostja poeg Q (võlgnik) ostis 19.04.2007 XXX korteri;

- korteri ostu finantseeris Nordea Bank Finland Plc (pank ja/või hüpoteegipidaja), kellega

sõlmiti 19.04.2007 laenuleping nr 09320148596, millest tulenevate kohustuste tagamiseks seati

19.04.2007 ühishüpoteek summas 2 116 000 krooni (s.o 135 237,05 eurot) korteritele

asukohaga Tallinnas XXX ja KKK hoone 2–135;

- 26.07.2018 kinnisasja arestimisaktiga täitemenetluses nr 035/2017/702 hinnati XXX korteri

väärtuseks 5061 eurot (harilikust väärtusest on maha arvestatud hüpoteegiga tagatud nõude

suurus/jääk);

- võlgniku XXX korter müüdi täitemenetluse nr 035/2017/702 käigus avalikul enampakkumisel

04.12.2018 OÜ-le S&S hinnaga 5061 eurot koos kinnistut koormava ühishüpoteegiga;

2-22-2918

- OÜ S&S müüs 05.10.2021 XXX korteri hagejale;

- hüpoteegipidaja esitas hageja vastu 12.10.2021 täitmisavalduse seoses võlgniku 19.04.2007

laenulepingust nr 09320148596 tuleneva võlgnevusega summas 90 433,24 eurot ja soovis

realiseerida XXX ja KKK kortereid koormava ühishüpoteegi selliselt, et võõrandatakse XXX

korter;

- hageja osas algatati täitemenetlus nr 022/2021/6082, mille käigus müüdi XXX korter hinnaga

109 400 eurot ARTMI ESTATE GROUP OÜ-le;

- XXX korteri müügihinnast 109 400 eurost läks 91 984,61 eurot võlgniku laenulepingust

nr 09320148596 tulenevate kohustuste täitmiseks hüpoteegipidajale (s.o hüpoteegipidaja nõue

rahuldati täies ulatuses), 5668,80 eurot moodustasid täitekulud ja hüpoteegipidaja nõuet ületav

11 746,59 eurot tagastati hagejale;

- kostja ei ole hüpoteegiga tagatud nõude katteks raha tasunud;

- kostja ei ole hagejale raha tasunud.

13. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võis hageja, kes rahuldas hüpoteegipidaja nõude,

valida, kas ta soovib teise ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikult, s.o kostjalt rahalist

tagasinõuet ja/või ühishüpoteegi enda nimele kandmist. Hageja on esitanud rahalise nõude.

14. Olukorras, kus hagejale kuulunud kinnisasja arvelt täideti ühishüpoteegiga tagatud nõue,

läks hagejale üle võlausaldaja (hüpoteegipidaja) nõue teiste kaaskoormatud kinnisasjade

omanike vastu, v.a talle endale langevas osas. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt

kui teise kaaskoormatud kinnisasja omanikult kostjale langevas osas põhivõlgniku võla

tasumist endale, st hageja saab esitada kostja vastu rahalise nõude. Solidaarvõlgnikel on

sisesuhtes osavastutus. Tagasinõude väärtus (iga tagatise andja kanda jääv osa) tuleks üldjuhul

määrata tagatise andja tagatise väärtusest lähtudes. Hüpoteegi puhul saab tagatise väärtuseks

pidada üldjuhul hüpoteegisummat ning üksnes nende asjaõiguslike tagatiste puhul, mille

maksimumsummat ei ole kokku lepitud, tuleks väärtus üldjuhul määrata tagatisvara väärtuse

alusel. Arvestades, et hagejale ja kostjale kuuluvad kinnisasjad olid koormatud

ühishüpoteegiga, mille hüpoteegisumma oli kõigi kinnisasjade puhul 2 116 000 krooni (s.o

135 237,05 eurot), sai maakohtu arvates lugeda iga tagatise väärtuseks 2 116 000 krooni (s.o

135 237,05 eurot) ning sellest tulenevalt jaotada tagatise andjate vahel vastutuse võrdsetes

osades. Kostja ei olnud toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saanuks järeldada, et

tema kinnisasja väärtus oleks väiksem kui hüpoteegisumma või temalt kohtumenetluses nõutav

summa.

15. Kuna hageja oli rahuldanud hüpoteegipidaja nõude summas 91 984,61 eurot ja kandnud

täitekulud summas 5668,80 eurot, siis on hagejal kostja vastu regressinõue summas 45 992,30

eurot (91 984,61 / 2) ja summas 2834,40 eurot (5668,80 / 2), mis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista. Hageja viivisenõue põhinõudelt kokku 48 826,70 eurot seadusjärgses määras on

põhjendatud alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

16. Maakohtu hinnangul ei ole nõude maksmapanek ja selle rahuldamine vastuolus hea usu

põhimõttega. Hagejale tulenes vastav regressinõue seadusest. Hageja ei kanna vastutust selle

eest, et võlgnik ei täitnud oma kohustusi. Kostja seevastu, olles kaaskoormatud kinnisasja

omanik, pidi hüpoteegi seadmisega nõustumisel aru saama, et olukorras, kus võlgnik oma

kohustusi (sh hüpoteegiga tagatud kohustust) nõuetekohaselt ei täida, võib pank võlgniku

(endisele) korterile seatud hüpoteegi realiseerida (sh on hüpoteegipidajal vaba voli valida,

millisele kaaskoormatud kinnisasjale ta sissenõude pöörab). Asjaolu, et notarid ei ole kostjale

selgitanud, millised on ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanike sisesuhted olukorras,

kus üks neist nõude mingil viisil (osaliselt) rahuldab, ei ole hageja riisiko. Hageja ei vastuta

selle eest, kui palju pidi OÜ S&S enampakkumise tulemusel korteri eest tasuma. Kostja väide,

2-22-2918

mille kohaselt madal ostuhind välistas kostja vaidlusaluse solidaarkohustuse olemasolu, ei

põhine seadusel ega kohtupraktikal. Hageja ja OÜ S&S vahelised suhted ei oma tähtsust ega

mõjuta poolte vahel tekkinud solidaarkohustuse olemasolu. Samuti ei oma tähtsust, milline on

OÜ S&S igapäevane majandustegevus.

17. Nõude rahuldamata jätmine asjaoluga, et hagi rahuldamise tulemusel võib kostja kaotada

oma kodu, ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kostja hagejale käesolevas asjas väljamõistetud

rahasumma tasub, läheb talle üle samas ulatuses nõue võlgniku vastu.

18. Harju Maakohtu 01.03.2022 hagi tagamise määrusega seati hageja kasuks kostjale

kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXXX, aadressiga KKK, Tallinn kohtulik

hüpoteek esimesele vabale järjekohale summas 48 826,70 eurot. Kuivõrd maakohus rahuldas

hagi ning tehtava otsuse esemeks on rahaline nõue, siis jättis maakohus kohtuotsuse täitmise

tagamiseks jõusse kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Apellatsioonkaebus

19. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 17.11.2022 otsus

ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

20. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja nõude rahuldamine ei ole vastuolus hea usu

põhimõttega, kuna hagejale tuleb vastav regressinõue seadusest. Põhjendamatu on kohtu

selgitus, et OÜ-l S&S ja hagejal oli õigus eeldada, et ühishüpoteegiga tagatud nõue täidetakse

solidaarselt. Maakohus ei arvestanud ühtegi kostja argumenti selle kohta, et hagi tuleks jätta

hea usu- ja proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt rahuldamata.

21. Käesoleva vaidlus asjaolusid arvestades ei võimalda õigusnormid õiglast lahendust. Hageja

huvi kostja arvelt rikastuda ei vääri kohtulikku kaitset. Maakohus oleks pidanud hindama, kas

hageja käitus XXX korterit omandades ja nõuet esitades viisil, mis ei kahjusta kostjat. Sellisel

juhul oleks kohus jõudnud järeldusele, et hageja on kostja õigusi kuritarvitanud sooviga kostja

arvelt alusetult rikastuda. Olukorras, kus kohtutäitur ei saa ühishüpoteegiga tagatud kinnisasja

hinna määramisel arvestada vaid poole nõudega, vaid peab täitemenetluses müüdava vara

väärtusest maha arvutama kogu nõude jäägi, ja samas selle arvelt nõude panga ees täitnud ostjal

on ühishüpoteegist tulenevalt õigus nõuda kaaskoormatud kinnisasja omanikult nõudejäägist

50% tasumist, asetatakse kostja solidaarhüpoteegi omanikuna olukorda, kus täitemenetluses

korteri ostnud isik rikastub alusetult tema arvelt. Kui kohus sellises olukorras jätaks hageja

nõude rahuldamata, siis heastaks ta ebaõiglase olukorra, kuivõrd ei lubaks hagejal kostja arvelt

alusetult rikastuda. Maakohus on jätnud arvestamata hagi rahuldamise tagajärjed kostja jaoks.

22. Maakohus heidab põhjendamatult kostjale ette, et ta pole tõendanud hageja tahtlust, kuid

maakohus pole selle tõendamise vajadust selgitanud. Maakohtu seisukoht, et hageja tahtluse

tõendamatus välistab hea usu põhimõtte kohaldamise, on ebaõige.

Vastustaja seisukoht

23. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

2-22-2918

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

25. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hageja nõue rahuldati, täielikult, millest

tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

26. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest:

- võlgnik ostis 19.04.2007 XXX korteri;

- korteri ostu finantseeris pank, kellega sõlmiti 19.04.2007 laenuleping nr 09320148596, millest

tulenevate võlgniku kohustuste tagamiseks seati 19.04.2007 ühishüpoteek summas 2 116 000

krooni (s.o 135 237,05 eurot) korteritele asukohaga Tallinnas XXX ja KKK hoone 2–135;

- 26.07.2018 kinnisasja arestimisaktiga täitemenetluses nr 035/2017/702 hinnati XXX korteri

väärtuseks 5061 eurot (harilikust väärtusest on maha arvestatud hüpoteegiga tagatud nõude

suurus/jääk);

- võlgniku XXX korter müüdi täitemenetluse nr 035/2017/702 käigus avalikul enampakkumisel

04.12.2018 OÜ-le S&S hinnaga 5061 eurot koos kinnistut koormava ühishüpoteegiga;

- OÜ S&S müüs 05.10.2021 XXX korteri hagejale;

- hüpoteegipidaja esitas hageja vastu 12.10.2021 täitmisavalduse seoses võlgniku 19.04.2007

laenulepingust nr 09320148596 tuleneva võlgnevusega summas 90 433,24 eurot ja soovis

realiseerida XXX ja KKK kortereid koormava ühishüpoteegi selliselt, et võõrandatakse XXX

korter;

- hageja osas algatati täitemenetlus nr 022/2021/6082, mille käigus müüdi XXX korter hinnaga

109 400 eurot ARTMI ESTATE GROUP OÜ-le;

- XXX korteri müügihinnast 109 400 eurost läks 91 984,61 eurot võlgniku laenulepingust

nr 09320148596 tulenevate kohustuste täitmiseks hüpoteegipidajale (s.o hüpoteegipidaja nõue

rahuldati täies ulatuses), 5668,80 eurot moodustasid täitekulud ja hüpoteegipidaja nõuet ületav

11 746,59 eurot tagastati hagejale;

- kostja ei ole hüpoteegiga tagatud nõude katteks raha tasunud;

- kostja ei ole hagejale raha tasunud.

27. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja, kes rahuldas

ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast hüpoteegipidajale

hüpoteegiga tagatud võlgniku nõude, võib nõuda teiselt ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja

omanikult, hüvitist.

28. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et käesoleval juhul ühishüpoteekidega koormatud

hageja ja kostja kinnisasjad, millega olid tagatud hüpoteegipidaja nõue võlgniku vastu, seab

hageja ja kostja kui ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikud omavahel selliselt

sisesuhtesse, et ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisel tuleb tagatise andjate vahel

vastutus jagada võrdsetes osades.

29. Vaidluse lahendamisel omab tähtsust, millised nõuded tagatiste andjate vahelisest

sisesuhtest tekivad. VÕS § 69 lg-st 7 tuleneb, et sama paragrahvi lg-d 2–6 kohaldatakse ka

nende isikute vahelisele suhtele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise katteks.

VÕS § 69 lg-tes 2–6 reguleeritakse solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid. Seega võrdsustatakse

2-22-2918

tagatise andjad (sh kolmandast isikust pantijad) vähemalt selles osas solidaarvõlgnikega.

Tavalisest solidaarvõlgnike omavahelisest suhtest, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse

täitmise tagamiseks, eristub kinnisasja omanike seatud ühishüpoteek võlgniku kohustuste

täitmise tagamisel seeläbi, et ühishüpoteegiga on koormatud kinnisasi. Hüpoteegi alusel toimuv

nõude täitmine ei ole suunatud mitte kinnisasja omanikult kui solidaarvõlgnikult võla

saamisele, vaid täitmine piirdub koormatud kinnisasjaga (vt RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-190-13,

p 12).

30. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 359 lg 1 sätestab, et ühe hüpoteegiga võib koormata mitut

kinnisasja (ühishüpoteek). Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude

eest. AÕS § 360 lg 1 sätestab, et hüpoteegipidajal on õigus nõude täielikule või osalisele

rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. AÕS § 361 lg 2 järgi, kui

kinnisasja omanik, kes hüpoteegipidaja nõude rahuldas, võib nõuda teiste hüpoteegiga

koormatud kinnisasjade omanikelt hüvitist, võib ta ka nõuda hüvitise ulatuses teisi kinnisasju

koormavate ühishüpoteekide enda nimele kandmist. Seega juhul, kui kinnisasja omanikul, kes

on hüpoteegipidaja nõude rahuldanud, on õigus nõuda teiselt ühishüpoteegiga koormatud

kinnisaja omanikult hüvitist, siis on tal sellest tulenevalt ka õigus nõuda ühishüpoteegi enda

nimele kandmist. Käesolevas vaidluses ei ole hageja esitanud nõuet ühishüpoteegi enda nimele

kandmiseks.

31. AÕS § 349 lg 3 kohaselt, kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik,

kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse

kohta käivaid sätteid. VÕS § 173 lg 3 p 1 kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes

täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine.

Kuna hageja on rahuldanud hüpoteegipidaja nõude ja ta ise ei ole hüpoteegiga tagatud nõude

võlgnikuks, siis on hagejal võlgniku vastu tagasinõue AÕS § 349 lg 3 või VÕS § 173 lg 3 p 1

alusel.

32. Koos võlgniku vastu suunatud nõudega omandab kohustuse täitnud tagatise andja eelkõige

õiguse nõude suhtes antud muudele tagatistele. Nõude üleminekuks seaduse alusel

kohaldatakse VÕS § 173 lg 2 kohaselt nõude loovutamise kohta sätestatut. Tagatise andjate

omavahelistes suhetes saab VÕS § 173 lg-s 2 sisalduva viite kaudu kohaldada ka VÕS § 167

lg-t 1, mille kohaselt lähevad nõude rahuldanud tagatise andjale koos võlausaldajale kuulunud

nõudega võlgniku vastu ka üle nõuet tagavad tagatised. Nõudega mitteseotud tagatiste puhul

(hüpoteek) tekib kohustuse täitnud tagatise andjal võlausaldaja vastu nõudeõigus tagatise

üleandmiseks (VÕS I Komm (2016), § 69, p 4.7.2). Nagu kolleegium eespool märkis, siis

hageja ei ole nõudnud ühishüpoteegi enda nimele kandmist.

33. Tagatise andjate vahelise sisesuhte jaoks on oluline, kuidas jaguneb vastutus tagatud

kohustuste ees tagatise andjate vahel. VÕS §69 lg 2 alusel läheb solidaarkohustuse täitnud

võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja

arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 69 lg 2 järgi seisneb vastutuse jaotamine isiku

tagasinõudes, kelle antud tagatise arvel on võlausaldaja nõue rahuldatud. Tagasinõue on

suunatud teiste tagatiste andjate vastu ning selle väärtus (iga tagatise andja kanda jääv osa)

tuleks üldjuhul määrata tagatise andja tagatise väärtusest lähtudes. Kostja kui kaaskoormatud

kinnisasja omaniku vastu saab hageja nõude maksma panna ulatuses, milles talle langeb

kohustus tagatise andjate vahelises sisesuhtes.

34. VÕS § 69 lg-s 7 sisalduva viite kaudu tuleb tagatise andjatele sisesuhtes langevale osade

suuruse määramisel lähtuda VÕS § 69 lg-s 1 sätestatust. Praeguses asjas omab tähtsust kas

hageja on välises suhtes hüpoteegipidajale täitnud võlgniku kohustuse suuremas ulatuses, kui

2-22-2918

ta oleks olnud selleks kohustatud solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. Kolleegium ei nõustu

maakohtuga, et hagejale on üle läinud 48 826,70 eurone nõue kostja vastu.

35. Solidaarvõlgnik saab pärast võlausaldajale kohustuse täitmist legaaltsessiooni tagajärjel

nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt põhimõtteliselt sama, mida saanuks nõuda neilt võlausaldaja,

kuid seda üksnes osas, milles tema täidetu ületab tema enda osa (vt RKTKo 21.06.2013, 3-21-

54-13, p 13). See tähendab, et solidaarkohustus peab olema täidetud suuremas ulatuses, kui on

kohustuse täitnud solidaarvõlgniku enda osa suhtes solidaarvõlgnikega (VÕS § 69 lg 2).

36. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma

võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Seaduses

vastavad reeglid puuduvad. Ühishüpoteegi seadmise lepingus tagatise andjad omavahelises

kohustuse täitmises kokku leppinud ei ole. Tagatise andjate vahelise kokkuleppe puudumise

korral tuleb seega lähtuda kohustuse olemusest. VÕS § 69 lg 7 eesmärk on jaotada tagatiste

andjate omavahelises suhtes seda vastutust, mida nad kannavad võlausaldaja ees.

Kohtupraktika kohaselt tuleks tagasinõude väärtus (iga tagatise andja kanda jääv osa) üldjuhul

määrata tagatise andja tagatise väärtusest lähtudes (vt RKTKo 26.10.2016, 3-2-1-91-16, p 13).

Õiguskirjanduses on leitud, et tagatiste puhul, mille suurus on summaarselt piiratud (hüpoteek

hüpoteegisumma näol), on tagatise väärtus üldjuhul võrdne vastava maksimumsummaga

(VÕS I Komm (2016), § 69, p 4.7.3). Praegusel juhul on tagatiste väärtus 2 116 000 krooni (s.o

135 237,05 eurot). Kuna tegemist on ühishüpoteegiga, siis vastutab iga kinnisasi kogu

hüpoteegiga tagatud nõude eest, s.o summas 135 237,05 eurot.

37. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees täideti ühishüpoteegiga koormatud XXX korteri

võõrandamisest saadud 97 653,41 euro (109 400 – 11 746,59) arvelt. Kolleegiumi arvates ei ole

ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanike vahelise võlasuhte olemusest tulenevalt, kus

iga tagatise väärtuseks on 135 237,05 eurot, põhjendatud jagada tagatise andjate vahelisest

suhtest tulenevat vastutust koormatud kinnisasjade arvust tulenevalt. Hageja hüpoteegiga

koormatud kinnisasja arvelt ei ole rahuldatud hüpoteegiga tagatud nõuet suuremas ulatuses, kui

hagejale endale langevas osas. Seega ei saa olla hagejale ka üle läinud kostja kui

ühishüpoteegiga kaaskoormatud kinnisasja omaniku vastu nõuet hageja kinnisasja arvelt

võlgniku täidetud kohustusest ½, s.o 48 826,70 eurot. Hageja ei ole täitnud tagatud nõuet

suuremas ulatuses kui talle sisesuhtes langev osa, mis on piiratud hüpoteegisummaga

135 237,05 eurot.

38. Kuivõrd käesoleval juhul ei tekkinud tagatise andjate vahelisest sisesuhtest regressinõuet,

siis tuleb hageja nõue 48 826,70 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Hageja põhinõude

rahuldamata jätmise tõttu ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue, ning see tuleb jätta

rahuldamata.

39. Lähtudes eeltoodust ei pea kolleegium vajalikuks hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle

kohta, kas hageja regressinõue võib olla ka hea usu põhimõttega vastuolus.

40. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 01.03.2022 määrusega on hagi tagamise korras

seatud hageja kasuks kostjale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr XXXXXXXX) kohtulik

hüpoteek summas 48 826,70 eurot. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine

tühistada.

2-22-2918

Menetluskulude jaotus

41. Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg 3 alusel

hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab kõik kulud

rahaliselt kindlaks maakohus.

42. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

Jõustunud Riigikohtu 03.04.2024 otsuses toodud muudatusega

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2023. a otsuse resolutsioon

tsiviilasjas nr 2-22-2918 muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse õiguslikke

põhjendusi.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud ÕHUPALL OÜ kanda.