2-22-15360/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-15360

Tsiviilasi

I. P. hagi AS X (endine aktsiaselts X) vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise,

töölepingu täitmise nõudes ning alternatiivselt

töölepingu lõpetamiseks alates 03.06.2022 ja

hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I. P. (isikukood xxxx), lepinguline

esindaja Raili Karjane

Kostja AS X (registrikood xxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 03.10.2023

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes ja

alternatiivnõuetes.

2. Tuvastada I. P. ja AS X vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus.

3. Lõpetada I. P. ja AS X vahel sõlmitud tööleping seisuga 03.06.2022 TLS § 107 lg

2 alusel.

4. Välja mõista AS-ilt X I. P. kasuks hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel 16 577,64 eurot

(bruto).

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud aktsiaselts AS X kanda. Määrata kindlaks, et I. P.l

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. I. P. (hageja) asus 01.08.1995 AS-i X (endine AS X) (kostja) juures tööle

elektrimontaažilukksepana. Hageja viidi 01.02.2014 üle tehniku ametikohale, kus ta töötas

kuni töölepingu erakorralise ülesütlemiseni 03.06.2022. Ülesütlemisavalduse sai hageja

kätte 31.05.2022.

2. Hageja vaidlustas töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse töövaidluskomisjonis

(TVK) paludes 1) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; 2) kohustada kostjat

töölepingut edasi täitma; 3) alternatiivselt lõpetada tööleping alates 03.06.2022 ja mõista

välja hüvitis kaheteistkümne kuu keskmise töötasu alusel 16 577,64 eurot.

Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse ja 31.08.2022 otsusega tuvastati poolte vahel

31.07.1995 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning kohustati kostjat

sõlmitud töölepingut edasi täitma.

3. Kostja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas kohtule taotluse TVK-le esitatud avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina osas, mille TVK rahuldas. Hageja täpsustas

kohtumenetluse kestel nõuet ja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada

tööleping alates 03.06.2022 TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista välja hüvitis TLS § 109 lg 2

kohaselt. Hageja ei pea menetluse käigus toimunud asjaolude muutumise tõttu võimalikuks

kostja juures töötamise jätkamist.

4. 2022. aasta maikuus töötas kostja ettevõttes tehniku ametikohal kaks töötajat, kellest üks

kuulus koondamisele. Hageja ei olnud töölepingus märgitud ametijuhendit allkirjastanud.

Kostja oli teadlik, et hageja oli valitud ka töötajate usaldusisikuks. Hageja töötas koos teise

tehnikuga samal ja sama sisu ning ülesannetega ametikohal, mistõttu oli hagejal töötajate

esindajana tööle jäämisel eelisõigus. Töölepingu ülesütlemisavalduses väitis kostja, et tööl

olnud kahest tehnikust täitis teine kandvamat ja keerulisemat rolli, mistõttu otsustati ta tööle

jätta.

5. Tehniku ametikoha tööülesanded olid jaotatud küll kahe töötaja vahel, kuid praktikas

tegid vajadusel mõlemad kõiki ametijuhendites kirjeldatud töid. Tehniku ametikoha

eesmärgiks oli tööriistade ning kulutarvikute haldamine, hoolduse ja remondi

korraldamine, tööülesanneteks tehniliste seadmete ja tööriistade hooldus ja remont,

hanke küsimused, tehniliste seadmete ning tööriiete haldus, töötajatele garderoobikappide

väljaandmine ja vastuvõtmine, koristuse organiseerimine, momentvõtmete kalibreerimine,

tööriistakappide haldamine jm. Hageja õpetas ja aitas teist tehnikut, kes võeti tööle 2020.

aastal. Hageja koondamise põhjendamine haldusjuhi asendamise vajadusega ei olnud

seejuures asjakohane – haldusjuht tegeleb asjaajamisega ja tema töö tehniku omaga seotud

ei ole. Samuti ei ole olnud tehniku töökohal töötamisel vajalik auto juhtimine.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja palub jätta hageja nõuded rahuldamata ja lõpetada hagejaga tööleping TLS § 107

lg 2 alusel 03.06.2022. Kostja jääb kõigi 31.05.2022 töölepingu ülesütlemisavalduses

esitatud põhjenduste juurde.

7. Kostja on täiendavalt selgitanud, et tööandja (kostja) juures tekkis koondamissituatsioon.

Töölepingu ülesütlemise tingis kostja majanduslikust olukorrast tulenev põhjus. Töömahu

vähenemise tõttu korraldas kostja töö ja tegevuse ümber ning seetõttu vähenes töökohtade

vajadus senises mahus. Tööandja ütles töölepingud lisaks hagejale üles veel 12 erineval

ametikohtadel töötanud töötajatega. Tööandja juures töötas ametinimetuselt kaks tehnikut.

Oma sisult on need ametikohad erinevad.

8. Töölepingu ülesütlemisel lähtus kostja mitte ametinimetusest vaid tegelikest

tööülesannetest ehk töö sisust. Töötajate ametikohti ei saa võrrelda ametinimetuse põhjal.

Koondamisolukorra tekkimisel koostas kostja vastava võrdlustabeli tegelikest

tööülesannetest, mida tegi hageja ja teine tehnik P. J.. Vaatamata kahe ametikoha samast

nimetusest on tegemist kahe erineva ametikohaga, kuna nende ülesanded on erinevad.

Hageja tööülesanded on pigem üldisemad halduse ja hooldusega seotud. Samas P. J.i

kohustused hõlmavad spetsiifilisi teadmisi ja kvalifikatsioone vajavaid tegevusi (nt

elektriseadmete remont). P. J.i, haldusjuhi ja töökeskkonnaspetsialisti poolt on võimalik

hageja tööülesandeid ilma eriväljaõppeta täita. Vastupidine aga võimalik ei ole, kuna hageja

ei saa P. J.i ülesannete täitmisega hakkama.

9. Mõlema tehniku töökohad olid tegelikult erinevad ning ei saa olla võrdluses TLS § 89 lg

2(6)

5 mõttes. Hageja täidetavad tööülesanded sai kostja jagada teiste töötajate vahel. Tegemist

oli kergemate töödega, mis ei vajanud eraldi väljaõpet ning osa ülesandeid oli mõistlik sisse

osta teenusena.

10. Hageja oli valitud töötajate esindajaks. Praktikas hageja töötajate esindajana

usaldusisiku ülesandeid ei täitnud ja oli töötajate esindaja vaid formaalselt. Kostja on

täitnud kohustuse küsida ametiühingu arvamust usaldusisiku koondamise kohta.

KOHTUPÕHJENDUSED

11. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, rahuldab hagi.

12. Kohus täitis 16.06.2023 määrusega selgituskohustuse ning selgitas pooltele käesolevale

vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 35-36).

13. Hageja on esitanud kohtule tuvastusnõude, so tuvastada poolte vahel sõlmitud

töölepingu ülesütlemise tühisus. Tuvastusnõude menetlemise eelduseks on TsMS § 368 lg 1

järgi õiguslik huvi. Kui hageja on esitanud sooritusnõude, mille rahuldamise eeldus on

teatava asjaolu tuvastamine, siis üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku huvi tuvastusnõude

esitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-157-12, p 14). Kohus leiab, et hagejal on käesoleval juhul

piisav õiguslik huvi tuvastusnõude menetlemiseks. Hageja esitas esmaste nõuetena

töölepingu ülesütlemise tuvastamise nõude ja töölepingu täitmise nõude ning alternatiivselt

töölepingu lõpetamise nõude alates 03.06.2022 TLS § 107 lg 2 alusel ja TLS § 109 lg 2

kohaselt hüvitise nõude. Menetluse käigus täpsustas hageja enda nõuet ja palub rahuldada

töölepingu ülesütlemise tuvastamise nõue ning töövaidluskomisjonile alternatiivnõuetena

esitatud töölepingu lõpetamise nõude alates 03.06.2022 TLS § 107 lg 2 alusel ja TLS § 109

lg 2 kohaselt hüvitise nõude summas 16 577,64 eurot (bruto).

14. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised asjaolud. Hageja asus 01.08.1995 kostja

juures tööle elektrimontaažilukksepana (tööleping nr 339, töövaidluskomisjoni (TVK)

avalduse lisa 1). Hageja viidi 01.02.2014 üle tehniku ametikohale, kus ta töötas kuni

töölepingu erakorralise ülesütlemiseni 03.06.2022. Y Ametiühing leidis, et ametiühingu

usaldusisiku I. P. koondamine ei ole kooskõlas TLS § 89 lg 5 ning palusid ta tööle jätta

(31.03.2022 kiri, TVK avalduse lisa 5). Kostja edastas hagejale 31.05.2022 töölepingu

ülesütlemisavalduse hageja ametikoha likvideerimise tõttu (ülesütlemisavaldus, TVK

avalduse lisa 4). Ülesütlemisavalduse sai hageja kätte 31.05.2022. Hageja vaidlustas

töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse töövaidluskomisjonis ning esitas TVK-le

järgmised nõuded: 1) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; 2) kohustada kostjat

töölepingut edasi täitma ning alternatiivselt 1) lõpetada tööleping alates 03.06.2022 ja 2)

mõista välja hüvitis kaheteistkümne kuu keskmise töötasu alusel 16 577,64 eurot. TVK

31.08.2022 otsusega rahuldati hageja esmased nõuded ja tuvastati hagejaga sõlmitud

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning kohustati kostjat töölepingut edasi täitma.

15. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes

tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1).

Puudub vaidlus, et poolte vahel oli töösuhe ja kehtiv tähtajatu tööleping. Poolte vahel on

vaidlus selles, kas hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine koondamise tõttu on tühine

või mitte. Pooled vaidlevad koondamise asjaolude üle. Hageja leiab, et hagejal oli

koondamise korral TLS § 89 lg 5 alusel tööle jäämise eelisõigus. Kostja leiab, et eelisõigust

ei olnud alust kohaldada, kuna hageja ja tööle jäetud tehniku tööülesanded ei olnud

sarnased.

16. Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on

tühine (TLS § 104 lg 1). Töölepingu ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja

tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja (RKTKo nr

3(6)

3-2-1-20-00). Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses

ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud teatamistähtaegu

(TLS § 87). Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine

kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö

ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) (TLS § 89 lg 1).

Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud

formaalsed ja materiaalsed eeldused, st ülesütlemine peab 1) tuginema ülesütlemise alusel

ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid (TLS § 85-93); 2) vastama seaduse

formaalsetele nõuetele, st ülesütlemine peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ega või olla tingimuslik. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu,

välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus

töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last (TLS § 89 lg 5). Kui

ülesütlemine ei vasta nimetatud tingimustele, st puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud

või on ülesütlemisel oluliselt menetlusreegleid rikutud, on tegemist õigusvastase

ülesütlemisega ning selline nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine.

17. Kohus analüüsib alljärgnevalt, kas töölepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed

eeldused on täidetud.

18. Kohus võtab seisukoha formaalsete eelduste täitmise osas.

Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95

lg 2). Tööandja võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist

kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). Kostja esitas

hagejale 31.05.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles kostja

hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel üles (TVK avalduse lisa 4). Kostja on

avalduses põhjendanud töölepingu ülesütlemist (koondamissituatsioon). Hageja on

nimetatud avalduse 31.05.2022 kätte saanud. Seega vastab ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg

1 ja 2 sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Vastavalt on ülesütlemise formaalsed eeldused

täidetud.

19. Kohus kontrollib, kas esinesid töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused.

Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel üles. Kostja tugines

ülesütlemiseteates, et hageja töökohta ei ole võimalik säilitada seose tehniku ametikoha

likvideerimisega. Seega tekkis kostja juures koondamissituatsioon. Hageja on esile toonud,

et kostja ettevõttes oli tööl kaks tehnikut, kelle tööülesanded olid samalaadsed. Seejuures

oli hageja valitud töötajate esindajaks. Töölepingu ülesütlemise aluse esinemise peab esile

tooma ja vaidluse korral tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval

juhul kostja. Sama põhimõte kohaldub ka ülesütlemist välistavate asjaolude põhistamisel.

Kostja on esile toonud, et praktikas hageja töötajate esindajana usaldusisiku ülesandeid ei

täitnud ja oli töötajate esindaja vaid formaalselt. Kohus selgitas, et kostjal tuleb nimetatud

asjaolusid täiendavalt selgitada ja tõendada.

Tunnistaja A. R. andis ütlusi selle kohta, et kostja usaldusisikud kuni juuni 2022 olid

tunnistaja, I. (hageja) ja H. P.. Kõik kolm täitsid usaldusisiku ülesandeid. Neil olid

omavahel tööülesanded. Kes korjas avaldusi, kui uued liikmed tulid. I. tegeles toetuste

avaldustega. Tunnistajal olid kollektiivlepingud ja H. värbas liikmeid. I. roll usaldusisikuna

hõlmas ka osalemist töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel (tl 67 pöördel).

Tunnistaja A. R. andis ütlusi ka selle kohta, et kunagi ei arutatud seda et hageja teeb oma

tööd puudulikult. Samuti ei seatud hageja sobivust kahtluse alla. Keegi ei ole pöördunud

tunnistaja poole, et I. poolt on jäänud mingi küsimus lahendamata (tl 68). Tunnistaja M. V.

4(6)

andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hageja oli kuni juuni 2022 usaldusisik. Tunnistaja

tema poole ei pöördunud, teised pöördusid. Hageja jättis usaldusväärse mulje ja tunnistaja

teab, et teised on hageja poole pöördunud muredega ja lahenduste leidmisega (tl 68).

Eeltoodust tulenevalt on tunnistajate ütlustega tõendatud, et hageja täitis usaldusisiku

ülesandeid ka tegelikult.

Töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli kostja (tööandja) majanduslikust olukorrast tulenev

põhjus. Kostja on esile toonud, et 18.04.2022 toimus AS X xxxx nõukogu koosolek ning

koondamissituatsioonis lähtus kostja eesmärgist säilitada jätkusuutlik majandustegevus

jättes ettevõtte struktuuri ametikohad ja töötajad, kelleta tööandja oma tootmistegevuse

järjepidevust jätkata ei saa (TVK vastuse lisa 2). Kostja hinnangul lähtus ta hagejaga

töölepingu ülesütlemisel mitte ametinimetusest vaid tegelikest tööülesannetest ehk töö

sisust. Tööandja juures on ametinimetuselt kaks tehnikut ning kostja hinnangul on need

ametikohad erinevad. Hageja väitel ei ole ta ametijuhendit allkirjastanud.

Kostja koostas võrdlustabeli tegelikest tööülesannetest, mida tegi hageja ja teine tehnik P. J.

(TVK lisa 6). Võrdlustabelist nähtuvalt on näha, et P. J.i täpseid tööülesandeid on rohkem

ning need erinevad hageja ülesannetest, samuti on kattuvaid ülesandeid. Samas ei ole

kumbki tehnik (ei hageja ega P. J.) ametijuhendit allkirjastanud. Hageja selgitas

kohtuistungil, et tööülesandeid jagas tehnikutele haldusspetsialist R. K.. Osasid

tööülesandeid ei saanudki hageja selgeks õppida, kuna talle neid üldse ei räägitud ja R.

rääkis otse P. (tl 68 pöördel). Nii hageja kui tööle jäänud tehnik P. J. töötasid tehniku

ametikohal ja sisuliselt olid tehnikute tööülesanded jaotatud töökorraldusega. Kui kostja

leidis, et P. J.i kohustused hõlmavad spetsiifilisi teadmisi ja kvalifikatsioone vajavaid

tegevusi (nt elektriseadmete remont), siis oleks tulnud hagejale läbi viia täiendkoolitusi.

Tõendamist on leidnud, et ametiühing oli hageja koondamisele vastu. Kohus nõustub ka

ametiühingu ja hageja seisukohaga, et seadusest tuleneva tööle jäämise eelisõiguse tõttu ei

saa tööandaja (kostja) usaldusisiku puhul rakendada hindamise kriteeriume. Seega oli tööle

jäämise eelisõigus töötajate esindajal, so hagejal.

20. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused.

Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on

tühine (TLS § 104 lg 1). Vastavalt on töölepingu 31.05.2022 ülesütlemine tühine.

21. Hageja on esitanud taotluse lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 03.06.2022.

Eelnevalt tuvastas kohus, et lepingu ülesütlemine oli tühine. Kui TVK või kohus tuvastab,

et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele

mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107

lg 1). Sellisel juhul lõpetab TVK või kohus töölepingu töötaja taotlusel alates ajast, kui see

oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Erakorralisest

ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva, kui töötaja

töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat (TLS § 97 lg 2 p 4). Vaidlus

puudub, et hagejale maksti töölepingu ülesütlemisel keskmist töötasu töölepingu

ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest (87 kalendripäeva). Seega lõpetab kohus

töölepingu hageja taotlusel seisuga 03.06.2022, so kolm päeva pärast ülesütlemisest

etteteatamist.

22. Hageja palub välja mõista kostjalt hüvitis 12 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui kohus

või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu töölepingu seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud

juhul töötajaga, kes on rase, kellel on õigus saada emapuhkust või kes on valitud töötajate

esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.

Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või

töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise

asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste

5(6)

ja toetuste võrra (TLS § 109 lg 2). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt TLS § 109 lõike

2 alusel töölepingu õigusvastase ülesütlemise tõttu 12 kuu keskmise töötasu ulatuses

hüvitist.

23. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud välja mõista hüvitis hageja

nõutud ulatuses, so kaheteistkümne kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise määramisel

tuleb arvestada hageja pikaajalist töötamist kostja juures. Samuti tuleb arvestada asjaoluga,

et hageja töötas kostja juures üle kahekümne kuue aasta, peaaegu kakskümmend seitse

aastat.

24. Vaidlus puudub asjaolus, et hageja töölepingu ülesütlemise ajal oli hageja kalendrikuu

töötasu suuruseks 1381,47 eurot brutotasuna. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks mõista

välja hüvitis 12 kalendrikuu töötasu brutosummas 16 577,64 eurot.

25. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi töölepingu tühisuse tuvastamise nõudes ja

tervikuna alternatiivnõuetes.

26. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu

hinnangul lõpplahenduse osas tähtsust.

MENETLUSKULUD

27. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS §

173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1).

Kohus rahuldas hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

28. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 24.10.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muudeti ja täiendati

kohtuotsuse põhjendusi.

6(6)