2-23-9700/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9700

Tsiviilasi

Stone Design OÜ pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega,

kirjalik

menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: Stone Design OÜ (registrikood 12934771, asukoht

Kadaka

tee

44a,

12915

Tallinn,

e-post

info@viimistluspood.ee), seaduslik esindaja R S

Ajutine pankrotihaldur: Kristo Teder (asukoht Maria Mägi

Advokaadibüroo, Tatari 25 Tallinn, telefon 6640600, e-

post kristo@mmab.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Stone Design OÜ (registrikood 12934771) pankrotimenetlus, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Stone Design OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Pärast Stone Design OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Kristo Teder

pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata Stone Design OÜ dokumentide hoidjaks R S (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-

post xxxx).

5. Jätta menetluskulud võlgniku Stone Design OÜ kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi tasuks 1554 eurot (käibemaksuga).

7. Ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi tasu summas 1554 eurot (käibemaksuga) mõista

välja R Slt (isikukood xxxx) ja maksta välja OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo

arveldusarvele EE832200221039155226. Tasu tuleb maksta alates 10.11.2023 igakuiselt

129,50 eurot kuus iga kuu 10ndaks kuupäevaks. Viimase osamakse tasumise tähtaeg on

10.10.2024.

8. Avaldada teade Stone Design OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

9. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja avaldus

Stone Design OÜ esitas 07.07.2023 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus

võttis 07.08.2023 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kristo

Tederi.

Ajutine pankrotihaldur esitas 30.08.2023 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnikul vara puudub.

Pankrotiavaldusele lisatud vara ja võlgade nimekirja kohaselt on võlgnikul keraamiliste plaatide

jäägid väärtuses 800 eurot. Ajutine haldur nimetatut vara hetkel ei arvesta, kuna plaatide realiseerimise

väärtus ilmselt madal ja plaatide kogus, seisukord ning asukoht teadmata. Samuti ei ole teada plaatide

hoiustamisega seonduv kulu. Võlgnik ei ole vara osas täpsemat informatsiooni haldurile edastanud.

Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 16 622,35 euro ulatuses. Võlgniku vara ei kata

pankrotimenetluse kulusid ja realiseerimisele kuuluv vara puudub. Ajutine pankrotihaldur edastas küll

võlgniku juhatuse liikmele teabenõude andmete ja selgituste saamiseks, kuid võlgniku juhatuse liige

ei ole seni teabenõudele vastanud. Hetkel puudub ajutisel halduril informatsioon võlgniku

raamatupidamise korraldamise osas.

Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks.

Võlgniku majandustegevus on lõppenud, töötajaid ei ole ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt

tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas.

Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu, kuid ei saa välistada, et

põhjuseks on raske juhtimisviga, kuid selle tuvastamine eeldab täiendavate andmete kogumist. Vara

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole veel kindlad ja vajavad täiendavat uurimist.

Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et pankroti väljakuulutamiseks oleks vaja tasuda kohtu

deposiiti summa 3000 eurot.

Kohus tegi 31.08.2023 määrusega ettepaneku Stone Design OÜ pankrotimenetlusest huvitatud

isikutele tasuda kohtu deposiiti 3000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 15.09.2023.

Teade avaldati 31.08.2023. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud.

Kohus tegi 18.09.2023 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse

esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas

11.10.2023, et ei esita käesolevas asjas ettepanekut algatada pankrotimenetlus avaliku uurimisena,

sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks avalik huvi.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja esialgsetel andmetel puudub

vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani

liikme vastu ning maksejõuetuse teenistus ei esitanud avaldust pankrotimenetluse algatamiseks

avaliku uurimisena.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 16 622,35 eurot, kuid

vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara

ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada

nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine

on vähetõenäoline.

Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude

katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole hetkel kindlalt tuvastatavad.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud

alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab

väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 31.08.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud

Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 15.09.2023. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude

katteks vahendeid.

PankrS § 30 lg 5 sätestab, et kui PankrS § 30 lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest

isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi

18.09.2023 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita

käesolevas asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. Seega lõpetab

kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab teate

menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arvestades

pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandes esitatut peab kohus maksejõuetuse tekkimise põhjuseks

muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus.

Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse

lõpetamise

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid

antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme R S.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri

tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel

halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed

ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise

halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu § 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse

poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni

kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest

hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada

kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 2023. aastal 725 eurot.

Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt

kulus ajutisel halduril oma ülesannete täitmiseks 9,25 tundi, sh 1 tund asja materjalidega tutvumine ja

analüüs; 0,25 tundi halduri toimiku koostamine; 1 tund teabenõuete koostamine ning saatmine

registritele, krediidiasutustele, kolmandatele isikutele ja võlgnikule; 4 tundi teabenõuete vastustega

tutvumine ja analüüs; 3 tundi ajutise halduri aruande koostamine. Töötasu arvestamisel lähtus ajutine

haldur tunnitasu määrast 140 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks

1554 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas

suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutine

haldur palub tasu välja mõista võlgniku osanikult.

PankrS § 29 lg 10 sätestab, et kui ajutine haldur nõuab tasu ja kulutuste hüvitamist käesoleva

paragrahvi lõike 9 või 91 alusel, esitab ta selleks kohtule avalduse. Kohus lahendab avalduse

määrusega, võimaluse korral samaaegselt menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada ajutine haldur ja osaühingu osanik,

kelle vastu ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise nõue esitati. Sama sätte üheksanda lõike

kohaselt kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus PankrS § 29

kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri

tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei

ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist,

kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt.

Äriregistrist nähtub, et võlgnik on asutatud sissemakset tegemata. Võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige

R S ei vaidlusta pankrotihalduri tasu summas 1554 eurot, kuid soovib saada tasumisgraafikut, kuna

hetkel on ta ainus sissetulek töötuabi. Ajutine haldur nõustub maksegraafikuga üheks aastaks. Kohus

asub seisukohale, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja mõistab ajutise pankrotihalduri

tasu summas 1554 eurot (käibemaksuga) välja võlgniku ainuosanikult R Slt. Tasu tuleb kanda büroole,

mille kaudu haldur tegutseb. Kohus määrab, et R. S on võimalik tasuda temalt välja mõistetud summa

ühe aasta jooksul alates 10.11.2023 igakuiselt 129,50 eurot kuus iga kuu 10ndaks kuupäevaks, selliselt

et viimase osamakse tasumise tähtaeg on 10.10.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik