2-20-6403/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-6403

Tsiviilasi

Valetta Invest OÜ hagi T U vastu osaniku

väljaarvamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Valetta Invest OÜ (registrikood 11225848,

aadress Harju maakond, Tallinn, Jõe tn 5, 10151);

Hageja lepinguline esindaja: K-H K (e-post: xxx);

Kostja: T U (isikukood xxx, elukoht xxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ott Saame

(e-post: ott.saame@concordia.ee).

Kohtuistungi aeg

Kohtuistungil osalesid

17.10.2023

Hageja lepinguline esindaja: K-H K

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1 Jätta menetluskulud hageja Valetta Invest OÜ kanda.

2.2 Mõista hagejalt Valetta Invest OÜ välja kostja T U kasuks menetluskulud summas

1592,5 eurot.

2.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 1592,5

eurot) tuleb hagejal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

2-20-6403

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Valetta Invest OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi T U vastu osaniku väljaarvamise

nõudes. 15.05.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale, T Ule kuulub 1/3 suurune

osa ja hagejale I ja hagejale II kokku 2/3 suurune osa osaühingust Valetta Invest OÜ

(registrikood 11225848). 25.02.2020 toimus hageja (Valetta Invest OÜ) osanike koosolek,

kuhu oli kutsutud ka kostja, kes koosolekust osa ei võtnud. Osanike koosoleku protokolli

kohaselt oli koosoleku üheks päevakorra punktiks kostja poolt juhatusele esitatud

teabenõudega nõutud teabe arutelu. Juhatus tegi koosolekul osanikele ülevaate teabenõudes

kostja poolt osaühingule esitatud küsimustest ning tutvustas äriühingu majandustegevust ja

tegevusega seonduvaid dokumente. Kostja koosolekust puudumisest võib järeldada osaniku

tegeliku huvi puudumist äriühingu majandustegevuse vastu.

2. Samuti arutati toimunud osanike koosolekul võimalusi lõpetada õiguslik patiseis kostja ja

hageja vahel toimuvas õigusvaidluses, mis on põhjustatud osanik T U õigusliku aluseta hageja

vara kasutamisest ja kaasosanikele rahalise kahju tekitamisest. Kostja on keeldunud

kokkuleppeliselt hüvitamast hagejale õigusliku aluseta kasutatud vara kasutamisest saadud

kasutuseeliseid. Samuti on kostjal äriühingu ees hüvitamata kasutatud varaga seonduvad

kommunaalkulud (küttekulu, elekter, vesi jne.). Nimetatud võlgnevus ohustab äriühingu

majandustegevust ja maksevõimet ning võib kaasa tuua olukorra kus hageja ei ole võimeline

täitma oma kohustusi võlausaldajate ees. Juhatus palus osanikelt tegutsemist eelpool

kirjeldatud olukorra lõpetamiseks ning üldkoosolek otsustas algatada kostja vastu Harju

Maakohtus kohtumenetlus, kasutuseeliste hüvitamise nõudes ning ÄS § 167 lg 1 ja lg 2 alusel

osanik T U (ik: xxx) äriühingu osanike nimekirjast väljaarvamise nõudes, mistõttu esitatakse

käesolev hagiavaldus Harju Maakohtule.

3. Vastavalt Xxx vallale 07.10.2016 esitatud elukoha teatele nr. xxx kasutab kostja hagejale

kuuluvat vara vähemalt alates kuupäevast 07.10.2016. Hagejale kuuluva kinnistu asukohaga

xxx ilma õigusliku aluseta kasutamisega saab kostja teiste osanike arvel kasutuseeliseid ning

põhjustab sellise tegevusega hagejale ja äriühingu teistele osanikele majanduslikku kahju.

Osanikuna, T U Valetta Invest OÜ majandustegevusest osa ei võta ning firma tegevusse ei

panusta. 19.07.2018 esitas hageja kostjale nõudekirja kostja valduses oleva kinnistu

vabastamiseks alates 28.07.2018 ning kulutuste hüvitamise nõudes. Alternatiivselt tegi hageja

kostjale ettepaneku, et kui kostja soovib kinnistut edasi kasutada, siis tuleb tasuda hagejale

kinnistu kasutamise eest hüvitist summas 900 eurot kalendrikuus. Hageja on korduvalt

kutsunud kostjat üles kompromissile probleemi lahendamisel, kuid kostja on eiranud hagejaga

suhtlust ning jätkab endiselt õigusliku aluseta kinnistu kasutamist, põhjustades sellise

tegevusega jätkuvalt hagejale majanduslikku kahju. Kostja kasutuseelised ning põhjustatud

kulu toob hagejale kaasa ka märkimisväärsed maksuriskid, sest saadud kasutuseeliste näol on

põhimõtteliselt tegemist äriühingu poolt osanikule antava erisoodustusega.

2 (14)

2-20-6403

4. Hageja on esitanud kostjale korduvalt nõudeid äriühingule kuuluva vara ebaseadusliku

kasutamise lõpetamiseks ning vara kasutamisega seonduvate kulude äriühingule

hüvitamiseks. Hoolimata esitatud nõudest ei ole kostja rikkumist puudutatud isiku ja hagejate

suhtes tänaseni lõpetanud. Riigikohus on 20. detsembri 2005. a. lahendis nr. 3-2-1-136-05

sedastanud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas

hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Kinnisasja (aga ka ehitiste kui vallasasjade)

kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud

asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha. Xxx vallas asuvate

samaväärsete Kinnistute, hoonete või hoone osade renditasud jäävad vahemikku 700-1500

eurot kalendrikuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Seega on kinnistu omaniku ja

hagejate kaotatud kasutuseeliste hüvitisnõude suurus (900 eurot kalendrikuus) põhistatud ja

hageja põhinõue kasutuseeliste hüvitamiseks moodustab hagiavalduse esitamise seisuga 38

700,00 eurot (43 kalendrikuud x 900). Kostja kasutuseeliseks TsÜS § 62 lg 1 tähenduses on

kasu, mida ta sai seetõttu, et ei pidanud teistelt isikutelt eluruume üürima, seega kuuluvad

saadudu kasutuseelised summas 38 700 eurot hagejale hüvitamisele.

5. Eelpool toodud asjaoludele tuginedes on tõendatud, et kostja kasutab ja valdab hageja

omandit (eluruumi) õigustatud isiku nõusolekuta VÕS § 1037 lg 1 mõistes ja mille näol on

tegemist valduse rikkumisega, mis annab hagejale õiguse rikkunud isikult ehk kostjalt nõuda

hüvitist, mis seisneb TsÜS § 62 lg 1 mõttes kaotatud kasutuseelises. Kostja on saanud

kasutuseeliseid, kuivõrd kostja on kokku hoidnud üüritasu, mida kostja oleks pidanud tasuma

Xxx vallas asuvate samaväärsete eluruumide kasutamise eest, kolmandatele isikutele. TsÜS §

62 lg 1 ja VÕS § 1037 lg 1 koostoimes sätestatud eeldused: a) teise isiku omandi, muu õiguse

või valduse rikkumine b) rikkumine peab olema toimunud ilma õigustatud isiku nõusolekuta

on täidetud ja seetõttu vastutab kostja õigustatud isiku ees rikkumise eest ning hageja

haginõue saadud kasutuseeliste hüvitamiseks on õiguslikult põhistatud. Osanikule tuleneb hea

usu põhimõttest (TsÜS § 32) kohustus mitte kahjustada ühingut, samuti vastutab osanik ÄS §

188 lg 1 järgi osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt

tekitatud kahju eest. Lisaks võib ÄS § 167 järgi nõuda osaühingu huve oluliselt kahjustava

vähemusosaniku osaühingust väljaarvamist.

6. Hageja on esitanud kostjale korduvalt nõudeid äriühingule kuuluva vara ebaseadusliku

kasutamise lõpetamiseks ning vara kasutamisega seonduvate kulude äriühingule

hüvitamiseks. Esimene vastav nõudekiri on edastatud kostjale 19.07.2018. Omniva.ee

kodulehelt saadava info kohaselt on esitatud nõudekirja kostja vastu võtnud 26.07.2018 kell

16:36. Hoolimata esitatud nõudest ei ole kostja rikkumist hageja suhtes tänaseni lõpetanud.

Olles hagejas 1/3 suuruse osa omanik esitab kostja pidevalt kohtule avaldusi, et saada infot

hageja majandustegevuse ja tehingute kohta, mis toob hagejale kaasa põhjendamatult

menetluskulu ning häirides sellise tegevusega hageja igapäevast majandustegevust. Kostja

väldib otsest suhtlust hageja juhatusega ning teiste osanikega, kellede asukoht ja

kontaktandmed on kostjale hästi teada. TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole õiguse teostamine

lubatud mh selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule

(antud juhul kaasosanikele).

7. Äriseadustiku (ÄS) § 167 lg 1 alusel võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust

välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud

või on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega

kahjustamist lõpetanud, vaatamata osaühingu kirjalikule hoiatusele. ÄS § 167 alusel esitatav

nõue võib kaasa tuua omandiõiguse kaotamise, mistõttu on seadusandja seadnud nõude

esitamisele ranged piirid. Riigikohus on märkinud, et omand on põhiõigusena kõrgendatud

3 (14)

2-20-6403

kaitse all (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-180-15, p 33). Osaniku saab osaühingust välja arvata

üksnes kohus osaühingu hagi alusel ja vastava hagi esitamise eeldusena peab olema vastu

võetud vastav osanike otsus. 25.02.2020 toimus hageja (Valetta Invest OÜ) osanike koosolek,

kuhu oli kutsutud ka kostja, kes koosolekust osa ei võtnud. Üldkoosolek otsustas algatada

kostja vastu Harju Maakohtus kohtumenetluse, kasutuseeliste hüvitamise nõudes ning ÄS §

167 lg 1 ja lg 2 alusel osanik T U (ik: xxx) äriühingu osanike nimekirjast väljaarvamiseks,

seega on haginõude materiaalõiguslikud eeldused täidetud.

8. ÄS § 167 lg 1 alusel võib osaniku välja arvata, kui selleks esineb mõjuv põhjus. Sama sätte

teise lause kohaselt on mõjuvaks põhjuseks eelkõige osaniku tegevus, mis muudab osaühingu

eesmärgi saavutamise võimatuks või ohustab seda oluliselt, samuti muud asjaolud, mille tõttu

ei saa kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult eeldada, et osaühing

taluks edaspidi kõnealuse isiku osanikuks olekut. Mõjuvaks põhjuseks on kindlasti olukord,

kus osanik kahjustab osaühingu huve olulisel määral ja vähemalt üldjuhul peaks selline

kahjustamine olema mitte ühekordne kahjulik käitumine, vaid pikaajaline ja süstemaatiline

tegevus. Kuid mõjuvaks põhjuseks võivad olla ka osanike vahelised pikaajalised ja

ületamatud erimeelsused, mis kokkuvõttes kahjustavad äriühingut.

9. Hageja leiab, et väljaarvamise materiaalseid eeldusi saab kujundada sarnaselt

võlaõigusseaduse § 196 lg 1-le, mille kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu

mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt

lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda

lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Osaniku

suhe osaühinguga põhineb liikmelisusel ja sarnaneb kestvuslepingust tuleneva võlasuhtega,

seega on selle ühepoolse lõpetamise ettenägemine (osaniku väljaarvamise õiguse sätestamine)

kooskõlas kestvusvõlasuhte lõpetamise üldiste põhimõtetega.

10. ÄS § 167 on õiguskaitsevahend osaühingu huve kahjustava vähemusliikme vastu

(RKTKm 3-2-1-97-11 p 35). Kuna ÄS § 167 eesmärk on kaitsta vähemusosanikku, saavad

nõude osaniku väljaarvamiseks esitada ainult osanikud, kelle osadega on esindatud üle poole

osakapitalist (ÄS § 167 lg 2). Käesoleva hagiavalduse esitab hageja enamusosanike V V ja M-

E M nimel kellele kuulub hageja osakapitalist 66,67 % suurune osa, seega on täidetud kõik

ÄS § 167 lg 1 seatud nõude esitamise eeldused. ÄS § 167 lg 3 kohaselt müüakse osaniku

väljaarvamisel osaniku osa avalikul enampakkumisel või kohtu määratud muul viisil, müügist

saadud raha, millest arvatakse maha müügiks tehtud mõistlikud kulutused, tagastatakse

osanikule. Seega ei ole avalik enampakkumine antud kaasuse lahendamisel imperatiivseks

normiks. Kuivõrd osaühing on üldjuhul mõeldud suletud ühinguna ja avalikul

enampakkumisel müügi korral puudub teistel osanikel ostueesõigus (TMS § 98 lg 5), palub

hageja kohtul kaaluda osaniku omandi kaotuse hüvitamise viisi, millega kohus määrab

ettevõtte omakapitali hindamiseks sõltumatu eksperdi ja hageja teised osanikud hüvitavad

kostjale omandi kaotuse lähtudes määratud osakapitali suurusest.

11. Hageja palub arvata välja OÜ Valetta Invest osanike hulgast kostja, T U. Hageja palub

määrata kostjale osa omandi kaotuse eest makstav hüvitis kindlaks lähtuvalt OÜ Valetta

Invest omakapitali suurusest hagiavalduse esitamise seisuga. Omakapitali suuruse kindlaks

määramiseks palub hageja määrata omakapitali suurust hindama sõltumatu ekspert või

alternatiivselt, võõrandada kostjale kuuluv Valetta Invest OÜ osa avalikul enampakkumisel.

12.

07.07.2020 menetlusdokumendis leidis hageja, et käesoleval juhul on olemas mõjuv

põhjus osaniku osaühingust väljaarvamiseks. Osanik ei tegutse äriühingu huve silmas pidades,

on pikema aja jooksul tekitanud kahju osaühingule ja seeläbi kaasosanikele ning ei ole mingil

4 (14)

2-20-6403

viisil panustanud osaühingu tegevusse. Hoolimata korduvatest kaasosanike püüdlustest ei ole

seesugune olukord lõppenud ja kahju tekitamine on jätkuva iseloomuga, mistõttu on

kaasosanikud sunnitud tuginedes TsÜS § 32 ja § 62 lg 1; VÕS § 127 lg 2; § 1037 lg 1 ja §

1045 lg 1 ning ÄS § 167 lg 1 ja § 188 lg 1, taotlema osanikele õiguskaitset ja esitama

osaühingu kaudu hagiavalduse osaniku väljaarvamiseks hageja osanike nimekirjast.

13. Hageja märkis, et ehkki kostja esitatud väited ei oma sisulist tähendust haginõude

lahendamiseks, lükkab hageja need omapoolsete tõenditega ümber. Tõele ei vasta kostja

väide, et hagejale kuuluva elamu omandasid hageja nimele kostja ja lahkunud A M, kostjal

puudub hagejale kuuluva eramu soetamisega seos. Kaasosanike V V ja M-E M ema A M

(hageja endine täisosaluse omanik) oli kuni surmani abielus T M-iga. Hagejale kuuluva eramu

soetasid abieluvarana lahkunud A M ja T M.

14. Elamu soetamine toimus Xxx OÜ-lt, õigusjärglane Xxx Xxx OÜ saadud laenu arvel

ja A ning T M-ile kuulunud muu kinnistu realiseerimisest saadud rahaliste vahendite eest.

Saadud laen on suuremas osas tänaseni laenuandjale tagastamata ja kajastatud hageja bilansis

kajastatud laenukohustuste all summas 111 538,00 eurot. Laenu saamist tõendab hageja

pangaväljavõttega. Hagejale kuuluvat elamut remontis kostja tööülesannete täitmise raames.

Kostja oli palgaline ehitustööline ettevõttes Xxx OÜ, mis teostas A M ja Valetta Invest OÜ

tellimusel ehitustöid soetatud eramus xxx. Kostja esitatud väited ühise kodu soetamisest ja

kostja poolsest panustamisest kodu rajamisse on kostja põhistamata fantaasia, millel puudub

tegelike faktiliste asjaoludega seos.

15. Kostja omandas hagejas 1/3 suuruse osaluse kadunud A M testamendis määratud

annaku alusel (menetlusdokumendi lisa nr. 4, A M testament). PärS § 56 lg 1 ja lg 2 järgi on

annak teatud varalise hüve määramine testaatori poolt määratud isikule. Annakuks võib olla

asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. A M määras

annakuna kostjale 1/3 suuruse osa äriühingust Valetta Invest OÜ. Annakuna ei määratud

kostjale (seesuguse annaku määramine olnuks ka õiguslikult võimatu, kuivõrd testaator ei

olnud vara omanik) hagejale kuuluva eramu, kui varalise hüve kasutamise, valdamise vms

õigust, seega kasutab kostja hagejale kuuluvat eramut õigusliku aluseta.

16. Kostja näol on tegemist nö klassikalise puuküürnikuga, kes kasutades ära raskelt haige

inimese (A M) tervislikku seisundit, pakkus ennast kadunu eest enne surma „hoolitsema“,

omandades sellise tegevuse tulemusel pärijate arvel lahkunult ebaseaduslikul teel hüvesid.

Kostja väidetud perekondlikud suhted A M´iga on tõendamata.

17. Eelpool toodud asjaoludele täiendavalt saab lisaks ka väita, et isegi kui kostja esitatud

väited oleksid tõesed (millised väited lükkas hageja ümber) ei annaks need kostjale õiguslikku

alust hageja teiste kaasomanike arvel kasutada ainuisikuliselt hagejale kuuluvat eramut, selle

eest õiglast hüvitist maksmata. Isegi kui eramut omaval äriühingul oleks ainuosanik, oleks

äriühingu ainuosaniku poolt ettevõttele kuuluva eramu kasutamine isiklikuks otstarbeks, selle

eest hüvitist maksmata seaduserikkumine ning muuhulgas vastuolus ka äriühingute

maksustamispõhimõttega. Kostja on oma vastuses seesuguse tähtsust omava õigusliku asjaolu

jätnud kajastamata.

18. Väär on kostja esitatud väide, et hagejat hakkas juhtima peale A M surma hageja

kaasomanik V V, jättes kokkuleppeliselt teise osanikuga M-E M kostja teadmatusse. Hageja

juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et V V oli juba lahkunud A M surma hetkel hageja juhatuse

liikmeks, seega oli hageja juhtimise usaldamine V V pädevusse hageja endise ainuomaniku

sooviks juba varasemal perioodil. Kostja etteheited hagejale majandusaruannete hilinenud

5 (14)

2-20-6403

esitamise kohta on etteheide hageja juhatusele mitte hagejale, kuid hageja märgib siiski, et

hilinenud majandusaruannete esitamine on olnud otseselt tingitud kostja tegevusest. Vaidlus

kostjaga omab olulist mõju hageja majandustegevusele, muuhulgas hagejale kuuluva vara (loe

kinnisvara) väärtuse õiglasele kajastamisele hageja aruandluses. Samuti võib olulist mõju

hageja finantsseisule omada kostja tekitatud kahjust tekkiv võimalik maksunõue.

19. Hageja rõhutab siinkohal veelkord, et ettevõtte vara kasutamise näol osaniku poolt,

ilma selle eest õiglast hüvitist maksmata, on tegemist maksualase rikkumisega, mis kätkeb

endas märkimisväärseid maksualaseid riske hagejale ja sellise olukorra jätkumine võib kaasa

tuua maksunõude näol kaasomanikele tekkiva võimaliku kostja tekitatud kahju

märkimisväärse suurenemise. Hageja juhatus on vastupidiselt kostja väidetule, sisuliselt

vastanud kõikidele võimalikele hagejat puudutavatele küsimustele kohtu kaudu (tsiviilasjas 2-

19-10663 esitatud teabenõue), sellest hoolimata jätkab kostja hageja koormamist täiendavate

teabe nõuete kohtule esitamisega (uus teabenõue sisuliselt samade küsimustega, tsiviilasi 2-

20-2752). Hageja juhatus kutsus kokku osanike koosoleku, et püüda leida kostjaga tekkinud

erimeelsustes lahendus, kuhu kostja kohale ei ilmunud.

20. Hageja kaasomanikud on püüdnud kostjaga korduvalt isiklikult suhelda, millest kostja

on keeldunud. 30.12.2018 üritasid hageja kaasosanikud kohtuda kostjaga hagejale kuuluvas

eramus aadressil xxx, kuid kostja kutsus kaasosanikega suhtlemise asemel kohale politsei

(menetlusdokumendi lisa nr. 6, Politsei- ja Piirivalveameti kiri 02.07.2020). Seetõttu on kostja

väited, et hageja kaasosanikud ja hageja juhatus väldib kostjaga suhtlemist kummalised ja

ainetud.

21. Eelpool toodud põhjustel on õigustatud hageja osanike taotlus rakendada ÄS § 167

sätestatud osanike õiguskaitsevahendit osaühingu huve kahjustava vähemusliikme vastu ja

rahuldada hageja nõue osanik T U väljaarvamiseks OÜ Valetta Invest osanike nimekirjast.

Hageja kaasomanikud on pikema aja jooksul üritanud leida kostjaga kohtuvälist kokkulepet,

kuid kostja käitumisest tingituna ei ole see osutunud võimalikuks. Kostja jätkuv hageja ja

kaasomanike varalisi huve kahjustav tegevus suurendab hagejale ja hageja kaasomanikele

tekkivat varalist kahju.

KOSTJA VASTUVÄITED

22. Kostja esitas 16.06.2020 vastuse hagiavaldusele, milles palub jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

23. Hageja on hagiavalduses esitanud rea faktiväiteid, mis ei ole korrektsed ning on hagi

esemesse puutuvad asjaolud esitanud eksitavalt ja kallutatult. Tõele vastab see, et hageja kui

OÜ osanikeks on võrdsetes 1/3 osades kostja ning V Vi ja M-E M. V Vi ja M-E M on kostja

lahkunud vabaabielu-abikaasa A Mi pojad (selguse huvides: mitte kostja pojad), kes kõik

omandasid oma osad pärimise teel A Milt. Varasemalt oli hageja ainuosanikuks üksnes A M.

Tõele vastab see, et hagejale kuuluval kinnistul asub maja, mille omandasid hageja nimele

aastal 2006 kostja ja lahkunud A M, ning mis oli kostja ja A Mi ühiseks koduks kuni A Mi

surmani aastal 2016, sealt edasi aga kostja koduks. Maja tegid korda (ehitasid põhjalikult

ümber) kostja ja A M ühiselt. Peale A Mi surma hakkas hagejat juhtima V Vi, jättes

kooskõlastatult M-E Miga kostja hageja tegevuse osas täielikku teadmatusse.

6 (14)

2-20-6403

24. Aastal 2019, kui kostja hakkas hageja tegevuse vastu aktiivsemat huvi tundma, märkas

kostja, et tema koduks olevale ja hagejale kuuluvale kinnistule on tekkinud hüpoteek summas

340 tuh. € AB xxx AS-i kasuks. Kuna tegemist oli kinnistuga, mis on kostja koduks, ja samas

ka kostja osalusega osaühingule kuuluva kinnistuga, siis iseenesestmõistetavalt tundis kostja

huvi, mis asjaoludel niisugune hüpoteek on tekkinud, millise ja kelle kohustuse tagatiseks see

on seatud, ja kuidas sai juhtuda niimoodi, et kostja kui osanik ei teadnudki, et hageja

kinnistule on üleüldse mingi hüpoteek seatud. Kuna hageja ei olnud esitanud ka mingeid

majandusaasta aruandeid, oli kostja täielikus teadmatuses. Kostja pöördus seega hageja poole

teabenõudega, paludes hageja juhatusel selgitada hüpoteegiga seonduvat, samuti seda, miks ei

ole hageja esitanud majandusaasta aruandeid. Hageja otsustas teha näo, nagu ta ei saaks kostja

korduvaid pöördumisi kätte. Põhjus niisuguseks käitumiseks selgus, kui hageja esitas lõpuks

alles kohtu kaudu (HMK tsiviilasi 2-19-10663). Hageja tunnistas, et kinnistule on hüpoteek

seatud hageja juhatuse liikmele ja 1/3 osanikule V Vile ½ osas kuuluva xxx OÜ

laenukohustuste tagatiseks. Ilma osanike kooskõlastuseta oli hageja juhatuse liige räigelt

segamini ajanud omaenda huvid ja hageja huvid.

25. Olles niisugusel raskel viisil saanud teadlikuks sellest, et kinnistu on juhatuse liikme

erahuvides pandud hüpoteegi alla, soovis kostja loomulikult teada, mida muud huvitavat

hageja juhataja ja kaasosanikud hagejaga teinud on. Selleks esitas kostja teise teabenõude,

milles soovis tutvuda hageja dokumentidega, eelkõige seotud isikutega tehtud tehingute

asjaoludega. Samuti soovis kostja selgitust selle kohta, kuidas hageja sai kahe teabenõude

vahepealsel ajal äriregistrile ära esitada 2017 ja 2018 majanduusaasta aruanded, kui selliste

aruannete koostamiseks näeb seadus ometigi vältimatult ette osanike otsuse vastuvõtmise,

kuid kostja kui osaniku poole polnud keegi isegi vihjamisi mingite majandusaasta aruande

esitamise teemadega pöördunud, rääkimata aruannete tutvustamisest või nende osas millegi

otsustamiseks. Hageja otsustas kostja teabenõudele vastata üheseltmõistetava keeldumisega.

Hageja tõi keeldumise alusena välja ÄS § 166 lg 2, mille kohaselt on ühingu juhatusel õigus

keelduda osanikule teabe andmisest, kui on alust eeldada, et teabe andmine võiks tekitada

ühingu huvidele olulist kahju. Samas pakkus hageja välja, et keeldumise õiguspärasuse üle

võiks (kostja soovil) otsustada hageja ülejäänud kaks osanikku.

26. Kuna hageja juhatus oli üheselt mõistetavalt keeldunud kostjale teavet andmast, ja

lisaks kuna hageja teised 2 osanikku tegutsevad omavahel kooskõlastatult, ei olnud kostjal

loomulikult mingit sisulist põhjust minna koosolekule, kus talle teavet ei anta ja kus tema

teabenõuet keegi rahuldada ei kavatse. Hageja väide, justkui oleks koosolekul osanikele

tutvustatud ühingu majandustegevust ja dokumente, on paljasõnaline ja kontrollimatu, aga

igal juhul asjasse puutumatu — isegi kui hageja juhatus tõepoolest koosolekul tutvustaski

teistele osanikele mingeid hagejaga seonduvaid asjaolusid, on endiselt fakt see, et kostjale on

hageja niisuguse teabe andmisest selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt keeldunud. Kostja on

teabenõude rahuldamiseks esitanud avalduse kohtusse, kus see on praegu ka menetluses

(HMK tsiviilasi 2-20-2752). Hageja on tolles (st teabenõude) menetluses sisulisest vastusest

seni kõrvale hoidnud, esitades üksnes taotluse menetluse peatamiseks seniks, kuni on

lahendatud hageja hagiavaldus kostja vastu, milles hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste

hüvitamist ja kostja väljaarvamist hageja osanike hulgast. Ilmselt siis peab hageja tolles

menetluses silmas käesolevat (ja sellest eraldatud) menetlust. Sisulist vastust oma

teabenõudele ei ole kostja seniajani saanud.

27. Kõik hageja väited selle kohta, justkui oleks kostja keeldunud hüvitamast hagejale

mingeid kasutuseeliseid või kulutusi või justkui oleks kostjal hageja ees mingid võlgnevused,

on hageja paljasõnalised ja väärad väited. Kuna hageja ei ole neid väiteid käesoleva menetluse

7 (14)

2-20-6403

raames ka kuidagi hagi esemega seostanud ega neid väiteid tõendanud, tulebki need väited kui

asjasse puutumatud ja tõendamata väited tähelepanuta jätta. Seega jäävad hageja ainsateks

argumentideks selle kohta, millisel sisulisel põhjusel peaks kostja hageja osanike hulgast välja

arvama, hageja väited, et kostja „esitab pidevalt kohtule avaldusi“ teabe saamiseks, mis

tekitab hagejale põhjendamatuid kulusid ja häirib hageja igapäevast majandustegevust, samas

vältides otsest suhtlemist hageja juhatusega ja teiste osanikega.

28. Hageja väide, et kostja väldib otsest suhtlemist hageja juhatusega ja teiste osanikega,

on väär, paljasõnaline ja asjasse puutumatu. Hagi esemeks oleva küsimuse lahendamisel ei

oma see põhimõtteliselt tähtsust, kuid kostja rõhutab, et see ei vasta ka tõele. Kuna tegemist

on aga paljasõnalise tõendamata väitega, ei hakka kostja seda põhjalikumalt käsitlema. Seega

jääb hageja ainsaks argumendiks selle kohta, millisel sisulisel põhjusel kohus peaks kostja

hageja osanike hulgast välja arvama, hageja väide, et kostja koormab hagejat põhjendamatute

ja pahatahtlike teabenõuetega. Kostja on ülal esitanud selgitused ja tõendid selle kohta,

milliseid teabenõudeid ja millistel asjaoludel on kostja hagejale esitanud.

29. Kostja hinnangul on ülaltoodust selgelt näha, et ühegi mõistliku mõõdupuu järgi ei saa

kostja tegevust hinnata pahatahtlikuks. Kostja on kasutanud oma seaduslikku õigust teabe

saamiseks. Kostjal ei peaks niisuguse teabe küsimiseks ja saamiseks olema tegelikult isegi

vaja esitada mingeid erilisi aluseid, sellise teabe saamine peaks olema osaniku

iseenesestmõistetav „põhiõigus“. Keeldumine niisuguse teabe andmisest peaks, vastupidi,

olema äärmiselt erandlik ja väga selgelt põhjendatud. Kostja poolt välja toodu alusel saab teha

ainult ühe järelduse — hageja juhatus on ilma õigusliku aluseta ja oma ebaseadusliku

tegevuse jälgede varjamiseks keeldunud kostjale teavet andmast. Ka käesolev hagi on

esitatud eesmärgiga lahti saada kostjast mitte seetõttu, et kostja kahjustab hageja või

kaasosanike huve, vaid seetõttu, et kostja püüab saada selgust selles, kuidas hagejat on juhitud

ning kas juhatus ei ole ehk hageja, hageja kõigi osanike ja omaenda huvisid oluliselt segamini

ajanud.

30. Õiguskirjanduses on tõepoolest leitud, et ÄS § 167 lg 1 alusel võib osaniku välja

arvata ka siis, kui osanike vahel on lahendamatud ja olulised vastuolud. Kuid isegi enne, kui

aruteluga jõuda põhiseadusega tagatud omandiõiguse ja omandi sundvõõrandamise äärmise

erandlikkuse juurde, peaks olema selge, et osanike ringist ei saa välja visata osanikku, kes

soovib heauskselt kasutada oma seaduslikke õigusi ning kellele ühingu juhatus keeldub

ilmselgelt ebaseaduslikult teavet andmast. Seadust ei saa kasutada ebaseadusliku ja pahauskse

käitumise jõustamiseks või selle premeerimiseks (TsÜS § 3, § 32, § 138).

KOHTU PÕHJENDUSED

31. Vaidlus puudub, et kostja on hageja osanik, kellele kuulub hagejas ligi 1/3 suurune osalus

(vt tl 5 – 5 pöördel). Hageja taotleb arvata kostja hageja osanike hulgast välja ning määrata

kostjale osa omandi kaotuse eest makstav hüvitis kindlaks lähtuvalt OÜ Valetta Invest

omakapitali suurusest hagiavalduse esitamise seisuga.

32. Äriseadustiku (ÄS) § 167 lg 1 alusel võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku

osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral

täitmata jätnud või on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust

täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele. ÄS § 167

alusel esitatav nõue võib kaasa tuua omandiõiguse kaotamise, mistõttu on seadusandja

seadnud selle nõude esitamisele ranged piirid. Riigikohus on märkinud, et omand on

8 (14)

2-20-6403

põhiõigusena kõrgendatud kaitse all (Riigikohtu 16.06.2016 määruse nr 3-2-1-180-15 p 33).

33. Kohus märgib, et esimene ja vältimatu eeldus ÄS § 167 lg 1 järgse hagi esitamiseks on

see, et kostja kui hageja osanik peab olema oluliselt kahjustanud hageja huve. Riigikohtu

26.04.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-17189 p-s 17 on selgitatud, et osaniku ÄS § 167 lg 1

alusel osaühingust kohtu kaudu väljaarvamise esimeseks eelduseks on osaniku poolt oma

kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätmine või muul viisil osaühingu huvide

oluline kahjustamine. Riigikohus leidis, et osaniku tegevuse tagajärg või mõju peab tema

osanike ringist väljaarvamise õigustamiseks olema sedavõrd intensiivne, et see muudab

eesmärgi, milleks osaühing on asutatud, saavutamise võimatuks või ohustab seda oluliselt või

kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa mõistlikult eeldada, et osaühing

taluks edaspidi kõnealuse isiku osanikuks olemist. Kohtupraktikas on osaühingu huvide

olulise kahjustamise näiteks peetud osaühingu halvustamist, alusetuid kuriteokaebusi

osaühingu suhtes ja osaühingu vastu klientide nõuete koondamist.

34. Teiseks, nagu on selgitatud Riigikohtu 26.04.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-17189 p

18, on osaniku ÄS § 167 lg 1 alusel osaühingust kohtu kaudu väljaarvamise teine eeldus

üldjuhul asjaolu, et osaühing on nõudnud osanikule saadetud kirjalikus hoiatuses kohustuse

täitmist ja kahjustamise lõpetamist ning osanik jätkab rikkumist või osaühingu huvide

kahjustamist hoiatusele vaatamata. Hoiatamise all tuleb mõista eelkõige täiendava tähtaja

andmist rikkumise või osaühingu huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks ja selle tulemuseta

möödumist. Hoiatamise eesmärk on anda osanikule võimalus asuda oma kohustusi

nõuetekohaselt täitma ja lõpetada osaühingu huve kahjustav käitumine. Riigikohus selgitas, et

üksnes juhul, kui osanikule etteheidetav rikkumine on sellise iseloomuga, et mõistliku isiku

seisukohast ei saa ühelgi juhul eeldada võlasuhte jätkumist, ei ole eelnevat hoiatamist vaja,

kuna hoiatamisega ei oleks võimalik seda eesmärki saavutada. Eelkõige ei täida eelnev

hoiatamine eesmärki, kui osaniku rikkumise tagajärge pole võimalik muude, vähem

koormavate abinõudega kõrvaldada, sh juhul, kui osanik on käitunud viisil, mis mõistliku

isiku seisukohast lähtuvalt on põhjustanud muuhulgas usalduse täieliku ja pöördumatu

kaotuse tema vastu.

35. Hageja etteheited kostjale seisnevad käesolevas asjas eelkõige selles, et kostja kasutas

ilma õigusliku aluseta hagejale kuuluvat kinnistut asukohaga xxx. Hageja tugineb sellele, et

nimetatud kinnistu ilma õigusliku aluseta kasutamisega sai kostja teiste osanike arvel

kasutuseeliseid ning põhjustas sellise tegevusega hagejale ja äriühingu teistele osanikele

majanduslikku kahju. Poolte vaidlus kostja poolt kinnistu kasutamise õigusliku aluse ja

kasutuseeliste osas on tänaseks lõppenud jõustunud kohtulahendiga Harju Maakohtu

tsiviilasjas nr 2-20-7254 (Valetta Invest OÜ hagi T U vastu kasutuseeliste ning viivise

saamiseks).

36. Harju Maakohtu poolt 20.06.2022 tsiviilasjas nr 2-20-7254 tehtud otsuses tuvastas kohus,

et kuni 28.07.2018 oli kostjal õigus kasutada kinnisasja tasuta, kuna hageja ja kostja vahel oli

sõlmitud kinnisasja tasuta kasutamise leping VÕS § 389 mõttes. Samas otsuses leidis kohus,

et hageja ütles poolte vahel sõlmitud tasuta kasutamise lepingu alates 28.07.2018 üles ning

kasutuseeliste hüvitamise kohustus tekkis kostjal lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

ehk 29.07.2018 ja kestis kuni kinnisasja valduse üleandmiseni ehk 31.08.2021. Samuti

tuvastas Harju Maakohus 20.06.2022 tsiviilasjas nr 2-20-7254 tehtud otsuses, et kostja

kasutas elamus ühte tuba ning see tuleb võtta aluseks ka kasutuseeliste suuruse kindlaks

määramisel. Kokkuvõttes rahuldasid kohtud tsiviilasjas nr 2-20-7254 hageja nõude üksnes

17% ulatuses. Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-7254

9 (14)

2-20-6403

mõisteti T Ult Valetta Invest OÜ kasuks välja 7048,89 eurot. Ülejäänud osas, s.o 35 251,11

eurot, jäi hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtus kantud menetluskuludest 83%

Valetta Invest OÜ kanda ja 17% T U kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäeti

Valetta Invest OÜ kanda.

37. Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-7254 p-s 13 on

selgitatud, et „puudub vaidlus, et kostja on maakohtu otsuses välja mõistetud summa ja lisaks

sellele 190 eurot (arvutusviga) hagejale hüvitanud. Seetõttu puudus hagejal vajadus

maakohtu otsuse vaidlustamiseks.“ Ka käesolevas tsiviilasjas ei vaidle pooled selle üle, et

kostja on hagejale hüvitanud kasutuseelised kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses. Samuti ei

vaielnud pooled 17.10.2023 käesolevas asjas toimunud istungil selle üle, et hagejale kuuluva

kinnistu (osa) valdus on hagejale üle antud juba 31.08.2023 ehk üle 2 aasta tagasi.

38. Kuivõrd pooled pole esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber poolte vaidluses

kasutuseeliste hüvitamise üle jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-7254 tuvastatud

asjaolud, siis lähtub kohus eelnevalt kirjeldatud kohtuotsustes tuvastatud asjaoludest ka

käesoleva tsiviilasja lahendamisel. Nimetatud asjaoludest järeldub, et hagi aluseks oleva

19.07.2018 nõudekirja esitamise (tl 9-10) seisuga oli põhjendamatu hageja väide, nagu olnuks

hageja kinnistu kostja ebaseaduslikus valduses. Samuti ei olnud hagejal 19.07.2018 seisuga

kostja vastu kasutuseeliste hüvitamise nõuet, sest 20.06.2022 tsiviilasjas nr 2-20-7254 tehtud

otsuses tuvastas Harju Maakohus, et kuni 28.07.2018 oli kostjal õigus kasutada kinnisasja

tasuta, kuna hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kinnisasja tasuta kasutamise leping VÕS §

389 mõttes.

39. Tulenevalt eeltoodust puuduvad asjas tõendid, et hageja oleks kostjat enne osaühingust

väljaarvamise hagi esitamist adekvaatsel viisil hoiatanud. Esiteks puudub hageja 19.07.2018

nõudekirjas üldse viide sellele, et hageja nõuete täitmatajätmise tagajärjeks võiks olla kostja

osaühingust väljaarvamine. Seega antud nõudekirja alusel ei andnud hageja ka kostjale

võimalust oma käitumise korrigeerimiseks selleks, et vältida kostja väljaarvamist osaühingust.

Teiseks, nagu kohus eelnevalt tuvastas, oli 19.07.2018 nõudekiri selle esitamise hetkel

põhjendamatu, sest selles heideti kostjale ette selliseid rikkumisi, mida kostja polnud

tegelikult toime pannud (alusetu väide, nagu olnuks hageja kinnistu kostja ebaseaduslikus

valduses). Kohus on Riigikohtu 26.04.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-17189 p-s 18 esitatud

selgitusi arvestades seisukohal, et antud juhul pidanuks hageja kostjat kui osanikku enne

osaühingust väljaarvamise hagi esitamist selgelt ja arusaadavat hoiatama. Hagejale kuuluval

kinnistul asuvas elamus ühe toa kasutamise vaidluse puhul (mille kohta hageja esitas

19.07.2018 nõudekirjas vääraid seisukohti) ei olnud tegemist olukorraga, mis oleks kostja

eelneva kirjaliku hoiatamise vajaduse välistanud. Muuhulgas puudusid sellised asjaolud, mis

mõistliku isiku seisukohast lähtuvalt oleks põhjustanud kostja vastu usalduse täieliku ja

pöördumatu kaotuse. Ilmselgelt olnuks kostjale (19.07.2018 seisuga vääralt) ette heidetud

rikkumist võimalik kõrvaldada ka muude ja vähem koormavate abinõudega kui kostja

osaühingust väljaarvamine.

40. Valetta Invest OÜ osanike 25.02.2020 koosoleku protokollist nähtuvalt on otsustatud

„ÄS § 167 lg 1 ja lg 2 alusel arvata välja osanik T U ik: xxx äriühingu osanike nimekirjast

ning esitada Harju Maakohtule avaldus osanikule rahalise hüvitise suuruse kindlaks

määramiseks (tl 6-7). Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei olnud kostjat enne osaühingust

väljaarvamist nõuetekohaselt kirjalikult hoiatanud. Juba sellel põhjusel ei oleks võimalik ÄS §

167 lg 1 kohaselt kostjat osaühingust välja arvata ega sellekohast hagi rahuldada. Veelgi

enam, kohtu hinnangul ei ole Valetta Invest OÜ osanike 25.02.2020 koosoleku protokolli

10 (14)

2-20-6403

kohaselt kostjale tehtud etteheited ka sisuliselt piisavad selleks, et kostjat osaühingust välja

arvata. Nagu eelnevalt mainitud, peab osaniku tegevuse tagajärg või mõju tema osanike

ringist väljaarvamise õigustamiseks olema sedavõrd intensiivne, et see muudab eesmärgi,

milleks osaühing on asutatud, saavutamise võimatuks või ohustab seda oluliselt või kui kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa mõistlikult eeldada, et osaühing taluks

edaspidi kõnealuse isiku osanikuks olemist.

41. Hageja osanike 25.02.2020 protokolli kohaselt heidetakse kostjale ette, et kostja kasutab

jätkuvalt õigusliku aluseta äriühingule kuuluvat vara, saades sellega ebaseaduslikult teiste

osanike arvelt kasutuseeliseid ning keeldudes hüvitamast vara kasutamisega seonduvaid

majandamiskulutusi, põhjustades oma tegevusega äriühingule märkimisväärset majanduslikku

kahju, ning tuues kaasa olulise maksuriski. Koosolekul „arutati võimalusi lõpetada õiguslik

patiseis osaniku ja äriühingu vahel toimuvas õigusvaidluses, mis on põhjustatud osanik T U

õigusliku aluseta äriühingu vara kasutamisest ja kaasosanikele rahalise kahju tekitamisest.

Protokolli kohaselt „Samuti on osanikul äriühingu ees hüvitamata kasutatud varaga

seonduvad kommunaalkulud (küte, elekter, vesi). Nimetatud võlgnevus ohustab äriühingu

majandustegevust ja maksevõimet ning võib kaasa tuua olukorra kus äriühing ei ole võimeline

täitma oma kohustusi võlausaldajate ees“ (tl 6-7).

42. Kohus on seisukohal, et hagejale kuuluval kinnistul asuvas elamus ühe toa kasutamise

vaidluse puhul (mille kohta hageja esitas 19.07.2018 nõudekirjas vääraid seisukohti) ei olnud

tegemist olukorraga, kus kostja kui osaniku tegevuse tagajärg või mõju olnuks sedavõrd

intensiivne, et see oleks muutnud eesmärgi, milleks osaühing on asutatud, saavutamise

võimatuks või ohustanuks seda oluliselt. Samuti polnud tegemist olukorraga, kus ei saanuks

kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult eeldada, et osaühing taluks

edaspidi kostja osanikuks olemist. Nagu eelnevalt märgitud, osutusid hageja etteheited

kostjale suures osas ekslikuks. Harju Maakohtu poolt 20.06.2022 tsiviilasjas nr 2-20-7254

tehtud otsuses tuvastas kohus, et kuni 28.07.2018 oli kostjal õigus kasutada kinnisasja tasuta,

kuna hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kinnisasja tasuta kasutamise leping VÕS § 389

mõttes. Samuti tuvastas Harju Maakohus 20.06.2022 tsiviilasjas nr 2-20-7254 tehtud otsuses,

et kostja kasutas elamus ühte tuba ning see tuleb võtta aluseks ka kasutuseeliste suuruse

kindlaks määramisel. Kokkuvõttes rahuldasid kohtud tsiviilasjas nr 2-20-7254 hageja nõude

üksnes 17% ulatuses. Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-7254

mõisteti T Ult Valetta Invest OÜ kasuks välja 7048,89 eurot. Ülejäänud osas, s.o 35 251,11

eurot, jäi hagi rahuldamata.. Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-

7254 p-s 13 on selgitatud, et „puudub vaidlus, et kostja on maakohtu otsuses välja mõistetud

summa ja lisaks sellele 190 eurot (arvutusviga) hagejale hüvitanud. Seetõttu puudus hagejal

vajadus maakohtu otsuse vaidlustamiseks.“ Ka käesolevas tsiviilasjas ei vaidle pooled selle

üle, et kostja on hagejale hüvitanud kasutuseelised kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses.

43. Eelnevast tuleneb, et hageja nõuded kostja vastu olid selgelt ülepaisutatud. Kokkuvõttes

leidis tuvastamist hageja nõue kostja vastu 7048,99 euro ulatuses ehk üksnes 17% ulatuses

esialgselt nõutud summast. Kuivõrd kohtud mõistsid kostjalt hageja kasuks välja

kasutuseelised kuni 31.08.2021, siis hageja poolt kostja osaühingust väljaarvamise otsuse

tegemise seisuga 25.02.2020 oli kasutuseeliste võlgnevus oluliselt väiksem (3602,18 eurot).

Kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaks hageja seisukohta, et tegemist oli hageja kui

äriühingu vaates summaga, mis ohustanuks osaühingu majandustegevust ja maksevõimet

sellisel määral, kus hageja polnuks võimeline täitma oma kohustusi võlausaldajate ees. Asjas

puuduvad igasugused tõendid, et (tänaseks ammu tasutud) kasutuseeliste võlgnevus ühe toa

kasutamise eest (väljaarvamise otsuse tegemise hetke seisuga summas 3602,18 eurot)

11 (14)

2-20-6403

muutnuks eesmärgi, milleks osaühing on asutatud, saavutamise võimatuks või ohustanuks

seda oluliselt või et kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saanuks mõistlikult

eeldada, et osaühing taluks edaspidi kostja osanikuks olemist.

44. Asjakohatu on ka kostja osanike 25.02.2020 protokolli väide „õiguslikust patiseisust

osaniku ja äriühingu vahel toimuvas õigusvaidluses.“ Riigikohus on oma praktikas leidnud, et

osanikule võib TsÜS §-s 32 väljendatud hea usu põhimõttest tuleneda kohustus mitte

kahjustada ühingut, mille väljendusena võib ta olla kohustatud hääletama n-ö patiseisust

väljatulemiseks vajalike otsuste poolt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.10.2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 35). Riigikohtu 07.11.2018 otsuses nr 2-17-9986 p-s 12 jäi

Riigikohus oma seniste seisukohtade juurde ja tõi n-ö patiseisu näiteks olukorra, kus nii

hagejale kui kostjale kuulub äriühingu 50% osalus. Käesoleval juhul esitasid hagiavalduse

osaühingu nimel hageja enamusosanikud V V ja M-E M, kellele kuulub kokku hageja 66,67

% suurune osa. Kuna kostjale kuulub hagejas ligikaudu 1/3 suurune osalus, siis ei saa kostja

tõhusalt takistada osaühingu juhtimist ning „patiseisust“ hageja juhtimises rääkida ei saa.

Samal põhjusel on sisutu hageja poolt 17.10.2023 kohtuistungil esitatud väide, justkui kostja

takistaks hageja äritegevust ja otsuste vastuvõtmist.

45. Ilmselgelt põhjendamatu ja isegi küüniline on hageja etteheide, mille kohaselt „Olles 1/3

osa osanik esitab kostja pidevalt kohtule avaldusi, et saada infot äriühingu majandustegevuse

ja tehingute kohta, mis toovad äriühingule kaasa põhjendamatult menetluskulu ning häirides

sellise tegevusega puudutatud isiku igapäevast majandustegevust.“ Kostja on viidanud oma

hagivastuses kahele teabenõudega seotud tsiviilasjale: nr 2-19-10663 ja nr 2-20-2752.

Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt tuvastati Harju Maakohtu 04.02.2020 määrusega 2-

19-10663 (T U avaldus Valetta Invest osaühingu juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks

osanikule), et „Käesoleval juhul on puudutatud isik avalduses märgitud teabe avaldajale

esitanud pärast avalduse kohtule esitamist ehk rahuldanud avaldaja teabenõude alles pärast

seda, kui avaldaja pöördus kohtu poole. Seega on puudutatud isik oma käitumisega

põhjustanud olukorra, kus avaldaja oli sunnitud oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduma.

Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda.“

Kohus mõistis Valetta Invest OÜ-lt välja menetluskulud summas 290 eurot T U kasuks.

Samuti, kohtute infosüsteemi andmete kohaselt Harju Maakohtu 19.10.2021 määrusega

tsiviilasjas nr 2-20-2752 kohustati Valetta Invest OÜ juhatust võimaldama T Ul tutvuma

kostja dokumentidega ning kohustati Valetta Invest OÜ juhatust andma T Ule teavet/selgitusi.

Tsiviilasjas nr 2-20-2752 tehtud 19.10.2021 määruse kohaselt „Kohus leiab, et käesolevas

asjas on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik on käitunud

avaldaja suhtes vastuoluliselt nii kohtumenetluse eelselt kui kohtus. Samuti on puudutatud

isik keeldunud tegemast avaldajaga vajalikku koostööd ja õigustamatult keeldunud nõude

täitmisest nii kohtumenetluse eelselt kui kohtus. Eeltoodud kaalutlustel on kohus seisukohal,

et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kes vaidluse sisuliselt põhjustas.“

46. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtule arusaamatu, et kostja seaduslikke huve

eiranud hageja heidab käesolevas asjas hoopis kostjale ette, et kostja kasutas oma seaduslikke

õigusi info nõudmiseks osaühingu majandustegevuse ja tehingute kohta. Jõustunud

kohtulahenditega tsiviilasjades nr 2-19-10663 ja nr 2-20-2752 on tuvastatud, et just hageja

keeldus tegemast kostjaga vajalikku koostööd ja keeldus õigustamatult kostja nõude täitmisest

ning et just hageja oma käitumisega põhjustas olukorra, kus kostja oli sunnitud oma õiguste

kaitseks kohtu poole pöörduma. Need asjaolud seavad kahtluse alla ka hageja poolt esitatud

kostja osaühingust väljaarvamise nõude kooskõla hea usu põhimõttega. Hagi rahuldamise

aluseks ei saa olla hageja paljasõnalised väited, mille kohaselt kostja Valetta Invest OÜ

12 (14)

2-20-6403

majandustegevusest osa ei võta ning firma tegevusse ei panusta. Hageja pole selgitanud,

kuidas täpsemalt peaks kostja osa võtma hageja majandustegevusest või panustama osaühingu

tegevusse, kui kostja pole hageja juhatuse liige, hageja enamusosanikud on keeldunud

õigusvastaselt andmast kostjale osaühingu tegevusega seotud teavet ja selgitusi ning on

otsustanud kostja osaühingust välja arvata.

47. Kokkuvõttes on kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on täitmata ÄS § 167

kohaldamise eeldused ning seega tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. ÄS § 167 alusel

esitatav nõue võib kaasa tuua omandiõiguse kaotamise, mistõttu on seadusandja seadnud

vastava nõude esitamisele ranged piirid. ÄS § 167 kohaldamine võib viia omandi

sundvõõrandamiseni kui äärmusliku meetmeni ning kohtu hinnangul tuleb seda põhiseaduse

kõrgendatud kaitse all oleva omandiõiguse tagamiseks tõlgendada kitsendavalt. Kohtu kaudu

osaniku osaühingust väljaarvamine on äärmuslikuks meetmeks. Ainuüksi osanike

erimeelsused, mida lahendatakse ka kohtu kaudu, ei saa olla aluseks, et enamusosanik

otsustab „ebamugava“ vähemusosaniku lihtsalt osaühingust välja arvata ehk sisuliselt tema

omandi sundvõõrandada.

48. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439 kohaselt ei või kohus oma otsuses

ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega kohus ei hinda

eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks

lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust ÄS § 167 alusel esitatud hagi

rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas puudub kohtul vajadus anda eraldi hinnangut kostja

hagivastuse lisadele (tl 59 – 77) ega ka hageja 07.07.2023 menetlusdokumendi lisadele (tl 90-

99). Kohus ei saa käesoleva otsusega lahendada poolte, hageja osanike ning kostja isikliku

elu puudutavate suhete kõiki tahke. Käesolevas asjas on kohtu pädevuses lahendada üksnes

kohtule esitatud haginõuet kostja osaühingust väljaarvamiseks.

49. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb

rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.

50. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja esitas 17.10.2023

kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks

1525 eurot. Kostja menetluskulud koosnevad kostja lepingulise esindaja kuludest 11,25 h

eest. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 125 eurot (koos käibemaksuga 150 eurot

tund). Lisaks palub kostja arvestada kostja õigusabikuluks kostja lepingulise esindaja

osalemine 17.10.2023 kohtuistungil vastaval kohtuistungi protokollis kajastuvale istungi

ajalisele kestusele, lähtudes tunnihinnast 150 eurot/h (käibemaksuga). Hageja ei ole kostja

menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid esitanud.

51. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust

tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-

115-14 p 14).

52. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu (koos käibemaksuga

13 (14)

2-20-6403

summas 150 eurot/h) on vandeadvokaadi puhul mõistlik. Kostja lepingulise esindaja ajakulu

osas märgib kohus, et näidatud ajakulu (11,25 h) ja tunnihinda 150 eurot/h arvestades peaks

kostja lepingulise esindaja kulu olema kokku 1687,5 eurot (11,25 x 150). Samas on kostja

taotlenud käesolevas asjas õigusabikulude hüvitamist summas 1525 eurot. Kohus asub

seisukohale, et arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, on kostja lepingulise esindaja

kulu summas 1525 eurot tervikuna põhjendatud ja vajalik ja antud summa tuleb hagejalt välja

mõista. Arvestades tunnihinda 150 eurot vastab lepingulise esindaja kulu summas 1525 eurot

ajalisele mahule 10,167 tundi. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, et kostja lepinguline esindaja

on ekslikult näidanud oma ajakuluna 29.06.2020 seisuga menetlusdokumendi koostamise

ettevalmistamist ja esitamist (nimetatud menetlusdokument esitati tegelikult juba 16.06.2020),

sest ka ilma nimetatud eksliku kirjeta mahub kostja lepingulise esindaja kulu 1525 euro

piiridesse. Vastavalt kostja taotlusele lisandub nimetatud kulule kostja lepingulise esindaja

kulu 17.10.2023 kohtuistungil osalemiseks vastavalt protokollis kajastatud istungi ajalisele

kestusele (27 minutit ehk 0,45 h). 0,45 h ajakulule vastab tunnihinna 150 eurot/h alusel kulu

sumas 67,5 eurot.

53. Kokkuvõttes on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks koos

käibemaksuga 1592,5 eurot (1525 + 67,5). Seega määrab kohus kostja menetluskulude

rahalise suurusena kindlaks summa 1592,5 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (1592,5 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul

vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata ka hageja menetluskulude rahalist suurust.

Hageja kinnitas 17.10.2023 kohtuistungil, et hageja menetluskulude nimekirja ei esita.

54. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik

14 (14)