3-23-2198/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2198

Haldusasi

X kaebus Harju Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu

täitevkomitee 19. jaanuari 1988. a otsuse nr 12

õigusvastasuse ja ajalise kehtivuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2023. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2023. a

määruse peale haldusasjas nr 3-23-2198.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2023. a

määrus haldusasjas nr 3-23-2198 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu täitevkomitee 19.01.1988 otsusega nr 12 lubati

Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 113 alusel Viimsi küla täitevkomiteel erandina registreerida ning

vormistada omandiõigus Y nimele Leppneeme külla ehitatud elamule, samuti lubati S. M.

Kirovi nim. näidiskalurikolhoosil eraldada Y-le 0,21 ha õue-aiamaad Leppneeme külas. Sama

otsuse kohaselt tuli Yl tellida õue-aiamaa plaan ja arhitektuur-planeerimise ülesanne ning

esitada 1 aasta jooksul kinnitamiseks hoonestuse projekt.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 04.10.2023 kaebuse, milles palus kohtul anda HKMS §-

de 2 ja 61 alusel õiguslik hinnang Harju Rajooni RSN TK 19.01.1988 otsusele nr 12. Täpsemalt

soovis kaebaja vastuseid küsimustele, kas see dokument ja selle dokumendi kasutamine kohtute

menetlustes on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning milline on dokumendi

kehtivusaeg. Riigikohtu 10.08.2023 vastuses nr 6-1/23-402 soovitati kaebajal pöörduda

dokumendile õigusliku hinnangu saamiseks Tallinna Halduskohtusse. Selle dokumendi

kasutamine kohtumenetlustes rikub kaebaja materiaalseid õigusi ehitiste ja hoonete ning nende

3-23-2198

2(4)

juurde kuuluva maa erastamisel. Dokument lähtub Eesti NSV õigusest, seda ei ole õiguslikult

põhjendatud ning dokumendi kehtivus lõppes 1989. a-l või hiljemalt koos Eesti NSV

likvideerimisega.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 04.10.2023 määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p

1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Sisuliselt soovib kaebaja kohtu hinnangut,

millist õiguslikku tähendust saab 19.01.1988 otsus nr 12 omada maa erastamist puudutavates

kohtumenetlustes. X varasemate kaebustega seotud haldusasjade nr 3-21-506 ja 3-23-1020

pinnalt saab järeldada, et kaebaja peab silmas Leppneeme külas Lännekalda tee 10 ja 7 asuvate

ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamist ning sellega seotud kohtumenetlusi.

Haldusasjas nr 3-21-506 vaidlustas kaebaja Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58,

millega määrati kindlaks Lännekalda tee 10 ja 7 ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa

suurus ning nõustuti selle maa erastamisega võrdselt kolmele isikule (sh kaebaja). Vaidlustatud

haldusaktis on viidatud mh 19.01.1988 otsusele nr 12. Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2021

otsusega X kaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.11.2022 otsusega

halduskohtu otsuse muutmata. Need kohtuotsused on jõustunud. Seega on haldusakt, millega

tuvastati, kellele kuuluvad hooned ja kellel on õigus maad erastada, kohtuliku kontrolli läbinud.

Haldusasjas nr 3-23-1020 vaidlustas kaebaja Maa-ameti 30.03.2023 korralduse nr 1-17/23/741,

millega otsustati erastada Lännekalda tee 7 maa (1075 m2) ja Lännekalda tee 10 maa (3245 m2)

ühiselt kolmele isikule (sh kaebajale). Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2023 otsusega kaebuse

rahuldamata, kuid kaebaja saab soovi korral esitada selle peale apellatsioonkaebuse.

HKMS § 45 lg 2 kohaselt peaks tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6) rahuldamine andma

kaebajale mingisuguse selge õigusliku kasu, kusjuures sama tulemust ei ole kaebajal võimalik

tõhusamalt saavutada muul viisil. Kui asjaolu, mille tuvastamist kaebaja taotleb, ei saa anda

talle mingisugust õiguslikku kasu või kui sama eesmärki oleks tõhusamalt võimalik saavutada

muul moel, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Küsimust, kas ja milline on 19.01.1988

otsuse nr 12 õiguslik tähendus Lännekalda tee 7 ja 10 hoonete juurde maa ostueesõigusega

erastamise seisukohast, on võimalik tõhusalt lahendada üksnes eespool märgitud haldusaktide

vaidlustamisel. Haldusasjade nr 3-21-506 ja 3-23-1020 raames oli või on kaebajal võimalik

nõuda mh selle kontrollimist, kas Viimsi vald või Maa-amet võis 19.01.1988 otsusele nr 12

tugineda või kas selle otsuse pinnalt on tehtud õiged järeldused. Kui kaebaja seda küsimust neis

vaidlustes ei tõstatanud või kui kohtute hinnangul on erastamine toimunud õiguspäraselt, siis ei

ole kaebajal ühelgi juhul võimalik saavutada oma eesmärki eraldi tuvastuskaebuse esitamisega.

Mingit muud õiguslikku kasu ei saa 19.01.1988 otsuse nr 12 Eesti õigusele vastavuse või ajalise

kehtivuse hindamine kaebajale anda. Kui kaebaja hinnangul võtsid kohtud 19.01.1988 otsust nr

12 arvesse põhjendamatult või tegid sellest valed järeldused, on tal võimalik kohtuotsuste peale

seaduses sätestatud korras edasi kaevata. Lubatav ja eesmärgipärane ei ole tuvastamiskaebuse

esitamine selleks, et tuvastada asjaolusid, mis omavad tähtsust mõnes teises, kohtu menetluses

olevas või kohtu poolt juba lahendatud asjas või ka haldusorgani poolt haldusakti andmisel.

4. X palub 19.10.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi

halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja õiguste kaitseks puudub tõhusam vahend.

Riigikohus jättis 03.10.2023 määrusega läbi vaatamata kaebaja 04.09.2023 teistmisavalduse

haldusasjas nr 3-21-506. Vaidlusalust 19.01.1988 otsust nr 12 kasutatakse haldusasjades nr 3-

21-506, 3-23-1020 ja 3-23-1226. Dokumendile on antud hinnang üksnes Tallinna Halduskohtu

16.09.2021 otsuses nr 3-21-506, kuid seda pole hinnanud ringkonnakohus ega ka Riigikohus.

Kuivõrd halduskohus ei ole vaidlustatud määruses vastanud kaebaja tõstatatud küsimustele, siis

loodab kaebaja saada vastused ringkonnakohtult. Taotletav õiguslik hinnang 19.01.1988 otsuse

nr 12 kohta annab kaebajale võimaluse tõestada varasemate kohtuotsuste ebaõigsust.

3-23-2198

3(4)

Harju Rajooni RSN TK 19.01.1988 otsus nr 12 lähtus Eesti NSV sotsialistlikest põhimõtetest,

mis ei tunnistanud õigust eraomandile. Otsusega lubati erandina vormistada omandiõigus ainult

Y-le (kaebaja ema), rikkudes samas teiste isikute õigusi. Uue elumaja ehitamiseks andis oma

vana maja vundamendi Q (kaebaja vanaisa) ja uue elumaja ehitas W (kaebaja isa, surnud

XX.XX.XXXX) ning ehitusmaterjalid selleks andis F (kaebaja vanaema). 19.01.1988 otsus nr

12 ei arvesta lisaks alaealise lapse (kaebaja) õigusi, kes oli majja sisse kirjutatud alates

03.07.1984 ja elas seal alates 03.04.1979. Otsus on vastuolus põhiseaduse §-ga 32, eluruumide

erastamise seaduse, maareformi seaduse ja pärimisseadusega. Otsuse p 3 kohaselt kehtis see

ühe aasta ja igal juhul lõppes otsuse kehtivus Eesti NSV likvideerimisega. Elumajale (praeguse

aadressiga Lännekalda tee 10) ei vormistatud omanikku alates 1979. a-st kuni 2023. a-ni. Selle

elumaja juurde kuuluva maa eraldamine ja ostueesõigusega erastamine rikub maareformi

seaduse § 22 lg-t 1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Määruskaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärk tuvastamiskaebuse esitamisel olnud soov

saada kohtute seisukoht Harju Rajooni RSN TK 19.01.1988 otsuse nr 12 õigusliku tähenduse

ja kehtivusaja küsimustes, et tõendada haldusasjades nr 3-21-506, 3-23-1020 ja 3-23-1226

tehtud kohtulahendite ebaõigsust. Halduskohus on õigesti märkinud, et 19.01.1988 otsuse nr 12

õigusliku tähenduse või kehtivuse hindamine saaks olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik üksnes

seoses Lännekalda tee 10 ja 7 hoonete juurde maa ostueesõigusega erastamise menetlusega.

Kaebajal on olnud võimalik esitada kõik oma vastuväited kõnealuse dokumendi arvestamisele

või selle põhjal tehtud järeldustele eelkõige Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58

vaidlustamisel haldusasjas nr 3-21-506, kuid samuti Maa-ameti 30.03.2023 korralduse nr 1-

17/23/741 vaidlustamisel haldusasjas nr 3-23-1020. Dokument sisaldub haldusasja nr 3-21-506

menetluse käigus kohtule esitatud erastamistoimikus ning sellele on oma hinnangu andnud nii

Tallinna Halduskohus (16.09.2021 otsuse p 19.1) kui ka Tallinna Ringkonnakohus (29.11.2022

otsuse p 21). Ringkonnakohtu otsuses (p-d 19–20) on muu hulgas hinnatud kaebaja väiteid, mis

puudutavad F poolt antud ehitusmaterjale ja kaebaja elamusse sissekirjutamist. Asjaolust, et

Riigikohus jättis 14.03.2023 määrusega X kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning

keeldus 27.06.2023 määrusega ka kaebaja teistmisavalduse menetlemisest, samuti jättis

03.10.2023 määrusega korduva teistmisavalduse läbi vaatamata, ei saa teha järeldust, et

Riigikohus ei ole 19.01.1988 otsust nr 12 üldse hinnanud.

7. Sisuliselt soovib kaebaja, et kohtud hindaksid siinses asjas uuesti ühte tõendit, mille alusel

(teiste hulgas) tuvastati Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58 andmisel tähtsust

omanud asjaolu, et endise Metsa (Metstoa) talu elamu ainuomanikuks sai Harju Rajooni RSN

TK 19.01.1988 otsuse nr 12 ja Viimsi küla RSN TK 28.06.1988 otsuse nr 23 alusel Y, kelle

pärijad on ka elamu juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektid.

Haldusasjas nr 3-21-506 tehtud otsused on jõustunud ning olukorras, kus kaebajal oli võimalik

esitada oma vastuväited juba varasemas menetluses, ei oleks teistmine HKMS § 240 lg 5 järgi

lubatud ka juhul, kui kohtud peaksid hindama 19.01.1988 otsust nr 12 senisest erinevalt. Õige

ei ole ka väide, et Riigikohus oleks kaebajal soovitanud pöörduda halduskohtusse. Riigikohus

selgitas 10.08.2023 vastuses nr 6-1/23-402 kaebajale üksnes seda, et Riigikohtu 27.06.2023

määruse peale, millega tema teistmisavaldus jäeti menetlusse võtmata, ei ole võimalik esitada

uut teistmisavaldust, mistõttu jäetakse see tähelepanuta.

3-23-2198

4(4)

8. Kuna isik saab ka tuvastamiskaebusega pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguste

kaitseks (HKMS § 44 lg 1 ja § 38 lg 4), on halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

põhjendatult tagastanud. Ringkonnakohus ei pea HKMS § 201 lg-st 4 ja § 203 lg-st 2 lähtudes

vajalikuks korrata halduskohtu põhjendusi, et Harju Rajooni RSN TK 19.01.1988 otsuse nr 12

(samuti sellele järgnenud Viimsi küla RSN TK 28.06.1988 otsuse nr 23) õigusliku tähenduse ja

kehtivusaja küsimused saaksid kaebajale anda mingi õigusliku kasu üksnes Lännekalda tee 10

ja 7 hoonete juurde maa ostueesõigusega erastamise menetluses ning selles tehtud haldusaktide

(Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korraldus nr 58 ja Maa-ameti 30.03.2023 korraldus nr 1-

17/23/741) vaidlustamisel. Kõik oma vastuväited nendele haldusaktidele tuli või tuleb kaebajal

esitada vastavalt haldusasju nr 3-21-506 ja 3-23-1020 lahendanud või lahendavatele kohtutele.

9. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.10.2023

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)