1-09-13616/35 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri

K O H T U M ÄÄ R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-13616 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu P.P

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht XXX Karistuse kandmise algus 30.06.2010 ja lõpp 27.10.2011 RESOLUTSIOON

Vabastada P.P (isikukood xxx)

talle Viru Maakohtu 17.11.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata P.P-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada P.P katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 - 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas xxx

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada P.P katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume

- asuma tööle või võtma enda töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest

- mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega

- osalema sotsiaalabiprogrammis. Määrata P.P kriminaalhooldusele Viru

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

juhataja

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada P.P karistuse kandmisest

Viru Vanglas pale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.02.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

P.P mõisteti Viru Maakohtu 17.11.2009 otsusega süüdi KarS § 209 lg 1 ja § 266 lg 1 p 1, 2 järgi ning karistati 2 - aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3, s.o. 8 kuu võrra, mõistes P.P-le karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS §

74 järgi kohaldati tingimisi 18-kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile KarS § 75 lg 1 järgi. Viru Maakohtu 30.07.2010 määrusega rahuldas kohus kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud taotluse ning pööras täitmisele P.P-le Viru Maakohtu 17.11.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust alates 30.06.2010.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, kuid käitumine sarnane varasema käitumisega, samuti on soodustegur sama – alkohol. Alates 18.01.2011 osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Usk ja teadmine.

Vangistuse ajal kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud ei ole. Kinnipeetavat toetavad perekonnaliikmed (ema, vend, tädi). Kinnipeetava vanem vend on viibinud vanglas varguste pärast ning kinnipeetaval on sõpru, kes on kriminaalkorras karistatud. P.P tunnistab alkoholi liigtarvitamise kahjulikkust nii talle endale kui teda ümbritsevatele inimestele, kuid eitab alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldset käitumist, kuigi on teada, et on toime pannud isikuvastase kuriteo alkoholijoobes. Kinnipeetav on motiveeritud oma käitumist muutma, kuid konkreetseid samme selleks teinud ei ole. Oma varasematest tegudest õppust ei ole võtnud. P.P on veendumusel, et täiesti seadusekuulekalt ei ole võimalik elada, on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Vangla toetab P.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja peab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist pigem otstarbekaks, et kinnipeetavat vabaduses püüda mõjutada elama seaduskuulekalt, kuid samas leiab, et kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks oleks kinnipeetaval soovitav läbida viha juhtimise programm ning kohustuslik mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht, omandada eriala kohtu määratud tähtajaks, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde. Tegemist on üüripinnaga, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava ema. Ema iseloomustab kinnipeetavat positiivselt, on temaga pidevalt olnud kontaktis, suhted on head ja toetavad. Ema väitel saab ta poega esialgu ka materiaalselt toetada, kuna saab töövõimetuspensioni ja töötasu. Vabanemisel on kinnipeetava puhul suureks ohuks sattuda sõprade-tuttavate keskele, kes võivad isikut negatiivselt mõjutada. Kinnipeetav on olnud varem kriminaalhooldusel, rikkus selle nõudeid. Maakohtu istung

Kinnipeetav P.P taotles maakohtu istungil enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et asub tööle ehitajana xxx ning täidab kontrollnõudeid.

Prokuröri abi Sergei Travnikov toetas istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, kuid käitumine sarnane varasemaga, samuti on soodustegur sama – alkohol. Viru Maakohus mõistis P.P 17.11.2009 otsusega süüdi KarS §209 lg.1 ja §266 lg.1 p.1, 2 järgi ning karistas

2-aastase vangistusega. KrMS §238 lg.2 järgi vähendas kohus karistust 1/3 võrra.

Arvestades eelvangistuses viibitud aega, jäi KarS §68 lg.1 kohaldamisega lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS §74 järgi kohaldati tingimisi 18- kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. P.P rikkus talle pandud kontrollnõudeid, tarvitas alkoholi, ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, lahkus oma elukohast väidetavalt tööle Soome. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekande P.P-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. 10.06.2010 määrusega kuulutas kohus P.P tagaotsitavaks ning andis loa tema vahistamiseks. P.P peeti kinni 30.06.2010 ning

30.07.2010 kohtumäärusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 17.11.2009 otsusega kriminaalasjas nr.1-09-13616 mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati P.P kinnipidamisest, s.o. alates 30.06.2010.

Vangistuse ajal kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud ei ole. P.P karistuse kandmise tähtaeg lõpeb 27.10.2011.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on vangistuses käitunud distsiplineeritult. Kinnipeetava enda sõnul on ta nüüdseks mõistnud, mis tähendab tingimisi karistus, samuti kontrollnõuded ning nende täimata jätmine ja vangistus. Kohtuistungil kinnitas P.P , et kohustub vabaduses olles täitma talle pandud kontrollnõudeid.

Arvestades Viru Vangla, kriminaalhooldusametniku arvamust, menetlusosaliste seisukohti ning ennetähtaegse vabanemise eesmärki, leiab kohus, et kriminaalhooldaja järelevalve aitab (võimaldab) P.P resotsialiseerimisel, samas annab ka vabanenule endale võimaluse tõestada, et on võimeline edaspidi käituma seaduskuulekalt. Kinnipidamiskohast vabanenu peab oma tegemistest kriminaalhooldajale aru andma, võimaldamaks vajadusel

(s.o. probleemide tekkimisel) õigel ajal reageerida. Vabastades kinnipeetava

ennetähtaegselt vangistusest, on tema üle võimalik teostada kontrolli terve aasta vältel.

Kandmata karistust on P.P ca 6 kuud. Vabanedes vanglast pärast karistuse kandmist ehk endise vangina, kaob vabanenu õiguskaitsjate vaateväljast ning järelevalve alt. Seega on ennetähtaegselt vabanenud kriminaalhooldaja järelevalve all olev endine kinnipeetav ühiskonnale turvalisem ja vähem ohtlikum, kui tähtaegselt vabanenud vang.

P.P on vabanemise korral olemas kindel elukoht, garanteeritud töökoht OÜ-s

Balti Betoon, lähedaste toetus. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et ema on nõus ja valmis P.P vabanedes rahaliselt esialgu toetama (ema sissetuleku moodustavad invaliidsuspension ning töötasu). Garanteeritud töökoha olemasolu annab P.P-le võimaluse asuda tasuma ka täitemenetlustes olevaid rahalisi kohustusi. Lisaks kaasneb ennetähtaegsel vabanemisel P.P-le käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3).

Tähtaegse vabanemise korral esineb väga suur tõenäosus, et võlgnevused jäävad võlgnevusteks, kinnipeetaval puudub huvi oma rahaliste kohustuste likvideerimise suhtes.

Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on P.P korduvalt karistatud Alkoholiseaduse järgi, ka kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav ise tunnistab alkoholi liigtarvitamise kahjulikkust nii talle endale, kui teda ümbritsevatele inimestele. Kohus nõustub, et alkoholi tarvitamine on tõepoolest uue kuriteo toimepanemise risk. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku riskide maandamiseks panna lisakohustustena mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, asuda tööle, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ning osalema sotsiaalabiprogrammis.

Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et taotus P.P vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega.

Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta.

Sel ajal allutatakse P.P KarS §75 lg.1 p.1 - 5 sätestatud alljärgnevatele kontrollnõuetele:

- elama alalises elukohas xxx

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Lisaks eelnimetatule peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise P.P-le:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume

- asuma tööle või võtma enda töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest

- mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega

- osalema sotsiaalabiprogrammis.

Kohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et P.P on eelnevalt karistatud Alkoholiseaduse alusel 12 korda, ka kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav ise tunnistab, et alkoholi tarvitamine tekitab kahju nii talle endale kui teistele.

Tööle asumise või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale tegevuse ning sisustab tema aja, samuti tagab legaalse sissetuleku ja annab võimaluse tasuda oma rahalisi kohustusi. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldaja arvamuse järgi kuulus kinnipeetava suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikuid (ka tema vanem vend on viibinud vanglas varguste eest). Viimane lisakohustus on vajalik seoses varasema alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldse käitumisega. Kuigi kinnipeetav ise eitab alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldset käitumist, on isikuvastane kuritegu toime pandud just alkoholijoobes. Kriminaalhooldaja soovitab läbida Viha juhtimise programmi. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtumäärus jõustus 25.04.2011

№oremreferent

Liivi Õun