2-23-2114/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2023.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-2114

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Roopa tn 12//12a//12b korteriühistu

vastu avaldajal Tallinn, Roopa tn 12 // 12a // 12b

korteriühistu eest kohustuse puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.03.2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

Ljudmila

Bariševski (e-post:XXX)

Puudutatud

isik:

Tallinn,

Roopa

tn

12//12a//12b

korteriühistu (registrikood 80086553)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15.03.2023. a määrus jätta muutmata.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus jätta

määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-23-2114

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 06.02.2023. a Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Roopa tn 12//12a//12b

korteriühistu (puudutatud isik/korteriühistu) vastu, milles palus tuvastada, et avaldajal

puuduvad korteriühistu ees kohustus tasuda reservfondi makseid osas, mis ületavad

0,40eurot/m2 kohta ja kohustus tasuda igakuiselt alates 01.08.2022.a. reservfondi

tasandusmakseid summas 260,90 eurot.

2. Avalduse kohaselt on puudutatud isik 14.06.2022. a üldkoosolekul võtnud vastu otsused,

millega on mh kinnitatud korteriühistu 2022/2023 majanduskava. Otsuste vastuvõtmisel

avaldaja ei osalenud. Vastuvõetud otsustele järgnevalt on puudutatud isik esitanud alates

augustist 2022.a. arveid, millel sisalduvad reservfondi maksed kokku rohkem kui 300 eurot.

Arvetest nähtuvalt kuulub maksmisele reservfondi makse 0,40 eurot/m2 kohta kokku summas

50,56 eurot, samuti reservfondi tasandusmakse 2,0641 eurot/m2 kohta kokku summas 260,90

eurot. Vaidlust ei ole reservfondi makse osas summas 50,56 eurot. Selgusetuks jääb samas see,

millisel (õiguslikul) alusel on määratud tasumiseks reservfondi tasandusmakse. Vastuvõetud

majanduskavast nähtub reservkapitali reale „peidetuna“ kulutus, mis peaks aastas kokku

moodustama 35 004 eurot ning selle selgitusena, et tegemist on laenu tagasimaksetega.

3. Puudutatud isiku juhatuselt saadud vastuses selgitatakse, et tegemist on korteriühistu poolt

võetud laenuga, mille arvelt on teostatud ühistu hallatavates hoonetes remonditöid. Vastusest

nähtuvalt oli tööde kogumaksumuseks 59 000 eurot, millest Roopa 12B hoones tehtud tööde

maht moodustas 34 000 eurot. Kuivõrd olemasolevatest/kogutud finantsvahenditest tööde

maksumuse tasumiseks ei piisanud, on korteriühistu kasutanud tasumiseks laenu. Juhatus

osundas ühtlasi tööde erakorralisusele ja sellele, et juhatus ei vajanud selleks liikmete eelnevat

heakskiitu.

4. Vaidlustamata vajadust kaasomandi eseme korrashoiuks (sh elamute remondiks), on avaldaja

seisukohal, et juhatuse arusaam on ekslik. Tõepoolest on KrtS § 37 lg 2 kohaselt kaasomandi

eseme säilitamiseks vajalike toimingute tegemise otsustada ka korteriühistu juhatus, kui

viivitamine tekitaks kaasomandi esemele olulist kahju. Kuid ilmselgelt ei ole seadusandja

pidanud antud sätet kehtestades silmas olukorda nagu käesolev ehk milles tegemist on faktiliselt

suuremahuliste töödega ja mille teostamiseks ühistul tegelikult rahalised vahendid puuduvad.

Oma vastuses on juhatus iseenesest õigesti viidanud ka sellele, et olukorras, milles ühistul

kehtiva majanduskava kohaselt rahalised vahendid puuduvad, on juhatus kohustatud koostama

uue majanduskava ja kutsuma kokku üldkoosoleku, kes selle heaks kiidaks (KrtS § 40 lg 4).

Kirjeldatud olukorras ei muutu aga kehtetuks muud KrtS sätted, millised kaasomandi eseme

valitsemist reguleerivad. Asjassepuutuvalt sedastab KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p 6, et korteriomandi

kaasomandi eseme tavapärase valitsemisena käsitletakse rahaliste kohustuste võtmisel

olukorda, milles laenu/rahalise kohustuse suurus ei ületa korteriühistu eelmise majandusaasta

majandamiskulude summat.

5. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et võetud laenusumma ületab eelneva majandusaasta

majandamiskulude summat. Tegemist on olukorraga, milles laenu või rahaliste kohustuste

võtmine tulnuks otsustada KrtS § 36 nõudeid arvestavalt. Nimetatud paragrahvi lg 1 sätestab

sellisele otsusele nö tavapärasest erineva häälteenamuse ning sedastab, et otsuse poolt peab

olema KrtS § 9 lg 3 sätestatud häälteenamus. Lõige 2 aga sätestab, et enne laenukohustuse

võtmist peab juhatus laskma kanda korteriühistute registrisse sellekohase märkuse. Praegusel

juhul ei ole KrtS § 36 lg 2 järgset märkust registrisse kantud, kuid tegelikkuses ei olegi laenu

2-23-2114

võtmist otsustatud (ega hääletusele pandud). Ka juhul, kui pidada vastavaks otsustuseks

2022/2023 majanduskava vastuvõtmist, ei ole see vastavuses ei seadusandja mõtte ega

puudutatud isiku põhikirjaga. Nii KrtS (avaldaja poolt osundatud sätted) kui korteriühistu

põhikiri selgitavad esmalt seda, et laenu võtmine on üksnes üldkoosoleku pädevuses ning teisalt

näevad ette korra, kuidas tuleb antud otsused vastu võtta. Nii seaduse kui põhikirjaga kooskõlas

ei ole(ks) olukord, milles laenu võtmine otsustatakse nö varjatult. Praegusel juhul on see nii

toimunud – juhatus on ühistu liikmete teadmata võtnud laenu ning suurendanud laenumaksete

peitmiseks korteriomanike kohustusi reservfondi maksete arvel. Sellisel viisil ei saa avaldajale

tekkida rahalisi kohustusi puudutatud isiku ees, mistõttu palub avaldaja tuvastada, et tal

puuduvad korteriühistu ees kohustused reservfondi maksete tasumisel osas, mis ületavad 0,40

eurot/m2 kohta.

6. Puudutatud isik ei ole faktiliselt põhjendanud tema poolt tellitud/teostatud tööde

erakorralisust/hädavajadust, mis on eelduseks KrtS § 37 lg 2 kohaldumisele. Sellega kaasnevalt

nendib avaldaja, et töid on talle arusaadavalt tehtud Roopa 12b elamu katusel, mis samaaegselt

kuulub väliterrassina ka ülemiste korteriomandite koosseisu. Avaldajale teadaolevalt on

teostatud vaid hädapäraseid töid, mille maksumus ei olnud ligilähedanegi summale, mida

puudutatud isiku juhatus on nimetatud tööde maksumusena enda vastuskirjas avaldajale.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 15.03.2023. a määrusega avalduse menetlusse võtmata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata,

kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Kohus menetleb hagi lähtuvalt hageja poolt esitatud

asjaoludest (TsMS § 5 lg 1).

9. Kohus leidis, et eesmärgi saavutamine on tulenevalt hageja poolt esitatud asjaoludest

võimatu. Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal

on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Tuvastushagi puhul peab lähtuma

õiguskaitsevajadusest, mis väljendub selles, kas tuvastushagi alusel tehtud otsusega on

võimalik vaidlust lahendada ja õigusselgust tagada ning välistada sellega vajadus edasisteks

menetlusteks.

10. Avaldaja palub kohtul tuvastada, et tal puuduvad korteriühistu kohustused reservfondi

maksete tasumisel osas, mis ületavad 0,40 eurot/m² kohta ja ühtlasi tuvastada, et tal puuduvad

korteriühistu ees kohustused tasuda alates 01.08.2022. a reservfondi tasandusmakseid summas

260,90 eurot igakuiselt. Avaldaja toob välja, et reservfondi tasandusmaksete aluseks on

vastuvõetud majanduskava. Avaldaja eesmärgiks on mitte maksta majanduskavast tulenevaid

reservfondi makseid rohkem kui 0,40 eurot/m² ja mitte maksta reservfondi tasandusmakseid

summas 260,90 eurot. Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 41 lg 3).

11. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-16450 tehtud määruse punktis 15 välja toonud, et kui ta

tahab sellise üldkoosoleku otsuste tühisusele tugineda, peab ta kas kellegi teise algatatud

kohtuvaidluses esitama tühisuse vastuväite või siis esitama kohtusse hagita menetluse avalduse

sellise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (vt TsÜS § 38 lg 2 teine lause ja lg 7).

Viimati nimetatud juhul on tegemist hagita menetluses esitatava tuvastusnõudega (TsMS § 368

2-23-2114

lg 1 ja § 477 lg 1), mis juhul esineb õigusselguse ja õiguskindluse saavutamise jaoks õigustatud

huvi sellise üldkoosoleku otsuse tühisuse vastu.

12. Avaldaja esitatud avalduse alusel ei ole võimalik tagada õigusselgust. Antud asjas tuleks

avaldajal esitada hagita menetluse avaldus majanduskava kinnitanud üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks. Avaldaja eesmärki ei ole võimalik käesolevalt esitatud

tuvastusnõudega saavutada.

13. Kohus leidis, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna avalduses esinevad puudused

on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kooskõlas TsMS

§ 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Hageja määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei saa nõuet ise

formuleerida ega järeldada seda nt lisadest. Samuti ei saa kohus ise tuletada tõenditest

asjaolusid, mis on hagi võimalikuks rahuldamiseks olulised, kuid mida ei ole hagis välja toodud.

Puuduste kõrvaldamise raames on võimalik kõrvaldada avalduses esinevaid väiksemaid

ebatäpsusi, kuid ei ole võimalik muuta hagi tervikuna (sealjuures nii alust kui eset). Sisuliselt

tuleb avaldajal nõude olemasolul esitada kohtule uus hagi.

14. Kokkuvõtvalt oli kohus seisukohal, et avalduse puudused on niivõrd ulatuslikud, et

puuduste kõrvaldamine ilma uue hagi esitamiseta ei ole võimalik. Seetõttu ei ole tegemist

kõrvaldatava puudusega TsMS § 340¹ lg 1 mõttes. Eelnevast tulenevalt esineb alus avalduse

menetlusse võtmisest keeldumiseks ja kohus jättis avalduse menetlusse võtmata.

Määruskaebus

15. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi Harju

Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

16. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on avaldaja seisukohal, et olukorras, milles ta on

puudutatud isikuks oleva korteriühistu liige ja puudutatud isik nõuab temalt maksete tasumist

laenu katteks, millise laenu võtmist ei ole üldkoosolekul arutatud ega otsustatud, on tal

vaieldamatult huvi tuvastada, et tal vastavas ulatuses kohustused puuduvad. Avalduses toodud

asjaoludest nähtuvalt soovib avaldaja tuvastada faktiliselt seda, et tal puuduvad kohustused nö

võtta osa puudutatud isiku poolt võetud laenu tagasimaksmisest olukorras, milles laenu võtmist

ei ole otsustatud. Teisisõnu ei eksisteeri üldkoosoleku otsust, mille tühisust saaks avaldaja

paluda tuvastada või millisele otsusele saaks avaldaja esitada tühisuse vastuväite.

17. Avaldaja võib küll nõustuda kohtuga selles, et vajalikuks võib osutuda ka asjaomase

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise ja seda puudutavalt vastuvõetud reservfondi makseid.

Avaldaja juhib samas tähelepanu, et TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti. Eelnev tähendab avaldaja hinnangul ka seda, et kohtul endal on

pädevus vajadusel nõuded ümber kvalifitseerida ja antud tsiviilasja konteksti ülekantuna

tulnuks kohtul seega avaldus menetlusse ka võtta.

18. Mis puutub kohtu poolt esile toodud Riigikohtu lahendit ja täpsemalt punkti 15 nähtub selles

väljendatud seisukohtadest eeskätt see, et tühist otsust ei pea täitma ja tegelikkuses puuduks

üldse vajadus pöörduda kohtu poole olukorras, milles tegemist on tühise otsusega. Seega

puudub avaldajal ka põhimõtteline vajadus „esimesena“ kohtu poole pöörduda olukorras, milles

üldkoosoleku otsus on tühine. Ehk siis, avaldaja võiks jätta nö rahumeeli arved tasumata ning

2-23-2114

oodata, kas või millal pöördutakse avaldusega kohtu poole tema vastu. Avaldaja hinnangul ei

pruugi see olla hea usu põhimõttele vastav käitumine. Antud seisukohad käsitlevad olukorda,

milles on faktiliselt võetud vastu tühine üldkoosoleku otsus ja mitte olukorda, milles

üldkoosoleku otsus puudub nagu on tegemist praegusel juhul.

Menetluse edasine käik

19. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse

tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgnevat.

21. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldusega ei ole selle

taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja selle menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p

2 alusel keelduda. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel määruses toodud kõigi

põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda.

22. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajal on kohtu rollist hagita menetluses

ekslik arusaam. Maakohus ei pidanud ega saanudki käesolevas asjas avaldaja nõudeid ümber

kvalifitseerida. Kaebaja viidatud TsMS § 477 lg 5, mis sätestab, et kohus ei ole seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti, selleks seaduslikku alust ei anna ja sellise õiguse või kohustuse

olemasolu kohtul ei ole sedastatud ka kohtupraktikas.

23. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Muu hulgas tuleb kohtul ka hagita

menetluses selgitada välja avaldaja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad, nagu näeb ette

TsMS § 392 lg 1 p 1. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (vt

RKTKm 09.06.2009. a, 3-2-1-65-09, p 14). Kohtul on kohustus nõue kvalifitseerida ja

kohaldada seadust (vt RKTKo, 01.12.2021. a, 2-19-3808, p 12).

24. Kohtu uurimispõhimõte, mis kohaldub hagita menetluses ja tuleneb TsMS § 477 lg-test 5

ja 7, tähendab eelkõige kohtu suuremat rolli asjaolude väljaselgitamisel ja tõendite kogumisel

(vt RKTKm, 20.12.2017. a, nr 2-17-4751, p 14) ning avalduse seadusele vastavuse ja

tõendatuse kontrolli ka vastuväideteta, kuid ei tähenda, et kohtul oleks kohustus kohtusse

pöördunud isiku esitatud nõudeid ümber formuleerida ning kõiki asja lahendamiseks vajalike

asjaolusid ise välja selgitada. Uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi

tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt RKTKm, 20.12.2017. a, nr

2-17-4751, p 14). Eelnev tähendab, et asja lahendamiseks vajalikud asjaolud koos kohtule

esitatava nõudega tuli kohtu ette tuua avaldajal endal.

25. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja tuginenud sellele, et puudutatud isik võttis 14.06.2022. a

üldkoosolekul vastu otsuse, millega kinnitati korteriühistu 2022/2023 majanduskava ja mille

alusel on ta avaldajale alates augustist 2022.a. esitanud arveid, millel esitatud reservfondi

2-23-2114

makseid, mis ületavad 0,40eurot/m2 kohta ja reservfondi tasandusmakseid summas 260,90

eurot, ei ole avaldaja nõus tasuma, leides, et puudutatud isiku juhatuse selgitusi arvestades

tulnuks reservkapitali real olev kulutus, mis tehti erakorralisteks remonttöödeks, otsustada

puudutatud isiku liikmete nõusoleku alusel.

26. Ringkonnakohus saab avalduses ja määruskaebuses toodud asjaoludest aru nõnda, et

sisuliselt on korteriühistu liikmed 14.06.2022. a üldkoosoleku otsusega legitimeerinud

majandamiskavas toodud reservfondimaksed ja nende kujunemise, millest tulenevalt on õige

maakohtu järeldus, et avaldaja soovitud eesmärgi saavutamiseks tuleks kohtule esitada avaldus

majanduskava kinnitanud üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes koos kõigi selleks

vajalike asjaolude esiletoomisega. Avaldaja määruskaebuses toodud järeldus nagu puuduks

korteriühistu otsus, mida vaidlustada, hoopiski, on ringkonnakohtu hinnangul väär.

27. Kohtusse pöördumine on avaldaja õigus ja mitte kohustus. Vastavalt TsMS § 3 lg-le 1

menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava

ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks. Kuigi puudutatud isiku eelviidatud otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude esitamine võib selle vastuvõtmise aega ja TsÜS § 38 lg-s 5

sätestatud kolme kuulist tähtaega arvestades olla avaldaja jaoks möödunud, ei ole seadusandja

sätestanud sellist piirangut juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise nõude

esitamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

28. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad selle rahuldamata jätmise tõttu TsMS

§ 172 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda. Kuna puudutatud isik ei ole menetluses

osalenud, puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

29. Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 372 lg 5 esimesest lausest.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/