3-23-844/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-844

Määruse kuupäev

20. oktoober 2023

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Xi kaebus Viru Vangla kohustamiseks seoses telefoniga

Sony Xperia

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi

saamiseks.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajale edastatakse

ka määruse tõlge vene keelde.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 11).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohus edastas Tartu Halduskohtule Viru Vangla kinnipeetava Xi kaebuse.

Kaebus saabus halduskohtusse 18.04.2023.

Kaebaja palus kohustada Viru Vanglat tagastama telefon Sony Xperia ja ümbris. Kaebaja

paigutati 18.10.2022 Viru Vanglast ümber Tartu Vanglasse. Kaebaja märkas Viru Vanglas, et

tema isiklike asjade nimekirjast puudub telefon Sony Xperia. Kaebaja juhtis vanglaametniku

tähelepanu telefoni puudumisele ning see lubati üles otsida ja tema isiklike asjade hulka

panna. Kaebaja on korduvalt pöördunud selgituste saamiseks Viru Vangla poole, kuid telefon

siiani puudub. Telefoni kadumine on kaebaja tervisele negatiivselt mõjunud. Kaebaja esitas

taotlused riigi õigusabi (esindaja) saamiseks, riigilõivust vabastamiseks, saada menetlusabi

dokumentide tõlkimiseks ja koopia maakohtule esitatud avaldusest.

2. Vastustaja teatas kohtule, et Viru Vangla edastas 19.06.2023 kaebajale kuuluva

mobiiltelefoni Sony, musta ümbrise ja SIM-kaardid Tartu Vanglale ning teavitas kaebajat

sellest 20.06.2023.a vastusega nr 6-10/12641-2. Ese on Tartu Vanglas paigutatud isiklike

asjade lattu väärtesemete alla.

3. Kaebaja avaldas 10.10.2023 kohtule, et ei ole nõus menetluse lõpetamisega. Telefoni ei

tagastatud ligi aasta. Viru Vangla poolt telefoni hoidmise õigusvastasuse tuvastamine on

vajalik, kuna kaebaja soovib kahju hüvitamist. See, et vangla võttis ära kaebaja asju ja ei

tagastanud ligikaudu aasta jooksul, tekitas kaebajale sügavaid kannatusi. Kaebaja on nõus

vastustaja kirjalike vabandustega ja psühholoogilise kahju hüvitamisega summas 2500 eurot.

Kohtu seisukoht

Kaebus

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 kohaselt lõpetab kohus

menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav

haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda

õigusvastasuse tuvastamise nõudes, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda

taotleb.

5. Viru Vangla on kaebuse esemeks oleva telefoni saatnud Tartu Vanglasse, kus kaebaja

praegu viibib, ja see on paigutatud isiklike asjade lattu. Kaebuses taotletud toiming on tehtud

ja kaebaja on kaebuse eesmärgi saavutanud.

Kaebaja taotles menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamisnõudes eesmärgiga

esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue. Viidatud säte näeb ette võimaluse minna üle

niinimetatud jätkutuvastamiskaebusele. Sel juhul ei kehti kõik tavapärased piirangud

tuvastamiskaebuse esitamisel, kuid menetluse jätkamine peab siiski kaasa aitama kaebaja

õiguste teostamisele või kaitsele.

Kohtu hinnangul ei ole menetluse jätkamine põhjendatud. Asjas ei ole tehtud

menetlustoiminguid sellises ulatuses, et käesoleva asja jätkamine annaks arvestatavat

menetluslikku kokkuhoidu. Küsimus, kas vastustaja on toiminud kaebaja telefoniga või selle

kohta käivate andmetega õigusvastaselt, ei ole nii keerukas, et põhjendatud oleks selle

lahendamine eraldi kohtuasjas. Lisaks käesoleva asja ja võimaliku tulevase hüvitamiskaebuse

alused ei kattu. Käesolevas asjas oli küsimus selles, kas kaebaja telefon on säilinud ja on hoiul

õiges kohas. Mittevaralise kahju tekkimist väidab kaebaja alusel, et ta oli teadmatuses, kas

tema telefon on alles ja kus see paikneb.

Kokkuvõttes tuleb menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 43 lg 1 p 2

kohaselt ei saa pärast menetluse lõpetamist sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada.

See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti esitada telefoni ülesotsimiseks ja Tartu Vanglasse

toimetamiseks kohustamise nõuet.

6. Kohus tõlgendab kaebaja 10.10.2023.a avaldust nii, et kaebaja esitas taotluse jätkata

menetlust tuvastamisnõudes. Kohus ei käsitle seda taotlusena minna üle hüvitamiskaebusele.

Kohus selgitab kaebajale, et üleminek hüvitamiskaebusele (kas kaebuse muutmisena või uue

kaebuse esitamisena) ei oleks praegu ka lubatav, kuna vangistusseaduse § 11 lg 8 näeb ette

kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebajal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus

Viru Vanglale. Kaebaja saab esitada kohtule hüvitamiskaebuse 30 päeva jooksul arvates

sellest, kui vangla tagastab kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt või jätab selle

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Kohus tegi kindlaks, et praeguse seisuga ei ole

kaebaja Viru Vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud.

Taotlused

7. Kui kohus lõpetab menetluse enne kaebuse menetlusse võtmist, siis puudub vajadus

lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

8. Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi (esindaja) saamiseks rahuldamata riigi õigusabi

seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on

esitanud vastustajale avalduse, mille tulemusena vastustaja tegi kaebaja soovitud toimingu.

Kaebaja koostas ja esitas iseseisvalt kaebuse ja täiendava avalduse kohtule. Kohtu hinnangul

on kaebaja võimeline kaitsma oma õigusi iseseisvalt ka edaspidi. Kohus selgitas eespool,

kuidas kaebaja peab toimima, kui ta soovib esitada kahju hüvitamise nõuet.

Haldus- ja halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et isikul oleksid juriidilised teadmised.

Piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja oma seisukohtade arusaadavast

kirjeldamisest.

Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal

initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat.

Õigust kohaldavad haldusorgan ja kohus, sh selgitavad haldusorgan ja kohus välja

kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.

9. Kaebaja taotluse anda talle menetlusabi dokumentide tõlkimisel lahendab kohus edaspidi,

kui selleks tekib vajadus. Kui tõlke teeb kohtu tõlk, siis tõlkimise kulud puuduvad.

10. Kaebaja taotluse maakohtule esitatud avaldusest koopia saamiseks lahendas maakohus

tsiviilasjas 2-23-3196.

11. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks