2-22-1881/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-1881

Kohtuasi

AKTSIASELTSI NATURAL hagi Sodra Polska Sp.

z.o.o. vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.10.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Sodra Polska Sp. z.o.o. apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

164 640,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja):

AKTSIASELTS

NATURAL

(registrikood 10303196), lepinguline esindaja advokaat

Ivo Kallas

Kostja (apellant): Sodra Polska Sp. z.o.o. (Poola

Vabariigi registrikood 0000525833), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marek Keiman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24.10.2022 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-22-1881

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AKTSIASELTS NATURAL esitas 04.02.2022 Harju Maakohtule hagi Sodra Polska Sp.

z.o.o. vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 111 857,45 eurot, hagi

esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 11 955,35 eurot ja viivis summalt 111 857,45 eurot

0,1% päevas alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi alates

kohtuotsuse tegemisest 111 857,45 eurot 0,1% päevas põhinõude 111 857,45 euro tasumiseni,

kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse.

2. 17.06.2021 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr 1622, millega võttis hageja kostja ees

kohustuse anda 6. augustiks 2021 kostjale üle 100 m³ puitmaterjali. Tarnetingimusteks leppisid

pooled kokku ExW-AS Natural, Eesti. 05.07.2021 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr

1675, millega võttis hageja kostja ees kohustuse anda 30. augustiks 2021 kostjale üle 150 m³

tooteid. Tarnetingimusteks leppisid pooled kokku ExW-AS Natural, Eesti. Mõlema

müügilepingu tingimuste järgi leppisid pooled kokku, et müügilepingule kohaldatakse selle

sõlmimise ajal kehtivaid hageja üldisi müügitingimusi, mis moodustavad müügilepingu

lahutamatu

osa.

Samal

aadressil

on

leitavad

ja

müügilepingule

kohaldatavad

kvaliteeditingimused. Müügitingimuste p-i 9 järgi oli kostja kohustatud tellitud toodete eest

tasuma hageja esitatud arvete alusel. Maksetingimusteks oli kokku lepitud, et kostja kohustub

arved tasuma enne toodete peale laadimist hageja laos.

3. Toormaterjali tarne hilinemise tõttu hilines hageja toodete valmistamisega. Toodete

valmimise hilinemisest teavitas hageja kostjat ning lepingu nr 1622 alusel tellitud toodete

valmimise aja osas teatas hageja 27.08.2021 e-kirja teel kostjale, et tootmist alustatakse täna

või laupäeval (27. või 28.08.2021) ja kohe, kui koormad on valmis, annab hageja sellest kostjale

teada. Samal päeval vastas kostja hagejale, et see talle sobib. 07.09.2021 teatas hageja kostjale,

et lepingu nr 1622 järgi on komplekteerimisel 2 koormat ja lepingu nr 1675 järgi 3 koormat

ning hageja saab tooted välja saatmiseks valmis vastavalt kolm koormat 2021. aasta septembri

kuu jooksul ja kaks koormat 2021. aasta oktoobri kuu jooksul. Kostja nõustus sellega. Hageja

valmistas tellitud tooted ning väljastas kostjale arved: müügilepingu nr 1622 alusel toodetud

49,21 m³ toodete eest 02.09.2021 arve nr M1745, summas 36 169,35 eurot; müügilepingu nr

1622 alusel toodetud 51,248 m³ toodete eest 14.09.2021 arve nr M1789, summas 37 667,28

eurot; müügilepingu nr 1675 alusel toodetud 51,729 m³ toodete eest 14.09.2021 arve nr M1790,

summas 38 020,82 eurot. Kostja on jätnud arved tasumata, kokku summas 111 857,45 eurot.

4. 14.09.2021 saatis kostja hagejale päringu, kui mitu koormat on hageja juba jõudnud toota

ning teatas, et osad kostja kliendid on otsustanud hinnanäitajate tõttu tarnetega oodata. Kostja

palus hagejal materjali tootmine peatada. Samal päeval vastas hageja kostjale, et enamik

materjalist on toodetud ning kogu toormaterjal on hageja hoovis olemas, millest plaanib hageja

nädala lõpuks tooted kogu tellimuse mahus valmistada. 17.09.2021 saatis hageja kostjale

päringu, milles märkis, et hageja peab lepingu nr 1675 järgi valmistama veel kahe koorma jagu

tooteid, mille tarnimise aja lükkasid pooled 2021. aasta oktoobrisse ning hageja palus kostjalt

2-22-1881

kinnitust, kas hageja saab nimetatud materjali tootmisega oktoobri alguses alustada. 20.09.2021

vastas kostja hagejale, et olukord on kehv ning kolm kostja klienti on tellimused tühistanud,

jättes jõusse ainult 25 m³ tellimuse. Kostja lubas leida tellimusele mingi muu lahenduse. Samal

päeval saatis hageja kostjale teate, et kostja tooted on valmis. Lisaks märkis hageja, et võib

materjali veokite saabumiseni hoida oma laos ning palus kostjat, et viimane teataks hagejale

veoki numbri, et hageja saaks peale laadimise ette valmistada. 08.10.2021 saatis kostja hagejale

teate, milles palus saata kolme koorma tehniline kirjeldus, mida hageja ka tegi.

5. 14.10.2021 saatis kostja turutingimuste muutumisele tuginedes hagejale ettepaneku

langetada toodete hinda 500 euroni/m³. Samal päeval suhtles hageja esindaja kostjaga ning

hageja tegi kostjale vastupakkumise, millega oli hageja nõus kostjale vastu tulema ja alandama

puittoodete hinda selle nn omahinnani 693 euroni/m³. 18.10.2021 saatis hageja kostjale

meeldetuletuse. 21.10.2021 toimus hageja ja kostja esindaja vahel telefonivestlus ning hageja

selgitas kostjale, et 14.10.2021 kompromissi ettepanekuna esitatud toodete hind 693 eurot/m³

on miinimum hind ning madalama hinna korral tekib hagejale kahju. 26.10.2021 teatas kostja

esindaja e-kirja teel, et on nõus toodete eest tasuma 500 eurot/m³. 22.12.2021 saatis hageja

kostjale meeldetuletuse, et müügilepingu järgi võttis kostja endale kohustuse tasuda tellitud

materjalide eest ning palus kostjale saadetud arved tasuda. Kostja ei ole hageja kirjale vastanud.

6. Vastusena kostja vastuväidetele märgib hageja, et Luminor Liising AS on 08.11.2021 nõuded

kostja vastu hagejale tagasiloovutanud ning seetõttu on hageja nõudeõigus kostja vastu kehtiv.

Kostja ei ole vastuses esitanud vastuväidet, et tal puudus võimalus tutvuda müügilepingu

üldtingimustega, neid on hiljem muudetud vms – kostja on esitanud pelgalt tõendamatuse

vastuväite ilma, et oleks hageja väidet müügilepingu üldtingimuste kättesaadavuse osas üldse

vaidlustanud. Müügilepingu üldtingimused on avaldatud 06.08.2020 ning neid ei ole muudetud.

Järelikult olid ka müügilepingute sõlmimise ajal müügilepingu üldtingimused kostjale

kättesaadavad.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja palub hagi rahuldamata jätta. Hagejal puudub nõude

loovutamise tagajärjel nõudeõigus kostja vastu, kuna lepingutest tõusetunud nõuded, millel

hagi ese põhineb, on „tagasivõtmatult loovutatud Luminor Liising AS-ile“. Isegi, kui leiab

kinnitust, et hageja ei ole nõudeõigust kehtivalt käsutanud, puudub hagejal õigus nõuda

ostusumma tasumist müügilepingutest taganemise tagajärjel.

8. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, justkui pooled muutsid 17.09.2021 vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel algselt kokkulepitud tähtaegu. Kuna kompromissile pooled ei

jõudnud, päädisid läbirääkimised sellega, et hageja teatas 07.01.2022 kostjale lepingute

esemeks olevate toodete müügist kolmandatele isikutele. Hagejal puuduvad seega

võõrandamise tulemusel lepingute esemeks olevad tooted, mistõttu ei saa hageja kasutada

õiguskaitsevahendina kohustuse täitmise nõuet.

9. Pooltevahelist võlasuhet reguleerib Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni

kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) artikkel 1 lg 1 punkti a. Nimelt

kohaldatakse CISG-i kaupade rahvusvaheliste ostu-müügi lepingute suhtes poolte vahel, kelle

tegevuskohad asuvad CISG-i liikmesriikideks. Nii Eesti kui Poola on konventsiooniga liitunud.

Seejuures on CISG osa Eesti materiaalõigusest ning välislepinguna siseriiklikust regulatsioonist

ülimuslik. Samuti ei piira kollisiooninormid Rooma I määruse art 25 lg 1 järgi selliste

rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist, mille osalisteks on vähemalt üks liikmesriik ning

milles on sätestatud lepinguliste võlasuhetega seotud rahvusvahelise eraõiguse normid.

2-22-1881

Tulenevalt CISG artiklist 75 võib müüja kauba edasimüümisel nõuda kahjuhüvitisena

lepinguhinna ja sooritatud asendustehingu hinna vahet üksnes, kui leping on lõpetatud. Seega

ei saa hinnavahe hüvitamist CISG-i järgi nõuda ilma, et hageja oleks lepingust taganenud.

Lepingute esemeks olevate toodete võõrandamisega on hageja käitumisest üheselt järeldatav

tema soov lepingust vabaneda, s.o lõpetada pooltevaheline täitmissuhe. Teatades kostjale

toodete müügist kolmandatele isikutele ning kavatsusest nõuda tehingute hinnavahe hüvitamist,

ei saa hageja hagiavalduses meelt muuta ning asuda nõudma hoopis lepingu täitmist. Selline

olukord tooks kaasa hageja lubamatu rikastumise.

10. Müügilepingu üldtingimuste näol on tegemist on tüüptingimustega. Hageja pole tõendanud

tüüptingimuste saamist pooltevahelise lepingu osaks. Seega on alusetu hageja käsitlus

ostusumma sissenõutavaks muutumise ja viivisenõude kujunemise tingimustest. Hageja on

tuginenud üldtingimustele, mille punkti 9 alusel kohustus kostja arved tasuma enne toodete

peale laadimist hageja laos. Sama lepingu punkti järgi on hageja arvestanud nõudesummalt

viiviseid määraga 0.1 % päevas. Paljasõnaline on väide, et vastavate üldtingimustega tutvumist

on kostja kinnitanud, allkirjastades hagejaga sõlmitud lepingud. Kuigi lepingutes sisaldub

kinnitus üldtingimustega tutvumise kohta, viitavad need pelgalt hageja peetud veebilehele

aadressile. Lepingutest ega ka nendes sisalduvatest kinnitustest ei tulene, millised tingimused

olid lepingu sõlmimise hetkel hageja veebilehel kättesaadavad.

11. Juhuks, kui kohus otsustab hagi rahuldada, taotleb kostja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 445 lg 1 järgi otsuse täitmise korra kindlaksmääramist juhuks, kui kohus otsustab

hagi siiski rahuldada. Vajalik on tagada hagi esemeks olevale tasunõudele vastusoorituse

saamine, arvestades et vaidlusalust kaupa hageja avaldatu järgi tal enam pole.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 111 857,45

eurot, 04.02.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 11 955,35 eurot ja viivise 0,1%

päevas põhivõlgnevuselt 111 857,45 eurot hageja kasuks alates 05.02.2022 kuni kohustuse

kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 99 902,1 eurot. Samuti määras kohus lugeda otsus

jõustumisel sundtäidetavaks kohtutäituri väljastatud akti alusel, millega on juriidilise faktina

tuvastatud, et hageja on aadressil Jaani tee 22, Koeru alevik, Järva vald, Järva maakond 73001

kostja käsutusse andmiseks valmis pannud alljärgnevad tooted: pooltevahelise lepingu nr 1622

esemeks olevad puitlauad tähistusega 14x121x5700-6000 WW AB STP_Softline1, koguses 49

210 m3, 7 pakki, 4900 tükki; pooltevahelise lepingu nr 1622 esemeks olevad puitlauad

tähistusega 14x121x3600-6000 WW AB STP_Softline1, koguses 51 248 m3, 8 pakki, 5180

tükki; pooltevahelise lepingu nr 1675 esemeks olevad puitlauad tähistusega 14x121x3900-6000

WW AB STP_Softline1, koguses 51 729 m3, 8 pakki, 5334 tükki. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.

13. Hageja nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, mille kohaselt kohustub

müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus

omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub

müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Antud juhul on hageja ja kostja

sõlminud 17.06.2021 ja 05.07.2021 lepingud, millega hageja müüjana kohustus kostjale üle

andma lepingu esemeks olnud tooted ning kostja nende eest tasuma.

2-22-1881

14. Nähtuvalt 08.11.2021 teatisest on Luminor Liising AS vastavad nõuded hagejale tagasi

loovutanud. Seega on hageja tõendanud, et vaidlusalused nõuded kuuluvad just hagejale ning

kostja vastuväide on põhjendamatu.

15. 17.06.2021 ja 05.07.2021 sõlmitud lepingutest nähtub, et hageja pidi 17.06.2021 lepingu

esemeks olnud tooted kostjale üle andma 06.08.2021 ning 05.07.2021 lepingu esemeks olnud

tooted kostjale üle andma 30.08.2021. Poolte kirjavahetusest tulenevalt on pooled saavutanud

kooskõlas VÕS § 13 lõikega 1 lepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt hageja annab

lepingute esemeks oleva kauba kostjale üle selliselt, et kolm koormat septembris ja kaks

koormat oktoobris. Seega on hageja kinni pidanud hageja ja kostja vahel kokku lepitud uutest

tähtaegadest ning kostja väide, et hageja ei ole järginud lepingutest tulenevaid tähtaegasid, on

põhjendamatu.

16. Kostja on leidnud, et hageja on lepingust taganenud, kuna hageja on 07.01.2022 kirjas

teatanud, et on müünud esemed kolmandatele isikutele. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et

hageja on materjale müünud ka kolmandale isikule, ei tähenda, et hageja oleks kostjaga

sõlmitud lepingust taganenud. Hageja on 20.09.2022 kohtuistungil selgitanud, et hageja on

üritanud kaupa müüa, kuid see ei tähenda, et hageja oleks kostjaga sõlmitud lepingust

taganenud. Samuti on hageja kinnitanud, et kostja jaoks ettenähtud tooted on olemas ning kostja

võib neile koheselt järele tulla. Kohus leidis eeltoodust tulenevalt, et asjas ei ole esitatud

tõendeid, millest ilmneks, et hageja on kostjaga sõlmitud lepingust taganenud.

17. Nähtuvalt lepingute nr 1622 ja nr 1675 sisust on kostja lepingute sõlmimisel allkirjastanud

kinnituse, et müügilepingule kohaldatakse müügilepingu sõlmimise ajal kehtivaid hageja üldisi

müügitingimusi, mis on leitavad aadressilt https://www.natural.ee/general-conditions-of-sale.

Lepingutes on kinnitus, et üldtingimused moodustavad käesoleva müügilepingu lahutamatu

osa. Ostja nõustub, et üldtingimused reguleerivad käesolevat müügilepingut ja kinnitab, et on

üldtingimusi lugenud ja neist aru saanud ning tarnija ja ostja õigused ja kohustused on

tasakaalus ja kajastavad kokkulepitud riskide jaotust. Pakkumisele ja müügile kohaldatavad

kvaliteeditingimused on leitavad aadressilt https://natural.ee/generali-conditions-of-sale.

Vastavat kinnitust allkirjastades on kostja kinnitanud, et ta on vastavate tingimustega tutvunud

ning need on talle sobivad. Samuti on hageja tõendanud kodulehe andmete väljavõttega, et

vastavad tingimused olid kostjaga lepingute sõlmimise ajal kostjale vabalt kättesaadavad. Seega

juhul, kui kostja tegelikkuses kõnealuste tingimustega ei tutvunud, kuigi oli seda oma allkirjaga

kinnitanud, on tegemist kostja enda poolt võetud riisikoga. Eeltoodust tulenevalt on kostja

vastuväide põhjendamatu ning hageja üldtingimused on hageja ja kostja vahel sõlmitud

lepingute osa.

18. Lepingute nr 1622 ja nr 1675 üldtingimuste punkti 9 kohaselt kohustub ostja tellitud toodete

eest tasuma müüja esitatava arve alusel. Maksetingimuseks on „ettemaks enne pealelaadimist“,

kui hinnapakkumises pole märgitud teisiti. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et hageja on

kostja tellitud tooted valmistanud, need kostja jaoks valmis pannud ning esitanud kostjale arved

vastavate toodete eest tasumiseks. Hageja nõue on põhjendatud ning kuulub VÕS § 208 lg 1

alusel rahuldamisele, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista arve nr M1745 alusel

36 169,35 eurot, arve nr M1789 37 667,28 eurot ja arve nr M1790 alusel 38 020,82 eurot, kokku

111 857,45 eurot.

19. Müügilepingu üldtingimuste p-i 9 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt tähtaegselt tasumata

summalt viivist 0,1% päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista 04.02.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 11 955,35

eurot ning TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised määraga 0,1%

2-22-1881

päevas põhivõlgnevuselt 111 857,45 eurot alates 05.02.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni,

kui mitte suuremas summas kui põhivõlgnevus.

20. Kohus leidis, et kostja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks on põhjendatud.

Nimelt ei ole hageja kostja taotlusele otsuse täitmise korra kindlaks määramiseks vastu vaielnud

ning samuti ei ole kohtu hinnangul tegemist hageja õigusi kahjustava tingimusega, kuna hageja

on 20.09.2022 kohtuistungil kinnitanud, et vaidlusalune kaup on hagejal kostjale üleandmiseks

olemas.

Apellatsioonkaebus

21. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

22. Maakohus on otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme

ning hinnanud esitatud tõendeid mittenõuetekohaselt. Maakohtu otsus põhineb ekslikul

järeldusel, nagu pooltevaheline leping oleks kehtiv.

23. 07.01.2022 saatis Kvaliteetinkasso OÜ hageja nimel kirja kostjale järgmise sisuga:

„Natural AS-il on õnnestunud müüa materjalid, mida Sodra Polska Sp. z.o.o. tellitud teisele

kliendile olulise rahalise kahjuga, mille hüvitamist me nõuame Sodra Polska Sp. z.o.o.-lt.“.

Tegemist on viimase kirjavahetusega enne hageja kohtusse pöördumist lepingulise kohustuse

täitmise nõudega. Maakohus on jätnud eelnimetatud kirjavahetuse tõendina hindamata. Hageja

taganes 07.01.2022 eelnimetatud kirjaga lepingust, kuivõrd kiri on käsitletav lepingust

taganemise avaldusena. Lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist

tuleb vaadelda konkludentse taganemisena lepingust. Nõude esitamine kohustuse täitmise

asemel ei saa olemuslikult tähendada muud, kui et täitmist ei toimu ja selle asemel leiab aset

kahju hüvitamine. Tagasitäitmissuhte tekkimiseks täitmissuhte asemel piisab ka kahju

nõudmise kavatsusest teavitamisest, mida Kvaliteetinkasso OÜ hageja nimel 07.01.2022 tegi.

24. Taganemise avaldusele ei ole VÕS § 188 järgi ette nähtud vorminõuet ja see võib olla TsÜS

§ 68 lg 3 järgi ka järelduslik. Kahju hüvitamise nõudmist lepingu täitmise asemel saab lugeda

samaaegseks lepingust taganemiseks. Hageja on loonud mulje, et täitmissuhe on lõppenud ja

tal puudub huvi kaupade müügiks, ühtlasi andis ta teada enda kavatsusest nõuda kahju hüvitist

täitmise asemel. Seega kostja sai mõistlikult järeldada, et lepingust on taganetud. Sisuliselt tegi

hageja asendustehingu, kui müüs kostjale mõeldud kaubad kolmandatele isikutele.

25. Samuti tuleb pooltevahelise võlasuhte puhul pidada meeles CISG-i, kuivõrd artikli 1 lg 1

punkti a järgi kuulub käesolev olukord selle kohaldumisalasse. Nii Eesti kui Poola on

konventsiooniga liitunud. Tulenevalt CISG artiklist 75 võib müüja kauba edasimüümisel nõuda

kahjuhüvitisena lepinguhinna ja sooritatud asendustehingu hinna vahet üksnes siis, kui leping

on lõpetatud. Seega kinnitab CISG artikkel 75, et hageja kirja saab lugeda lepingust

taganemiseks. Eesti õigus on suures ulatuses võtnud eeskujuks Saksa õiguse, mistõttu praegusel

juhul kohtupraktika sisustamisel saab sama teha. BGB6 § 281 lg 4 sätestab: „Täitmise õigus

välistatakse kohe, kui võlausaldaja on täitmise asemel nõudnud kahju hüvitamist.“. Seega

täitmisnõude esitamise õigus kadus hagejal kohe, kui ta esitas kahju hüvitamise nõude täitmise

asemel.

26. Taganedes lepingust, lõpetas hageja pooltevahelise täitmissuhte, kujundades selle ümber

tagasitäitmisvõlasuhteks. Praegusel pooled üksteisele kohustusi sooritanud ei ole, mistõttu ei

pea nad üksteisele midagi tagasi andma.

2-22-1881

27. 20.09.2022 toimunud kohtuistungil väitis hageja, et kaubad on laos olemas. Arusaamatuks

jäi, kas toodeti uus kaup või tegemist on kirjade järgi müüdud kaubaga. Sellest hoolimata, isegi

kui kaupade olemasolu leiab kinnitust, siis ei muutu fakt, et lepingust on taganetud ja

täitmiskohustus on ümber kujunenud tagasitäitmiskohustuseks.

Vastustaja seisukoht

28. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

30. Ringkonnakohus

leiab,

et

maakohtu

otsus

on

õiguslikult

põhjendatud

ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul

kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud

menetlusnorme. Samuti hindas maakohus tõendeid õigesti. Maakohtu otsuse põhjendav osa

vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega

ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

31. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsusest üksnes maakohtu poolset

hinnangut Kvaliteetinkasso OÜ 07.01.2022 kirjale ning nimetatud kirjast tehtud järeldust, et

hageja ei ole poolte vahel sõlmitud müügilepingutest taganenud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu järeldusega ja leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole 17.06.2021

ja 05.07.2021 sõlmitud müügilepingutest taganenud.

31.1. Pooled ei vaidle, et 17.06.2021 sõlmitud müügilepinguga nr 1622 võttis hageja kostja ees

kohustuse anda kostjale üle 100 m³ puitmaterjali ning 05.07.2021 sõlmitud müügilepinguga nr

1675 võttis hageja kostja ees kohustuse anda kostjale üle 150 m³ tooteid. Pooled ei vaidle selle

üle, et kostja pole toodete eest maksnud ja kostja tellimuse alusel toodetud kaupa ei ole hageja

kostjale üle andnud. Lepingu üldtingimuste kohaselt tuli kauba eest maksta enne kauba

tarnimist ja omand kauba eest läheb ostjale üle kauba üleandmisel, kui kauba eest on tasutud (tl

12). Hageja on kostjale teatanud, et kaup on valmis peale laadimiseks hageja asukohas ja on

esitanud kostjale arved: müügilepingu nr 1622 alusel toodetud 49,21 m³ toodete eest 02.09.2021

arve nr M1745, summas 36 169,35 eurot; müügilepingu nr 1622 alusel toodetud 51,248 m³

toodete eest 14.09.2021 arve nr M1789, summas 37 667,28 eurot; müügilepingu nr 1675 alusel

toodetud 51,729 m³ toodete eest 14.09.2021 arve nr M1790, summas 38 020,82 eurot (tl 19, 21,

23, tõlked tl 20, 22 ja 24). Kokku on kostja jätnud tasumata toodete eest väljastatud arveid

summas 111 857,45 eurot. Seetõttu nõuab hageja VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 208 lg 1 alusel

kostjalt lepingu täitmist ja tellitud kauba eest tasumist.

31.2. 07.01.2022 saatis Kvaliteetinkasso OÜ hageja nimel kirja kostjale sisuga, et: „Natural

AS-il on õnnestunud müüa materjalid, mida Sodra Polska Sp. z.o.o. tellitud teisele kliendile

olulise rahalise kahjuga, mille hüvitamist me nõuame Sodra Polska Sp. z.o.o.-lt.“ (tl 43, tõlge

tl

44).

Kõigepealt

märgib

ringkonnakohus,

et

põhjendamatu

on

kostja

poolt

apellatsioonkaebuses esitatud etteheide, et maakohus ei ole seda kirja tõendina hinnanud.

2-22-1881

Maakohus hindas kirja otsuse punktis 21 ja leidis, et asjaolu, et hageja on materjale müünud

kolmandatele isikutele, ei tähenda, et hageja oleks lepingust taganenud.

31.3. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmine

tähendab, et võlausaldaja on kaotanud huvi primaarse soorituse, s.o kohustuse naturaaltäitmise

vastu ja soovib edaspidi vaid seda, et talle hüvitataks rikkumisest tekkinud kahju (VÕS I komm,

§ 115, p 4.3). Riigikohus on selgitanud, et lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju

hüvitamise nõudmist tuleb vaadelda konkludentse taganemisena lepingust (RKTKo

21.05.2008, 3-2-1-31-08, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja kaotanud huvi

primaarse soorituse (lepingu täitmise) vastu. Hageja ei ole esitanud kostja vastu asenduskahju

hüvitamise nõuet, mistõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et hageja on 07.01.2022

kirjaga konkludentselt lepingutest taganenud. 07.01.2022 kirjast ei nähtu, et asenduskahju

hüvitamise nõue oleks kostjale esitatud. Nimetatud kirjas sisalduv üldsõnaline Kvaliteetinkasso

OÜ viide sellisele kahjule ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul kahjunõude esitamist. Sellist

tõlgendust toetab ka asjaolu, et hageja esitas pärast 07.01.2022 kirja 04.02.2022 kohtule hagi

kostja vastu müügilepingutest tuleneva võlgnevuse tasumiseks, mitte asenduskahju

hüvitamiseks (tl 1-5). Samuti ei nähtu ühestki teisest tõendist, et hageja oleks müügilepingutest

taganenud. Hageja kinnitas veel ka maakohtu 20.09.2022 istungil, et tal on kostjale müüdav

kaup olemas. Samal istungil ütles hageja, et ta on kauba tagasi tootnud ning kostja ei pea

muretsema, et ta kaupa kätte ei saa. Seega soovib hageja endiselt lepingu täitmist. Lisaks märgib

ringkonnakohus, et Kvaliteetinkasso OÜ poolt kostjale 22.12.2021 saadetud nõudekirja

kohaselt volitas hageja Kvaliteetinkasso OÜ-d nõudma kostjalt võlgnevust summast 111 857,45

eurot ja selle nõude esitas Kvaliteetinkasso OÜ hageja nimel 22.12.2021 kostjale (tl 41, tõlge tl

42). Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks volitanud Kvaliteetinkasso OÜ-

d nõudma kostjalt asenduskahju hüvitist. Eelnevast tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul

järeldada, et hageja oleks soovinud müügilepingutest taganeda. Seetõttu on asjakohatud ka

kostja viited CISG artiklile 75.

31.4. Hageja nõue on lepingu täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 208 lg 1 järgi. Pooled

leppisid kokku, et hageja müüb kokkulepitud tooted kostjale ning kostja kohustub nende eest

tasuma ettemaksuna enne kauba peale laadimist (AS NATURAL müügi üldtingimused, tl 12).

Seega on hagejal kohustus kostjale kokkulepitud tooted üle anda pärast seda kui kostja on nende

eest tasunud. Juhul, kui kostja on oma lepingulise kohustuse (arvete eest tasumine) täitnud, on

hageja poolte vahel sõlmitud lepingute alusel kohustatud kostjale kokkulepitud tooted üle

andma. Kostja väitel viitab hageja avaldus toodete müügist kolmandale isikule sellele, et hageja

on müügilepingutest taganenud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Õiguskirjanduses on

selgitatud, et kui pärast müügilepingu sõlmimist selgub, et müüjal ei ole võimalik lepingut täita,

kuna müüdud asja ei ole olemas, see ei kuulu müüjale või kui sellist asja ei ole võimalik

omandada, ei muuda see lepingu kehtivust (VÕS II komm, § 208, p 3.4.1). Nimetatud

seisukohast järeldub seega, et isegi kui lepingu esemeks olevat kaupa ei ole, on endiselt hagejal

vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingutele kohustus tooted valmistada ja kostjale üle anda.

Sellest tulenevalt ei saa ka järeldada, et hageja poolt kostja tellitud toodete kolmandale isikule

müümine tähendaks antud juhul müüja soovi ostjaga sõlmitud lepingut enam mitte täita.

32. Pooled ei vaidle, et hageja on kostjale müügilepingute alusel arved esitanud ja nende

maksetähtaeg on saabunud. Hageja on kinnitanud, et kostja saab oma tellitud tooted kätte. Kuna

poolte vahel sõlmitud müügilepingud on kehtivad, on kostja kohustatud arved hagejale tasuma.

Kostja seda kohustust täitnud ei ole, mistõttu on hageja nõue põhjendatud ja maakohus on hagi

õigesti rahuldanud.

2-22-1881

33. Kostja märgib 06.10.2023 lõplikes seisukohtades, et tähtsust ei oma, mis ulatuses oli

Kvaliteetinkasso OÜ õigustatud hageja nimel tahteavaldusi tegema tulenevalt hageja ja

Kvaliteetinkasso OÜ sisesuhtest, kuivõrd antud avaldusega on Kvaliteetinkasso tegutsenud

vähemalt näivusvolitusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus

ei pea võimalikuks kostja sellekohasele väitele vastata, kuna kostja ei ole maakohtus tuginenud

sellele, et tegemist oleks olnud näivusvolitusega ja kostja pole ka apellatsioonkaebuses

märkinud, et maakohus jättis selle asjaolu arvestamata. TsMS § 634 lg 1 kohaselt võib apellant

kuni apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust

kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud. Kuna tegemist ei ole

apellatsioonitähtaja sees apellatsioonkaebuse täiendamisega, jätab ringkonnakohus kostja väite

näivusvolituse osas TsMS § 634 lg 1 alusel tähelepanuta.

34. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

35. Tulenevalt sellest, et maakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks ei määranud, määrab

maakohus menetluskulud kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg