2-23-3912/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

20.10.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-3912

Tsiviilasi

X hagi Laagri loomakliinik OÜ vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 15.09.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X 15.10.2023 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

1236,08 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X, lepinguline esindaja AN

Kostja (vastustaja): Laagri loomakliinik OÜ, seaduslikud

esindajad juhatuse liikmed HK ja LL

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast X 15.10.2023 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

15.09.2023 otsuse peale.

2. Tagastada kaebus apellandile käesoleva määruse jõustumisel.

3. Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 13.03.2023 Harju Maakohtule hagi Laagri loomakliinik OÜ (kostja) vastu

varalise kahju 236,08 € ja mittevaralise kahju 1000 € hüvitamise nõudes. Hageja väitis järgmist:

2 (4)

-

pooled sõlmisid lepingu koera Esthund Wild Emeric (edaspidi: koer) kastreerimise

läbiviimiseks;

-

23.02.2023 viis kostja loomaarst LL (edaspidi: loomaarst) läbi kokku lepitud

operatsiooni, kuid samal päeval operatsioonijärgselt tekkis koeral munandikotist

veritsus, koer oli rahutu ja nuttis, mistõttu hageja võttis ühendust operatsiooni läbi

viinud loomaarstiga, kelle vastused oli rahustavad;

-

24.02.2023 pöördus hageja Tallinna Loomade Kiirabikliinikusse (edaspidi: kiirabi),

kuna koera seisund halvenes ja veritsus suurenes. Kiirabis teostati 24.02.2023 ja

01.03.2023 kaks operatsiooni, mille eest hageja tasus kokku 891,08 €. Sellest summast

kindlustus hüvitas 655 € ja hageja varalise kahju summaks jäi 236,08 €;

-

hagejal tekkis ka mittevaraline kahju 1000 €;

-

loomaarst tekitas koerale ravivigade tõttu tervisekahju ja kostja peab hagejale kahju

hüvitama, sest hoolika kastreerimise ja haavaõmblusega saanuks kostja vältida hageja

lisakulutusi kliinikus.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

-

raviarst ei ole raviviga toime pannud. Ravikvaliteedi ekspertiisist nähtub, et loomaarst

ei teinud raviviga, vaid operatsioonijärgne verejooks on kõige sagedamini esinev

kastratsioonijärgne tüsistus;

-

hageja allkirjastas enne operatsiooni „informeerimise ja teadliku nõusoleku vormi“,

milles teda teavitati võimalikest tüsistustest, ohtudest ja tagajärgedest mis võivad

mõjutada elukorraldust;

-

koeral võisid tüsistuste teket soodustada hageja tegevused. Hageja helistas 23.02.2023

õhtul kostjale. Ta teatas, et koer niuksub ja on rahutu, mistõttu hageja andis koerale

valuvaigistit, kuigi pidi seda tegema alles järgmisel päeval. Lisaks soovis hageja anda

koerale raviplaaniväliselt paratsetamooli. Kostja selgitas, et täiendav valuravi ei ole

vajalik ega lubatav. Hageja rikkus raviplaani juba mõned tunnid pärast kliinikust

lahkumist ravimite ülemanustamisega, mis võis soodustada hilisemat verejooksu.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 15.09.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud

pani maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja märkis, et rahaliselt kindlaks

määratavad kulud puuduvad. Maakohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405

ja § 444 sätetele ega andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

3.1. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaolu, et koerale teostati kostja kliinikus 23.02.2023

kastreerimise operatsioon, mis oli ka pooltevahelise lepingu ese. Vaidluse lahendamiseks tuleb

kontrollida, kostja osutatud teenus vastas lepingutingimustele või rikkus kostja lepingut.

3.2. Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi: PTA) hindas kostja osutatud veterinaarteenuse

kvaliteeti. PTA hinnangu aluseks olnud asjatundja (Eesti Maaülikooli ekspert) arvamuse

kohaselt ei valinud loomaarst vale operatsioonimeetodit. Loomaarst asetas seemneväädile kolm

ligatuuri, mis on piisav. Samuti nähtub PTA hinnangust, et ükski tehnika ei saa täielikult

välistada ligatuuri maha libisemist või aaskinnitusega ligatuuri puhul veresoone vigastamist

nõelaga. Asjatundja järeldas haigusloo, fotode ja veterinaararsti selgituste põhjal, et loomaarsti

raviviga ei saa tuvastada. Loomaarst sooritas operatsiooni kooskõlas kõigi sellekohaste

reeglitega. Ta kontrollis koera kudede seisundit nii enne haavaõmbluste asetamist kui ka kostja

kliinikust väljumisel ning veendus, et koeral verejooksu ei olnud. PTA asus seisukohale, et

kutsetegevusloaga loomaarsti osutatud veterinaarteenust ei saa käesoleval juhul lugeda

mittekvaliteetseks.

3 (4)

3.3. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, nagu oleks loomaarst läbi viinud hooletu

kastreerimise või hooletult teostanud haavaõmblusi. Nimetatud väited ei ole tõendatud ja on

vastuolus asjatundja järeldusega. Ühtlasi ei lükanud hageja ümber kostja väiteid, et hageja ei

järginud raviskeemi, mis võis põhjustada koeral tüsistuste esinemist.

3.4. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eelneva põhjal järeldas

maakohus, et ei saa tuvastada poolte vahelisest lepingust tuleneva kostja kohustuse rikkumist.

VÕS § 101 lg 1 ja § 115 lg 1 järgi on kohustuse rikkumine kahju hüvitamise kohustuse

tekkimise esmane eeldus. Kuivõrd kohus ei tuvasta kostja kohustuse rikkumist, ei ole kahju

hüvitamise nõude eeldused täidetud. Seetõttu jäi hagi tervikuna rahuldamata.

HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS

4. Hageja esitas 15.10.2023 apellatsioonkaebuse, milles sisaldub kaks sisulist väidet:

-

maakohus ei kirjeldanud eluliselt usutavalt valuvaigistite (ja võimalike topeltannuste)

seost seemneväätide halva ligeerimisega;

-

maakohus jättis tähelepanuta, et valuvaigisteid manustada soovitas loomaarst ise ja

samal päeval pärast kastreerimisoperatsiooni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel. Hageja

kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.

6. TsMS § 405 lg 1 ls 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja põhinõue ei ületa 3500 eurot. Kuna hageja nõue

kokku ei ületa seda summat, siis vastab tsiviilasi TsMS § 405 lg 1 tingimustele ja maakohus

võis seda menetleda lihtsustatud korras. Muu hulgas TsMS § 442 lg 10 näeb sellises menetluses

ette maakohtule otsustuspädevuse, kas anda luba otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks.

Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks.

7. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioon-

kaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne,

et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse

normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige

kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt

selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus

menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja kaebuse väited ei annaks alust otsust

muuta. Kaebus on seega ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus ei pea oma määrust

pikemalt põhjendama, sest vastav kohustus poleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm

10.04.2019, 2-17-13363, p 15). Seetõttu vastab ringkonnakohus lühidalt kaebuse kahele väitele.

8.1. Maakohus ei pidanud pikemalt ega veenvamalt kirjeldama valuvaigistite (ja võimalike

topeltannuste) seost seemneväätide halva ligeerimisega. Maakohus tuvastas PTA hinnangu

põhjal õigesti ja menetlusnorme rikkumata, et loomaarst ei teinud raviviga. Eeldatavasti

puuduvad kohtul endal asjakohased teadmised, et hinnata loomale manustatud valuvaigistite

mõju. Seetõttu on piisav viitamine asjatundja arvamusele. Hageja ei esitanud tõendeid, millest

tulnuks järeldada kostja lepingurikkumist seoses valuvaigistite või nende mõjuga.

8.2. Ekslik on kaebuse väide nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta hageja väite, et

valuvaigisteid manustada soovitas loomaarst ise ja samal päeval pärast operatsiooni. Maakohus

sedastas vaidlustatud otsuse p-s 15, et hageja väited on tõendamata. Selleks ei pidanud

4 (4)

maakohus loetlema kõiki hageja väiteid. Kaebuses puuduvad samuti viited tõenditele, millega

hageja hinnangul oleks kõnealune väide tõendatud.

9. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus

on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel pannud menetluskulud vaidluse kaotanud hageja kanda.

Hageja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta.

10. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta hageja kanda. Hageja ei esitanud koos kaebusega andmeid riigilõivu tasumise kohta.

Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks. Nii

ei teki kostjal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad

apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.

11. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 638 lg 9 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)