2-21-2816/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2816

Kohtuasi

Bildberg SIA hagi Energiamaja Konsultatsioonid

OÜ vastu laenulepingust tuleneva nõude täitmiseks

ning X vastu käenduslepingust tuleneva nõude

täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20. juuni 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Energiamaja

Konsultatsioonid

OÜ

ja

X

apellatsioonkaebus

Bildberg SIA vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Vastuapellatsioonkaebuse

hind

777 715 eurot 41 senti

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Bildberg

SIA

(välismaa

registrikood

43603028417), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Leonid Tolstov ja vandeadvokaadi abi Eva Arumets

Kostja Energiamaja Konsultatsioonid OÜ (registrikood

11741225)

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja Mihkel Eikner

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 20. juuni 2022. a otsus osas, millega maakohus jättis

hageja menetluskulud 1954 euro ulatuses (ilma käibemaksuta) kindlaks määramata

ja välja mõistmata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2-21-2816

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Energiamaja Konsultatsioonid OÜ-

lt Bildberg SIA kasuks täiendavalt välja menetluskulud 1954 eurot.

3. Jätta Energiamaja Konsultatsioonid OÜ ja X apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Rahuldada Bildberg SIA vastuapellatsioonkaebus osaliselt.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Hagi rahuldada.

5.2. Mõista Energiamaja Konsultatsioonid OÜ-lt Bildberg SIA kasuks välja

põhivõlg 425 000 eurot, intress 10 590 eurot 41 senti, sissenõutavaks muutunud

viivis 187 000 eurot ning edasiulatuv viivis määraga 0,1% päevas alates hagi

esitamisele järgnevast päevast (23.02.2021) kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

5.3. Mõista Xlt solidaarselt Energiamaja Konsultatsioonid OÜ-ga käesolevaotsuse

punktis 5.2 sätestatud kohustuse täitmiseks Bildberg SIA kasuks välja 500 000

eurot.

5.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt Energiamaja

Konsultatsioonid

OÜ

ja

X

kanda,

välja

arvatud

Bildberg

SIA

apellatsioonkaebuse menetlemise kulud, mis jäävad poolte endi kanda.

5.5. Määrata Bildberg SIA-le ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1982 eurot (ilma käibemaksuta).

5.6. Bildberg SIA-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suurus maa- ja

ringkonnakohus on kokku 13 566 eurot 77 senti (ilma käibemaksuta).

5.7. Mõista Energiamaja Konsultatsioonid OÜ-lt ja Xlt solidaarselt Bildberg SIA

kasuks välja menetluskulud 13 566 eurot 77 senti (ilma käibemaksuta).

5.8. Kohustada Energiamaja Konsultatsioonid OÜ-d ja X tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt (13 566 eurot 77 senti) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Bildberg SIA (hageja) esitas 22.02.2021 Harju Maakohtule hagi Energiamaja

Konsultatsioonid OÜ (kostja I) vastu laenulepingust tuleneva nõude täitmiseks ning X (kostja

II) vastu käenduslepingust tuleneva nõude täitmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.

2-21-2816

1.1. Hageja taotlused on järgmised:

1) mõista kostjalt I solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 425 000 eurot, intress 10

590,41 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 187 000 eurot ning edasiulatuv viivis

põhivõlalt viivisemääraga 0,1% päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku

tasumiseni;

2) mõista kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja 500 000 eurot.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 08.07.2019 laenulepingu, mille alusel

hageja andis kostjale I 425 000 eurot laenu. Laen kanti kostjale I üle kuue osamaksega.

Laenulepingu kohaselt tuli laen tagastada viie kuu möödumisel laenulepingu sõlmimisest, s.t

hiljemalt 08.12.2019. Laenulepingu p-i 3 kohaselt kohustus kostja I tasuma laenusummalt

intressi 6% aastas ning p-i 6 kohaselt viivist 0,1% päevas tagastamata summalt. Kostja I ei ole

laenu tagasi maksnud. Praeguseks on laenulepingust tulenev nõue koos intressi ja viivisega

kokku 622 590,41 eurot. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid

kostja II ja hageja 08.07.2019 käenduslepingu. Käenduslepingu p-de 1.1 ja 1.2 kohaselt on

kostjad I ja II hageja ees solidaarselt vastutavad laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise

eest, kui kostja I ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi. Käenduslepingu p-i 1.2 kohaselt

määrati kostja II maksimaalseks vastutuse ulatuseks 500 000 eurot.

1.3. Käenduslepingu p 3.2 kohaselt juhul, kui kostja I ei täida laenulepingust tulenevaid

kohustusi, on hagejal õigus nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist kostjalt I,

kostjalt II või neilt mõlemalt solidaarselt. Käenduslepingu p 2.1.1 kohaselt on kostja II

kohustatud täitma käenduslepingust tuleneva kohustuse 10 päeva jooksul alates nõude

kättesaamisest.

1.4. Laenulepingu p-i 11 kohaselt kohaldub laenulepingule Läti õigus, seega Läti tsiviilseadus.

Läti advokaadibüroo TGS Baltic koostas ülevaate laenulepingule kohaldatavast Läti õigusest.

Lähtudes laenulepingu p-st 2 ja Läti tsiviilõiguse §-st 1943 oli kostja I kohustatud tagastama

hagejale laenusumma 425 000 eurot hiljemalt 08.12.2019. Laenulepingu p-i 3 ja Läti

tsiviilõiguse §-de 1756 ja 1946 kohaselt kohustus kostja I tasuma laenusummalt intressi 6%

aastas, mis on 10 590,41 eurot. Laenulepingu p 6 ja Läti tsiviilõiguse § 1716 kohaselt on hagejal

õigus nõuda viivist 0,1% päevas kuni võla täieliku tasumiseni. Laenulepingu p 6 kohaselt

loetakse kostja tagasimaksega hilinenuks, kui maksega on hilinetud rohkem kui kolm päeva.

Läti tsiviilõiguse §-i 1722 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist ulatuses, mis ületab

intressiperioodi ehk alates laenulepingus sätestatud lõpptähtajast. Läti õiguses kohaldub

sarnaselt Eesti õigusega põhimõte, et intressi ning viivist ei saa sama perioodi eest korraga

nõuda. Seega on kostja I kohustatud seisuga 22.02.2021 tasuma viivist 187 000 eurot.

Kokkuvõttes kohustub kostja I tasuma hagejale 622 590,41 eurot.

1.5. Käenduslepingu p-i 4.4 kohaselt kohaldatakse käenduslepingus osaliselt või täielikult

sätestamata osas Eesti õigust ning eelkõige võlaõigusseadust (VÕS). VÕS § 143 lg 1 kohaselt

sõlmisid kostja II ja hageja sõlminud tarbijakäenduslepingu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub

kostja II vastutama hageja ees kostja I kohustuse täitmise eest ning kostja II vastutus on

tulenevalt käenduslepingu p-ist 1.2 ja VÕS § 142 lg-st 3 piiratud 500 000 euroga.

Käenduslepingu p-de 1.1-1.2 ja VÕS §-i 145 kohaselt vastutab kostja II koos kostjaga I hageja

ees solidaarselt. Hageja andis käenduslepingu p-de 1.5-1.8 kohaselt kostjale II kümme päeva

kohustuse täitmiseks, kuid kostja II ei täitnud selle aja jooksul kohustust. Kostja II on p-s 1.3

sätestatu alusel solidaarselt vastutav laenulepingust tulenevate nõuete täitmise eest.

Laenulepingust tulenev nõue ületab praegusel juhul käenduslepingus sätestatud maksimaalset

summat 500 000 eurot. Seega on kostja II VÕS § 142 lg 1 kohaselt laenu- ja käenduslepingu

alusel kohustatud hagejale tasuma 500 000 eurot.

2-21-2816

1.6. Vastuseks kostjate vastuväidetele leidis hageja, et töövõtulepingust tulenev väidetav nõue

ei ole praeguse vaidluse esemeks ning kostjate püüd on muuta õigussuhe ebaselgeks. Hageja ja

kostja I vahel sõlmitud laenuleping on eraldiseisev lepinguline võlasuhe ning seda tuleb eristada

ehituse töövõtulepingust tulenevast vaidlusest SIA SI Property (Läti registrikood

40103998165) ja hageja vahel. Põhjendamatu on seostada Eesti kohtule alluvat laenulepingust

tulenevat nõuet ehitusvaidlusega, millele kohaldub Läti õigus ning mis allub Läti kohtule.

Kostjad ei ole varem sellisele käsitlusele ja nn näilikkusele kordagi tuginenud. Kui kostjate uus

teooria laenusuhte näilikkusest vastaks tõele, oleks sellele viidatud kohe algusest peale, kui

hageja püüdis enne kohtusse pöördumist saada selgust mittemaksmise põhjuste kohta. Hageja

leiab, et laenuleping ei ole näilik. Laenusumma on kostjale I reaalselt välja makstud. Kostjad ei

vaidle vastu asjaolule, et vastav summa on hageja poolt üle antud (seda tõendavad muuhulgas

ka hagile lisatud ülekandekorraldused). Samuti ei vaidle kostjad vastu, et laenatud summalt

tasutakse laenulepingus sätestatud intressi. Kuigi kostjad ei soovi võlasuhet laenusuhtena

kvalifitseerida, on täidetud VÕS § 396 sätestatud laenusuhte tingimused.

2. Harju Maakohus saatis asja 29.03.2021. a määrusega kohtualluvuse alusel lahendamiseks

Pärnu Maakohtule.

Kostjate vastuväited

3. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjate vastuväited on kokkuvõttes järgmised:

1) Kostja I ja hageja ei sõlminud laenulepingut. Pooltevahelised laenulepingud on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 mõttes näilikud. Pooled sõlmisid

ehitustöövõtulepingu.

Lepingu

tegelik

eesmärk

oli

valmistada

ette

mõne

kommertspanga kaasamine investorina, et näidata ehitusprojekti maksumuse

omafinantseeringut tegelikkusest suuremana.

2) Hageja on Lätis tegutsev ehitusfirma. Kostja II äriühing SIA „SI property“ tellis hagejalt

2018. a Riia kesklinnas, aadressiga Anninmuižas bulvari/Seces iela suure kortermaja

arenduse. Poolte vahel sõlmitud ehitustöövõtu lepingu kogumaksumus oli 4 000 000

eurot. Projekt pidi valmima 2019. a lõpuks. Projekti finantseeris osaliselt kostja II talle

kuuluvate ning temaga seotud äriühingute, sh kostja I ning SIA „SI property“ kaudu.

Esimese etapi finantseerimiseks sõlmiti 420 000 euro ulatuses kokkulepe ka Estateguru

tagatisagent OÜ-ga.

3) SIA „SI property“ tasus esimeste ehitustööde eest omavahenditest. Kuna projekt oli

mahukas ning rahaliselt kulukas, pidi arendaja SIA „SI property“ kaasama täiendavat

kapitali mõnest suurest kommertspangast. Seetõttu pidi SIA „SI property“ näitama

laenu saamiseks oluliselt suuremat omafinantseeringut, kui see, mida SIA „SI property“

oli tol ajahetkel valmis ise kandma. Kui tekkis vajadus laenuraha kaasamiseks, jäi ehitus

seisma, kuna tekkis vajadus muuta ehitusmahtu ning planeeringut. SIA „SI property“

sai raha kaasamise nõusoleku Estateguru tagatisagent OÜ-lt. Kuna koostöö hageja ehk

ehitajaga oli hea, tehti koostööd ka pangast laenu saamiseks ning suurema omaosaluse

näitamiseks. Selleks mõeldi välja selline lahendus, et SIA „SI property“ maksab

hagejale raha välja „tehtud tööde eest“, hageja laenab selle raha kostjaga II seotud

äriühingule, praegusel juhul kostjale I, kostja I annab seejärel raha uuesti SIA’le „SI

property“ ning maksab hiljem SIA „SI property“ „laenu“ tagasi juba reaalselt tehtud töö

ning ehitamise eest. Sellega pidid pooled nn „laenusuhte“ ehitamise käigus ära klaarima.

4) 2020. a poolte suhted halvenesid, ehitus jäi seisma ning hageja ei teostanud

kokkulepitud ehitustöid. Hageja sattus koroonapandeemia ajal finantsraskustesse.

2-21-2816

Hageja otsustas nõuda ehitustegevuse jätkamise asemel kostjatelt „laenulepingust“

tuleneva võla tasumist.

5) Kuna poolte vahel ei ole laenulepingut, siis puuduvad kostjal I hageja ees laenulepingust

tulenevad kohustused ning kostjal II ei ole hageja ees käenduslepingust tulenevaid

kohustusi. Hageja ei laenanud kostjale I raha, vaid kandis kostjale I üle SIA „SI

property“ raha.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 20. juuni 2022. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt I hageja

kasuks välja põhivõla 425 000 eurot, intressi 10 590,41 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

187 000 eurot ning edasiulatuva viivise 0,1% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täieliku tasumiseni. Kostjalt II mõistis maakohus solidaarselt välja 500 000 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis

kostjatelt koos seadusjärgses määras viivisega hageja kasuks välja menetluskulud 9630,77

eurot.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 kohaselt järgmised asjaolud:

- hageja ja kostja I sõlmisid 08.07.2019 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale I

425 000 eurot laenu;

- laenusumma kanti kostjale I üle 6 osamaksega. Laenulepingu p 2 kohaselt tuli laen tagastada

5 kuu möödumisel alates laenulepingu sõlmimisest, st hiljemalt 08.12.2019. a. Laenulepingu p

3 kohaselt on kostja kohustatud tasuma väljastatult laenusummalt intressi 6% aastas ning p 6

kohaselt viivist 0,1% päevas tasumata summalt;

- laenu ei ole tagastatud;

- laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II

08.07.2019. a käenduslepingu. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt on kostja II maksimaalseks

vastutuse ulatuseks 500 000 eurot;

- käenduslepingu alusel makseid tehtud ei ole;

- laenulepingus leppisid lepingupooled kokku Läti õiguse kohaldamises. Käenduslepingus

leppisid lepingupooled kokku Eesti õiguse kohaldamises.

- 29.10.2018 sõlmisid hageja ja SIA SI Property (esindaja X) 02.05.2018 sõlmitud

peatöövõtulepingu uuenduslepingu korterelamu ehitamiseks Anninmuižas bulvaris tööde

maksumusega 4 miljonit eurot (ilma käibemaksuta).

4.2. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole kostjate väide, et laenuleping oli näilik, sest sisuliselt

laenas hageja kostja II ettevõttele kostja II raha.

4.3. Kohus tuvastas, et pärast laenusumma kätte saamist kandis kostja I ajavahemikul

08.07.2019–26.07.2019 SIA SI Property kontole 423 150 eurot. SIA SI Property ja Estateguru

tagatisagent OÜ sõlmisid 20.03.2018 laenulepingu 320 000 euro laenamiseks sildlaenuna

elamuarenduse ettevalmistamiseks ning maatükkide ostuperioodiks ning 09.09.2019

laenulepingu 100 000 euro laenamiseks 4. etapi arendamiseks. Laenud on tagatud hüpoteegiga,

mis on seatud kinnistule asukohaga Anninmuižas bulvaril. Puuduvad tõendid, et nimetatud

summa oleks ülekantud hagejale nn raha pööritamise eesmärgil.

4.4. Maakohus leidis, et hageja on teinud tööd töövõtulepingu alusel ning SIA SI Property on

töö eest osaliselt tasunud. Hageja on tema ja SIA SI Property vahelise töövõtulepingu alusel

teinud töid kokku maksumuses 1 094 405,77 eurot ning tööd on vastuvõetud tööde vastuvõtmise

aktidega. Arvetest ja tööde vastuvõtmise aktidest nähtub, et hageja on SIA-le SI Property

2-21-2816

esitanud Riia kortermaja ehitusel tehtud tööde eest arveid kokku 1 094 405,77 euro eest. Arved

esitati jaanuarist juulini 2019 tehtud tööde eest. SIA SI Property filtreeritud konto väljavõttest

nähtub, et ajavahemikul 01.07.2018–31.12.2019 on hagejale tehtud ülekandeid kokku

643 499,9 eurot. Kõikide ülekannete selgituseks on arvete numbrid, v.a 17.07.2019 makse

35 000 eurot selgitusega ülekanne.

4.5. SIA SI Property on tööde eest tasunud osaliselt ning puudujäävas osas on Läti Vabariigi

06.10.2021 kohtulahendiga SIA-lt SI Property hageja kasuks ehitustööde tasu võlg välja

mõistetud 426 973,92 eurot. Nimetatud kohtulahendi alusel on algatatud sundtäitmine.

Puuduvad tõendid, et SIA SI Property oleks ehitustööde teostamise mahtu, kvaliteeti ega

maksumust seni vaidlustanud. Hagejale teadaolevalt on SIA SI Property muutunud

maksejõuetuks.

4.6. Maakohus leidis, et kostjate väited ei ole eluliselt usutavad, sest lisaks laenulepingule

sõlmiti ka käendusleping. Kostjad on selgitanud, et näilikku laenulepingut oli tarvis näidata

pankadele, et parandada laenu saamise perspektiive. Samas ei olnuks ilmselt vajalik näidata

pankadele hageja ja kostja II vahelist käenduslepingut. On eluliselt ebausutav, et kostja II võttis

isiklikult väga suure riski (andis isikliku käenduse) pelgalt selleks, et tekitada kolmanda isiku

jaoks ähmase perspektiiviga õigusnäivus. Maakohus analüüsis ka kostja I 27.02.2020 vastust

hagejale ja kostjate esindaja 21.12.2020 vastust ning leidis, et need tõendid ei kinnita kostjate

väiteid nn raha pööritamise skeemi kohta.

4.7. Vastavalt laenulepingu p-le 2 ja Läti tsiviilõiguse §-le 1943 (inglisekeelne Läti tsiviilseadus

- https://likumi.lv/ta/en/en/id/225418-the-civil-law; inglisekeelne õigusarvamus laenulepingule

kohaldavast Läti õigusest ning osaline eestikeelne tõlge) oli kostja I kohustatud hagejale tagasi

maksma laenusumma 425 000 eurot hiljemalt 08.12.2019. Kuna tähtaeg on möödunud, muutus

hageja nõue sissenõutavaks.

4.8. Lähtuvalt laenulepingu p-st 3 ja Läti tsiviilõiguse §-st 1756 ja 1946 on kostja I kohustatud

tasuma laenusummalt intressi 6% aastas. Võttes aluseks laenude väljastamise osamaksetena (tl

6), on intressinõue kokku 10 590,41 eurot.

4.9. Laenulepingu p- 6 ja Läti tsiviilõiguse §-st 1716 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist

0,1% päevas kuni võla täieliku tasumiseni. Seejuures loetakse laenulepingu p 6 kohaselt kostja

tagasimaksega hilinenuks, kui maksega on hilinetud rohkem kui 3 päeva. Läti tsiviilõiguse §

1722 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist ulatuses, mis ületab intressiperioodi ehk alates

laenulepingus sätestatud lõpptähtajast. Teisisõnu kohaldub Läti õiguses sarnaselt Eesti

õigusega põhimõte, et intressi ning viivist ei saa sama perioodi eest korraga nõuda. Seega on

kostja I kohustatud seisuga 22.02.2021 tasuma viivist 187 000 eurot. Kokkuvõttes on kostja I

kohustatud tasuma hagejale 622 590,41 eurot. Kostjad ei ole intressi ega viivise suurusele ega

arvestusele vastuväiteid esitanud.

4.10. Käenduslepingu p 4.4 kohaselt käenduslepingus osaliselt või täielikult sätestamata osas

kohaldatakse Eesti õigust, eelkõige võlaõigusseadust. VÕS § 143 lg 1 kohaselt sõlmisid kostja

II ja hageja tarbijakäenduslepingu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub kostja II hageja ees

vastutama kostja I kohustuse täitmise eest ning kostja II vastutus on tulenevalt käenduslepingu

p 1.2 ja VÕS § 142 lõikest 3 piiratud 500 000 euroga. Käenduslepingu p 1.1-1.2 ja VÕS § 145

kohaselt vastutab kostja II kostjaga I hageja ees solidaarselt. Vaidlust pole, et kostja I ei ole

täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Hageja on vastavalt käenduslepingule andnud

kostjale II 10 päeva kohustuse täitmiseks, kuid kostja II ei ole selle aja jooksul kohustust

täitnud. Kostja II on solidaarselt vastutav laenulepingust tulenevate nõuete täitmise eest, kuid

kuna laenulepingust tulenev nõue ületab käenduslepingus sätestatud maksimaalset summat

500 000 eurot, siis on kostja II VÕS § 142 lg 1 kohaselt laenu- ja käenduslepingu alusel

kohustatud hagejale tasuma 500 000 eurot.

2-21-2816

4.11. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt

solidaarselt kostjate kanda. Maakohus leidis, et hageja lepinguliste esindajate menetluskulud

on põhjendatud ja vajalikud 32 tunni ulatuses. Maakohus pidas hagejate lepinguliste esindajate

tunnitasu määra põhjendatuks. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks

9630,77 eurot ning mõistis need kulud kostjatelt solidaarselt välja koos seadusjärgses määras

viivisega.

Apellatsioonkaebused

5. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tervikuna tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi läbivaatamiseks tagasi maakohtule.

5.1. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme (TsÜS § 84, TsÜS § 89 lg 1

ja TsÜS § 89 lg 2) ja rikkunud menetlusõiguse norme.

5.2. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et laenuleping ei olnud näilik. Pooltevahelise suhte

tegelik sisu oli ehitustöövõtuleping. Laenulepingu taha oli peidetud soov valmistada ette

investori, s.o mõne kommertspanga kaasamist ning näidata ehitusprojekti maksumuse

omafinantseeringut suuremana, kui see tegelikult oli. Kokkuleppe tegelikule sisule viitab raha

liikumine seotud ettevõtete vahel.

5.3. Hageja pidi ehitama SIA-le SI Property 6 korruselise hoone. Lepingu kogumaksumus oli

4 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Ehituses kehtib põhimõte, et maja karp ilma uste, akende,

fassaadi ja katuseta (s.o paljad seinad ja põrandad) maksab ca 20% ehitise kogumaksumusest,

antud juhul ca 800 000 eurot. Hageja on valanud ainult betooni, ehitanud 6 korruselise hoone

asemel 2 maapealset ja 1 maa-aluse korruse ning esitanud rohkem kui 1 miljoni euro eest arveid,

kuigi kogu majakarbi maksumus peaks olema mitte rohkem kui 800 000 eurot.

5.4. Hageja väitis, et SIA SI Property oli pidevalt hagejale võlgu. Ei ole eluliselt usutav, et

hageja, kellele väidetavalt ollakse ehitamise eest võlgu, annab sisuliselt samale võlgnikule (X

äriühing) koheselt kogu raha nö laenuna tagasi.

5.5. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes tunnistajad ja menetlusosalised vande all

üle kuulamata. Tehingu eesmärk oli varjamine, seega kostjatel on ainus võimalus tõendada

tegelikke kokkuleppeid tunnistajate ütlustega ning menetlusosalise, s.o kostja II enda vande all

antud ütlustega. Maakohus rikkus hageja õigust esitada menetluses tõendeid ning võtta osa

tõendite vaatlusest ja uurimisest (TsMS § 199 lg 5). Kuna praegusel juhul puudusid kostjate

väidete kohta kirjalikud tõendid, siis oleks maakohus pidanud tunnistajad ning menetlusosalise

vande all üle kuulama.

5.6. Maakohus keelas põhjendamatult ja etteulatuvalt Läti ehitust puudutavate dokumentide

esitamise. Kuivõrd kokkulepped arenduse finantseerimiseks ning õigusnäivuse tekitamiseks n-

ö laenusuhte loomisega on sõlmitud Lätis, siis ainus võimalus tõendada tehingu näilikkust on

esitada täiendavaid dokumente, mis on seotud hageja ja SIA „SI Property“ vahelise

peatöövõtulepingu ja Riias oleva arenduse ning selle ehitamisega.

6. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub muuta maakohtu 20.06.2022 otsust

hagejale hüvitatavate menetluskulude osas ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja

maakohtus kantud menetluskulud 13 923,27 eurot.

6.1. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et esimeses kohtuastmes ei olnud esindajate

toimingute ajakulu 62,8 tundi põhjendatud. Maakohus läks menetluskulude vähendamisel

menetlusdokumendi pikkusest lähtumisel vastuollu kohtumenetluse parima praktika

edendamise suuniste punktiga 10.3, mille kohaselt maakohus ei vähenda menetluskulude

suurust juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne menetlusdokument. Maakohus jättis

2-21-2816

menetluskulude vähendamisel arvestamata kostjate esitatud menetlusdokumentide mahu ja

sisu, millele on hageja vastanud.

6.2. Menetluskulude kindlaksmääramisel on jäetud arvestamata kohtuistungitele kulunud aeg.

Pärnu Maakohtu 20.06.2022 otsuse alusel on hageja esindajate menetlusele kulunud

põhjendatud aeg kokku 32 h. Maakohus jättis tähelepanuta, et maakohtu menetluses toimus

kolm kohtuistungit (23.11.2021, 12.01.2022, 11.05.2022) ning hageja esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt on vastavate istungite ettevalmistuseks ja nendel osalemiseks kulunud

kokku 15,7 h (7,5 h + 4,9 h + 3,3 h).

Vastustajate seisukohad

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

8. Kostjad vaidlevad hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata

ning menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus jättis hageja menetluskulud 1954 euro ulatuses (ilma käibemaksuta) kindlaks

määramata ja välja mõistmata. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kostjate

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Kostjate apellatsioonkaebuse menetlemise kulud jäävad solidaarselt kostjate kanda. Hageja

apellatsioonkaebuse menetlemise kulud jäävad poolte endi kanda.

10. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hagi rahuldamise kohta ega

korda neid.

11. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1. Kolleegium ei pea veenvaks kostjate selgitust, et fiktiivsete arvete esitamist ehitustöö eest

saab järeldada sellest, et kuigi hageja esitas arveid enam kui 1 miljoni euro eest, ehitas ta

tegelikult valmis oluliselt vähem kui peaks saama 800 000 euro eest. Kostjad on oma järeldust

põhjendanud ehituses kehtiva põhimõttega. Kostja väidetud asjaolu ei saa pidada üldtuntuks

TsMS § 231 lg 1 mõttes ning väidetud põhimõtte kohta ei saa usaldusväärset teavet

menetlusvälistest allikatest. Oletuslik on hageja väide, et hageja ei soovinud SIA-le SI Property

laenu anda, sest viimane oli hagejale ehitustööde eest võlgu. Isegi kui vastab tõele, et SIA SI

Property oli hagejale võlgu, oli praegusel juhul hageja laen tagatud kostja II käendusega.

11.2. Kolleegium leiab, et maakohus jättis põhjendatult 29.03.2022 määrusega kostjate

taotlused tunnistajate ja kostja II vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Vastavalt TsMS §-le

268 võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole,

kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Kuna hageja 12.01.2022 toimunud

eelistungil ei nõustunud kostja I seadusliku esindaja ja kostja II X vande all ülekuulamisega,

siis kohus kostjate vastavat taotlust ei rahuldanud. Kuigi poole enda vande all üle kuulamine

kohtu algatusel on TsMS § 268 1 järgi kohtu diskretsioonotsus, ei olnud praegusel juhul

maakohtul põhjust seda kaaluda. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et tõendamiskoormust

kandvat poolt saab §-st 268 mööda minnes ka vastaspoole nõusolekuta üle kuulata vaid siis, kui

tõendamiskoormust kandev pool on omalt poolt teinud kõik, et tõendamiskohustust muude

tõendite esitamisega täita (RKTKo 23.05.2011, 3-2-1-39-11, p 13). Praegusel juhul ei taotlenud

2-21-2816

kostjad hageja esindaja vande all üle kuulamist, seega ei teinud nad omalt poolt kõik

tõendamiskohustuse täitmiseks.

11.3. Maakohus jättis kostjate taotluse tunnistajate Y, C ja F ülekuulamiseks rahuldamata

TsMS § 238 lg 1 p 2 järgi põhjusel, et tõendid ei olnud asjakohased. Kolleegium nõustub, et

kostjad ei toonud ei taotluses ega ka hiljem esile vaidluse seisukohast asjakohaseid (TsMS §

238 lg 1) faktiväiteid, mida nad soovisid tunnistajate abil tõendada. Kolleegium ei saa praegusel

juhul anda hinnangut sellele, kas maakohus oleks pidanud kostjate taotluse veelkordselt käiguta

jätma ning andma võimaluse tunnistajate asjakohasust täiendavalt põhjustada. Sellise hinnangu

saaks kolleegium anda üksnes siis, kui kostjad oleksid esitanud taotluse samade tunnistajate üle

kuulamiseks hiljemalt apellatsioonkaebuses. Et kostjad sellist taotlust ei esitanud, ei saaks

ringkonnakohus menetlusõiguse rikkumise korral teistsugust lahendit teha. Õiguskirjanduses

on selgitatud, et kui asjaolu või tõendit ei ole toimikus, ei saa ringkonnakohus seda arvestada,

isegi kui maakohtu poolne arvestamata jätmise õigusvastasus peaks olema ilmne.

Menetlusosaline peab alati arvestama sellega, et ringkonnakohus võib asjas teha lõpplahendi,

ja kui apellatsioonimenetluses asjaolusid või tõendeid esitatud ei ole, ei saa ringkonnakohus

neid arvesse võtta (TsMS. Kommenteeritud väljaanne. III osa. § 652 lg 2 kommentaar (d)).

11.4. Samal põhjusel ei saa kolleegium anda hinnangut, kas maakohtu 29.03.2022. a määrus,

millega maakohus määras etteulatuvalt, milliste tõendite vastuvõtmisest kohus edaspidi

keeldub, võis olla menetlusnormide rikkumine, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Kostjad ei ole

apellatsioonkaebuses esile toonud, millised tõendid jäid neil selle väidetava rikkumise tõttu

esitamata. Selliste tõendite esitamiseks apellatsioonimenetluses kostjatel takistusi ei olnud.

Muuhulgas oli kostjatel teada tõendamiskoormuse jaotus TsMS § 230 lg 1 järgi.

12. Kolleegium rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt. Põhjendatud on hageja

etteheide, et maakohus jättis vajalike menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtmata

kolm kohtuistungit (23.11.2021, 12.01.2022, 11.05.2022). Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt on istungite ettevalmistuseks ja nendel osalemiseks kulunud kokku 15,7 h (7,5 h + 4,9

h + 3,3 h). Hagejale on osutanud õigusabi vandeadvokaat Leonid Tolstov tunnihinnaga 200

eurot ja advokaat Eva Arumets tunnihinnaga 145 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on

esindajate kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise kulud kokku 1954 eurot (ilma

käibemaksuta).

12.1. Põhjendatud ei ole hageja väide, et maakohus jättis õigusabikulude vajalikkust hinnates

arvestamata koostatud menetlusdokumentide sisu ning lähtus üksnes nende pikkusest.

Tegelikult on maakohus põhjendanud dokumentide koostamise aja hinnangut nii sisulise osa

mahuga kui ka sellega, kas dokument sisaldab kordusi varasematest seisukohtadest.

12.2. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus oleks pidanud vajaliku

menetluskuluna tervikuna arvesse võtma kahe esindaja omavaheliseks nõupidamiseks kulunud

aja. Mitme esindaja kasutamine kohtumenetluses peaks olema erandlik ning põhjendatud

(RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824, p 13). Maakohtu otsusest nähtuvalt pidas maakohus

büroosisest suhtlust põhjendatuks 4 tunni ulatuses. Kolleegiumi hinnangul oleks suuremas

ulatuses toimingutele aja kulutamine ebamõistilk.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kostjate apellatsioonkaebuse menetlemisekulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt

kostjate kanda. Hageja apellatsioonkaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 178 lg 4 järgi

menetlusosaliste endi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib

ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Tulenevalt

2-21-2816

menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS § de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks

määrata hageja kulunimekirja alusel.

13.1. Hageja taotles apellatsioonimenetluses 2849 euro hüvitamist, mis on tasu 17,8 tunni

õigusteenuse eest. Hagejale on osutanud õigusabi vandeadvokaat Leonid Tolstov tunnihinnaga

200 eurot ja advokaat Eva Arumets tunnihinnaga 145 eurot. Kostjad leidsid, et hageja

menetluskulud ei ole taotluses kirjeldatud ulatuses põhjendatud ega ka piisavalt konkreetselt

esile toodud. Kostjad palusid hüvitatavaid kulusid vähendada.

13.2. Kolleegiumi hinnangul on hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu

apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 12,7 t. Põhjendamatud on kulud hageja

vastuapellatsioonkaebuse koostamisele 2,2 t (354,5 eurot), sest neid ei hüvitata TsMS § 178 lg

4 järgi. Põhjendamatu on kostjate vara ja hagi tagamise analüüs, sest see ei päädinud ühegi

menetlusdokumendi koostamisega (1,9 t ja 275,5 eurot). Menetluskulude nimekirja koostamine

on põhjendatud 0,2 tundi (34,5 eurot (1,2 tunni ja 201,5 euro asemel)). Põhjendatud ja vajalik

ajakulu on seega 12,7 tundi ning selle rahaline suurus on ulatuses 1982 eurot (ilma

käibemaksuta).

13.3. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg le 4 märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt