3-21-1967/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1967

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.06.2021 otsuse

nr 4.2-1/5138-6 ja 06.08.2021 vaideotsuse nr 4.2-

1/5138-8 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AN

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.10.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja 28.11.2022 ja 11.04.2023 menetlusdokumentidele lisatud tõendid.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.10.2022 otsus

haldusasjas nr 3-21-1967 muutmata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses X, Q ja Y nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.11.2023.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-21-1967

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 20.03.2019 otsusega Xle (kaebaja) jahipidamise,

vastava spordialaga tegelemise ning enese ja vara kaitse eesmärgil relvaloa nr DL10001274

kehtivusega kuni 19.03.2024. PPA andis 02.04.2019 otsusega kaebajale paralleelrelvaloa nr

DL10001277 kehtivusega kuni 19.03.2024, millele kanti kaebaja endisele abikaasale Qle

kuuluvad tulirelvad. Kaebajale on antud ka Euroopa tulirelvapass nr 003612 kehtivusega kuni

19.03.2024.

2. PPA tunnistas 30.06.2021 otsusega nr 4.2-1/5138-6 relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 31 alusel

kaebaja relvaload ja tulirelvapassi kehtetuks ning kohustas teda andma tulirelvapass üle

politseile.

Politsei andmebaasis registreeriti 18.05.2021 juhtum, mille kohaselt oli kaebajal Qga tüli, mille

järel kaebaja lahkus kodust ja saatis Qle e-kirja, mida saab käsitada hüvastijätukirjana. E-kirjas

palus kaebaja Ql mh panna padrunid lauasahtlist seifi. Politsei andmebaasi kantud teabe

kohaselt helistas üks inimene 01.06.2021 häirekeskusesse ja teatas, et kaebaja sõidab tema

juurde ja on varem lubanud kõiki ära tappa. Asjaolude täpsustamisel selgus, et 01.06.2021

helistas kaebaja Q isale Yle ja ähvardas teda tappa, samuti käis kaebaja 01.06.2021 Y ukse taga

ja nõudis, et Y tuleks välja, kuid Y koos abikaasaga lukustasid uksed ega lasknud kaebajat sisse

ja kutsusid politsei. Häirekeskuse kõnesalvestuse põhjal oli juhtumist teatanud inimene hirmul.

Lähedaste selgituste järgi oli kaebaja 01.06.2021 agressiivselt meelestatud ning käitub viimasel

ajal üldiselt agressiivselt, terroriseerib Q telefonikõnedega ega suuda oma käitumist kontrollida.

Kaebaja on ka varem saatnud Qle sõnumeid, milles on väljendanud soovi endalt elu võtta.

Kogutud teabe põhjal saab järeldada, et kaebaja on viimasel ajal käitunud ähvardavalt,

agressiivselt ja teisi hirmutavalt. Tal võivad esineda enesetapumõtted. Pole alust arvata, et

01.06.2021 väljakutse oli alusetu. Väljakutsele eelnevate sündmuste põhjal võis helistaja

arvata, et kaebaja soovib Y tappa. Inimene, kellel pole midagi karta, ei lahku sündmuskohalt

kohe, kui on saanud teada, et sinna on kutsutud politsei. Need asjaolud on relvaloa omaja puhul

ohumärgid ja seavad kahtluse alla tema usaldusväärsuse relvaomanikuna. PPA-le on lisaks

teada, et kaebajal on hetkel tõsine konflikt Qga ning viimane tunnetab kaebajast lähtuvat

tulirelvadega seotud ohtu.

Relvaluba on eriõigus, mille omamise eeldus on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu

silmis. Relv on kõrgema ohu allikas, mistõttu eeldatakse, et relvaloa omaja ei kujuta relvaga

ohtu endale ega teistele. Inimene, kes jätab hüvastijätukirja, on korduvalt lubanud endalt elu

võtta, ähvardab teist isikut tappa (omades seejuures relvaluba ja võimalust kasutada tulirelva)

ning tekitab sellise käitumisega teistes inimestes hirmu, kujutab relvaga ohtu nii endale kui ka

teistele. Kaebaja puhul on suur oht tulirelva väärkasutamiseks, eriti kuna peres on konflikt.

Kaebaja poolt Qle saadetud e-kirjast järeldub lisaks, et kaebaja ei järgi RelvS-s sätestatud

reegleid – kaebaja palus hüvastijätukirjas Ql panna lauasahtlis olevad padrunid seifi, millest

saab järeldada, et kaebaja, viibides ise mujal, hoiustas laskemoona lauasahtlis. Selliselt on

laskemoon ligipääsetav kõrvalistele isikutele, sh peres kasvavale alaealisele lapsele.

Kaebaja ei kuulu jahiseltsi. Laskespordiklubi positiivne iseloomustus ei tee olematuks tegusid,

mida kaebajale ette heidetakse. Relvaloa kehtetuks tunnistamisel RelvS § 43 lg 31 alusel ei ole

tähtsust, et kaebajat ei ole varem karistatud või ta pole kunagi isegi kakelnud. Kuigi relvaloa

kehtetuks tunnistamine tähendab, et kaebaja ei saa enam vallata tulirelvi jahipidamise,

spordialaga tegelemise ning enese ja vara kaitseks, peab relvaloa omaja eneseteostuse õiguse

kõrval kaitsma ka teiste inimeste õigust elule, tervisele ja avalikule korrale. Need õigused

kaaluvad üles kaebaja õiguse vabale eneseteostusele.

3-21-1967

3(7)

3. Kaebaja esitas 30.06.2021 otsuse peale vaide, mille PPA jättis 06.08.2021 vaideotsusega

nr 4.2-1/5138-8 rahuldamata.

Relvaloa võis kehtetuks tunnistada ka selliste asjaolude põhjal, millel ei ole seost relvadega.

Piisav on põhjendatud kahtlus, et relvaloa omaja võib suure tõenäosusega käituda viisil, mille

tulemusel võib realiseeruda relvast kui kõrgema ohu allikast tulenev oht. Kaebaja puhul on

selline kahtlus põhjendatud. Q kirjeldas, et kaebaja „pommitas“ teda telefonikõnede, sõnumite

ja e-kirjadega ning kirjeldas kaebajat kui kergesti ärrituvat, agressiivset ja emotsionaalselt

ebastabiilset inimest. Kaebaja käitumise tõttu on politsei poole pöördunud nii Q kui ka tema

vanemad. Erimeelsused on peres kestnud juba pikka aega. Isegi kui kaebaja motiiviks oli

mõjutada Q, et pere saaks jälle koos olla, ei pisenda see juhtunu tõsidust. Puudub kindlus, et

kaebaja ei vii oma ähvardusi täide. PPA ei saa jääda ootama, kuni oht realiseerub. Kaebaja on

eksinud RelvS-s sätestatud nõuete vastu, sh on Q vaidemenetluses selgitanud, et kaebaja kandis

pidevalt kaasas Qle kuuluvat relva, mida ei olnud kantud kaebaja paralleelrelvaloale.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 30.06.2021 otsuse ja 06.08.2021 vaideotsuse

tühistamiseks.

Relvalubade kehtetuks tunnistamise ajendiks oli kaebaja perekonnas 2021. a mais aset leidnud

konflikt. Selle käigus ei kasutanud keegi relva ega ähvardanud relva kasutada, samuti ei

kasutatud vägivalda. Inimeste vahelistes suhetes võib ette tulla erimeelsusi, kuid igasuguse

konflikti korral ei ole alust tunnistada relvaluba kehtetuks. Kaebaja ei ole kedagi hirmutanud

või ähvardanud, sh relvaga vehkinud või relva kasutamist isegi maininud.

Kaebaja lahkus 17.05.2021 (vaidlustatud haldusaktides ekslikult 18.05.2021) kodust põhjusel,

et Q oli rängalt solvanud kaebaja ema. Kaebaja ei võtnud kodust lahkudes tulirelva kaasa. Q

vastupidine väide, millele on viidatud vaideotsuses, on vale. Kaebaja oli kodust ära umbes

nädala ja mõtles, kas kooselu jätkata. Q ei vastanud enam kaebaja kõnedele ja kirjadele.

Seetõttu helistas kaebaja 01.06.2021 Yle, et see aitaks klaarida suhteid Qga. Y sõimas kaebajat

ja kui kaebaja pakkus, et sõidab Y poole koju, et vahetult rääkida, oli Y sellega nõus. Kaebaja

koputas uksele, kuid keegi ei avanud. Kaebaja helistas Yle, kes lubas kutsuda politsei, mille

järel kaebaja lahkus, sest oli selge, et Y ei soovi kaebajaga suhelda. Kaebaja ei lahkunud

seetõttu, et tal oleks olnud midagi karta. Kaebaja ei ähvardanud 01.06.2021 kedagi. PPA lähtus

üksnes konflikti teise osapoole väidetest, kuid need inimesed soovivad kaebajat mustata.

PPA tegi nn hüvastijätukirjast väära järelduse, et kaebaja käitumine on enesetapumõtete tõttu

ennast ohustav. Tegemist on emotsiooni ajendil konfliktses olukorras saadetud e-kirjadega, mis

lahkasid peresuhteid Qga. Neid kirju võib pidada hüvastijätuks ühisele kooselule, mitte kaebaja

elule. PPA jättis arvestamata laskespordiklubi iseloomustuse, milles on kaebajat iseloomustatud

kui positiivset, õnnelikku ja abivalmis inimest, kelle relva käsitsemise oskus on väga kõrgel

tasemel.

PPA tõi välja, et kaebaja on rikkunud kahel korral RelvS-i, kuid ühel juhul on tegu kerge

rikkumisega, mis ei ohustanud kedagi, ning teisel juhul rikkumist ei toimunudki, sest kaebajal

oli kaasas relv, mis oli kantud paralleelloale. Qle kuuluvate relvade nõuetekohase hoiustamise

eest ei vastuta kaebaja. Kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamist põhjendatakse teadliku ja

süsteemse RelvS-i rikkumisega, mis ei vasta tõele.

5. PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktide põhjenduste juurde.

6. Tallinna Halduskohus jättis 28.10.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

nõustus vaidlustatud haldusaktide põhjendustega ega korranud neid (HKMS § 165 lg 2).

3-21-1967

4(7)

RelvS § 43 lg 31 alusel võib tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku

turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.

Korrakaitseseaduse § 5 lg 2 kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava

objektiivse hinnangu ja sotsiaalse kogemuse põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et

lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Järelduse, et isik on sobimatu relva omama, võib teha

ka selliste asjaolude pinnalt, millel ei ole otsest seost relva käitlemisega. Vastustaja on õigesti

märkinud, et relvaloa kehtetuks tunnistamiseks piisab põhjendatud kahtlusest, et isik võib

käituda viisil, mille tulemusel võivad realiseeruda relvast kui kõrgema ohu allikast tulenevad

ohud. PPA tuvastatud asjaolud – teise isiku ähvardamine ja hirmutamine ning lubadus endalt

elu võtta (vt Q ja Y e-kirjad ning häirekeskuse kõnesalvestised) – annavad aluse põhjendatud

kahtluseks, et kaebaja võib käituda ennast ja teisi ohustaval viisil. Laskespordiklubi kinnitusel,

et kaebaja relvakäsitsemise oskus on väga kõrgel tasemel, ei ole praeguse vaidluse puhul riski

maandavat mõju. Seega pole kaebaja relvaomanikuna enam usaldusväärne. Kaebaja e-kirjade

sisu viitab enesetapukavatsusele. Relva käitlemise nõuete rikkumine ei olnud kaebaja

relvalubade tühistamise otsustamisel määrav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 28.10.2022 otsus ja uue otsusega

kaebus rahuldada.

Halduskohus jättis kaebaja väited hindamata. Pole tõendatud, et kaebaja rikkus RelvS-s

ettenähtud nõudeid või ähvardas kedagi relvaga. Kaebaja pole ka muul viisil ähvardanud kedagi

tappa, samuti pole kaebaja kedagi hirmutanud. 01.06.2021 ei olnud kaebajal tulirelva kaasas. Y

pöördus politsei poole, sest kaebaja oli tema peale vihane. Y teadis, et kaebajal on relvaluba ja

ta kannab relva kaasas, kuid 13.06.2021 kirjas antud selgituste järgi ei osanud Y hinnata reaalset

ohtu oma elule. Kõnealuse peretüli käigus ei kasutanud keegi relva ega ähvardanud seda

kasutada, samuti ei kasutatud vägivalda. 01.06.2021 oli üksikjuhtum, millest ei saa teha

järeldust, et kaebaja ei ole relvaomanikuna usaldusväärne. PPA tugines üksnes teabele, mis tuli

konflikti teiselt osapoolelt. PPA ei arvestanud Q 18.11.2021 selgitust, et on kaebajaga

erimeelsused ära lahendanud ega ole vastu sellele, et kaebajal on õigus kanda relva. See näitab,

et Q ei tunnetanud reaalset ohtu.

Kaebajal ei ole kunagi olnud enesetapukavatsusi, sest kaebaja kirjutas hüvastijätukirja enda ja

Q ühisele kooselule. Relvaloa kehtetuks tunnistamine ka ei takistaks enesetappu. Kui enesetapu

oht olnuks reaalne, oleks see praeguseks juba realiseerunud. Halduskohus ei arvestanud, et

kaebaja kirjutas hüvastijätukirjad hingelise erutuse seisundis, sest lõppenud oli pikaajaline

kooselu.

Halduskohus ei hinnanud laskespordiklubi 15.07.2022 iseloomustust, samuti seda, et PPA oleks

pidanud kaaluma võimalust peatada asjaolude selgitamise ajaks relvaloa kehtivus. Relvaloa

kehtetuks tunnistamise mõju on pikaajaline, kuid selle ajendiks olnud peretüli oli mööduv.

Kaebaja on tegelenud aktiivselt spordi ja ettevõtlusega, mis eeldab stabiilsust ja tasakaalukust.

8. PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

Aktiivne tegelemine spordi ja ettevõtlusega ei mõjuta asja lahendamist. Sellisteks tegevusteks

ei ole vaja relvaluba. Sagedane spordivõistlustel osalemine ei ole tasakaalukuse tunnus. Väga

intensiivne treening ja pingeline võistlusgraafik võib pigem põhjustada väsimust ja suurendada

stressist tingitud emotsionaalset ebastabiilsust. PPA otsus põhines prognoosil ja kaebaja ei ole

prognoosi aluseks olnud asjaolusid ümber lükanud.

3-21-1967

5(7)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

9. Kaebaja lisas apellatsioonkaebusele tõendid aastatel 2020–2022 triatlonivõistlustel,

maratonidel ja muudel jooksuvõistlustel osalemise (lisad 1–11) ning ettevõtlusega tegelemise

kohta (lisad 13–14). Kaebaja soovib nendega tõendada, et on adekvaatne inimene, kellel

puuduvad enesetapu kavatsused. Kaebaja selgituse järgi ei saanud ta halduskohtus aru, et nende

tõendite esitamine on vajalik, ja esindajale ei olnud need tõendid varem teada. Kaebaja esitas

11.04.2023 täiendava tõendi selle kohta, et on 04.04.2023 seisuga endiselt laskespordiklubi liige

ja tegeleb relvadest laskmisega.

10. Kaebaja esitatud uued tõendid tuleb tagastada, sest need ei ole asja õigemaks lahendamiseks

vajalikud (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). Kohus hindab vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust

nende andmise aja seisuga (haldusmenetluse seaduse § 54, HKMS § 158 lg 2). Asjaolu, et

kaebaja tegeles enne relvalubade kehtetuks tunnistamist mh triatloni ja ettevõtlusega, oli PPA-

le teada kaebaja 16.06.2021 seletusest (dtl 52–53) ja laskespordiklubi esindaja 17.06.2021 e-

kirjast (dtl 71). PPA ei ole neid fakte kahtluse alla seadnud. Asja lahendamisel ei ole tähtsust,

sh kaebaja enesetapule kalduvuse hindamisel, millistel konkreetsetel võistlustel on kaebaja

osalenud ja milliseid tulemusi seal saavutanud, samuti millised on olnud tema juhitava

äriühingu majandustulemused. Pärast PPA 30.06.2021 otsuse ja 06.08.2021 vaideotsuse

tegemist muutunud asjaolud ei mõjuta nende haldusaktide õiguspärasust.

II

11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

12. RelvS § 43 lg 31 kohaldamine ei eelda, et relvaloa omaja oleks süüdi tunnistatud mõnes

kuriteos või väärteos. RelvS § 43 lg-s 31 peetakse silmas laiemalt loa omaja isiksuseomadusi,

elustiili ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu

iseendale või teistele, kui ta saab relva jätkuvalt omada ja kasutada. Samas võivad need asjaolud

hõlmata ka kehtivat karistatust teisi isikuid ohustavate süütegude toimepanemise eest. Relvaloa

omaja loomuomase käitumise hindamisel ei ole seejuures õigusvastane tugineda ka nendele

politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida

sinna ei kantagi. Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut relvaloa omaja tegudele või

nende retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes, vaid kasutatakse teadaolevat infot relvaloa

omaja isikut iseloomustavana. Haldusorgan saab relvaloa omajast lähtuva ohu prognoosimisel

üldjuhul lähtealuseks võtta selle isiku poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas

ta väljendab oma suhtumist nendesse tegudesse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2019 otsus

nr 3-17-2282, p-d 13 ja 14; 28.04.2021 otsus nr 3-20-1675, p 9; 16.06.2022 otsus nr 3-20-2571,

p-d 10 ja 11; 25.11.2022 otsus nr 3-21-578, p 10; Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2023 otsus nr

3-20-2002, p 12; 23.02.2023 otsus nr 3-21-1179, p 12; vrd sarnasel alusel relvaloa andmisest

keeldumise kohta Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2022 otsus nr 3-21-2047, p-d 10 ja 11 ning

seal viidatud lahendid).

13. PPA ei eksinud kaebajast lähtuva ohu prognoosimisel. Politsei andmebaasis registreeriti

kaebaja isiksuseomadusi ja käitumist iseloomustavana 18.05.2021 ja 01.06.2021 juhtumid, kuid

PPA on täiendavalt arvestanud kaebaja pikemat aega kestnud agressiivset ja ebastabiilset

käitumist, mida teised inimesed tajusid ohtlikuna. PPA ohuprognoosi aluseks olevaid asjaolusid

kinnitavad haldusmenetluses käigus kogutud tõendid (vastustaja 01.10.2021 seisukoha lisad).

14. Y selgitas PPA-le 13.06.2021 e-kirjas (dtl 44), et tundis koos abikaasaga kaebaja ees hirmu

ning see ajendas neid pöörduma abi saamiseks politsei poole. Y selgituse järgi suurendas hirmu

teadmine, et kaebajal on olemas relvad ja luba nende kandmiseks, mis oligi peamine põhjus

3-21-1967

6(7)

01.06.2021 häirekeskusesse helistamiseks. Q kirjeldas peres toimunud konflikti asjaolusid

09.06.2021 e-kirjas (dtl 47–48), sh märkis, et vanemad helistasid 01.06.2021 ka temale ja olid

kaebaja käitumise tõttu šokis. Q kirjeldas kaebaja tegutsemist peretüli ajal terroriseerimisena.

Q selgitas 09.06.2021 e-kirjas lisaks, et kaebaja on juba mõnda aega ebastabiilne, agressiivne

ja ettearvamatu ning muutused on toimunud just viimasel ajal (Q ja kaebaja elasid koos üle 20

aasta). Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et Q ja tema vanemad soovisid kaebajat politseile

lihtsalt mustata, vaid on usutav, et nad tundsidki ennast 2021. a mais ja juunis kaebaja tegevuse

tõttu ebaturvaliselt. Kaebaja kinnitas ka ise, et tema peres oli 2021. a mais ja juunis tõsine

konflikt. Kaebaja selgitas, et ta lahkus 17.05.2021 Qga tekkinud tüli tõttu nädalaks ajaks kodust.

Q väitis, et kui kaebaja tuli tagasi, siis lahkus Q 01.06.2021 kodust koos alaealise lapsega ega

soovinud kaebajale avaldada, kus nad viibivad, mille järel asus kaebaja aktiivselt Q asukohta

välja selgitama. Kaebaja ei ole vastu vaielnud Q 09.06.2021 selgitusele, et kaebaja helistas palju

kordi Qle (samuti nt Q töökohta ja tema kolleegidele) ja saatis talle suure hulga sõnumeid ja e-

kirju (vt ka dtl 56–69). Q väitel helistas kaebaja korduvalt ka lastele ja saatis neile suure hulga

sõnumeid, mida kaebaja samuti ei eita. Kaebaja möönab sedagi, et tal oli konflikt mh Q

vanematega ja ta käis 01.06.2021 Q vanemate elukohas. Häirekeskuse 01.06.2021

kõnesalvestuste järgi oli helistaja kaebaja tegevuse tõttu hirmul.

15. Asja lahendamisel ei ole määrav see, et kaebaja võib-olla ei mõelnud oma ähvardusi tõsiselt

ja käitus n-ö emotsiooni ajendil, sest Q ja tema vanemad tajusid kaebaja käitumist ohtlikuna.

Yle ei saa ette heita, et ta ei osanud PPA-le hiljem täpselt kirjeldada, kui reaalseks ta hindas

kaebajast lähtuvat ohtu oma elule. Igal juhul oli see hirm piisav, arvestades kaebaja eelnevat

käitumist, et paluda politseilt juhiseid ja abi olukorras, kus kaebaja oli teel Y ja tema abikaasa

elukohta. Kaebaja ei kasutanud konflikti käigus füüsilist vägivalda, kuid PPA selgitas õigesti,

et ka sõnaline ähvardus, mida teine tajub end ohustavana, on oma olemuselt vägivaldne tegevus.

16. Relvaloa kehtetuks tunnistamise menetluses relvaloa omajast lähtuva ohu järeldamiseks pea

talle etteheidetav tegevus olema seotud relva käsitsemisega. Seega pole tähtsust, et kaebaja ei

ähvardanud 2021. mais ja juunis Q ning tema vanemaid relvaga. Asjaolu, kas kaebajal oli

17.05.2021 kodust lahkudes relv kaasas ja kas tegemist oli Qle kuuluva relvaga, mis oli kantud

ka kaebaja paralleelrelvaloale, ei olnud PPA 30.06.2021 otsuse tegemisel samuti määrav, sest

Q esitas selle väite alles vaidemenetluses. Seega ei saanud see võimalik rikkumine mõjutada

PPA 30.06.2021 otsuses toodud ohuprognoosi ja kaalutlusotsust tunnistada kaebaja relvaload

kehtetuks. Asjaolus, et kaebaja rikkus RelvS-i nõudeid sellega, et ei hoiustanud padruneid

selleks ettenähtud viisil, ei ole vaidlust. Seega võis PPA kaebaja relvalubade kehtetuks

tunnistamisel selle rikkumisega arvestada. Kaebaja väidab, et tegemist oli vähetähtsa

rikkumisega, kuid relvalubade kehtetuks tunnistamisel ei olnudki RelvS-i nõuete rikkumine

määrav asjaolu.

17. Alusetuks ei saa pidada ka PPA järeldust, et kaebajal võisid esineda enesetapumõtted. Seda

kinnitavad Qle 17.05.2021 saadetud hüvastijätukiri (dtl 50–51) ja Q 09.06.2021 selgitused (dtl

47–48). Kaebaja e-kirjast ei saa järeldada, et ta jättis hüvasti üksnes oma senise pika kooseluga.

Kaebaja loetles e-kirjas mh üles oma kasutajanimed, paroolid jms info ning lõpetas kirja

sõnadega, et elas alati perekonna nimel. Q märkis 09.06.2021 e-kirjas, et kaebaja kandis

17.05.2021 kogu oma pangakontol oleva raha Q ja laste pangakontodele ning saatis ka lastele

SMS-e, mida sai tõlgendada hüvastijätuna. Need asjaolud viitavad sellele, et kaebajal võisid

olla enesetapumõtted. PPA ohuhinnang ei ole vale üksnes selle tõttu, et kaebaja ei viinud oma

kavatsusi täide.

18. Laskespordiklubi esindaja iseloomustas kaebajat 17.06.2021 e-kirjas (dtl 71) kui positiivset,

õnnelikku ja abivalmis inimest, kelle relvakäsitsemise oskus on kõrgel tasemel. Samas

mööndakse selles e-kirjas, et kaebaja peres oli käimas pikaajaline peretüli, mille kohta ei osanud

laskespordiklubi esindaja midagi täpsemat öelda. Q väitis 09.06.2021 e-kirjas, et kaebaja

3-21-1967

7(7)

käitumine oli viimasel ajal oluliselt muutunud ja ta käitus nagu „võõras inimene“. Neil

asjaoludel ei lükka laskespordiklubi iseloomustus ümber PPA hinnangut, et relvaloa kehtetuks

tunnistamisele eelnenud kuudel käitus kaebaja suhetes oma lähedastega agressiivselt ja

ähvardavalt.

19. PPA selgitas õigesti, et ta ei pidanud jääma ootama kaebajast lähtuva ohu realiseerumist,

vaid relvaloa kehtetuks tunnistamine on ohtu ennetav meede, mille eesmärk on kaitsta inimeste

elu, tervist ja vara ning avalikku korda. PPA ei teinud kaebaja relvalubade kehtetuks

tunnistamisel kaalutlusvigu, mille tõttu oleks tulemus kaebaja suhtes ebaproportsionaalne.

Vaidlustatud haldusaktid ei muutu tagantjärele õigusvastaseks põhjusel, et kaebaja on nüüdseks

väidetavalt Qga ära leppinud, on jätkuvalt sportlik ja ettevõtlik ning osaleb laskespordiklubi

tegevuses. Kaebajal on võimalik esitada tulevikus uus relvaloa taotlus ja näidata selle menetluse

käigus, et tema elumuutus on püsiv ning temast vaidlustatud haldusaktide andmise ajal lähtunud

oht ei ole enam takistuseks relvaloa saamisel.

20. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel kummagi menetlusosalise enda

kanda.

21. Kaebaja ja kolmandate isikute õiguste kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada

tähemärkidega kaebaja, Q ja Y nimed (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)