3-23-787/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-787

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 31.01.2023 käskkirja nr 5-

2/23/28 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.11.2023 (kuivõrd

19.10.2023 on pühapäev). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184

lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 31.01.2023 käskkirjaga nr 5-2/23/28 otsustati: 1) tunnistada kinnipeetav X

süüdi vangistusseaduse § 37 lg 1 rikkumises (rikkumise kuupäev 01.01.2023, ettekanne nr

1-23-4) ja määrata distsiplinaarkaristuseks noomitus; 2) tunnistada kinnipeetav X süüdi

vangistusseaduse § 37 lg 1 rikkumises (rikkumise kuupäev 02.01.2023, ettekanne nr 1-23-

19) ja määrata distsiplinaarkaristuseks noomitus (dtl 55-58).

2. Tallinna Vanglas registreeriti Xi vaie 09.02.2023 (dtl 67). Tallinna Vangla

08.03.2023 vaideotsusega nr 5-15/23/34-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (dtl 2-3).

4. 20.04.2023 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 22.08.2023 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel:

5.1.

Kaebaja selgitab esmalt, et esitas juba vaidemenetluses põhjendusena, et kuna

kaebaja oli juba novembri keskpaigas esitanud taotluse hambaarsti vastuvõtule

pääsemiseks seoses põletiku ja valuga, siis oli tööst keeldumine põhjendatud ja

meditsiinitöötaja oleks pidanud töölt vabastamise tõendi esitama varem kui alles

02.01.2023.

Kaebaja taotleb käskkirja tühistamist, kuna meditsiinikaardil on selgelt kirjas, et juba

31.12.2022 oli kaebajal halb olla (tugevast põletikust) ja alles 03.01.2023 annab meedik ühe-

päevase vabastuse.

5.2.

Kaebaja esitab kohtule meditsiinikaardist väljavõtte, mis tõendab, et keeldumine

oli põhjendatud, kuna kaebajal esines tõesti tugev põletik ja mädavoolus hambaplommi

avamisel. 31.12.2022-10.01.2023 haigusloo juhtumid on kõik seotud hambavaluga (vt

lk 6 ja 7 – dtl 910).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

6.1.

Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla 31.01.2023 käskkiri nr 5-2/23/28

on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Vastustaja jääb 31.01.2023 käskkiri nr 5-

2/23/28 ning 08.03.2023 vaideotsuses nr 5-15/23/34-2 toodud põhjenduste juurde ka

käesolevas kohtumenetluses. Vastuseks kaebusele vastab vastustaja täiendavalt

järgmist.

6.2.

Kaebaja puhul ei ole vangla arst näinud terviseseisundist tulenevalt välistusi

töötamiseks ning vangla on kaebajat erinevate käskkirjade alusel rakendanud vangla

majandustöödele. Nt oli kaebaja määratud majandustööle abitööliseks Tallinna Vangla

27.10.2022 käskkirjaga nr 53/22/1275 alates 01.11.2022 kuni 31.12.2022, 26.07.2022

käskkirjaga nr 5-3/22/889 alates 27.07.2022 kuni 31.10.2022 ning vaidlusaluste

sündmuste toimumise ajal 30.12.2022 käskkirjaga nr 5-3/22/1552 alates 01.01.2023

kuni 31.03.2023. Kaebaja eelnimetud käskkirju ei vaidlustanud. Seega 01.02.2023 ja

02.01.2023 sündmuste ajal oli Tallinna Vangla 30.12.2022 käskkiri nr 5-3/22/1552

kehtiv ning kaebajale täitmiseks kohustuslik.

6.3.

Vaidlust ei ole selles, et 01.01.2023 kella 2.50 ajal ja 02.01.2023 kella 2.45 anti

kaebajale korraldus asuda tööle, kuid kaebaja keeldus tööle asumast. Ettekannetest (lisa

2, lk-d 11 ja 12 dtl 65-66) nähtuvalt kaebaja 01.01.2023 ja 02.01.2023 põhjust tööst

keeldumiseks ei avaldanud, kuid oli 31.12.2022 õhtuse loenduse ajal teada andnud, et

ta ei lähe sööklasse tööle, kuna talle sealne uus töökorraldus ei meeldi.

Distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist, et kaebaja ei asunud ilma mõjuva

põhjuseta tööle, millega rikkus VangS § 37 lg-s 1 sätestatud kohustusi.

6.4.

VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav

kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike

seaduslikele korraldustele. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale

kohaldada distsiplinaarkaristusi.

Riigikohus on leidnud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab

olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse

tühisus on ilmselge (RKHKo 3-3-2-1-15, p 17) või kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud

alustest (RKHKo 3-3-1-53-14, p 15). VangS § 37 lg 2 p 3 sätestab, et töötama ei ole kohustatud

kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Justiitsministri 07.02.2007

määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg

2 p 5 kohaselt peatub kinnipeetava töökohustus ajutise töövõimetuse ajal. Riigikohus on

pidanud kinnipeetava keeldumist tööle asumast õigustatuks ka juhtudel, kui tööle asumisega

asetaks kinnipeetav ohtu oma tervise (RKHKo 3-3-1-14-12, p 10).

Kaebuses väidab kaebaja, et keeldus 01.02.2023 ja 02.01.2023 tööle asumast seoses tugeva

põletiku ja valuga, millega oli alates novembrist ka hambaarsti vastuvõtu järjekorras. Eeltoodud

põhjustel tööle minemisest keeldumist asus kaebaja esmakordselt väitma alles vangale

08.02.2023 esitatud vaides (dtl 67). Kaebaja tervisekaardi (edastatud kohtule koos kaebaja

kaebusega) kannetest nähtuvalt kaebaja 01.02.2023 ja 02.01.2023 meedikute poole mingite

hambavaluga seonduvate kaebustega ei pöördunud. Kaebaja asus hambavalu väitma alles

03.01.2023 õhtul ning siis andis meditsiinitöötaja kaebajale ka järgmise päevani tööst vabastuse

(03.01.2023 sissekanne tervisekaardis). Arvestades, et kaebaja 01.02.2023 ja 02.01.2023 tööst

keeldumise ajal mingeid viiteid halvale terviseseisundile ei teinud ega ole nimetatud päevadel

ka mitte ühegi tervisekaebusega meediku poole pöördunud, leiab vastustaja, et kaebaja väited

tervislikel põhjustel tööst keeldumise kohta on otsitud ning paljasõnalised. Vastustaja

hinnangul ei oma asjas mingit sisulist tähendust ka kaebaja arvamus, et meedik oleks pidanud

kaebaja töölt vabastama juba enne 03.01.2023. Käesolevalt ei ole meedik kaebajat tööst

vabastanud ning vaidlust ei saa olla selles, et kaebajale oli see teada.

Asjaolust, et kaebajal 10.01.2023 hamba avamisel esines hambakanalist mädavool, ei saa

järeldada, et kaebajal esines näidustus tööst vabastamiseks 01.01.2023 ja 02.01.2023. Ka

kaebaja hetkelisest halvast enesetundest 31.12.2023 hommikul ei ole võimalik järeldada mingi

töövabastust tingiva kõrvalekallet kaebaja tervislikus seisundis, seda enam, et meediku kohale

jõudes liikus kaebaja aktiivselt ringi ning halva enesetunde osas mingeid täpsustusi ei esitanud

(31.12.2022 kanne tervisekaardis), samuti jätkas kaebaja peale meediku lahkumist töötamist.

Vastustaja rõhutab veel kord, et olukorras, mil kaebaja enne 03.01.2023 meedikutele mingeid

tervisekaebuseid ei esitanud, puudus igasugune alus kaebajale töövabastuse andmiseks.

Vastustajale teada olevalt kaebaja töövabastust ka ei nõudnud.

6.5.

Eelnevat arvestades, on vastustaja seisukohal, et kaebaja on rikkunud VangS §

37 lg-s 1 sätestatud kinnipeetava kohustusi, kui ei asunud 01.01.2023 ja 02.01.2023

tööülesandeid täitma. Seega on täidetud VangS § 63 p-s 1 sätestatud õigusnormi

koosseis. Kaebaja süüd välistavad asjaolud puuduvad — kaebaja teades, et tal ei esine

VangS § 37 lg-s 2 sätestatud tööst keeldumist õigustavad asjaolusid, eiras töökohustuse

täitmist tahtlikult. Eelnvast tulenevalt esines alus kaebaja distsiplinaarkorras

karistamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, analüüsinud ja hinnanud Tallinna Vangla 31.01.2023 käskkirjas nr 5-2/23/28 ja

Tallinna Vangla 08.03.2023 vaideotsuses nr 5-15/23/34-2 märgitut, asjakohaseid õigusnorme,

poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses

seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega

tõendada, et vaidlustatud käskkiri rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus vangistusseadusega

või mõne muu õigusaktiga ning oleks õigusvastane ning tuleks tühistada. Seetõttu jätab kohus

kaebuse rahuldamata.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema

viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust

oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub

nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud käskkirjas ja selle suhtes tehtud

vaideotsuses, kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks

konkreetselt

kaebuses

toodud

väidetele.

Kohus

kohaldab

HKMS-st

tulenevat

menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel

vaid järgmiste selgituste ja põhjendustega.

8. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja pani toime vaidlustatud käskkirjas

märgitud ajal ja kohas talle etteheidetavad teod. Nimelt ei vaidle pooled selle üle, et 01.01.2023

kella 2.50 paiku kaebaja keeldus minemast sööklasse tööle. Sündmuse kohta koostatud

ettekande kohaselt juba õhtuse loenduse ajal kinnipeetav ütles, et teda ei ole mõtet üles äratada

ja ta ei lähe sööklasse tööle, kuna talle ei meeldi sealne uus töökorraldus (vt ettekanne nr 1-234

dtl 66). Kaebaja ei ole eeltoodud asjaoludele vastu vaielnud.

Samuti puudub vaidlus selles, et 02.01.2023 kella 2.45 paiku kaebaja keeldus sööklasse tööle

minemast (vt ettekanne 1-23-19 dtl 65).

Vaidlust ei ole, et kaebaja oli 30.12.2022 käskkirjaga nr 5-3/22/1552 alates 01.01.2023 kuni

31.03.2023 määratud tööle majandustöödele. Kaebaja nimetud käskkirja ei vaidlustanud. Seega

01.02.2023 ja 02.01.2023 sündmuste ajal oli Tallinna Vangla 30.12.2022 käskkiri nr

53/22/1552 kehtiv ning kaebajale täitmiseks kohustuslik.

9. Küll aga on pooled erimeelt selle osas, kas kaebaja keeldus õiguspäraselt tööle asumast

või mitte. Nimelt leiab kaebaja, et tal oli õigus tööst keelduda, kuna esiteks ei tagatud talle 8

järjestikust tundi und ning teiseks oli kaebajal hambavalu. Vastustaja kaebaja seisukohaga ei

nõustu, kuivõrd töölt keeldumisel esiteks kaebaja ei viidanud meditsiinilisele takistusele ning

kaebajal puudus vastav meditsiinitöötaja tõend töölt vabastamise kohta.

10. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lõikest 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada

(vt ka põhiseaduse (PS) § 29). Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud ainult juhul,

kui esinevad VangS § 37 lg 2 punktides 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lõike

22 eeldused. Vastavalt VangS § 37 lõikele 3 hindab kinnipeetava töövõimelisust arst. VangS §

38 lõike 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades

kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik

kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

11. Kohus selgitab esmalt kaebajale, et kõik töökorraldusega seotud küsimused tuleb

lahendada seaduses sätestatud korda järgides. Kui kaebaja ei ole rahul töökorraldusega (kaebaja

viitas sellele, et ta ei saanud järjest magada 8 tundi), siis tuleb tal esitada vastav taotlus ning see

tuleb vastustajal lahendada. Rahulolematus töökorraldusega ei anna õiguslikku alust tööst

keeldumiseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väide sellest, et ta ei pidanudki tööle asuma ja

tal oli õigus tööst keelduda, kuna ta ei saanud 8 tundi järjest magada põhjendamatud ega saa

kaasa tuua vaidlustatud käskkirja tühistamist.

12. Teiseks leidis kaebaja, et tal oli õigus tööst keelduda tervislikel põhjustel. Kohus

selgitab kaebajale, et tööst keeldumine tervislikel põhjustel on võimalik, kuid see eeldab

vastavat arsti poolselt tõendit. Käesoleval juhul ei ole asjas tõendamist leidnud, et kaebajal

oleks 01.01.2023 ja 02.01.2023 vastav tõend olemas olnud. Veelgi enam kaebaja isegi ei

andnud vanglaametnikule vaidlusaluste sündmuste toimumise hetkel teada, et tal esineb

meditsiiniline takistus töö tegemiseks ega palunud ka arsti kutsumist (või arsti juurde viimist),

selleks, et arst saaks vajadusel vastava tõendi anda. Vastavat tõendit ei saa anda ka tagant järgi.

Kaebaja väitis esmakordselt hambavalu oma 26.01.2023 seletuskirjas (dtl 63) (mitte vaides

nagu märgib vastustaja) ning kordas seda põhjendust ka vaides, kuid töölt keeldumisel kaebaja

kordagi hambavalule viidanud ei ole. Seega - kuigi vaidlust ei ole selles, et kaebajal esines

hambavalu (seoses pooleli jäänud juureraviga), milline probleem on esmakordselt fikseeritud

03.01.2023 - siis sellele vaatamata oli kaebaja tööst keeldumine 01.01.2023 ja 02.01.2023

alusetu ning kaebaja rikkus sellega VangS § 37 lg 1 ning kaebaja distsiplinaarkorras karistamine

(vt ka VangS § 63 lg 1) oli õiguspärane.

Menetluskulud

13. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv Kohtunik