2-23-119137/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-119137

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagi X vastu võlanõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.09.2023 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

OK Incure OÜ määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja AV

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 19.09.2023 määrus ja saata asi maakohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 09.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse X-lt (kostja) 367,36 euro saamiseks. Kohus tegi 15.05.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 14.06.2023

lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. 04.07.2023 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse (ning täpsustas oma nõuet

12.09.2023), milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 300 eurot, intressi 20,08 eurot

ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot.

2-23-119137

3. Hagiavalduse kohaselt on kostja allkirjastanud 14.11.2019 krediidiandjaga Swedbank AS

krediitkaardi kasutamise lepingu, krediidilimiidiga 300 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti

kokku laenu tagastamises annuiteedigraafiku alusel igakuiste osamaksetena (suurim igakuine

osamakse 75,43 eurot) 10. kuupäevaks, intressimääraga 20% aastas, krediidikulukuse määraga

22,150 % aastas. Kostja poolt lepingu katteks tagasimakseid tehtud ei ole. Krediidiandja andis

kostjale 19.09.2022 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks tähtajaga 06.10.2022, kuid

kuna kostja võlgnevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud, luges Swedbank

AS laenulepingu kooskõlas võlaõigusseaduse §-ga 416 erakorraliselt üles öelduks. Kostjat on tema

ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 16.02.2023

nõude loovutamise teatisega.

4. 31.08.2023 määrusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat

kõrvaldama järgnevad puudused: täiendama hagi aluseks olevaid asjaolusid ja selgitama

vastutustundliku laenamise põhimõtte kohustuse järgimist. Kohus märkis, et hagiavaldusest ei

nähtu, millal ja missuguses summas oli kostjal krediidi tagastamise kohustus ja millised

konkreetsed tagasimaksekohustused jättis kostja täitmata. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on

intressinõue kujunenud. Seetõttu tuleb hagejal hagi täiendada ja tuua välja põhinõude ja

intressinõude kujunemise aluseks olevad asjaolud. Hagiavaldusest ei nähtu sissenõudmiskulude

nõude aluseks olevaid asjaolusid ning hagejal tuleb hagi täiendada asjaoludega, millega hageja

põhjendab sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Kui hageja põhjendab sissenõudmiskulude

nõuet meeldetuletuskirjade saatmisega, peab hagi alusena hagist nähtuma, millal ja kuhu on

kostjale meeldetuletuskirju saadetud. Lisaks tuleb hagejal esitada hagiavalduse asjaoludes

detailsed andmed selle kohta, et kostja puhul on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning teabe andmise kohustust.

5. 12.09.2023 menetlusdokumendis selgitas hageja, et kostja kohustus iga kuu tasuma intressi

pangale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära, s.o põhitingimustest

tulenevalt 20% (päevaintressiga 0,17 eurot) alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata

intressi kokku 20,08 eurot. Sissenõudmiskulude osas selgitas hageja, et kostjale on edastatud

16.02.2023 nõudekiri, 09,03.2023 pretensioon ja 03.04.2023 hagihoiatus. Hageja selgitas ka,

kuidas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohtu 19.09.2023 määrusega jäeti hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud

hageja kanda.

7. Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 3401 lg 2 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat

eesmärki saavutada.

8. Kohus selgitas 31.08.2023 määruses hagejale, millised puudused tuleb hagi menetlemiseks

hagejal kõrvaldada. Hageja esindaja sai kohtumääruse kätte 05.09.2023. Hageja kõrvaldas

kohtu poolt määratud tähtajaks puudused vaid osaliselt. Hageja selgitas, kuidas on järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti lisas hageja mõningad täpsustused intressinõude

kohta ning lisas kuupäevad, millal kostjale edastati meeldetuletuskirjad. Hageja jättis aga

selgitamata, kuidas kujunes põhinõue ehk millal ja missuguses summas oli kostjal krediidi

tagastamise kohustus ja millised konkreetsed tagasimaksekohustused jättis kostja täitmata.

Samuti ei nähtu hageja esitatud andmetest, mis summalt ja alates mis kuupäevast on hageja

intressi arvestanud. Selgusetuks on jäänud ka, kuidas kujunes sissenõudmiskulu 30 eurot.

2-23-119137

Hageja ei ole selgitanud, kui suur kulu tekkis iga kirja saatmisega ning kui suured kulud tekkisid

kostjale helistades ja sõnumeid saates.

9. Seetõttu on hagi esitatud menetlusse võtmist takistavate puudustega. Hagiavalduse ning

hageja selgituste põhjal ei ole võimalik veenduda, kas kostja on talle krediitkaardi lepinguga

antud krediidi kasutusse võtnud ja ära kasutanud, s.t kuidas on kujunenud hageja põhinõue

kostja vastu. Hageja ei ole ka ära näidanud, kuidas on kujunenud põhinõudest sõltuvad

kõrvalnõuded kostja vastu. Arvestades asjaolu, et Pärnu Maakohtul ei õnnestunud

makseettepanekut kostjale kätte toimetada, on tõenäoline, et hagi menetlusse võttes ei saa seda

kostjale muud moodi kui avalikult kätte toimetada. Hagile vastamata jättes ei saaks selliste

puuduste korral kohus asja tagaseljaotsusega rahuldada. Seega leiab kohus, et sellisel kujul ei

ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

10. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohus on ennatlikult ning alusetult keeldunud

hagi menetlusse võtmisest. Hageja poolt on hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud kõik

vajalikud andmed ning sellega on täidetud ka eeldused hagi menetlusse võtmiseks. Juhul kui

esinevad täiendavad küsitavad asjaolud ja vastuväited, siis tuleb need välja selgitada asja

sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid. Hageja on esitanud põhivõla nõude

summas 300 eurot. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et kostja poolt lepingu katteks

tagasimakseid tehtud ei ole, seega on ilmne, et kuivõrd laenu tagastatud ei ole, siis põhivõla

suurus ei ole muutunud. Lisaks on käesolevas menetlusstaadiumis arusaamatud muud kohtu

esile toodud asjaolud. Kohus on kohustanud hagejat selgitama, kuidas on kostjaga lepingut

sõlmides järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodud nõue on arusaamatu,

kuivõrd menetluses ei ole keegi kahtluse alla seadnud asjaolu, et krediiti oleks väljastatud

vastutustundetult.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saadab hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

14. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

15. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse, intressi

ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kostjalt. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et

kostja on allkirjastanud 14.11.2019 krediidiandjaga Swedbank AS krediitkaardi kasutamise

lepingu (krediidilimiidiga 300 eurot), kostja ei täitnud lepingut kohaselt, leping on seetõttu üles

öeldud ning hageja on omandanud kostja vastu olevad nõuded. Hageja on selgitanud, et kuivõrd

laenulepingu katteks tagasimakseid tehtud ei ole, siis on põhinõude suuruseks 300 eurot.

Maakohus leidis, et hageja ei ole selgitanud, kuidas kujunes põhinõue ehk kas kostja on talle

krediitkaardi lepinguga antud krediidi kasutusse võtnud ja ära kasutanud, millal ja missuguses

2-23-119137

summas

oli

kostjal

krediidi

tagastamise

kohustus

ja

millised

konkreetsed

tagasimaksekohustused jättis kostja täitmata. Intressinõude suuruseks on hageja märkinud

20,08 eurot. Maakohus leidis, et hageja esitatud andmetest ei nähtu, mis summalt ja alates mis

kuupäevast on hageja intressi arvestanud. Sissenõudmiskulude 30 euro osas selgitas hageja, et

kostjale on edastatud 16.02.2023 nõudekiri, 09.03.2023 pretensioon ja 03.04.2023 hagihoiatus.

Maakohus leidis, et hageja ei ole sissenõudmiskulude osas selgitanud, kui suur kulu tekkis iga

toimingu (s.o kirja saatmisega, kostjale helistades ja sõnumeid saates) tegemisel.

16. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohus ei või jätta hagi menetlusse võtmata üksnes

seetõttu, et hagis esinenud puudusi ei ole kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja

põhjendama, et esineb TsMS §-s 371 toodud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk

maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist

(vt RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 11). Hageja on määruskaebuses leidnud, et hagis ei

ole puudusi, mis takistaksid asja menetlemist ning märkinud, et kui esinevad täiendavad

küsitavad asjaolud ja vastuväited, siis tuleb need välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu viidatud puudused ei ole sellised, mis

takistaksid asja menetlemist ja mille alusel oleks võimalik hagi menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi keelduda.

17. Ringkonnakohus ei nõustu, et käesoleval juhul saaks pelgalt hagiavalduse põhjal öelda, et

hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et

kohus ei saa asja menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kui hagi

perspektiivikuse üle ei saa otsustada tõendeid hindamata. Sellisel juhul tuleb see, kas kostja

vastutab hageja nõude eest, välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt RKTKm

13.02.2018, 2-17-8939, p 9; RKTKm 01.11.2017, 2-16-8446, p 10; RKTKm 11.02.2015, 3-2-

1-151-14, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei saa

hagiavalduses välja toonud asjaoludel ilma tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas hageja

nõue kuulub rahuldamisele või mitte. Seda tuleb teha asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates

asjakohaseid

tõendeid.

Maakohtu

välja

toodud

puudused

ei

välista

menetlust.

Ringkonnakohtute praktikas on näiteks leitud, et kui hagiavaldusest ei nähtu intressinõuete

kujunemist, ei anna see alust intressinõude menetlusse võtmisest keeldumiseks (vt TlnRKm

30.09.2020, 2-20-103595, p 11). Isegi kui hagi asjaoludest nähtub, et hageja ei ole suutnud oma

nõuet veenvalt tõendada, ei anna see alust keelduda hagi menetlemast. See, kas hageja nõue

kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel.

Ennetavalt ei saa keelduda hagi menetlusse võtmisest ka põhjendusega, et asjas võib tekkida

tagaseljaotsuse tegemise vajadus.

18. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

19. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt

asja sisulise lahendamise tulemusele.

20. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt

võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada

määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse

võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt