2-21-322/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Indrek Soots, Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-322

Kohtuasi

X hagi Y OÜ vastu töövaidlusasjas

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 03.01.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

25 970,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere

Kostja Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margo Põbo

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 26.09.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 03.01.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

osaliselt selle põhjendusi.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda.

4. Mõista Xlt Y OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1041

eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-21-322

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja, töötaja) esitas 10.10.2020 töövaidluskomisjonile Y OÜ (kostja, tööandja) vastu

avalduse, milles palus:

1) tuvastada, et poolte vahel 01.09.2012 sõlmitud tööleping (tööleping) ei ole seisuga

09.10.2020 lõppenud ning tööandja poolt töötamise registrisse (TÖR) tehtud kanne

töölepingu lõppemise kohta 20.03.2020 selgitusega „muul põhjusel“ on ebaõige;

2) kustutada TÖR-ist tööandja poolt töölepingu lõppemise kohta tehtud kanded, mille

kohaselt lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping 20.03.2020 ja lõppemise aluseks olid

„muud põhjused”;

3) tuvastada, et tööleping oli sõlmitud 01.09.2012 ning tööaja määraks oli 20 tundi

nädalas, 0,5 riiklikust tööajanormist täistööajaga töötamise korral;

4) muuta töötaja tööandja juures töötamise kohta TÖR-i tehtud kandeid, märkides

töötamise alguseks 01.09.2012 ja tööaja määraks 0,50;

5) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 2020. aasta aprilli eest summas

943,80 eurot (bruto);

6) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja viivis 25,03 eurot töötasu 943,80 eurot tasumisega

viivitamise eest perioodil 11.06.2020–09.10.2020;

7) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367

alusel välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras töötasu 943,80 eurot

tasumisega viivitamise eest perioodil alates 10.10.2020 kuni nõude tööandja poolt

täieliku täitmiseni;

8) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12²

lg-s 1 sätestatud haigushüvitis 30.04.2020 alanud töövõimetuse 4–8. päeva eest

150,15 eurot;

9) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja viivis 3,98 eurot tööandja haigushüvitise

150,15 eurot tasumisega viivitamise eest perioodil 11.06.2020–09.10.2020;

10) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja TsMS § 367 alusel välja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras tööandja haigushüvitise 150,15 eurot tasumisega

viivitamise eest perioodil alates 10.10.2020 kuni nõude tööandja poolt täieliku

täitmiseni;

11) tuvastada, et tööandja on parandanud Maksu- ja Tolliametile (MTA) esitatud töötaja

palgaandmeid töötajale perioodil 01.01.2017–30.04.2020 arvestatud töötasu kohta

õigusvastaselt;

12) kohustada tööandjat esitama MTA-le parandusdeklaratsioonid töötajale 01.01.2017–

30.03.2020 arvestatud töötasu kohta vastavalt algselt esitatud deklaratsioonidele ning

töötajale

tehtud

väljamaksele

ning

perioodi

01.04.2020–30.04.2020

kohta

väljamaksusummas 943,80 eurot;

13) kohustada

tööandjat

kinnitama

töötajale

perioodide

30.04.2020–29.05.2020,

30.05.2020–28.06.2020,

29.06.2020–28.07.2020,

29.07.2020–27.08.2020;

28.08.2020–26.09.2020 kohta alustatud haiguslehed, kandes neile Sotsiaalministri

26.09.2002 määruse nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning

2-21-322

töövõimetuslehe

registreerimise,

väljakirjutamise

ja

haigekassale

edastamise

tingimused ja kord“ § 10 lg-s 3 sätestatud andmed.

Töövaidluskomisjon jättis hageja avalduse rahuldamata.

2. Hageja esitas 08.01.2021 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, paludes:

1) tuvastada, et tööleping ei ole 09.10.2020 seisuga lõppenud ning tööandja poolt

TÖR-i

tehtud

kanne

töölepingu

lõppemise

kohta

20.03.2020

selgitusega

„muul põhjusel“ on ebaõige;

2) kustutada TÖR-ist tööandja poolt töölepingu lõppemise kohta tehtud kanded, mille

kohaselt tööleping lõppes 20.03.2020 ja töölepingu lõppemise aluseks olid

„muud põhjused”. Kui kohtul puudub töövaidluskomisjoniga sarnane võimalus TÖR-i

kannete kustutamiseks, siis kohustada tööandjat kustutama TÖR-ist tööandja poolt

töölepingu lõppemise kohta tehtud kanded, mille kohaselt tööleping lõppes 20.03.2020

ja selle lõppemise aluseks olid „muud põhjused”.

3) tuvastada, et tööleping on sõlmitud 01.09.2012 ning tööaja määraks on 20 tundi nädalas,

0,5 riiklikust tööajanormist täistööajaga töötamise korral;

4) muuta töötaja tööandja juures töötamise kohta TÖR-i tehtud kandeid, märkides

töötamise alguseks 01.09.2012 ja tööaja määraks 0,50. Kui kohtul puudub

töövaidluskomisjoniga sarnane võimalus TÖR-i kannete muutmiseks vastavalt

tuvastatule, siis kohustada tööandjat muutma töötaja tööandja juures töötamise kohta

TÖR-i tehtud kandeid, märkides töötamise alguseks 01.09.2012 ja tööaja määraks 0,50;

5) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 2020. aasta aprilli eest 952,23 eurot

(bruto);

6) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja viivis 25,27 eurot töötasu 952,23 eurot tasumisega

viivitamise eest perioodil 11.06.2020–09.10.2020;

7) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja TsMS § 367 alusel välja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses toodud määras 2020. aasta aprilli töötasu 952,23 eurot tasumisega

viivitamise eest perioodil alates 10.10.2020 kuni nõude tööandja poolt täieliku

täitmiseni;

8) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 2020. aasta märtsi eest 263,01 eurot

(bruto);

9) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja viivis 7,03 eurot töötasu 263,01 eurot tasumisega

viivitamise eest perioodil 13.07.2020–12.11.2020;

10) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja TsMS § 367 alusel välja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras 2020. aasta märtsi töötasu 263,01 eurot tasumisega

viivitamise eest perioodil alates 13.11.2020 kuni nõude tööandja poolt täieliku

täitmiseni;

11) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja TTOS § 12² lg-s 1 sätestatud haigushüvitis

30.04.2020 alanud töövõimetuse 4–8. päeva eest 113,92 eurot;

12) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja viivis 3,02 eurot tööandja haigushüvitise

113,92 eurot tasumisega viivitamise eest perioodil 11.06.2020–09.10.2020;

13) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja TsMS § 367 alusel välja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras tööandja haigushüvitise 113,92 eurot tasumisega

viivitamise eest perioodil alates 10.10.2020 kuni nõude tööandja poolt täieliku

täitmiseni;

14) tuvastada, et tööandja on parandanud MTA-le esitatud töötaja palgaandmeid töötajale

perioodil 01.01.2017–30.04.2020 välja makstud töötasu kohta õigusvastaselt;

15) kohustada tööandjat esitama MTA-le parandusdeklaratsioonid töötajale aastatel 2019–

2020 tehtud töötasu väljamaksete kohta, vastavalt töötajale tehtud väljamaksete

2-21-322

summadele algsete tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustusmakse (TSD) aruannete alusel ning deklareerima väljamaksed vastavalt

nõuetele;

16) kohustada tööandjat kinnitama perioodide 30.04.2020–29.05.2020, 30.05.2020–

28.06.2020, 29.06.2020–28.07.2020, 29.07.2020–27.08.2020, 28.08.2020–26.09.2020,

27.09.2020–26.10.2020 ja 27.10.2020–28.10.2020 kohta väljastatud haiguslehed,

kandes neile Sotsiaalministri 26.09.2002 määruse nr 114 „Töövõimetuslehe

andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja

haigekassale edastamise tingimused ja kord“ § 10 lg-s 3 sätestatud andmed.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.09.2012 suuliselt tähtajatu töölepingu. Hageja

asus kostja juurde tööle raamatupidajana osalise tööajaga (neli tundi päevas, 20 tundi nädalas)

kuni 02.05.2020 allkirjastati tööleping digitaalselt. Tööleping sõlmiti tähtajatult alates

01.09.2012. Hageja oli kostja juures viimati tööl 29.04.2020. Pärast seda hageja haigestus, olles

praeguseni töövõimetu.

2.2. Kostjal on hagejale maksmata töötasu 2020. a märtsi ja aprilli eest. Perioodil 01.10.2019–

29.02.2020 maksis kostja hagejale töötasu sularahas.

2.3. 10.06.2020 sai hageja MTA-lt teate, et kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu alates

20.03.2020. Töölepingu lõpetamise alusena oli märgitud „muud põhjused“. Hageja leiab, et

tööleping ei ole lõppenud.

2.4. Kostja ei ole kinnitanud hageja töövõimetuslehti – kostja märkis TÖR-is, et hageja töötas

tema juures 29.11.2019–20.03.2020 koormusega 0,30. Haiguslehtede kinnitamine on eelduseks

sellele, et Tervisekassa makstaks hagejale ravikindlustusseaduses ette nähtud haigushüvitise.

2.5. Pärast

hageja

haigestumist

on

kostja

muutnud

MTA-le

varem

esitatud

TSD maksudeklaratsioone hagejale arvestatud töötasu ning töötasult arvestatud sotsiaalmaksu

ja töötasust kinni peetud tulumaksu kohta. Kostja ei ole nüüd 2019. a novembri ja detsembri

ning 2020. aastal hageja sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta MTA-le üldse andmeid

esitanud. See tähendab, et kostja peab olema esitanud MTA-le ebaõige parandusdeklaratsiooni,

millega kostja tühistas varem esitatud andmed hagejale 2020. aastal tehtud väljamaksete kohta.

2.6. TÖR-i poolte töösuhte lõppemise aja, töölepingu lõpetamise aluse, hageja töötamise alguse

ja tööaja kohta tehtud kanded on ebaõiged. Kannete järgi määratakse hageja

pensionikindlustusstaaž riikliku vanaduspensioni jaoks, hageja kaotab õiguse saada

töötuskindlustushüvitist, hüvitise saamise korral oleks lühem selle saamise periood, samuti

oleks koondamise korral tegelikust lühem tööstaaž ja väiksem koondamishüvitis.

2.7. Kostja ei ole deklareerinud enne 2019. a novembrit hagejale tehtud palgamakseid.

2.8. Kostja on rikkunud kohustust maksta hagejale töötasu ja haigushüvitist. TTOS § 12² lg 1

kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 4.–

8. kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg-s 8 sätestatud korras arvutatud

töötaja keskmisest töötasust.

2.9. Kuna kostja ei ole kinnitanud hageja haiguslehti, ei ole hageja seetõttu saanud ka

ravikindlustuse hüvitist töövõimetuse ajal.

2-21-322

2.10. Hageja ei ole saanud kostja 29.04.2020 e-kirja, milles kostja nimetab hagejale tehtud

palgamakset omavoliks.

2.11. Hageja on olnud alates 2012. aastast kostja ja C OÜ raamatupidaja. Kostja ja C OÜ vahel

ei ole lepingut raamatupidamisteenuse osutamiseks.

3. Täiendavalt selgitas hageja, et ta ei välista, et ta võis võtta kostja töölepingu allkirjastamiseks

ning allkirjastada selle koos C OÜ ja hageja vahel sõlmitud töölepingu uue redaktsiooniga.

Hageja mäletab, et mäletab, et leidis C OÜ töölepingu uue redaktsiooni tööandja poolt

allkirjastatud

eksemplari

tööandja

asukohas

raamatupidamisdokumentide

(palkade

arvutamiseks tööajatabelite) järel käies. Asjaomane fail oli salvestatud juhataja ja

raamatupidaja ühises kasutuses olnud arvuti töölauale. Kuna uue töölepingu sõlmimisest oli

mitu kuud eelnevalt räägitud, kopeeris hageja tööandja allkirjastatud lepingu enda mälupulgale,

allkirjastas selle oma koduarvutis ja viis selle mälupulgal koos ettevalmistatud palgalehtedega

tööandjale tagasi järgmisel tööpäeval. Hageja ei mäleta juhtunut täpselt. Töölepingu

allkirjastamine ei eristunud oluliselt igapäevasest tööst. Lisaks oli hageja haige ning tema mälu

võib olla ebapiisav või ekslik samal ajal põetud haiguse tõttu.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalune

IP-aadress asub C OÜ kontoris XXX. Hageja ei kasutanud kostja juhatuse liikme digitaalset

isikutunnistust (digi-ID) – hagejal puudus sellele juurdepääs. Hageja oli 30.04.2020 kodus

raskelt haige ega käinud kontoris. Töölepinguga sarnaseid ja paremaid tagatisi pakkus C OÜ

hagejale juba 2015. aastal.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole poolte vahel töölepingut sõlmitud. Samuti ei ole poolte

vahel muid lepingulisi suhteid. Hagejal oli töösuhe C OÜ-ga ning ta on saanud C OÜ-lt ka

igakuiselt sissetulekuid. Kostjale osutab raamatupidamisteenust C OÜ, mitte hageja.

5.2. Tööleping on võltsitud. Hageja digiallkirjastas töölepingu kostja nimel ilma kostja juhatuse

liikme Q teadmata ja volitusi omamata, kasutades juhatuse liikme digi-ID-d ja PIN-koode ilma

tema nõusolekuta. Samuti kandis hageja 09.04.2020 endale ise kostja kontolt 798,95 eurot,

mille kostja palus hagejal tagasi kanda, saates hagejale selle kohta 29.04.2020 (s.o päev enne

töölepingu digiallkirjastamist kostja poolt) e-kirja. Kostja juhatuse liikme digi-ID-d ja

PIN-koodid olid töö juures seifis – seifile oli juurdepääs ka hagejal. Kostja juhatuse liige ei ole

mitte kunagi allkirjastanud ühtegi töölepingut digitaalselt. Kostja vaidlustab töölepingu ehtsuse

TsMS § 277 järgi.

5.3. Töölepingu digiallkirjastamise ajal ei viibinud Q allkirja andmise kohas Pärnus, vaid

Tallinnas. Hageja allkirjastas sarnase töölepingu ka C OÜ-ga. Digiallkirjad on antud IP

aadressilt XXXX, mille asukoht on XXX. Osundatud IP-aadress on arvutil, mis oli antud

hagejale töötamiseks. Q paneb kõik digiallkirjad mobiil-ID-d kasutades.

5.4. Tööleping kostjaga (ja C OÜ-ga) on sõlmitud sedavõrd tööandjale kahjulike tingimustega,

et ükski tööandja sellist töölepingut ei sõlmiks.

5.5. Samuti on võltsitud dokument nimetusega MMM.pdf. Kostja ei ole seda koostanud ega

allkirjastanud.

2-21-322

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus jättis 03.01.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Samuti mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise

3060 eurot koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist.

6.1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja C OÜ vahel on 01.09.2012 sõlmitud tööleping ning

selle lepingu p 3.6 kohaselt asus hageja tööle raamatupidajana. C OÜ osutas

raamatupidamisteenust ettevõtetele ning seda teenust osutas raamatupidajana hageja. C OÜ-l ja

kostjal on sama juhatuse liige (Q), kes on kinnitanud, et nimetatud ettevõtete vahel oli sõlmitud

kokkulepe raamatupidamisteenuse osutamiseks C OÜ poolt. Olukorras, kus pooled on

kinnitanud, et täiskoha töökoormust ei anna välja kummagi äriühingu raamatupidamine (hageja

kinnitab ka ise, et kokkulepe oli 0,5 koormusega töötamiseks kostja juures), on usutav kostja

väide ühe raamatupidaja poolt mõlemale äriühingule raamatupidamise tegemise kohta.

6.2. Hageja märkis töövaidluskomisjoni istungil, et ta on ca kaheksa aastat on saanud töötasu

sularahas ning allkirjastatud kassaorderid säilitati raamatupidamises. Samal istungil selgitas

hageja veel, et tema töötasu suurus oli selline nagu on deklareeritud ja peast ta seda ei mäleta.

Kohtuistungil andis hageja aga vande all seletuse, et kostja juurest sai ta palka alles 2019. a

sügisest, mis tähendab, et hageja ei saanud kostjalt seitse aastat töötasu. TLS § 1 lg 2 sätestab,

et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu

eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Raamatupidamisteenuse osutamine on palgaline

töö. Eelnevat arvestades puudub kohtul veendumus, et töösuhe poolte vahel tegelikult

eksisteeris. Usutavam on kostja versioon, et tööaeg, palk ja töö sisu oli hõlmatud töösuhtega C

OÜ-s.

6.3. Hageja ei ole TSD kannete järgset töötasu kostjalt saanud. Samas on jooksvalt

deklareeritud hageja töötasu C OÜ-s. Seda asjaolu kinnitab Maksu- ja Tolliameti 19.12.2020

vastus päringule. TSD deklaratsioonid, mis on hagejale kostja poolt 07.11.2019–09.06.2020

väljamakstu kohta esitatud, on kõik hiljem tühistatud. Kostja poolt 2020. a märtsi eest hageja

pangakontole 09.04.2020 väljamakstud 798,95 euro kohta on kostja juhatuse liige 29.04.2020

e-kirjaga väljendanud pahameelt ja soovinud raha tagasikandmist, pidades seda omavoliks.

Hageja on kinnitanud, et tal oli kostja pangakontole ligipääs. Seetõttu on veenev, et hageja

maksis sisuliselt kostja arvel endale ise 2020. a märtsi eest palga, mida töösuhet omamata kostja

juhatuse liikme poolt selle avastades pahaks pandi. Lisaks on kostja esitanud väljavõtted MTA

deklaratsioonidest, millelt nähtub, et hageja on sissetulekut saanud C OÜ-st. Seda kinnitavad

ka kostja esitanud palgatabelid (2019. a jaanuar– 2020. a aprill). Nendest nähtub samuti, et

hageja ei ole töötanud kostja juures.

6.4. Kostja juhatuse liikme telefon (nr +XXXXXXXX) asus Telia Eesti AS-i vastuse ja tabeli

järgi 30.04.2020 pärastlõunal (vähemalt alates kella 12.52) Tallinnas Nõmmel Hiiu tn 42/1

asuva masti teeninduspiirkonnas. Digitaalallkiri on kostja juhatuse liikme poolt hagejaga

sõlmitud töölepingule antud kell 11.34.34, mis nähtub ka F AS-i vastusest. Samal päeval on

sama IP-aadressiga (XXXX) digitaalseid allkirju pandud ajavahemikus kell 11.22–12.26

kaheksa korda, sh kell 11.36.05 ka töölepinguga pea identsele lepingule hageja ja C OÜ vahel.

Mobiil-ID-ga on Q samal päeval allkirjastanud kahel korral – kell 13.09.30 ja 13.12.58 IP-

aadressilt YYYY. Sama päeva õhtul on digitaalallkiri pandud jällegi IP-aadressilt XXXX

kolmel korral, kuid ka mobiiltelefon asus siis Pärnus. Kõik esitatud päringuvastuses kajastuvad

digitaalallkirjad on pandud sama IP-aadressiga kohast, seda nii 04.05.2020 kui ka 07.–

13.05.2020. Mobiil-ID-d on aga kasutatud lisaks eelmärgitud IP-aadressile ka aadressil KKKK

2-21-322

(nt 07., 08. ja 11.05.2020). Kuigi IP-aadressi XXXX füüsilise asukoha kohta puudub info, on

usutav kostja väide, et kuskil mujal ta digi-ID-d ei kasutanud.

6.5. Kostja juhatuse liikme antud seletuse kohaselt oli tema digi- ID kogu aeg koos paroolidega

XXX seifis, kuhu oli juurdepääs vaid temal ja hagejal. Arvestades töölepingute ebamõistlikku

sisu tööandja vaatest (juhatuse liikme isiklik vastutus töölepingu p-s 4.3, lisaks kahekordne palk

kümme aastat pooltevahelise töövaidluse lõppemisest, töötasu poole koormuse juures kaugelt

üle keskmise palga jms), ei ole põhjendatud lugeda allkirjastatud töölepingut ka tegelikult

tööandja poolt allkirjastatuks ja tema tahtele vastavaks.

6.6. TsMS § 277 lg 3 kohaselt saab digitaalallkirjaga varustatud elektroonilise dokumendi

ehtsust vaidlustada üksnes asjaolude põhistamisega, mille põhjal võib eeldada, et dokumenti ei

ole koostanud digitaalallkirja omaja. Arvestades lisaks eeltoodule ka kostja 29.04.2020 e-kirja,

siis on kostja veenvalt põhistanud ning teinud usutavaks väite, et tema tahte kohaselt ei ole

30.04.2020 digiallkirja töölepingule pandud. Miks pidanuks tööandja allkirjastama tema huvide

vastaste ja ebamõistlike töötaja kasuks seatud tingimustega töölepingu järgmisel päeval pärast

töötaja poolt omavoliliselt tehtud palgamakse avastamist, ei ole arusaadav. Lisaks ei suutnud

hageja töövaidluskomisjoni menetluses ega kohtumenetluses arusaadavalt selgitada, kuidas

töölepingu tekst poolte vahel liikus (allkirjad on pandud kahepäevase vahega).

6.7. Kokkuvõttes ei ole tõendatud, et hageja oleks töölepingu alusel kostja juures töötanud.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tervikuna tühistada ja teha

uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt rikkus maakohus oluliselt TsMS § 442 lg-t 8.

Otsuses puuduvad põhjendused mitme olulise tõendi ja tõendi kõrvalejätmise kohta, samuti

mitme olulise hageja väite kohta. Samuti rikkus maakohus oluliselt TsMS § 230 lg-t 1, jagades

ebaõigesti tõendamiskoormise digi-ID ja selle sertifikaadi väidetava omavolilise kasutamise

tõendamisel ning vabastades kostja ebaõigesti enda väidete ja digi-ID väärkasutuse tõendamise

kohustusest. Maakohus rikkus oluliselt ka TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse,

täieliku ja objektiivse hindamise kohustust, hinnates tõendeid ebaõigesti.

Vastustaja seisukoht

8. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada

kohtuotsuse põhjendusi.

10. Hageja nõuete rahuldamine sõltub esmalt sellest, kas poolte vahel on töösuhe. Pooled

vaidlevad ka apellatsioonimenetluses peamiselt selle üle, kas töölepingu allkirjastas digitaalselt

kostja juhatuse liige või allkirjas lepingu kostja eest hageja, kasutades selleks kostja juhatuse

liikme digi-ID-d ja PIN-koode ilma viimase nõusolekuta. Hageja heidab apellatsioonkaebuses

maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist ja tõendamiskoormuse ebaõiget jaotamist ning

2-21-322

leiab, et tulenevalt digitaalse allkirja olemusest peab kostja tõendama, et kostja nimel

digitaalselt allkirjastatud dokumenti ei ole tema juhatuse liige allkirjastanud. Ringkonnakohus

leiab, et hageja apellatsioonkaebuse etteheited maakohtu otsusele ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6),

välja arvatud osas, milles ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi.

11. Vastavalt TsMS § 277 lg 3 esimesele lausele saab digitaalallkirjaga varustatud

elektroonilise dokumendi ehtsust vaidlustada üksnes asjaolude põhistamisega, mille põhjal võib

eeldada, et dokumenti ei ole koostanud digitaalallkirja omaja. Kostja vaidlustas töölepingu

ehtsuse, väites, et tema juhatuse liige ei ole töölepingut digitaalselt allkirjastanud. Maakohus ei

ole pannud töölepingu ehtsuse tõendamise kohustust hageja kanda. Kostja tõi kohtu ette

konkreetsed asjaolud ja tõendid, misläbi kostja põhistas, et tema juhatuse liige töölepingut ei

allkirjastanud. Nende asjaolude osas, millele tugines hageja, oli tõendamiskoormis hagejal

endal (TsMS § 230 lg 1) (vt ka otsuse järgnevad punktid). Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et kostja muutis usutavaks selle, et tema juhatuse liige ei allkirjastanud

töölepingut, põhistades selliselt töölepingu ebaehtsuse. Kuna kostja põhistas, et kostja juhatuse

liige ei andnud töölepingule digitaalset allkirja, ei tulene töölepingust kohustusi.

Kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata

(TsMS § 277 lg 4 esimene lause).

12. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei omanud TÖR-i kanded hagi lahendamisel määravat tähtsust.

Ainuüksi see, millisel alusel tööleping TÖR-i kantud andmete kohaselt lõpetati või millal

tööleping väidetavalt sõlmiti, ei kinnita, et kostja on töölepingu allkirjastanud. Ringkonnakohus

ei nõustu hageja hinnanguga, nagu tuleks TÖR-i töölepingu kohta tehtud kande korral eeldada

töösuhte olemasolu. Pooltel on vaidlus töösuhte olemasolu üle ning kostja väitis, et TÖR-i

kanded on ebaõiged (I kd, tl 172, ajamärk 00:35:37). TÖR-i väljavõttest ei nähtu, kes kanded

tegi. TÖR-i märgitud töötamise algus 29.11.2019 ei kattu ka hageja esile toodud töösuhte alguse

ja töölepingu allkirjastamise ajaga, mis võimaldaks TÖR-i kande seostada hageja väidetega

töölepingu sõlmimise kohta. Kuna maakohus ei ole hageja eelnevat väidet ja tõendit otsuses

käsitlenud (TsMS § 442 lg 8 teine ja kolmas lause), täiendab ringkonnakohus selles osas

maakohtu otsuse põhjendusi.

14. Hageja väiteid sellest, et perioodil 10.12.2019–11.05.2020 esitatud TSD deklaratsioonide

kohaselt arvestas kostja hagejale töötasu ning MTA 19.12.2020 vastust (I kd, tl 22–23)

on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud ja oma järeldusi põhjendanud.

Arvestades hageja vastuolulisi väiteid, et ta sai töötasu kaheksa aasta jooksul sularahas (mille

suurust ta ei teadnud, kuigi hageja tegeles enda väitel ka palgaarvestusega – II kd, tl 25 esimene

lõik) või et hageja ei saanud kostjalt seitsme aasta jooksul üldse töötasu; C OÜ töötajana on

hagejale töötasu deklareeritud ja makstud; ning töölepingu äärmiselt ebatavalisi tingimusi,

ei võimalda

perioodil

10.12.2019–11.05.2020

MTA-le

hagejale

sotsiaalmaksuga

maksustatavate väljamaksete deklareerimine teha järeldust, et poolte vahel oli töösuhe.

Osundatud TSD deklaratsioonid tühistati juba enne hagiavalduse esitamist (I kd, tl 22 ning

tl-d 61 ja 63). TSD deklaratsioonide muutmine (tühistamine) on kooskõlas asjaoluga, et kostja

ei pidanud hageja kohta tööaja ja palga arvestust (vt I kd, tl 92–107). Seetõttu ei ole olulist

tähtsust sellel, kas ühe TSD deklaratsioonidest (s.o 11.05.2020 esitatud deklaratsioon) võis

allkirjastada kostja juhatuse liige. Kostja on tõendanud, et talle osutas raamatupidamisteenust

C OÜ, kelle ülesandeks oli mh maksude arvestus ja deklaratsioonide esitamine (vt I kd, tl 162)

ning C OÜ raamatupidajaks oli hageja ise (I kd, tl 24, p 3.6). Seetõttu on eluliselt usutav kostja

selgitus, et ta peab võimalikuks, et olles samas kohas raamatupidajaga, paluti tal deklaratsioon

2-21-322

allkirjastada (II kd, tl 64, ajamärgid 00:37:12–00:38:20). Lisaks märgib ringkonnakohus, et

hageja selgitas vande all ütlusi andes, et „[d]eklaratsioonid MTA-le tuli teha mõlemal firmal

(s.o kostja ja C OÜ – ringkonnakohtu märkus) 10-ndaks kuupäevaks ja 20-ndaks“ (I kd, tl 174,

viimane lõik). Seega on hageja ise kinnitanud, et ta tegeles ka kostja deklaratsioonidega,

vaatamata sellele, et ühe deklaratsiooni võis kostja juhatuse liige ise allkirjastada.

Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et kostjal tuli põhistada asjaolud, millest tuleneb töölepingu

ebaehtsus (TsMS § 277 lg 3 esimene lause). See ei tähenda, et kostjal tuleks tõendada iga hageja

esiletoodud asjaolu tõele mittevastavust. Hageja on apellatsioonkaebuses ekslikult eeldanud, et

iga tema esitatud tõend kinnitab asjaolu, mille kohta hageja tõendi on esitanud.

15. Hagi lahendamisel ei omanud tähtsust see, kas hageja sai kätte kostja juhatuse liikme

29.04.2020 e-kirja, milles kostja nõudis hagejalt alusetult töötasuna makstud raha tagastamist

ja seletust raha maksmise kohta (I kd, tl 59). Oluline oli kostja juhatuse liikme reaktsioon

töötasu maksmisele kostja pangakontolt, mida e-kiri väljendab. Kui kostjal oleks olnud plaanis

sõlmida e-kirjale järgneval hommikul vaidlusalune tööleping (I kd, tl 37), on ebatõenäoline, et

kostja juhatuse liige oleks osundatud sisuga e-kirja hagejale saatnud. Ka ringkonnakohtule jääb

ebaselgeks, miks kostja oleks pidanud allkirjastama töölepingu järgmisel päeval pärast töötaja

poolt omavoliliselt tehtud palgamakse avastamist. 29.04.2020 e-kirja päis tõendab, et kostja

juhatuse liige on e-kirja 29.04.2020 kell 19:00:03 kostjale saatnud – e-kirja päisest nähtuvad

e-kirja saatmise aeg (inglise keeles date), saatja (inglise keeles from) ja saaja (inglise keeles to)

e-postiaadressid. Hageja on kinnitanud, et e-posti aadress, kuhu kiri saadeti, on tema tööalane

e-posti aadress (II kd, tl 25, esimene lõik). See, et kostja ei ole tõendanud e-kirja kättesaamist

hageja poolt, ei muuda tõendit ebausaldusväärseks. Hageja tõi ise esile, et ta oli haige ega

viibinud kontoris ning kodust ei olnud tal tööalastele e-kirjadele juurdepääsu (II kd, tl 25,

esimene lõik).

16. Kostja tööajatabelid ja palgaarvestused ei võimalda järeldada, nagu oleks tegemist

dokumentidega, mis on koostatud üksnes osade kostja töötajate kohta (I kd, tl 92–107). Hageja

vande all antud seletus ei ole osundatud tõenditega kooskõlas. Lisaks on tegemist asjaoluga,

mille kohta hagejat üle ei kuulatud (vt I kd, tl 2.6.2 – hageja taotlus tema vande all

ärakuulamiseks). See välistab hageja tuginemise enda seletusele osundatud asjaolu kohta.

17. Ringkonnakohtu hinnangul olid maakohtu tuvastatud asjaolud (vt siinse otsuse p-d 6.1–6.5)

sedavõrd kaalukad, et need võimaldasid järeldada, et kostja ei allkirjastanud töölepingut. Kostja

töölepingu ehtsuse kohta esitatud vastuväite lahendamine ei sõltunud üksnes sellest, kus on

IP-aadressi XXXX füüsiline asukoht. Maakohus ei lähtunud eeldusest, et osundatud IP-aadressi

asukoht on XXX, nagu apellatsioonkaebuses ekslikult leitakse. Maakohus on otsuses selgelt

märkinud, et nimetatud asjaolu kohta info puudub (II kd, tl 13, p 12).

18. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et töölepingu tingimused on tööandja

vaates ebamõistliku sisuga (tööandja ei saa töölepingut rikkumise tõttu üles öelda, tööandja

tagab töötajale vaidluse ajal ja selle järgselt kümne aasta jooksul pärast vaidluse lahendamist

kahekordse töötasu, tööandja tagab asjaomased kohustused oma varaga, selle puudumisel

juhatuse liikme isikliku varaga – I kd, tl 37–39). Kirjalike töölepingute järgi oli ka töötasu kostja

juures ja C OÜ-s sama töökoormuse juures väga erinev – kostja juures väidetavalt 20 t/nädalas

2100 eurot/kuus ning C OÜ-s 25 t/nädalas 900 eurot/kuus (vrd I kd, tl 38, p 3.1 ja 75, p 3.1).

Töölepingu tingimused on oma sisult sedavõrd ebatavalised ja töötajat soodustavad, et kostjal

oleksid pidanud olema olulised kaalutlused, miks sellistel tingimustel tööleping sõlmida.

Hageja poolt osundatu, et ta oli raamatupidajana asendamatu töötaja, kelle panust kostja polnud

senimaani vääriliselt tasustanud, ei ole töölepingu eripära arvestades veenev. Seejuures

arvestab ringkonnakohus ka asjaoluga, et hageja ei ole suutnud sisuliselt selgitada, kuidas

2-21-322

digitaalselt allkirjastatud tööleping temani jõudis, kui hageja oli haige ning tööl ei käinud.

Samuti ei olnud hageja töövaidluskomisjoni istungil valmis selle asjaolu kohta tõendeid otsima

ega esitama (I kd, tl 11 pöördel, p 10) ning ei ole seda siiani teinud.

19. Maakohtu menetluses selgitas hageja, et ta ei välista, et ta võis võtta töölepingu kostjaga

allkirjastamiseks ning allkirjastada koos C OÜ ja hageja vahel sõlmitud töölepingu uue

redaktsiooniga. Samuti selgitas hageja, et teises tsiviilasjas antud ütluste kohaselt leidis ta C

OÜ töölepingu uue redaktsiooni tööandja allkirjastatud eksemplari tööandja asukohas

raamatupidamisdokumentide järel käies – fail oli salvestatud juhataja ja raamatupidaja ühises

kasutuses olnud arvuti töölauale. Kuna uue töölepingu sõlmimisest oli eelnevalt räägitud,

kopeeris hageja tööandja allkirjastatud lepingu enda mälupulgale, allkirjastas selle oma

koduarvutis ja viis selle mälupulgal koos ettevalmistatud palgalehtedega tööandjale tagasi

järgmisel tööpäeval. Hageja lisas, et ta ei mäleta juhtunut täpselt ning et tema mälu võib olla

ebapiisav või ekslik samal ajal põetud haiguse tõttu (I kd, tl 133 ja pöördel). Sellise mõjuga

haiguse kohta ei ole hageja aga tõendeid esitanud. Hageja eelneva selgituse põhjal leiab

ringkonnakohus, et hageja väldib tõusetunud küsimustele selgete vastuste andmist. Ebaselgeks

jääb, kuidas hageja mäletas töölepinguga seonduvat teises tsiviilasjas, kuid mitte siinses asjas.

Töölepingud kostja ja C OÜ-ga on hageja allkirjastanud minutilise vahega (vrd I kd, tl 37 ja

123). Tööarvutist mälupulgal lepingu kaasavõtmine selleks, et see teises arvutis allkirjastada ja

mälupulgal tagasi tuua, on ebatavaline. Lepingu saab samas arvutis allkirjastada, kus see on

ning selle e-postiga edastada. Ühelt poolt viitab hageja küll sellele, et tema mälu on ebapiisav

või isegi ekslik, kuid teab täpselt asjaolusid, millele hageja ise menetluses tugineb – mh on

hageja detailselt toonud esile, mitu klienti on C OÜ-l, mitu tundi kuus kulus raamatupidamise

tegemisele jms (I kd, tl 7 pöördel, p 5.4 teine lõik). Ka töövaidluskomisjoni istungil mäletas

hageja, kuidas töölepingu üle läbi räägiti ja kes töölepingu koostas (I kd, tl 114 lõpp – 115

algus).

20. Kuigi C OÜ töölepingu muudatusega on hagejale samuti antud töölepingu seaduses

ettenähtust suuremad õigused (nt I kd, tl 78, p 8.4), ei ole osundatud lepingu tingimused

võrreldavad vaidlusaluse töölepinguga, millega hagejale on antud oluliselt suuremad õigused.

21. C OÜ ja kostja juhatuse liige (Q) on kinnitanud, et osundatud ettevõtete vahel oli sõlmitud

kokkulepe raamatupidamisteenuse osutamiseks C OÜ poolt (I kd, tl 162). Mõlemad pooled on

seejuures kinnitanud, et täiskohale vastavat töökoormust ei annaks välja kummagi äriühingu

vajadused nende raamatupidamise korraldamiseks (hageja väitel oli tal kokkulepe

0,5 koormusega töötamiseks kostja juures – I kd, tl 4 pöördel, p 3.1). Eelneva põhjal tuvastas

maakohus õigesti, et kostjale osutas raamatupidamise teenust C OÜ. C OÜ töölepingus ei ole

viidet sellele, millis(t)ele äriühingu(te)le hageja raamatupidamist teeb – s.t tööleping ei piiranud

kuidagi hageja ülesandeid C OÜ raamatupidamisega. Kostjale raamatupidamisteenuse

osutamiseks ei olnud vajadust selle kajastamiseks hageja ja C OÜ vahelises töölepingus.

Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1

lg 1 esimene lause). Kui hageja tööülesandeks C OÜ juures oli mh osutada

raamatupidamisteenust kostjale, siis piisas selleks kostja ja C OÜ vahelises suhtes C OÜ

asjaomasest juhisest. Kostja on toonud esile, et tema ja C OÜ vahel oli sõlmitud

raamatupidamisteenuse osutamise leping (I kd, tl 160, esimene lõik), mitte tööjõurendileping.

Samuti ei olnud teenuse osutajaks mitte hageja, vaid C OÜ.

22. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus eelistanud

kostja vande all antud ütlusi hageja vande all antud ütlustele. Kostja tõi esile, et keskmine

ajakulu kostjale raamatupidamisteenuse osutamiseks oli kaheksa tundi kuus (I kd, tl 162).

Hageja kinnitas vande all, et „[…] töökoormus kahe firma peale kokku oli üle 8 tunni iga päev“

2-21-322

(I kd, tl 173, kolmas lõik). Kuna hageja vande all antud seletus ja kostja kinnitus on omavahel

vastuolus, on tõendatud üksnes asjaolu, et hageja töötas C OÜ juures osalise tööajaga

(tööpäeviti kell 9–14 või 25 tundi nädalas) (I kd, tl 75, p 2.1). Selle kohta, mitu tundi kuus kulus

C OÜ raamatupidamisele kuus, ei ole muid tõendeid esitatud.

23. Maakohus on kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust otsuses hinnanud piisava

põhjalikkusega, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust muuta ka hagejalt kostja kasuks välja

mõistetud menetluskulude hüvitise summat. Maakohus, märkides, et hageja ei esitanud kostja

menetluskulude nimekirjale vastuväiteid, pidas ilmselt silmas sisulisi vastuväiteid kuludele,

mida hageja ei esitanud. Vaatamata sellele, et kostja on menetluskulude nimekirjas

menetlustoimingud osaliselt grupeerinud, olid need esitatud piisava täpsusega, võimaldamaks

kuludele hinnangu andmist (vt I kd, tl 184–185, p 4). Sama on teinud ka kostja ise (vt nt I kd,

tl 201 ja 202).

24. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

26. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

27. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud ja sõidukulu kokku 1041 eurot (ilma

käibemaksuta).

28. Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele

kokku kaheksa tundi, sh apellatsioonkaebusega tutvumine, nõupidamine kliendiga,

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ning kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel

osalemine. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi

hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.

29. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta),

mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.

30. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on hüvitatav ja põhjendatud ka sõidukulu kohtuistungile

Tallinnas. Sõidukulude hüvitamisel saab analoogia korras lähtuda Vabariigi Valitsuse

14.06.2006 määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto

kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ §-s 5 sätestatud hüvitise

piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (vt ka RKTKm 05.02.2020, p 16 kolmas

lõik).

31. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud kokku 1041 eurot

(= 960 eurot (8 tundi × 120 eurot/tund) + sõidukulu 81 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

2-21-322

(allkirjastatud digitaalselt)