2-23-1529/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-1529

Tsiviilasi

N.T hagi D.W vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

24 844,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat W.Y

Kostja: D.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja V.R

Asja läbivaatamise viis

28.09.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta N.T hagi D.W vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud N.T kanda.

3. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista N.T-lt D.W kasuks välja

menetluskulud summas 3 828 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Hageja N.T esitas 27.01.2023 Harju Maakohtule hagi kostja D.W vastu kahju hüvitamise

nõudes.

2-23-1529

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.08.2021 töövõtulepingu, mille alusel pidi

kostja ehitama hagejale hoone juurdeehituse vastavalt lepingu lisaks olevale töö kirjeldusele.

3. Hageja tasus kostjale kokku 26 273 eurot nii pangaülekannetega kui ka sularahas. 21.01.2022

ütles hageja töövõtulepingu üles, esitades ülesütlemisavalduse. Ülesütlemise tingimused

töövõtulepingu korduvad olulised rikkumised kostja poolt ja töö tähtaja oluline ületamine,

põhjendused on välja toodud ülesütlemisavalduse punktis 3. Hageja on seisukohal, et ta on

andnud kostjale täiendava tähtaja enne lepingu erakorralist ülesütlemist, mistõttu oli õigustatud

lepingut üles ütlema.

4. Hageja esitas kostjale 26.05.2022 nõude töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamiseks, mis seisnes nii töös esinenud puuduste maksumuses ja teostamata või lõpetamata

jäetud tööde maksumuses.

5. Töös esinevate oluliste puuduste kõrvaldamiseks sõlmis hageja töövõtulepingu X OÜ-ga.

Töövõtulepingu alusel oli esitatud arve nr 62101 summas 5 007,29 eurot, milline on tasutud.

Samuti võttis hageja hinnapakkumise objekti lõpuni ehitamiseks. Tööde lõpetamine maksab 16

821,72 eurot.

6. Hageja selgitab, et töövõtulepingu järgseks maksumuseks oli 25 362 eurot, kuid hageja tasus

kostjale ekslikult 26 273 eurot. Praaktööde kõrvaldamiseks pidi kostja kulutama 5 007,29 eurot

ja tööde lõpuleviimiseks peab kostja tasuma veel 16 821,72 eurot. Seega kulub töö tegemiseks

kokku 48 102,01 eurot ehk 22 740,01 eurot enam, kui töövõtulepingus kokku lepitud.

7. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus oluliselt töövõtulepingut, sest ei teinud kokkulepitud

tööd täies ulatuses ega kvaliteetselt. Kostja ületas ka kokkulepitud tähtaega, kuid tähtaeg oli

hageja jaoks oluline, sest saabumas oli talv ning töid ei olnud võimalik jätkata.

8. Kostja kohustuste rikkumiste tõendamiseks on hageja samuti esitanud asjatundja

ehitusinseneri G.J-i asjatundja arvamuse, millest tuleneb, et kostja töödes olid ulatuslikud

puudused ja nende kõrvaldamise maksumus ei ole ülepaisutatud. Hageja nõuab kahju hüvitamist

kohustuse täitmise asemel.

9. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja asus oma 27.02.2023 vastuses seisukohale, et ta ei ole

lepingut rikkunud ega kahju tekitanud, kostja tegi ehitustööd vastavalt töövõtulepingule. Ainsaks

tegemata tööks kostja poolt jäi katusepleki paigaldus, kuid kostja ei saanud katuseplekki

paigaldada, sest ehitise vastava valmisoleku saavutamisel ei võimaldanud katusepleki

paigaldamist ilmaolud. Kostjale ootamatult nõudis hageja 09.01.2022, et kostja võtaks oma asjad

ja lahkuks objektilt. Kuivõrd hageja ütles töövõtulepingu üles õigusvastaselt, ei olnudki kostjal

võimalik ehitustöid lõpule viia.

10. Kostja on seisukohal, et töövõtulepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud põhjendatud, sest

kostja ei olnud töövõtulepingut oluliselt rikkunud.

11. Kostja vaidleb vastu ka hageja kahju hüvitamise nõudele. Kostja töös ei esinenud puudusi,

milliste kõrvaldamiseks oleks hageja pidanud maksma 5 007,29 eurot, samuti vaidleb kostja

vastu täiendavate tööde prognoositavale kulule. Kostja on seisukohal, et loetelu sisaldab töid,

millised on kas kostja poolt teostatud või mida kostja ei olnudki kohustatud teostama. Samuti on

kostja hinnangul täiendavate tööde maksumus täielikult tõendamata ning ühe hinnapakkumise

alusel ei saa teha järeldust, kui palju vajalikud tööd maksta võiksid.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Kohus jätab hagi rahuldamata.

13. Poolte õigussuhe vastab töövõtulepingu tingimustele. Kohus hindab esmalt, kas hageja ütles

töövõtulepingu õiguspäraselt üles (I), seejärel kas hagejal on kostja vastu asendustehingust või

lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue (II) ning viimasena jaotab ja määrab kindlaks

menetluskulud (III).

2-23-1529

(I)

14. Kohus tuvastab, et hageja ütles pooltevahelise töövõtulepingu üles 21.01.2022 avaldusega

(dtl 14-15). Ülesütlemisavalduse punktis 3 põhistab hageja ülesütlemist sellega, et töö valmimise

tähtaeg on oluliselt ületatud, et hageja pidi pidevalt kostjale meelde tuletama töö tegemist ja

õpetama kostjat oma tööd tegema ehk kostja ei saanud oma tööga hakkama, samuti heitis hageja

kostjale ette materjali kuluarve võltsimist ja ülejäänud kuluarvete ettenäitamisest keeldumist,

seni tehtud töös esinevaid kvaliteedipuudusi, kostja ei esita korrektselt aruandeid tehtud töö ja

kasutatud materjali osas ning 197m2 katusematerjali ostmata jätmine.

15. Pooled vaidlevad lisaks selle üle, kas töövõtuleping hõlmas ka põhihoone ehk nn vana hoone

katuse vahetust. Hageja on seisukohal, et ilmselgelt hõlmas, sest ehitatava katuse pindalaks on

märgitud 197m2, kostja on seisukohal, et ei hõlmanud, sest kokku on lepitud kõrvalhoone

ehitustöödes.

16. Kohus asub seisukohale, et leping hõlmas põhihoone katusevahetust. Kostja ei vaielnud vastu

faktile, et 197m2 on nii uue kui ka vana maja osa katuse pindala (dtl 172), kuid asus seisukohale,

et kostja ei pidanud paigaldama vanale hoonele katuseplekki. Kohus kostjaga ei nõustu.

Töövõtulepingu lisas nr 1 on katuse 197m2 osas märgitud nii materjalikulu kui ka tööraha.

Hageja vande all antud seletustega on tõendatud, et kirjalikku töövõtulepingut ei muudetud.

Seetõttu ei saa lepingu lisa 1 (dtl 11) pealkirjale „suvila ehitus“ omistada eksitavat ja tegelikke

asjaoludega vastuolus olevat tähendust.

17. Kohus hindab esmalt, kas kostja ületas oluliselt töövõtulepingus kokku lepitud tähtaega ning

kas see võis kujutada endast olulist lepingurikkumist, mis oleks õigustanud lepingu erakorralist

ülesütlemist. VÕS § 116 ja § 196 koostoimes võib pool kestvuslepingu üles öelda juhul, kui teine

lepingupool on oma kohustust oluliselt rikkunud ja rikkumine ei ole kõrvaldatud ka pärast

täiendava tähtaja andmist. VÕS § 116 lg 4 kohaselt võib ilma täiendavat tähtaega andmata

lepingu üles öelda siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgmine oli lepingust tulenevalt teise

lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui teine lepingupool teatab, et

ta oma kohustust ei täida.

18. Kohus tuvastab, et töö valmimise tähtajaks leppisid pooled kirjalikus lepingus kokku

10.10.2021 (dtl 9). Vaidlus puudub, et 21.01.2022 seisuga ei olnud tööd lõpetatud, sh

katusematerjal paigaldatud.

19. Kohus selgitas hagejale eelistungil (dtl 131), et hagejal lasub kohustus tõendada, milles

seisneb ülesütlemist tinginud rikkumine, sh selle rikkumise olulisus, et õigustada ülesütlemist

ilma täiendavat tähtaega andmata.

20. Hageja asus seisukohale, et rikkumine on kirjeldatud ülesütlemisavalduses ning tõenditeks on

asendustäitmise arved, ehk kui arve on tasutud, on see tõend vaegtööde kohta.

21. Kohus tuvastab, et hageja jaoks ei saanud 10.10.2021 tähtaja järgmine olla sellise tähtsusega,

nagu hageja seda menetluses väidab. Nii on hageja nimel J N.T kirjutanud kotjale, et kui viimane

oleks teinud tellimuse kohe, siis oktoobri lõpuks oleks olnud võimalik alustada katuse ehitusega

ja oleks jõudnud enne talve algust see valmis saada (dtl 158). Olukorras, kus hageja tütar hageja

esindajana ja konkludentselt hageja poolt heakskiidetuna arutles oma 12.01.2022 e-kirjas katuse

tööde alustamisest oktoobri lõpus, on ilmne, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud tööde

lõpetamisele 10.10.2021.

22. Muud kirjeldatud rikkumised ei ole esiteks hageja poolt tõendatud. Hageja on osundanud, et

rikkumised on tõendatud ülesütlemisavalduses kirjapanduga. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu.

Ülesütlemisavaldusega on tõendatud, et hageja tegi avalduses märgitud kuupäeval avalduses

märgitud sisuga tahteavalduse, mille õigusliku tagajärjena soovis lepingu ülesütlemist. Asjaolust,

et hageja loetles hageja hinnangul rikkumiseks kvalifitseerivad teod või tegemata jätmised, ei

2-23-1529

muuda aga ülesütlemisavaldust tõendiks viidatud rikkumiste kohta. Teiseks, isegi kui vastavad

etteheited kujutaksid endast lepingurikkumisi ja oleksid leidnud tõendamist, et ole tegemist

oluliste lepingurikkumistega VÕS § 116 tähenduses, veel vähem selliste rikkumistega, mis

õigustaksid lepingu erakorralist ülesütlemist ilma täiendavat tähtaega andmata.

23. Kostjale etteheidetavaid rikkumisi ei tõenda X OÜ arve nr 62101 (dtl 19 jj), sh selle tasumine

ega ka hinnapakkumine nr 1601 tegemata jäänud ja lõpetamata jäänud töödele (dtl 24). Tõendid

tõendavad maksimaalselt seda, et X OÜ esitas hagejale arve nr 62101 ja hageja selle tasus, isegi

kui eeldada, et arvel toodud tööd on teostatud, ei ole arvega tõendatud, et vastavad tööd olid

kostja poolt teostatud ebakvaliteetselt ning tööde ümbertegemiseks esines vajadus.

Hinnapakkumine 1601 tõendab, et selline hinnapakkumine on hagejale tehtud, kuid ei tõenda, et

kõik hinnapakkumises loetletud tööd oleksid esiteks hageja ja kostja vahelises lepingus olnud

kokku lepitud, teiseks, et need tööd oleksid kostja poolt jäänud tegemata või tehtud puudustega.

Kohus küsis hagejalt 11.05.2023 kohtuistungil, kuidas tõendavad teise teenusepakkuja arve ja

hinnapakkumine kostja rikkumist, kuid ammendavat vastust ei saanud ei istungil ega hiljem

kirjalikes seisukohtades. Hageja väited, mille kohaselt on hinnapakkumise positsioonid hõlmatud

hageja ja kostja vahelise lepinguga, ei tähenda, et need saaksid tõendada kostjapoolset rikkumist.

24. Kostjale etteheidetavaid rikkumisi ei tõenda ka G.J-i kui asjatundja arvamus (dtl 162 jj),

millega hageja soovib tõendada, et asjatundja tuvastas kostja töös puudused, mis ilmnesid pärast

kostja objektilt lahkumist ja on märgitud asjatundja arvamuse punktides 2, 3 ja 4.

25. Võttes aluseks asjatundja G.J-i poolt suuliselt kohtuistungil antud selgitused, ei pea kohus

G.J-i asjatundja arvamust usaldusväärseks tõendiks. Esiteks kinnitas G.J, et tema andis selgitusi

selle kohta, kes mida ehitas, uus ehitaja, kes jätkas töödega pärast kostja lahkumist objektil.

Asjatundja kinnitas ühtlasi, et seisukorra, mis oli siis, kui eelmine ehitaja lahkus, fikseeris

asjatundja fotode alusel, milliseid temale näidati (dtl 278) ja eristab tehtud töid tellijalt saadud

info järgi (dtl 279).

26. Näiteks on asjatundja andnud hinnangu, et fotodelt nähtub, et küttetorustik ei ole põrandasse

paigaldatud korrektselt ja õigesti. Samas kinnitas asjatundja istungil, et seda, mis betoonpõrandas

oli, seda ta näinud ei ole, sest lahti seda ta ei võtnud (dtl 279). Asjatundja arvamuses toodud

järeldus on seega otseses vastuolus istungil antud selgitustega. Asjatundja kirjeldus puudustest ei

rajane mistahes normidel ega standarditel, vaid kasutatud on umbmäärast terminoloogiat

„halvasti kinnitatud, paigaldatud ebakorrektselt, on ebapiisavad, paigaldatud valesti.“ Sellised

üldsõnalised järeldused, mis on tehtud tööde kohta, mille kohta asjatundja ei teadnud, kes neid

teostas, vaid lähtus hageja avaldusest, ei tõenda hageja väiteid kostjapoolsest lepingurikkumisest.

27. Hageja ei ole ka vähimalgi määral seostanud, millisel viisil suhestuvad asjatundja poolt

loetletud puudused hagejapoolses ülesütlemisavalduses nimetatud alustega. Sealjuures selgitas

kohus hagejale kohustust tõendada, milles seisneb rikkumine, rikkumise olulisus ja miks oli

õigustatud täiendava tähtaja andmata jätmine VÕS § 116 ja § 114 alusel. Hageja kinnitas, et

temale on tõendamiskoormis teada (11.05.2023 kohtuistung, ajatempel 00:24:17).

28. Lisaks eeltoodule ei tõenda asjatundja arvamus aga ka seda, et kostja oleks asjatundja

arvamuses loetletud tööd teostanud, nagu on tõendile ja ütlustele tuginedes väitnud kostja.

Asjatundja arvamus on ebamäärane ning selles esitatud järelduste kujunemine ebaselge.

Asjatundja poolt istungil antud selgitused süvendasid kohtu veendumust tõendi

ebausaldusväärsusest. Käesoleval juhul ei ole aga vaidlusküsimus selles, milliseid töid kostja on

või ei ole teostanud ja kostjal ei lasu vastava väite tõendamiskoormist.

29. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 alusel G.J-i arvamuse kui ilmselt ebausaldusväärse tõendi,

arvestamata.

2-23-1529

30. Järelikult ei ole tegemist VÕS § 116 lg 2 p 2 olukorraga, mis oleks õigustanud lepingu

erakorralist ülesütlemist täiendavat tähtaega andmata. Hageja ei ole menetluses tuginenud

sellele, et kostja oleks teatanud, et ta oma kohustust ei täida.

31. Seega ei ole täidetud VÕS § 116 lg 4 eeldused, milliste esinemisel oleks hagejal olnud õigus

leping erakorraliselt üles öelda ilma täiendavat tähtaega andmata.

32. Hageja on menetluses väitnud, et täiendava tähtaja andmine on toimunud, sest sellele on

viidatud 21.01.2022 taganemisavalduse punktis 3 (dtl 14). Kuigi taganemisavalduses on

märgitud, et kõikidest rikkumistest on võlgnikku korduvalt informeeritud, tõendab see üksnes

fakti, et selline avaldus on taganemisavaldusse märgitud, kuid ei tõenda vähimalgi määral

täiendava tähtaja andmist enne lepingust erakorralist taganemist. Hageja toob samuti näitena

täiendava tähtaja andmisest J N.T 12.01.2022 e-kirja (dtl 158), kuid kohus e-kirjas hageja

osundatud täiendava tähtaja andmist ei tuvasta. Vastupidi, e-kirjas on selgesõnaliselt märgitud

soov lõpetada leping päevapealt. Samuti märgib J N.T, et kostja peab kokkulepitud ajal oma

asjadele, sh tellingutele järgi tulema.

33. Eeltoodule kogumis tuginedes tuvastab kohus, et asjas ei ole tõendatud, et 21.01.2022

lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tegemise seisuga oleks kostja lepingut oluliselt

rikkunud ning rikkumise iseloom oleks olnud selline, et hageja võis lepingu üles öelda ilma

täiendavat tähtaega andmata.

34. Seega ei ole täidetud VÕS § 196 sätestatud eeldused ja hagejal puudus õigus 21.01.2022

lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma täiendavat tähtaega andmata. Järelikult on 21.01.2022

erakorraline ülesütlemise avaldus toimetu ning see ei toonud endaga kaasa erakorralise lepingu

ülesütlemise tagajärgi, mh õigust erinevate õiguskaitsevahendite kasutamisele.

(II)

35. Hageja käsitleb oma rahalist nõuet kahju hüvitamise nõudena kohustuse täitmise asemel VÕS

§ 115 tähenduses, kohus selgitas 11.05.2023 eelistungil, et hageja nõue on asendustehingu

hinnavahe hüvitamise nõue (VÕS § 135) alusel.

36. Kohus märgib, et kuivõrd kohus tuvastas, et hagejal puudus õigus pooltevahelist

töövõtulepingut erakorraliselt üles öelda, ei ole täidetud VÕS § 135 kohaldamise esimene eeldus

ehk kahjustatud lepingupoole lepingust taganemine või analoogia korras lepingu ülesütlemine.

37. Hagejal ei ole kostja vastu ka kahju hüvitamise nõuet, kui lugeda, et hageja nõudele võib

kohalduda VÕS §-s 115 sätestatu, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

38. Kohus on ülal tuvastanud, et hageja ei ole kostjapoolset kohustuste rikkumist tõendanud,

mistõttu ei ole täidetud primaarne kahju hüvitamise nõude eeldus ehk kohustuse rikkumine

kostja poolt.

39. Täiendavalt märgib kohus, et pooled ei vaidle fakti üle, et katuseplekk jäi kostja poolt

paigaldamata, kuid kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole kostjale etteheidetava teoga ega

kostjapoolse rikkumisega.

40. Pooled ei vaidle, et hageja ütles lepingu üles ja kostja oli sunnitud objektilt lahkuma. Kohus

on tuvastanud, et lepingu erakorraline ülesütlemine on toimetu. Seega ei saanud kostja oma

kohustust täita hageja tõttu ehk hageja sattus ise vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1 tähenduses.

41. Kuivõrd hageja nõude eeldused ei ole täidetud, ei hinda kohus hageja nõude suuruse

põhjendatust.

2-23-1529

42. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

(III)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

43. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus

menetluskulud hageja kanda.

44. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusteenust 27,75 tunni

ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) kokku summas 3 728 eurot (sisaldab

käibemaksu). Samuti on kostja kandnud tõlgikulu seoses 28.09.2023 kohtuistungiga summas 100

eurot ilma käibemaksuta. Hagejal kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei ole.

45. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht

kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga,

põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei tuvasta, et ühelegi kostja lepingulise esindaja poolt tehtud

toimingule oleks kulunud ebamõistlikult pikk aeg või et menetluskulude nimekiri sisaldaks

toiminguid, mida esindaja menetluses teinud ei ole.

46. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tõlgikulu. Kohus peab tõlgi kulu

seoses hageja vande all ülekuulamisega põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks.

47. Kostja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 3 828 eurot, milline kuulub

hagejalt väljamõistmisele.

48. Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

49. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv, kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2024. a otsusega nr 2-23-

1529