4-23-2872/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-23-2872

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg

18. oktoober 2023. a

kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-23-2872

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku Andres Veski

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

16.08.2023. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2780,23,007603

Menetlusosalised

Menetlusalune

isik:

Andres

Veski

(isikukood:

38812092767;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuväline

menetleja: Politsei-

ja

Piirivalveamet

(asukoht:

Riia 132, Tartu;

e-post:

ppa@politsei.ee),

kohtuvälise menetleja esindaja eriasjade uurija Kajar Pent, e-

post kajar.pent@politsei.ee

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusaluse isiku Andres Veski kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja

16.08.2023. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,23,007603 muutmata.

2. Menetlusalune isik on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile LS § 127 kohaselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 16.08.2023. a üldmenetluse otsusega

väärteoasjas nr 2780,23,007603 karistati Andres Veskit liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel

juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja karistusseadustiku (KarS)

§ 27 ja § 30 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. LS § 14 lg 2 kohaselt peavad

kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad

ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist.

Andres Veski on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist andnud kirjalikke ütluseid.

Ütluste kohaselt Andres Veski kahetseb väga tehtud ja kuna puhkus isiklikku alkomeetrisse ning

see näitas nulli, siis ta arvas, et võib juba autot juhtida. Eelmisel õhtul sai tarbitud 6 tk. õlut ning

mille joomise lõpetas 03.00 ajal. Kohtuväline menetleja siinkohal märgib, et menetlusaluse

isiku ütlused väärteoprotokollis väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks,

sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust

väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja

õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid (vt analoogia korras RKKKo 3-1-1-100-03,

p 8). Tõendusliku alkomeetri väljatrükk tõendab, et tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest

9510 EE seeria nr ARMD-0146 tuvastati Andres Veski väljahingatavas õhus etanooli 0,26 mg/l

(0,31 +/-0,5 mg/l). Samuti nähtub joobe tuvastamisega seonduvalt õiguste lehelt, et

menetlusalusele isikule Andres Veskile selgitati ka alkoholijoobe tuvastamisega seonduvaid

õigusi ja kohustusi, mis on Andres Veski poolt allkirjastatud. PPA Lõuna prefektuuri teatise

kohaselt viis mõõtmise läbi patrullpolitseinik Xxx xxxxxxxxxxxx kes on läbinud pädeva mõõtja

koolituse ning mõõtmist teostati taatlustunnistuse nr TTRC-23/00054 kohaselt taadeldud

tõendusliku alkomeetriga. Eeltoodut kokku võttes on kohtuvälise menetleja hinnangul

tuvastamist leidnud, et Andres Veski juhtis 21.07.2023 kella 13.20 ajal Tartu maakonnas

Kärevere-Kärkna mnt 10 km/l mootorsõidukit, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus vähemalt 0,26 mg/l. Seega on täidetud LS § 224 lg 2 objektiivne koosseis.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või

ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks

tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

LS § 69 lg 3 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi

olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10

milligrammi või rohkem. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik juhtis

mootorsõidukit, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem 0,26

mg/l.

LS § 224 lg 2 mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,

arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Lisaks võib LS §

224 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena ära võtta sõiduki juhtimisõiguse kolmest kuust kuni

kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest

karistatud.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Andres Veski juhtis 21.07.2023 kella 13:20 ajal

Tartumaal

Kärevere-Kärkna

mnt

km/l

mootorsõidukit

Volkswagen

Passat

registreerimismärgiga xxx xx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

mitte väiksem kui 0,26 mg/l. Kohtuväline menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku süü

tõendatud, jäädes LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo mõõtevahemik on alates 0,25 mg/l

kuni 0,74 mg/l.

Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks

isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse

isiku varasema käitumisega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul kehtiv

karistus 25.02.2022 LS § 224 lg 2 (karistus täidetud 27.09.2022), mille eest määrati sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Eelneva juhtumi põhjal võib järeldada, et isik ei ole

suutnud järeldusi teha ja on näha, et eelnev karistus ei ole isikule soovitud mõju avaldanud.

Kohtuväline menetleja leiab, et põhikaristusena tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada

juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks ning kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse

isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.

Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi kohaldamine ei ole Andres Veski tegu silmas pidades

piisavalt tulemuslik. Kohtuväline menetleja märgib, et juhtimisõiguse puhul ei ole tegemist

isiku n.ö sünnipärase kaasa antud võõrandamatu õigusega, vaid tegemist on teatava õigusliku

privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimuste järgides ka saada.

Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuse eesmärkide täideviimiseks ära

võtta. Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige suunatud nii menetlusaluse isiku enda kui ka

teiste liiklejate ohutuse tagamisele, omades sealjuures ka eripreventiivset eesmärki.

Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute samalaadsete rikkumiste

toimepanemist sama isiku poolt. Seega on juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine suunatud

isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku

suhtes.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine on aktuaalne ning

asjakohane. Riigikohus on toetunud positiivsele üldpreventsioonile kui õiguse adressaadile

andvale signaalile, olukorras kus aastast aastasse hukkub näiteks purjus juhtide süül kümneid

ja saab vigastada sadu inimesi, siis on vajalik riigipoolne reaktsioon mootorsõiduki joobes

juhtimise rangest karistamisest (RK 3-1-1-26-03). Kohtuvälise menetleja arvates on Andres

Veski poolt toime pandud tegu oma raskusastmelt kõrgeimal kohal, mistõttu karistuse selle teo

eest on vähemtähtsatest rikkumistest rangem. Kohtuvälise menetleja hinnangul on joobes

juhtimiste osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mille

tagajärjel on hiljuti ka mitmed kõrvalised isikud kas tõsiselt viga või surma saanud. Samuti ei

ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest ta on ka varasemalt samaliigilise rikkumise toime

pannud.

Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis,

kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning

tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka

teiste kaasliiklejate elu ja tervise.

2022. aastal oli inimvigastustega liiklusõnnetuste hulk viimaste aastate suurim – politseis

registreeriti 1697 kannatanuga liiklusõnnetust, nendes sai vigastada 1920 ning hukkus 50

inimest. Möödunud aastal tegi politsei 890 000 joobekontrolli. Liiklusest kõrvaldati 6552

alkoholi tarvitanud juhti, mida on 550 võrra rohkem kui üleeelmisel aastal. Iga alkoholi

tarvitanud juht on liikluses suureks ohuks, sest paraku toovad joobes juhid endaga kaasa

õnnetusi, vigastusi ja surma. Seda kinnitavad ka numbrid – alkoholi- või narkojoobes juhtide

süül sai liikluses vigastada 143 ja hukkus seitse inimest. 2021. aastal hukkus joobes juhtide süül

kaks korda rohkem inimesi. Vaatamata sellele, et enamik Eesti autojuhte suudab liikluses

käituda ohutult, siis on jätkuvalt probleemiks need, kes ei suuda hoiduda kihutamisest, ohtlikest

manöövritest ja alkoholijoobes rooli istumisest. Lisaks ei pea need inimesed ise end ohtlikuks

ja sageli ei peata neid ka karistused.

Kuigi kohtuvälisele menetlejale on inimlikult mõistetav, et juhtimisõiguse äravõtmine võib

menetlusaluse isiku igapäevast elukorraldust raskendada, siis karistus peabki olema süüdlasele

koormav, et täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks

menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav

karistus ongi temale kui rikkujale koormav.

2. Andres Veski esitas 05.09.2023. a Tartu Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 16.08.2023. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2780,23,007603.

Kaebuse kohaselt juhtis Andres Veski mootorsõidukit, olles eelnevalt kontrollinud kodus

joobeseisundit isikliku alkomeetriga, mille näit oli negatiivne. Sellest olenemata peeti ta politsei

poolt kinni ja tõendusliku alkomeetriga tuvastati tema joobeseisund. Kaebaja ei ole nõus

juhtimisõigusest ilma jääma 4 kuuks. Kaebaja selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõigus on tema

jaoks oluline 6 lapse kooli ja lasteaeda sõidutamiseks. Sellest tulenevalt palub kaebaja karistust

leevendada ning asendada kohtuvälise menetleja määratud karistus rahatrahvi või üldkasuliku

tööga. 05.10.2023. a teavitas Andres Veski kohut, et ta töötab käesoleval hetkel Soomes ja vajab

juhtimisõigust ööbimiskohast tööle ja töölt ööbimiskohta liikumiseks. Samuti selgitas Andres

Veski, et töö on tema jaoks oluline, sest sellest sõltub tema laste heaolu.

3. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku.

4. Tartu Maakohtu 25.09.2023. a määrusega võeti Andres Veski kaebus menetlusse ning

kaebuse koopia edastati kohtuvälisele menetlejale. Menetlusalusel isikul paluti võtta seisukoht

asja arutamise osas kirjalikus menetluses ning küsimuses, kas menetlusalune isik soovib kaitsja

osavõttu.

5. Andres Veski teavitas kohut 05.10.2023. a, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses

ja ei soovi kaitsja osavõttu asja arutamisest.

6. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas seisukoha

14.09.2023. a, milles ei nõustu kaebusega ning palub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §

132 p 1 alusel jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Seejuures on

kohtuväline menetleja selgitanud, et peab võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja, olles analüüsinud menetluse raames kogutud materjale ning vaadanud

läbi menetlusaluse isiku kaebuse käesolevas väärteoasjas nr 2780,23,007603, asub seisukohale,

et menetlusalusele isikule koostatud väärteoasja otsuse automaatseks tühistamiseks või

muutmiseks puuduvad alused.

Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte

aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui

ka ettevaatamatusest toime pandud tegu, mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu

subjektiivse tunnusena süü suurust. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel

asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks

raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis

seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara.

Kohtuväline menetleja oli käesolevat karistust määrates olukorras, kus tuli langetada

proportsionaalne valik menetlusaluse isiku liikumisvabaduste piiramise, liiklusohutuse

säilimise ja karistuse soovitud mõju vahel.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS §

18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Kohtuvälise menetleja

hinnangul samalaadsete süütegude toimepanemine ka varasemalt mitmel korral ilmestab

menetlusaluse isiku suhtumist lugupidamatult Eestis kehtiva õiguskorra vastu.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord

tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks, eriti

situatsioonis, kus isik on toime pannud erinevatel varasematel aastatel samalaadseid LS § 224

lg 2 järgi süütegusid. Viimati 20.05.2022 Tartumaal, kui isiku suhtes LS § 224 lg 2 järgi määrati

Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas (kohtuotsus 4-22-864) sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3

kuuks. Samuti on menetlusalusel isikul karistusregistri väljavõtte kohaselt viis kehtivat

väärteokaristust, millest nelja otsusega on määratud rahatrahvid, mis on ka tasumata.

Kohtuväline menetleja soovib ka infona välja tuua asjaolu, et menetlusaluse isiku varasem

käitumine on muljetavaldav erinevate liiklusrikkumiste poolest (karistusregistri väljavõte).

Kehtiva

kohtupraktika

kohaselt

tuleb

karistuse

mõistmisel

võtta

lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke. Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule

põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks keskmisest (6 kuud) madalamas

määras.

Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi kohaldamine ei ole Andres Veski tegu silmas

pidades piisavalt tulemuslik (maksmata rahatrahvid), kuna iseloomustava materjalina on näha

tema varasemalt toime pandud samalaadsed rikkumised – joobes juhtimine.

Kohtuväline menetleja märgib, et juhtimisõiguse puhul ei ole tegemist isiku n-ö sünnipärase

kaasa antud võõrandamatu õigusega, vaid tegemist on teatava õigusliku privileegiga, mida

isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimuste järgides ka saada. Samuti on võimalik

seda teatud tingimuste esinemisel karistuse eesmärkide täideviimiseks ära võtta.

Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige suunatud nii menetlusaluse isiku enda kui ka teiste

liiklejate ohutuse tagamisele, omades sealjuures ka eripreventiivset eesmärki. Eripreventiivne

eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama

isiku poolt. Seega on juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine suunatud isiku mõjutamisele ja

kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes.

Kuigi kohtuvälisele menetlejale on inimlikult mõistetav, et juhtimisõiguse äravõtmine võib

menetlusaluse isiku igapäevast elukorraldust raskendada, siis karistus peabki olema süüdlasele

koormav, et täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks

menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav

karistus ongi temale kui rikkujale koormav.

Kohtuväline menetleja on mõistnud Andres Veskile rikkumise eest kohase ja õiguspärase

karistuse. Kohtuväline menetleja ei ole Andres Veski kaebuses toodud aspektile (pereelu, 6

aastase lapse kooli ja lasteaia sõitudeks) puhul tegemist karistust kergendavate asjaoludega

KarS § 57 lg 2 mõttes.

KOHTU SEISUKOHT

7. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

8. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus

on kohtuvälisele menetlejale Poltsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud kaebuse

koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad

kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses (ab ovo),

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

10. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti 16.08.2023. a üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2780,23,007603 tuleb jätta muutmata ja kaebaja kaebus rahuldamata. Kohus

põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

11. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Andres Veskile ette, et tema juhtis

21.07.2023. a kella 13.20 ajal mootorsõidukit ning tema väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,25 mg/l.

12. Andres Veski ei vaidle kaebuses väärteo toimepanemisele vastu. Menetlusalune isik

selgitab, et kontrollis eelnevalt mootorsõidukit juhtima asudes oma joovet isikliku

alkomeetriga, mille tulemus oli negatiivne.

13. Andres Veski joobeseisund on väärteotoimiku materjalidega tõendatud.

14. Väärtegu on tõendatud järgmiste tõenditega:

− 21.07.2023. a koostatud väärteoprotokoll, milles on kajastatud muu hulgas tõendusliku

alkomeetri väljatrükk, mis tõendab, et tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510

EE seeria nr ARMD-0146 tuvastati Andres Veski väljahingatavas õhus alkoholisisaldus

0,26 mg/l (0,31 mg/l +/- 0,5 mg/l);

− 21.07.2023. a koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millest nähtuvad

Andres Veski ütlused, et ta tarvitas eelmisel õhtul alkoholi – ligikaudu 6 õllet. Alkoholi

tarvitamise lõpetas Andres Veski enda selgituste kohaselt kella 03.00 ajal;

− 21.07.2023. a koostatud tunnistaja xxxxxxxx ülekuulamise protokoll, mille kohaselt

peatas ta koos patrullpolitseinik xxxxxxxxxxxxa teenistuses olles 21.07.2023. a kella

13.00 ajal mootorsõiduki Volkswagen Passat reg. märgiga xxx xx joobeseisundi

kontrolliks. Indikaatorvahendi esmane näit oli 0,37 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus.

15. Eelpool toodud tõendeid kogumeid hinnates on kohtu hinnangul võimalik asuda

seisukohale, et Andres Veski juhtis 21.07.2023. a mootorsõidukit joobeseisundis. LS § 69 lg 3

kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi või maastikusõidukijuhi ühes grammis veres

olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10

milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–

0,74 milligrammi. Tõendusliku alkomeetri väljatrükiga on tõendatud Andres Veski

väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,26 mg/l. Seega on menetlusalune isik rikkunud LS §

69 lg-st 3 tulenevat keeldu ning täidetud on ka LS § 224 lg 2 objektiivne koosseis, kuivõrd

tõendatud on, et Andres Veski juhtis mootorsõidukit olukorras, kus ta väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus 0,26 mg/l.

16. Lisaks objektiivsele koosseisule peab olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivne

koosseis, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 järgi on

väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 järgi on tahtlus kavatsetus,

otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 18 lg 1 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.

Kohus on seisukohal, et Andres Veski pani väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 tähenduses,

st ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Andres Veski kontrollis enne

mootorsõidukit juhtima asudes oma joovet isikliku alkomeetriga, mis joobeseisundit ei

tuvastanud. Seega Andres Veski ei teadnud süüteokoosseisule vastavast asjaolust, kuid olles

kohusetundlik, oleks ta pidanud ette nägema, et asudes mootorsõidukit juhtima kella 13.00 ajal,

võib ta endiselt olla joobeseisundis, kui ta lõpetas alkoholi tarvitamise kella 03.00 ajal.

17. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja

süüteo õigesti kvalifitseerinud.

18. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

19. LS § 224 lg 2 järgi karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS

§ 224 lg 3 p 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud

süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni

kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest

karistatud. Seega loetleb LS § 224 lg 2 kolm karistusliiki, millest kohtuväline menetleja on

otsustanud määrata menetlusalusele isikule karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise neljaks

kuuks.

20. Andres Veski palub kohtuvälise menetleja määratud karistuse leevendamist, asendades

juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks rahatrahvi või üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik

selgitab kaebuses, et sõiduki juhtimisõigus on tema jaoks oluline tema 6 lapse kooli ja lasteaeda

sõidutamiseks, samuti ööbimis- ja töökoha vahel liiklemiseks Soomes. Andres Veski selgituste

kohaselt sõltub tema töölkäimisest laste heaolu.

21. Andres Veski karistusregistri väljavõttest selgub, et teda on karistatud Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.02.2022. a otsusega väärteoasjas nr 2780,22,000878 LS

§ 224 lg 2 alusel, mille kohaselt karistati teda juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles

palus kohtuvälise menetleja tehtud otsuse tühistada määratud karistuse osas. Tartu Maakohus

jättis 20.05.2022. a määrusega (väärteoasi nr 4-22-864) kaebaja kaebuse rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

22. Lisaks eeltoodule selgub karistusregistri väljavõttest, et Andres Veskil on täiendavalt neli

kehtivat väärteokaristust, mille eest on talle karistuseks määratud rahatrahvid. Karistusregistri

väljavõtte kohaselt puuduvad andmed eelnimetatud karistuste täitmise kohta.

23. LS § 224 lg 2 ja lg 3 p 2 koostoimes saab määrata isikule karistuseks juhtimisõiguse

äravõtmise kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Seega on antud karisutsliigi puhul

keskmine karistus ligikaudu 7 kuud juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades kokkuvõtvalt teo

toimepanemise asjaolusid, Andres Veski süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse

üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud kohtuvälise menetleja

määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks LS § 224 lg 2 alusel, s.o karistus

karistuse keskmisest määrast madalamas ulatuses. Andres Veskit on varasemalt karistatud LS

§ 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, lisaks on talle nelja erineva

väärteo otsusega määratud rahatrahvid, mis on seniajani tasumata. Sellest tulenevalt asub kohus

seisukohale, et kergemaliigilise karistuse – nt rahatrahvi või üldkasuliku töö – mõistmine ei ole

põhjendatud olukorras, kus varasem raskemaliigiline karistus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine

kolmeks kuuks, ei ole oma eesmärki täitnud, kuivõrd Andres Veski on taaskord pannud toime

LS § 224 lg 2 koosseisule vastava väärteo. Sarnaselt ei teeni kohtu hinnangul karistuse eesmärki

ka menetlusalusele isikule rahatrahvi mõistmine olukorras, kus tal on nelja varasema väärteo

otsusega määratud rahatrahvid seniajani tasumata.

24. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et juhtimisõigus ei ole põhiõigus. Nii

on ka Riigikohus selgitanud, et õigus vabale eneseteostusele, seega ka isiku võimalus autot

juhtida, on lähtuvalt põhiseaduse § 19 lõikest 2 piiratud isiku kohustusega austada ja arvestada

teiste isikute õiguste ja vabadustega ning järgida seadust (RKÜKo 27.06.2005. a otsus nr 3-4-

1-2-05, p 72). Eeltoodust tulenevalt võib Andres Veski jaoks olla juhtimisõiguse olemasolu

vajalik selleks, et teenida sissetulekut ja pidada ülal ülalpeetavaid. Selleks, et karistus oleks

eesmärgipärane, välistada Andres Veski poolt sarnaste süütegude toimepanemist tulevikus ning

suunata teda õiguskuulekale teele, on vajalik karistada teda kohase karistusega, s.o

juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks.

25. LS § 127 kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise

või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

26. Lähtudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus menetlusaluse isiku Andres Veski kaebuse

rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 16.08.2023. a üldmenetluse otsuse 2780,23,007603

muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik