2-23-126081/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

18.oktoober 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-23-126081;

OK Incure OÜ hagi H.A. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;

tsiviilasja hind 524,91 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

OK Incure OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee

16, Tallinn, 10617 Harjumaa)

Hageja esindaja

Dmitri Santašev (dmitri.santasev@okincure.ee)

Kostja

H.A. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx, xxxxx xxxx,

xxxxx xxxxxxxxxxx; xxxxxxxx@xxx.xx)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista H.A.lt OK Incure OÜ kasuks põhinõue 176,75

eurot. Ülejäänud nõuded jätta rahuldamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2.2 tunnistada kohtuotsus resolutsiooni p 1 osas viivitamatult täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p

2);

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3.Selgitada:

3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on

vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot;

3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha;

3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega;

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.5 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu

1.Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis 29.08.2021 IPF Digital AS-ga krediidikontolepingu nr

5171493, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 500 eurot. Kostja kohustus koos

intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga

lepiti kokku aastases intressimääras 44,52% aastas. Krediidiandja on teinud perioodil

29.08.2021 – 21.10.2021 kostja arvelduskontole väljamakseid kogu summas 1000 eurot.

Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksega. Krediidiandja saatis 29.12.2022 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Kostja ei

tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust, mistõttu loetakse leping

ülesöelduks 19.01.2023. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul

võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude OK Incure OÜ-

le. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 355,70 eurot, intress 57,33

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 111,88 eurot ning välja mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud riigilõiv 175 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

2.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

3.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja IPF Digital AS-ga vahel

sõlmitud krediidikontolepingu nr 5171493 (dtl 29-58), mille kohaselt väljastas krediidiandja

kostjale laenu 1000 eurot (dtl 59-60).

4.Kostja ja krediidiandja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) §

402 lg 1 mõttes. IPF Digital AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja,

kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema

majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Krediidiandja ütles lepingu üles 19.01.2023

(dtl 61). Kostja on saanud väljamakseid summas 1000 eurot. Kostjal on tekkinud lepingu

täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

5. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-

20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek,

samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest

nähtuvalt on hageja esialgset lepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud

laenutaotlusel ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Kuivõrd praegusel

juhul ei ole hageja kostja konto väljavõtteid küsinud, on hageja kostjale krediidi

võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6.Samuti ei ole hageja kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema

finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu

võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided,

eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata.

7.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

8.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu

nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti

summas 1000 eurot. Kostja on teostanud makseid kokku 823,25 eurot (dtl 23, 65). Seega

tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus 176,75 eurot.

9. Krediidikontolepingus nr 5171493 on kokku lepitud viivise määraks lepingujärgne

intressimäär 44,52% aastas (dtl 52). Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise

põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse

intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse

äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-

145432, p 24). Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja hagejale muid kulusid ega tasusid.

10.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 176,75 eurot. Ülejäänud hageja nõuded tuleb

jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

11. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte

endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli

tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447,

p 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik