3-22-281/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-281

Haldusasi

X.D kaebus Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise

Seminari 4. jaanuari 2022. a vastuse nr 1-10/34

tühistamiseks ning Eesti Metodisti Kiriku

kohustamiseks vaadata tema 2. detsembri 2021. a

taotlus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. augusti 2022. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.D, esindajad v.adv Keijo Lindeberg ja adv

Kristina Ivanova

Vastustaja – Eesti Metodisti Kirik, esindajad v.adv

Risto Sidok ja v.adv Piret Kergandberg

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.D apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.D apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. augusti 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-22-281

resolutsiooni punkt 2. Teha menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas asjas

uus otsus, millega jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese astme kohtus

nende endi kanda.

3. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

4. Mõista Eesti Metodisti Kirikult (registrikood 80196661) X.D (isikukood XXX)

kasuks välja haldusasja nr

3-22-281

apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud 364 (kolmsada kuuskümmend neli) eurot.

5. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20. novembril 2023

(HKMS § 212 lg 1).

3-22-281

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.D täitis aastatel 2000‒2004 täies mahus õppekava Eesti Metodisti Kiriku

Teoloogilises Seminaris (EMKTS), sh läbis nõutud praktikad ja kaitses edukalt lõputöö, kuid

EMKTS keeldus temale õppekava läbimist tõendava diplomi väljastamisest, kuna ilmnes, et

X.D-l puudub keskharidus. Vastuseks X.D 28.05.2014 taotlusele märkis EMKTS 06.06.2014

kirjas, et temale ei ole võimalik lõpudiplomit väljastada, kuna jätkuvalt on täitmata

rakenduskõrgkooli seaduse (RakKKS) § 15 lg-s 3 ning Vabariigi Valitsuse 01.01.2009

määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard“ § 8 lg-s 4 sätestatud tingimused. EMKTS selgitas

10.09.2014 vastuses täiendavalt, et saab üksnes kinnitada X.D osalemist õppetöös ning selleks

on temale väljastatud hinneteleht ja 05.06.2001 tõend üheaastase praktilise teoloogia

põhikursuse läbimise kohta.

2. X.D esitas Tallinna Halduskohtule 10.10.2014 kaebuse Eesti Metodisti Kiriku (EMK)

kohustamiseks väljastada talle diplom ja muud asjakohased dokumendid EMKTS-i

lõpetamise kohta (haldusasi nr 3-14-52397). Tallinna Halduskohus luges 18.05.2015

määrusega X.D kaebuse mittetähtaegseks, jättis kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas haldusasja

menetluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.09.2015 määrusega X.D määruskaebuse

rahuldamata ning Riigikohus jättis 15.12.2015 määrusega nr 3-7-1-3-637-15 X.D

määruskaebuse menetlusse võtmata.

3. X.D esitas EMKTS-le 02.12.2021 taotluse uuendada haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 44 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel haldusmenetlus ning väljastada õppekava läbimist tõendav diplom

ja akadeemiline õiend. Kuivõrd 2019. a-l võeti vastu uus kõrgharidusseadus (KHaS, jõustus

01.09.2019) ja selle alusel kehtestati uus kõrgharidusstandard, siis peab EMKTS uuesti

analüüsima, kas taotlejale diplomi ja dokumentide väljastamise tingimused on täidetud või

mitte. Arvestades, et taotleja on õppekava täies mahus läbinud, puudub igasugune faktiline

alus jätta temale diplom väljastamata, sõltumata halduskohtule varem esitatud

kohustamiskaebuse tähtaja ületamisest. Kehtiva KHaS § 19 lg 1 järgi on diplomi väljastamise

eelduseks õppekava täies mahus täitmine.

4. EMKTS keeldus 04.01.2022 vastusega nr 1-10/34 X.D taotluse rahuldamisest ja

haldusmenetluse uuendamisest. Kuna KHaS jõustus 01.09.2019, siis on väidetavalt muutunud

õigusnormi teatavaks tegemisest möödunud enam kui 2 aastat. Seega on igal juhul ja muudest

väidetest sõltumata möödunud HMS § 44 lg 3 kohane tähtaeg haldusmenetluse uuendamise

2(10)

3-22-281

taotluse esitamiseks. Haldusmenetluse uuendamise taotlus on ka põhjendamatu, sest täidetud

ei ole HMS § 44 lg 1 p 1 tingimused. Haldusakt, millega keelduti taotlejale diplomi

väljastamisest (soodustava haldusakti andmisest), ei ole tema õigusi kestvalt piirav, kuna

sellega ei kehtestatud jätkuva iseloomuga keeldusid või kohustusi (Riigikohtu 11.06.2019

otsus nr 3-16-781, p 15.1). X.D-le diplomi väljastamisest keeldumine ja tema

eksmatrikuleerimine olid ühekordse mõjuga haldusaktid. Lisaks ei ole uue KHaS-i ja

kõrgharidusstandardi vastuvõtmisega kaotatud senist nõuet, et kõrghariduse omandamist

kinnitava diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamise eelduseks on keskhariduse

omandamine. Taotleja ei ole ka selgitanud, milles seisneb kehtiva KHaS § 12 lg 1 ja varasema

RakKKS § 15 lg 3 sisuline erinevus. KHaS seletuskirja järgi ei ole kõrgharidustaseme

esimese astme õppesse juurdepääsu tingimusi senisega võrreldes muudetud. KHaS § 19 lg 1

on samasisuline RakKKS § 19 lg-ga 1 ning KHaS seletuskiri kinnitab, et seda normi ei ole

muudetud. Isegi kui kõrgharidusele esitatavad nõuded oleks muutunud, ei muudaks see

tagantjärele aastatel 2000–2004 toimunud haldusmenetluse käiku ja selles antud haldusakte,

sest EMKTS-l tuli lähtuda tollal kehtinud õigusnormidest. Kuna taotluses ei viidata ühelegi

uuele tõendile, siis ei esine alust haldusmenetluse uuendamiseks ka HMS § 44 lg 1 p 2 alusel.

5. X.D esitas Tallinna Halduskohtule 03.02.2022 kaebuse EMKTS-i 04.01.2022 vastuse

nr 1-10/34 tühistamiseks ning EMK kohustamiseks vaadata tema 02.12.2021 taotlus uuesti

läbi. EMKTS-i 04.01.2022 vastus on haldusakt, sest sellega lahendati kaebaja taotlus

sisuliselt. Kaebajale diplomi väljastamisest keeldumine on haldusakt ja seega on täidetud

HMS § 44 lg 1 p 1 esimene eeldus. HMS § 44 lg 1 p-s 1 nimetatud uueks asjaoluks on KHaS-

i vastuvõtmine 2019. a-l, millest tulenevalt peab vastustaja uuesti analüüsima, kas kaebajale

diplomi väljastamise tingimused on täidetud või mitte. Kaebaja ei ole oma taotluses tuginenud

konkreetselt vastustaja viidatud õigusnormidele (KHaS § 12 lg 1; RakKKS §15 lg 3), kuid see

omab tähtsust alles haldusmenetluses, mille uuendamist on kaebaja taotlenud. Vaidluse all ei

ole juurdepääs kõrgharidustaseme õppesse, vaid see, kas diplomi väljastamise tingimused on

täidetud. KHaS § 19 lg-s 1 sätestatud diplomi väljastamise eeldused on kaebaja puhul

täidetud, sest ta on õppekava täies mahus täitnud ja kaitsnud diplomitöö. Asjaolu, et teatud

elukutsed ja ametid nõuavad pidevat enesetäiendust, ei tähenda, et 18 aastat varem omandatud

haridus oleks tänapäeval aegunud ja sisutühi.

HMS § 44 lg 3 kohaselt peab haldusmenetluse uuendamise taotluse tähtaegsust kontrollima

haldusorgan ning kui tähtaeg on ületatud, siis tuleb anda taotlejale võimalus taotleda tähtaja

ennistamist (HMS § 15 lg 2). Vastustaja ei ole taotlust tagastanud selle mittetähtaegsuse tõttu

(HMS § 14 lg 6 p 1), vaid lahendas taotluse sisuliselt ja keeldus haldusmenetluse

uuendamisest. Seega ei saa vastustaja enam tugineda HMS § 44 lg-le 3. Õigusallikate rohkuse

tõttu ei osanud kaebaja uue seaduse jõustumisele kohe reageerida. Kaebajalt ei saa mõistlikult

eeldada, et ta hoiab ennast pidevalt kursis kõigi seadusemuudatustega. Vastustaja väide, et

HMS § 44 lg 3 välistab haldusmenetluse uuendamise igal juhul ja muid argumente kaalumata,

on ilmselgelt kohatu ja tähendab sisuliselt HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamisõiguse

rikkumist.

6. Eesti Metodisti Kirik palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Menetlus tuleks HKMS

§ 43 lg 1 p 2 ja § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna kaebaja on juba esitanud halduskohtule

kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtulahend haldusasjas nr

3-14-52397. Pelgalt uue seaduse jõustumine ei saa olla uueks asjaoluks HMS § 44 lg 1 p 1

tähenduses. Samuti puudub kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt, mistõttu ei ole menetluse

uuendamise eeldused täidetud. Menetlusosaline peab ise välja tooma, mis on see uus asjaolu

või tõend, mis õigustaks menetluse uuendamist. Isiku õigusi ei piira kestvalt haldusakt,

millega keelduti temale soodustava haldusakti andmisest. Vastustaja ei ole teinud kaebaja

3(10)

3-22-281

02.12.2021 taotluse alusel uut sisulist otsust, vaid märkis kohe, et taotlus on hilinenud.

Vastustaja heas usus antud selgitusi, miks ei olnud menetluse uuendamise eeldused täidetud,

ei saa käsitada sisulise haldusmenetluse läbiviimisena. Isegi kui kaebaja taotlus olnuks

tähtaegne, ei saaks talle ikkagi diplomit väljastada, sest keskhariduse puudumise tõttu ei vasta

ta diplomi saamise nõuetele.

7. Tallinna Halduskohus jättis 17.08.2022 otsusega X.D kaebuse rahuldamata ja mõistis

kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud 2352 eurot. Kuigi haldusasjas nr 3-14-52397

esitatud kaebus kandis sama eesmärki, ei ole õiguslikult siiski tegu korduva kaebusega, sest

nõuded ja alused on erinevad. Praegu ei ole vaidluse all küsimust, kas vastustaja keeldus

2004. a-l kaebajale diplomi väljastamisest õiguspäraselt, vaid asi puudutab haldusmenetluse

uuendamata jätmist, mis on iseseisev menetlus. Seega ei ole alust haldusasja menetlust

HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Vastustajal on õigus, et taotlus haldusmenetluse

uuendamiseks oli esitatud HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes ehk ligi 2 aastat ja 3

kuud pärast uue asjaolu (KHaS-i jõustumine) ilmnemist. Riigi Teatajas avaldamise järgselt on

igaühel kohustus olla õigusaktidega kursis ning seaduste mittetundmine ei vabasta nende

täitmisest. Taotluse hilinenult esitamist ei saa vabandada väitega, et õigusaktidega kursis

hoidmine oleks kaebajale liialt koormav. Õigustloovaid akte ei pea igale normiadressaadile

eraldiseisvalt teatavaks tegema ja seega ei oma tähtsust, millal kaebaja tegelikult

seadusemuudatusest teada sai. HMS § 34 lg 3 kohaselt oli menetlustähtaja ennistamine ka

välistatud, sest esialgse menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast oli möödunud

rohkem kui 1 aasta.

Vastustaja ei ole siiski piirdunud väitega, et kaebaja taotlus oli mittetähtaegne, vaid on

taotluse sisuliselt lahendanud. Vastustaja leidis põhjendatult, et HMS § 44 lg 1 p-des 1 ja 2

nimetatud haldusmenetluse uuendamise tingimused ei olnud täidetud. Õige on vastustaja

seisukoht, et kaebajale 2004. a-l diplomi väljastamisest keeldumine ei ole kaebaja õigusi

kestvalt piirav haldusakt, vaid see oli ühekordse mõjuga. Samuti ei ole ära langenud

haldusakti andmise aluseks olnud õigusnorm või asjaolu. Uue KHaS-i ega

kõrgharidusstandardi vastuvõtmisega ei ole kaotatud varasemalt kehtinud nõuet, mille

kohaselt on kõrghariduse omandamise eelduseks keskharidus või sellele vastav

kvalifikatsioon (vrd KHaS § 12 lg 1 ja RakKKS § 15 lg 3). Seda kinnitab KHaS-i seletuskiri.

Ka KHaS § 19 lg 1 on samasisuline varem kehtinud RakKKS § 19 lg-ga 1 ning seegi nähtub

KHaS-i seletuskirjast. Seega ei ole seadusandja muutnud asjakohast regulatsiooni viisil, mis

tooks kaasa vajaduse langetada kaebaja suhtes teistsugune otsus. KHaS § 19 lg-t 1 ei saa

vaadata eraldiseisvalt teistest KHaS-i sätetest. Kaebaja ei ole mh põhjendanud, kuidas erineb

KHaS-i regulatsioon varem kehtinud RakKKS-i regulatsioonist, vaid on üksnes väitnud, et

seda peab analüüsima vastustaja. Muutunud asjaolud pidanuks välja tooma kaebaja, keda

esindas menetluses õigusteadmistega esindaja. Uue seaduse jõustumine ei ole iseenesest

selliseks asjaoluks, mis toob automaatselt kaasa haldusmenetluse uuendamise. Üldjuhul omab

seadus mõju edasiulatuvalt, kui seadusandja ei näe ette teisiti. Diplomi väljastamisel tuleb

tugineda õpingute ajal kehtinud õigusaktidele ja selles osas on vaidlus läbitud. Vastustajaga

saab nõustuda, et nii palju aastaid pärast õpingute lõppu ei ole diplomi väljastamine hariduse

sisu muutumist arvestades põhjendatud ning sellist kohustust ei tulene KHaS-st ega teistest

õigusaktidest. Kuna kaebaja ei ole viidanud ühelegi uuele tõendile, siis ei esine ka HMS § 44

lg 1 p-s 2 nimetatud menetluse uuendamise alust. Põhjendamatu on väide, justkui oleks

kaebaja jäetud menetluses ära kuulamata. Kaebajal oli võimalik esitada täiendavaid

argumente ning vastustaja on kõiki kaebaja väiteid käsitlenud.

Vastustaja menetluskulude kaebajalt väljamõistmine on praeguses asjas põhjendatud. Vaidlus

haldusmenetluse uuendamise üle on spetsiifilise iseloomuga. Küsimus omab vastustaja jaoks

4(10)

3-22-281

põhimõttelist tähtsust ja eeldab kvalifitseeritud õigusabi kasutamist. Kohus ei pea usutavaks,

et sellised vaidlused oleksid praktikas sagedased, mistõttu ei saa vastustajalt eeldada, et tal

oleks koosseisuline töötaja, kes selliste vaidlustega tegeleks (vrd Riigikohtu 21.06.2012 otsus

nr 3-3-1-26-12, p 50). Põhjendatud ja vajalik esindajakulu, mis tuleb kaebajalt vastustaja

kasuks välja mõista, on 2352 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X.D palub 16.09.2022 apellatsioonkaebuses (täiendatud 05.10.2023) tühistada

halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohtu põhjendustest näib

järelduvat, et praegune kaebus erineb haldusasjas nr 3-14-52397 esitatud kaebusest üksnes

formaalselt, kuid tegemist on ka sisuliselt erinevate nõuetega. Halduskohtu ja vastustaja

käsitus, et 02.12.2021 taotlus esitati HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades, on ebaõige.

Samas ei ole taotluse tähtaegsuse küsimuse lahendamine üldse vajalik, sest vastustaja vaatas

taotluse sisuliselt läbi ja andis selle kohta haldusakti. HMS § 44 lg 3 kohaselt tuleb

haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada ühe kuu jooksul uuest asjaolust teada saamisest,

mitte uue asjaolu ilmnemisest. Samal põhjusel on ebaõige viide tähtaja ennistamise piirangule

(HMS § 34 lg 3).

Halduskohtu viide, et seaduse mittetundmise ei vabasta selle täitmisest, on asjakohane eeskätt

karistusõiguse küsimustes. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja alaline elukoht asub Soomes

ning seega on igati mõistetav, et ta sai uue KHaS-i jõustumisest teada märgatavalt hiljem.

Arusaadav ei ole, millise õigusnormi on kaebaja kohtu hinnangul jätnud täitmata.

Vastuoluline on ka see, et kuigi halduskohtu hinnangul ei omanud õigusakti sisust tegelik

teada saamine tähtsust, heitis kohus samas kaebajale ette muutunud asjaolude taotluses

detailselt kirjeldamata jätmist, mis eeldab õigusakti sisu tundmist. Jääb arusaamatuks, kuidas

omab tõendamiskoormuse jagamisel tähtsust asjaolu, et kaebajat esindas taotluse esitamisel

õigusteadmistega esindaja. Vastustaja keeldumine kaebajale diplomi väljastamisest piirab

jätkuvalt kaebaja õigusi. Halduskohus ei ole ka põhjendanud, miks oli kaebajal kohustus

tõendada asjaolude muutumist. HMS § 44 lg-s 1 sätestatud uuendamise aluste esinemise

tuvastamine on haldusorgani kohustus (vt Riigikohtu 21.02.2011 otsus nr 3-3-1-80-10, p 21).

Halduskohtu loogika, et õpingutest pika aja möödumine välistab diplomi väljastamise,

kuivõrd hariduse sisu on muutunud, tähendaks seda, et ära tuleks võtta kõikide inimeste

diplomid, kelle haridustee oli läbitud aastaid tagasi, sest hariduse sisu on muutunud. Kaebajal

on õigus saada diplom mitte uute haridusstandardite järgi, vaid hariduse kohta, mille osas on

kaebaja läbinud õppekava ja kaitsnud diplomitöö. Kaebaja puhul on tõendatult täidetud kõik

eeldused diplomi väljastamiseks (KHaS § 19 lg 1). Kuigi kõigile teistele samadele

kriteeriumitele vastavatele üliõpilastele diplom väljastati, siis kaebajale ei ole seda käesoleva

ajani väljastatud. Ilmselgelt on tegemist kaebaja õiguste kestva rikkumisega. Asjakohane on

analoogia passi väljastamisega. Kui inimene on Eesti Vabariigi kodanik, siis on tal õigus

nõuda endale Eesti Vabariigi passi. Kui taotlus jääb puuduste tõttu rahuldamata, ei jää isik elu

lõpuni ilma passita, vaid tal on õigus esitada uus ja nõuetekohane taotlus passi väljastamiseks

ning saada endale pass. Asjaolu, et kaebaja varasem taotlus diplomi väljastamiseks on jäänud

rahuldamata, ei tähenda, et kaebaja ei saa vastavat taotlust enam hiljem esitada. Vastustaja ei

ole haldusmenetluse raames esitanud ühtegi vastuväidet, mis puudutaks kaebajale diplomi

väljastamise eelduste täidetust. Vastustaja on rikkunud ärakuulamiskohustust, sest välistas

kaebajale igasuguste vastuväidete esitamise.

Vastustaja esindajakulud tulnuks HKMS § 109 lg 6 alusel jätta tema enda kanda.

Halduskohus on vastustaja menetluskulude väljamõistmist põhjendanud mh argumentidega,

5(10)

3-22-281

mida vastustaja ei ole ise esitanud (nt vaidluse spetsiifiline iseloom). Vaidlus ei välju

vastustaja igapäevasest põhitegevusest ja vastustaja positsioon oli ka äärmiselt lihtne, sest

tugines taotluse tähtaegsuse küsimusele, mis ei eeldanud kahe vandeadvokaadi abi kasutamist.

9. Eesti Metodisti Kirik palub 26.10.2022 vastuses (täiendatud 05.10.2023 ja

12.10.2023) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja

ei vaadanud kaebaja 02.12.2021 taotlust sisuliselt läbi, sest taotlus esitati hilinemisega.

Asjaolu, et vastuses käsitleti ka muid kaebaja taotluses välja toodud aspekte, ei tähenda uue

sisulise otsuse tegemist. Vastustaja selgitas üksnes kaebajale, miks ei olnud haldusmenetluse

uuendamise tingimused ühelgi juhul täidetud. Halduskohus järeldas õigesti, et

haldusmenetluse uuendamata jätmise peamine põhjus oli taotluse hilinenult esitamine (HMS §

44 lg 3). Kaebaja 02.12.2021 taotlus oli esitatud sedavõrd olulise hilinemisega, et see välistas

ka tähtaja ennistamise. Õige on seegi, et praeguses asjas esitatud nõuded kattuvad haldusasjas

nr 3-14-52397 lahendatud nõuetega. Kaebaja soovib jätkuvalt saavutada temale akadeemilise

diplomi väljastamist, kuigi haldusasjas nr 3-14-52397 jõustunud lahendiga on leitud, et

vastustaja jättis kaebajale diplomi väljastamata õiguspäraselt. Kui kaebaja on praeguseks

keskhariduse omandanud, siis on tal vaidlusaluse diplomi saamiseks võimalik asuda EMKTS-

s uuesti õppima.

Vastustaja otsusel jätta kaebajale diplom väljastamata ei ole kaebaja õigusi kestvalt piiravat

mõju. Uued asjaolud, millele tuginedes isik haldusmenetluse uuendamist taotleb, peab välja

tooma taotleja. See on tuvastatav mh HMS § 44 lg 1 p 1 grammatilisest tõlgendusest. Kaebaja

ei toonud välja ühtegi uut asjaolu ega viidanud ühegi konkreetse õigusnormi äralangemisele.

Kaebaja viitas üldsõnaliselt uue seaduse vastuvõtmisele, kuid sellega ei ole muudetud diplomi

väljastamise eeldusi. Isegi kui uus seadus oleks keskhariduse omamise nõude kaotanud, tuleks

diplomi väljastamise otsustamisel lähtuda varem kehtinud õigusest. Taotluses uute asjaolude

võimalikult täpset väljatoomist võis taotlejalt eeldada, kuivõrd ta kasutas taotluse esitamiseks

professionaalse õigusnõustaja abi. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud ning vastustaja

on võimaluste piires arvestanud kaebaja kõigi argumentidega. Taotluse iseloomust ja

asjaoludest tulenevalt puudus vastustajal igasugune vajadus koguda lisaandmeid.

Vastustaja menetluskulud on põhjendatult jäetud kaebaja kanda. Haldusmenetluse uuendamist

puudutavad vaidlused on vastustaja jaoks harvad, mis muudab need õiguslikult spetsiifilisteks

ja vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvateks. Vastustaja koosseisus ei ole juristi

ametikohti ning tema juures ei tööta õigusalase hariduse ja kogemusega õigusnõustajat.

Kaebajat esindas samuti vandeadvokaat ning vastustaja oli ja on õigustatud kasutama

samaväärset õiguskaitset. Kõik vastustaja menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

Haldusmenetluse uuendamine

10. Kaebaja esitas EMKTS-le 02.12.2021 taotluse uuendada haldusmenetlus ning väljastada

temale diplom ja akadeemiline õiend aastatel 2000–2004 omandatud kõrghariduse kohta. Uue

asjaoluna HMS § 44 lg 1 p 1 tähenduses viitas kaebaja KHaS-i ja uue kõrgharidusstandardi

kehtestamisele. EMKTS keeldus 04.01.2022 vastusega nr 1-10/34 taotluse rahuldamisest ja

haldusmenetluse uuendamisest, märkides, et HMS § 44 lg-s 3 sätestatud taotluse esitamise

tähtaeg on möödunud ning taotlus on ka sisuliselt põhjendamatu, sest puudub taotleja õigusi

kestvalt piirav haldusakt ja regulatsiooni, mille kohaselt on kõrghariduse omandamist

kinnitava diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamise eelduseks keskhariduse omamine, ei ole

6(10)

3-22-281

muudetud (KHaS § 12 lg 1 ja § 19 lg 1; RakKKS § 15 lg 3 ja § 19 lg 1). Kaebuses on

taotletud EMKTS-i 04.01.2022 vastuse nr 1-10/34 tühistamist ja vastustaja kohustamist

vaadata kaebaja 02.12.2021 taotlus uuesti läbi.

11. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebuse korduvus HKMS § 43 lg 1 tähenduses

eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluste esemete (HKMS § 41 lg 1) kattuvust.

Kaebuste samasus esineb juhul, kui hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad varasema kaebuse

nõude ja alusega (nt Riigikohtu 06.02.2018 määrus nr 3-17-1182, p 10). Kuigi kaebaja

lõppeesmärgiks on alati olnud diplomi ja akadeemilise õiendi saamine aastatel 2000‒2004

EMKTS-s täidetud õppekava kohta, siis isegi kui pidada kaebustes esitatud

kohustamisnõudeid identseteks, ei ole praeguses asjas esitatud kaebus HKMS § 43 lg 1 p 2

tähenduses korduv, sest kaebuse aluseks haldusasjas nr 3-14-52397 ei saanud ühelgi juhul olla

KHaS-i ning selle alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 11.07.2019 määruse nr 62

„Kõrgharidusstandard“ jõustumine 01.09.2019.

12. HMS § 44 lg 3 järgi tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse

läbiviinud haldusorganile 1 kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude

teadasaamisest alates. Kuna kaebaja viitas taotluses haldusmenetluse uuendamise alustena

KHaS-le ja uuele kõrgharidusstandardile, tulnuks taotlus esitada ühe kuu jooksul nende

õigusaktide jõustumisest arvates (s.o hiljemalt 01.10.2019). Seejuures oli kaebajal

tegelikkuses oluliselt pikem aeg uute normidega tutvumiseks, sest Riigi Teatajas avaldati

KHaS 19.03.2019 ja kõrgharidusstandard 12.07.2019. Seaduse või muu õigusakti Riigi

Teatajas avaldamise ja jõustumise vahele jääv ajavahemik (nn vacatio legis) ongi nähtud ette

selleks, et õigusakti adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ja oma tegevust vajadusel

ümber korraldada (nt Riigikohtu 19.12.2017 otsus nr 5-17-13, p 41; 30.06.2017 otsus nr 3-4-

1-5-17, p-d 73–74). Olukorras, kus kaebaja on varem korduvalt taotlenud vastustajalt diplomi

väljastamist ja sellest on keeldutud põhjendusega, et kaebaja puhul on täitmata RakKKS § 15

lg 3 ja varem kehtinud kõrgharidusstandardi § 8 lg 4 tingimused, ei saa pidada ebamõistlikuks

eeldust, et kaebaja hoiab ennast kursis valdkonnas toimuvate arengutega. Riigi Teatajas

avaldatavad õigusaktid on elektrooniliselt kättesaadavad mh välisriikides, mistõttu ei ole

asjakohane vastuväide, et kaebaja alaline elukoht on Soomes.

13. Kuigi ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebaja 02.12.2021

taotlus oli esitatud pärast HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumist, ei ole sel praeguse

vaidluse lahendamisel määravat tähtsust. Kaebaja on õigesti rõhutanud, et EMKTS ei ole

04.01.2022 vastuses piirdunud üksnes haldusmenetluse uuendamise taotluse tähtaegsuse

kontrollimisega ega jätnud taotlust HMS § 14 lg 6 p 1 alusel läbi vaatamata, vaid hindas mh

sisuliselt, kas KHaS § 12 lg 1 või taotluses välja toodud KHaS § 19 lg 1 on varasemate

sätetega (RakKKS § 15 lg 3 ja § 19 lg 1) võrreldes muutunud ning võimaldaksid kaebajale

diplomit väljastada või mitte. Menetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsustus on

HMS § 43 lg 2 järgi haldusakt, sest sellega on ühtlasi otsustatud jätta taotletud haldusakt

andmata (nt Riigikohtu 12.10.2009 otsus nr 3-3-1-50-09, p 12). Kuigi vastustaja ei oleks

HMS § 34 lg-st 3 ja § 44 lg-st 3 tulenevalt saanud haldusmenetlust uuendada kaebaja

02.12.2021 taotluse alusel, olnuks tal siiski võimalus menetlus uuendada enda initsiatiivil ja

selleks ei näe HMS haldusorganile ette mingit tähtaega. Haldusmenetluse uuendamine ei

tohiks samas toimuda kergekäeliselt (nt Riigikohtu 21.02.2011 otsus nr 3-3-1-80-10, p 21).

14. Ringkonnakohtu hinnangul asus EMKTS 04.01.2022 vastuses põhjendatult seisukohale,

et HMS § 44 lg-s 1 nimetatud asjaolusid haldusmenetluse uuendamiseks ei esine. Vastustaja

keeldus 2004. a-l kaebajale EMKTS-i lõpetamise kohta diplomi väljastamisest, sest tuvastas

enne õpingute lõppu, et kaebajal puudus keskharidus, mis oli RakKKS § 15 lg 3 ja varasema

7(10)

3-22-281

kõrgharidusstandardi § 8 lg 4 järgi rakenduskõrgharidusõppe alustamise vältimatu tingimus.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et kaebajale 2004. a-l või ka

hiljem diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamisest keeldumine ei ole kaebaja õigusi kestvalt

piirav haldusakt. Selleks, et haldusakt oleks isiku õigusi kestvalt piirav, peavad sellega olema

isikule kehtestatud jätkuva iseloomuga keelud või kohustused (nt Riigikohtu 11.06.2019 otsus

nr 3-16-781, p 15.1). Isiku õigusi ei piira kestvalt haldusakt, millega keelduti temale

soodustava haldusakti andmisest. Sellisel juhul saab isik asjaolude muutumisel esitada lihtsalt

uue taotluse ja see vaadatakse läbi muutunud asjaolusid arvestades (vt lisaks A. Aedmaa jt.

Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu, 2004, lk 353). Kuna kaebajale varasemalt diplomi

väljastamata jätmine ei ole kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt, siis on HMS § 44 lg 1 p 1

alusel haldusmenetluse uuendamine juba ainuüksi sellel põhjusel välistatud.

15. Kuna kaebaja esitas 02.12.2021 taotluse vandeadvokaadist esindaja vahendusel ja selles

taotleti üheselt mõistetavalt haldusmenetluse uuendamist, siis ei ole alust vastustajale ette

heita, et kaebaja taotlus lahendati HMS §-s 44 sätestatust lähtudes, mitte ei käsitatud seda

korduva taotlusena diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamiseks. Sõltumata sellest, et

vastustaja leidis, et puudub kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt ja taotluses puudub

üksikasjalik selgitus, kuidas on asjaolud või õigusnormid muutunud, on EMKTS-i 04.01.2022

vastuses mh sisuliselt põhjendatud, miks ei kujutanud KHaS-i kehtestamine endast diplomi ja

akadeemilise õiendi väljastamisest keeldumise haldusakti aluseks olnud asjaolu või

õigusnormi äralangemist HMS § 44 lg 1 p 1 tähenduses. Ehkki haldusmenetluse uuendamise

aluste esinemise või puudumise peab tuvastama haldusorgan (nt Riigikohtu 21.02.2011 otsus

nr 3-3-1-80-10, p 21), ei tähenda see haldusorgani kohustust kontrollida selliste aluste

esinemist või puudumist, millele ei ole menetluse uuendamise taotluses tuginetud. Praegusel

juhul on vastustaja oma uurimiskohustuse täitnud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et

uue kõrgharidusseaduse jõustumisega ei muutunud rakenduskõrgharidusõppe alustamise

tingimused (keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon – KHaS § 12 lg 1, RakKKS § 15 lg

3) ega ka rakenduskõrghariduse diplomi väljastamise tingimused (õppekava täies mahus

täitmine – KHaS § 19 lg 1 ja § 47 lg 2; RakKKS § 19 lg 1). Asjaolu, et eeltoodud tingimusi ei

soovitudki muuta, kinnitab selgelt KHaS eelnõu (Riigikogu XIII koosseisu 725 SE) seletuskiri

(lk-d 28 ja 44). Seega ei olnud vastustajal alust haldusmenetlust HMS § 44 lg 1 p 1 alusel

uuendada.

16. Halduskohus ja vastustaja on õigesti leidnud, et kuna kaebaja ei tuginenud ühelegi uuele

tõendile, siis ei saanud haldusmenetluse uuendamiseks esineda ka HMS § 44 lg 1 p-s 2 toodud

alust. Kaebaja ei ole ühelegi uuele tõendile viidanud ka kohtumenetluses.

17. Eeltoodust lähtudes oli EMKTS-i 04.01.2022 otsusega haldusmenetluse uuendamisest

keeldumine õiguspärane ning halduskohus jättis seega õigesti rahuldamata kaebuse EMKTS-i

04.01.2022 otsuse tühistamiseks ja EMK-i kohustamiseks vaadata kaebaja 02.12.2021 taotlus

uuesti läbi.

II

Vastustaja esindajakulud

18. Halduskohus mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja esindajakulu 2352 eurot, leides,

et tegemist on spetsiifilise ja harvanähtava ning samas vastustaja jaoks põhimõttelise

vaidlusega, mistõttu oli vastustaja poolt välise õigusabi kasutamine HKMS § 109 lg 6

tähenduses vajalik ja põhjendatud.

8(10)

3-22-281

19. Pikaajalise kohtupraktika järgi võib haldusorgan halduskohtumenetluses välist õigusabi

küll kasutada, kuid sellega seotud kulud saab haldusorgani kasuks välja mõista üksnes siis,

kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest (nt Riigikohtu 01.04.2021 otsus

nr 3-18-1442, p 32; 24.03.2021 otsus nr 3-18-687, p 24; 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355, p 55).

Üldjuhul ei saa haldusorganile seadusega pandud ülesannete täitmisest või täitmata jätmisest

tekkinud vaidlusi pidada tema põhitegevuse raamidest väljuvateks (nt Riigikohtu 20.02.2020

otsus nr 3-16-2267, p 21; 26.02.2015 otsus nr 3-3-1-80-14, p 21; 27.10.2011 otsus nr 3-3-1-

53-11, p 31). EMKTS on riiklikult akrediteeritud rakenduslik erakõrgkool, kes täidab

diplomite väljastamise otsustamisel avalikku ülesannet, mistõttu on ka tema puhul asjakohane

lähtuda kohtupraktikas kujundatud põhimõtetest haldusorgani poolt välise õigusabi

kasutamise kulude vajalikkuse ja põhjendatuse küsimuses. Ringkonnakohus ei nõustu

halduskohtu hinnanguga, et praegune vaidlus on sedavõrd spetsiifiline või keerukas, et

õigustab senisest praktikast kõrvale kaldumist. Diplomite ja akadeemiliste õiendite

väljastamine või väljastamisest keeldumine jääb ilmselgelt kaebaja põhitegevuse raamidesse.

Tähtsust ei oma see, kas vastustaja koosseisus on mõni jurist või mitte (vrd Tallinna

Ringkonnakohtu 17.06.2021 otsus nr 3-19-1505, p 39).

20. Kuivõrd kaebaja 02.12.2021 taotluse lahendamine ei väljunud EMKTS-le igapäevase

põhitegevuse raamidest, siis tuli vastustaja esindajakulu jätta HKMS § 109 lg 6 alusel tema

enda kanda.

III

Kokkuvõte ja menetluskulud

21. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb X.D apellatsioonkaebus osaliselt

rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 17.08.2022 otsuse resolutsiooni p-

i 2 ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab menetlusosaliste menetluskulud esimese astme

kohtus nende endi kanda. Ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulude

väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).

23. X.D on apellatsiooniastmes tasunud riigilõivu 20 eurot ja kandnud esindajakulu 2353,40

eurot (käibemaksuga), mis vastab advokaadi 12,85 töötunnile tunnihinnaga 150 või 160 eurot

+ käibemaks. Esindajakulu kandmise kohustus seoses praeguse asja menetlemisega

ringkonnakohtus on advokaadibüroo arvetega HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendanud.

Kuna vaidlus ei ole mahukas ega keerukas ning menetlusosalised on suuresti üksnes korranud

esimese astme kohtule esitatud väiteid, siis on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja

esindajakulud apellatsiooniastmes põhjendatud 10 töötunni ehk 1800 euro ulatuses. Kuna

ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, tuleb kaebaja apellatsiooniastme

menetluskulud mõista tema kasuks vastustajalt välja vastavalt apellatsioonkaebuse rahuldatud

osale. Menetluskulude väljamõistmisega seonduv moodustas ligikaudu viiendiku vaidluse

mahust apellatsiooniastmes. Seega tuleb HKMS § 108 lg 2 alusel mõista vastustajalt kaebaja

kasuks välja 364 eurot. Kaebaja ülejäänud menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad tema

enda kanda.

9(10)

3-22-281

24. EMK on kandnud apellatsioonimenetluses esindajakulu 1285,44 eurot (sh käibemaks).

Käesoleva otsuse p-des 18–20 märgitud põhjendustest lähtudes jäävad EMK menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)