2-23-1969/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1969

Kohtuasi

Eesti Vabariigi (Kliimaministeeriumi kaudu) hagi

Mittetulundusühingu

REHVIRINGLUS

vastu

rahalises nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.02.2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti

Vabariigi

(Kliimaministeeriumi,

endine

Keskkonnaministeerium, kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

Eesti

Vabariik

(Keskkonnaministeeriumi kaudu) (registrikood 70001231,

aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Martin Triipan (e-post xxx) ja

vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm (e-post:xxx)

Kostja:

Mittetulundusühing

REHVIRINGLUS

(registrikood 80297882, aadress Tartu mnt 119, Tallinn,

10112, e-post:xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15.02.2023. a määrus tühistada ja saata hagiavaldus samale

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi.

2. Eesti Vabariigi (Kliimaministeeriumi, endine Keskkonnaministeerium, kaudu)

määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

2-23-1969

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) (hageja) esitas 03.02.2023. a Harju

Maakohtule hagi Mittetulundusühingu REHVIRINGLUS (kostja) vastu, milles palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhinõue 878 987,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised

133 630,20 eurot ning edasiulatuvad viivised põhinõudelt seadusjärgses määras alates

04.02.2023. a kuni põhinõude tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt asus Raadi lennuväljal Tila külas, Tartu maakonnas (katastritunnus

79401:001:0575) vanarehvide kogumisplats. Kinnistu oli aastatel 2005-2015 kasutusel jäätmete

vaheladustamiskohana. Perioodil 2015-2020 ladustati vanarehve seal õigusliku aluseta.

Tegemist on riigimaaga. Raadi kinnistu oli hageja omandis kogu vaidlusalusel perioodil. MTÜ

Rehviringlus on rehvitootjate ühendus JäätS § 23 lg 1 ja lg 3 mõttes. Kostja sõlmis 30.04.2010.

a AS-ga Kuusakoski jäätmekäitlusteenuse osutamise lepingu (JK-VR/2010/39), mille kohaselt

osutati kostjale vanarehvide käitlemise ja transpordi teenust ning kohguti tema nimel perioodil

2010-2014 kokku 9529,923 t vanarehve, mis transporditit Raadi lennuvälja kogumisplatsile.

2020. aasta alguse seisuga oli Raadi lennuväljal endiselt ladustatud vähemalt 7410,113 t aastatel

2010-2014

kogutud

vanarehve.

Perioodil

september-oktoober

2019

pidasid

Keskkonnaministeerium ja kostja läbirääkimisi Raadi lennuväljal asuvate vanarehvide

taaskasutamise korraldamise üle. Kostja koostas ka „Hea tahte lepingu“ projekti, mille

allkirjastamiseni ei jõutud. Kokkuvõttes keeldus kostja täitmast oma kohustust vanarehvid

taaskasutusse suunata. 13.02.2020. a esitas Siseministeerium Keskkonnaministeeriumile

Päästeameti pöördumise ning palve kiirete meetmete tarvidusele võtmiseks ohuolukorra

likvideerimiseks Tartu linna ja piirkonna elanikele ja keskkonnale. Keskkonnaministeerium

riigi esindajana, kaalunud erinevaid lahendusvõimalusi, otsustas rehvid likvideerida

maaomanikuna, kuna see võimaldas olukorra kõige kiiremini lahendada. Eesti Vabariik, kui

Raadi lennuvälja kinnistu omanik, tellis 2020. aastal SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

kaudu rehvide taaskasutusse suunamise ning volitas Keskkonnaprogrammi elluviimise

halduslepingu nr 1-6/19/612 raames keskust sõlmima rehvide taaskasutamiseks lepingu Ragn-

Sells AS-iga ning kandis lepinguga kaasnevad kulud. Selle tulemusel sai Raadi lennuväli

rehvidest tühjaks. Ragn-Sells AS-iga sõlmitud hankelepingus oli kokku lepitud, et kolmanda

isiku vastutusalasse kuuluvate rehvide koristamise maksumus on 118,62 eurot/t koos

käibemaksuga. 09.03.2021. a saatis Keskkonnaministeerium kostjale nõudekirja, milles nõudis

878 987,60 euro hüvitamist (118,62 x 7410,113). Kostja vastas Keskkonnaministeeriumile

31.03.2021. a, eitas nõude olemasolu, kuid tegi ettepaneku tasuda nõue 6 aasta jooksul

osamaksetena, ilma viivisteta. Hageja nõuab kostjalt hageja poolt kantud vanarehvide

taaskasutamise kulude hüvitamist alternatiivsetel õiguslikel alustel järgnevalt:

2.1. JäätS 26 lg 4 sätestab, et probleemtoodete jäätmehoolduse kulud kannab tootja või tootjate

ühendus. JäätS § 25¹ lg 1 kohaselt võib tootja anda mh kulude kandmise kohustuse üle tootjate

ühendusele. Kostja on rehvitootjate ühendus. Koosmõjus JäätS § 26 lg-ga 1 ja lg-ga 9 tähendab

see, et kostja poolt (tema nimel) kogutud vanarehvide taaskasutamise kulud peab kandma

kostja. Seega on hagejal, kes on kandnud kulud, mille kandmiseks oli kohustatud kostja, õigus

nõuda kostjalt JäätS § 26 lg 4 alusel vastavate kulude hüvitamist, mis on hageja nõude

alusnormiks ka kõigi järgnevate alusnormide hindamisel.

2.2. Hagejal on kostja vastu solidaarvõlgniku regressinõue VÕS § 69 lg 5 alusel. Hagejale, kui

Raadi kogumisplatsi kinnistu omanikule tulenes kohustus seal asuvad vanarehvid taaskasutusse

suunata JäätS § 128 lg-st 4 (maaomaniku vastutus), JäätS § 28 lg-st 1 (jäätmevaldaja vastutus)

ja VÕS § 1058 lg-st 1 (ohtliku eseme omaniku vastutus). Kostjal on JäätS § 26 lg-test 14, 4 ja

9 tulenev kohustus kanda probleemtoote jäätmehoolduse kulud. Hageja ja kostja olid rehvide

2-23-1969

taaskasutamise kohustuse osas solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 kohaselt. VÕS § 69 lg 5

kohaselt võib solidaarvõlgnik teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel

tehtud mõistlike kulude hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. JäätS § 26 lg 4 kohaselt

langeb sisesuhtes kogu vastutus vanarehvide taaskasutamise osas selgelt kostjale. Seetõttu on

hagejal kostja vastu vanarehvide taaskasutamise kulude hüvitamise nõue täies ulatuses.

2.3. Hagejal on kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev hüvitusnõue VÕS § 1018 lg 1 p 3

ja § 1023 kohaselt. Hageja ajas rehve taaskasutusse suunates kostja asja. Kui kohus peaks

leidma, et hagejal ei olnud kohustust Raadi vanarehve taaskasutusse suunata ning hageja ja

kostja ei olnud käitluskulude kandmise osas solidaarvõlgnikud, nõuab hageja kulusid käsundita

asjaajamise sätete alusel. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hagejal ei olnud rehvide

taaskasutamise kohustust, siis täitis ta rehve taaskasutusse suunates järelikult kostja JäätS § 26

lg-st 4 tulenevat kohustust avalikes huvides ehk ajas kostja asja.

2.4. Hagejal on kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev hüvitusnõue VÕS § 1041 kohaselt.

Kostja on hageja poolt kohustuse täitmise teel alusetult rikastunud, kuna hageja täitis kostja

kohustuse vanarehvid taaskasutuse suunata ning kanda vastavad kulud. Vanarehvide

taaskasutusse suunamisega vabastas hageja kostja kohustusest vanarehvid taaskasutusse

suunata ning kanda sellega seonduvad kulud.

2.5. Kui kohus peaks mingil põhjusel leidma, et hageja kulud ei kuulu hüvitamisele ühelgi

eelkirjeldatud alusel, nõuab hageja kulude hüvitamist täiendavalt ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg

1 p-i 7 alusel (deliktiline nõue). Seadusest tulenev kohustus, mida kostja on rikkunud, on JäätS

§ 26 lg-test 14, 9 ja 4 tulenev kohustus vanarehve taaskasutada ning kanda vastav kulu. Kostja-

poolse rikkumise tulemusena pidi hageja keskkonnaohu vältimiseks vanarehvid ise

taaskasutusse suunama ning kandma vastavad kulud. See tekitas hagejale kahju. Kui kostja

oleks oma kohustuse täitnud, ei oleks hagejale kahju tekkinud, mis tähendab, et esineb põhjuslik

seos rikkumise ja kahju vahel. Läbirääkimiste tõttu oli kostja teadlik olukorrast Raadil ning oma

kohustusest, mistõttu on ta kahju tekitamises süüdi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohu keeldus 15.02.2023. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis

menetluskulud hageja kanda.

4. Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui

kohus ei ole pädev asja lahendama.

5. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Kohtu hinnangul ei kuulu hageja poolt esitatud nõude menetlemine maakohtu pädevusse. TsMS

§ 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tsiviilasi on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi. TsMS § 9 järgi lahendavad tsiviilasju

maakohtud. Ilma seaduses sätestatud volitusnormita ei ole maakohus pädev lahendama avalik-

õiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi ega otsustama avalik-õiguslikest suhetest tulenevate

kohustuste täitmise üle. Seega ei ole ka avalik-õigusliku kohustuse sissenõudmine

tsiviilkohtumenetluses ilma seaduses sätestatud volitusnormita lubatud. Vaidlusaluse

õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda esitatud nõudest ja alusest (vt RKTKm

16.06.2011. a, 3-2-4-2-11, p 11). Avalik-õiguslikku suhet reguleerivad eeskätt avaliku õiguse

normid.

2-23-1969

6. Hagiavalduse kohaselt asus riigimaal Raadi lennuväljal Tila külas, Tartu maakonnas

vanarehvide

kogumisplats.

Kinnistu

oli

aastatel

2005-2015

kasutusel

jäätmete

vaheladustamiskohana, perioodil 2015-2020 ladustati vanarehve seal õigusliku aluseta. Hageja

nõuab kostjalt hageja poolt kantud vanarehvide taaskasutamise kulude hüvitamist, kuna

vaidlusaluste vanarehvide taaskasutamine ja vastavate kulude kandmine oli kostja kohustus.

Hageja viitab jäätmeseaduse (JäätS) § 26 lg-le 4, mille kohaselt kannab tootja

probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulud ja § 251 lg-le 1, mille kohaselt võib tootja

anda mh kulude kandmise kohustuse üle tootjate ühendusele. Hageja hinnangul on kostja

tootjate ühendus, kellele laieneb JäätS § 26 lg-st 4 tulenev kulude kandmise kohustus.

7. Hagi vanarehvide taaskasutamise kulude tagasinõudmiseks on esitanud Eesti Vabariik

(Keskkonnaministeeriumi kaudu). Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt on vanarehvide

taaskasutamise kulude tagasinõudmisel õigussuhe riigi ja riigi maad kasutanud

mittetulundusühingu vahel. Vanarehvide taaskasutamise ja vastavate kulude kandmise

kohustus tuleneb JäätS normidest, mis on oma iseloomult avalik-õiguslikud normid. JäätS

kuulub laiemalt keskkonnaõiguse valdkonda, mille kaitsmiseks sätestatud normid on avalikes

huvides. Vanarehvide taaskasutamise kulude tagasinõudmisel ei sarnane poolte õiguslik suhe

oma olemuselt eraõiguslikule suhtele, sest sellel puudub kokkuleppeline aspekt. Kohustus

jäätmete käitlemiseks (ja sellega seoses kulude kandmiseks) on avalik-õiguslik kohustus, mis

tuleneb otse seadusest.

8. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et nõude alusnormid pärinevad avalikust õigusest,

tegu on avalik-õigusliku suhtega ja avalik-õigusliku kahju hüvitamise nõudega. Siiski ei ole

välistatud, et maakohtus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses avalik-õiguslik vaidlus, kui see

tuleneb seadusest. Seaduses sätestatud volitusnormita ei ole maakohus pädev lahendama avalik-

õiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi ega otsustama avalik-õiguslikest suhetest tulenevate

kohustuste täitmise üle, mh ei ole ilma seaduses sätestatud volitusnormita lubatud avalik-

õigusliku kohustuse sissenõudmine tsiviilkohtumenetluses. Jäätmete käitlemise kulude

tagasinõudmise lahendamiseks puudub volitusnorm, mis lubaks neid sisse nõuda

tsiviilkohtumenetluse korras. Kõige tavapärasem ja eeldatavam on avalik-õigusliku rahalise

kohustuse sissenõudmine haldusaktiga, mida kohustatud isik saab vaidlustada halduskohtus.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus,

millega võtta hagi menetlusse.

10. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leiab hageja, et hagi menetlusse võtmisest

keeldumiseks puudub alus, mistõttu on maakohus menetlusõigust rikkunud ning määrus tuleb

tühistada ja hagi menetlusse võtta.

11. Hageja on esitanud kostja vastu teise isiku kohustuse täitmise tõttu kantud kulude

hüvitamise nõude erinevatel alternatiivsetel eraõiguslikel alustel. Maakohus viitas õigesti, et

vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda esitatud nõudest ja alusest.

Maakohus leidis aga valesti, et hagi on esitatud avalik-õiguslikul alusel. Hageja on esitanud

hüvitisnõude erinevatel lepinguvälistest võlasuhetest tulenevatel alustel, mis kõik tulenevad

tsiviilõigusest. Asjakohatu on seega määruses esitatud põhjendus, et vanarehvide

taaskasutamiskulude tagasinõudmise suhe ei ole eraõiguslik, kuna selles puudub

kokkuleppeline aspekt. Lepinguväliste võlasuhete puhul kokkuleppeline aspekt puudubki, kuid

vastavad võlasuhted on siiski eraõiguslikud. Õiguskirjanduses on leitud, et maakohtul on

vajaduse korral pädevus lahendada avalik-õiguslikke eeldusküsimusi. Käesoleval juhul on

2-23-1969

hageja nõue esitatud mitmel alternatiivsel eraõiguslikul alusel, kuid selle lahendamise käigus

tuleb lahendada avalik-õiguslik eeldusküsimus seoses kostja kohustusega kanda enda nimel

kogutud jäätmete taaskasutamise kulu. Avalik-õigusliku eeldusküsimuse lahendamise vajadus

tsiviilõigusliku nõude kontekstis ei muuda aga vaidlust avalik-õiguslikuks ega välista maakohtu

pädevust. Kuigi kostja kohustus rehvide taaskasutamise kulud kanda tuleneb avalikust õigusest,

on võlasuhe tema ja tema asemel vastava kohustuse täitnud isiku vahel eraõiguslik

lepinguväline võlasuhe.

12. Käesoleval juhul on hageja esitanud oma nõude mh alusetu rikastumise sätete alusel, kuid

hageja ei ole vaidluse aluseks oleva õigussuhte käigus väljastanud kostja suhtes ühtki haldusakti

ega teostanud muul viisil avalikku võimu. Hageja nõue tuleneb sellest, et ta omaalgatuslikult

täitis kostja jäätmeseadusest (avalikust õigusest) tuleneva kohustuse. Samamoodi oleks võinud

hageja asemel käituda ka eraisik, kelle kinnistul rehvid oleksid olnud. Hageja nõude puutumus

avaliku õigusega seisneb selles, et kostja kohustus, mille täitmiseks hageja kulutusi tegi, tulenes

avalikust õigusest. Kulude hüvitamise nõue on aga esitatud eraõiguse sätete alusel ning on ka

sisult eraõiguslik.

13. Ka asjaolu, et hagejaks on Eesti Vabariik, ei muuda võlasuhet avalik-õiguslikuks.

Õiguskirjanduse kohaselt võib ka avaliku võimu kandja astuda eraõigussuhetesse, mistõttu

õigussuhte olemuse määratlemisel tuleb lähtuda õigussuhte sisust. Haldus- ja tsiviilasja

eristamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kes on vaidluse pooled, vaid määrav on õigussuhte

sisu ja nõude õiguslik olemus. Ka Riigikohus on värske lahendi nr 3-20-1717 punktides 14-15

rõhutanud, et Eesti Vabariik saab õigussuhetes olla erinevates rollides ning tema õigused ja

kohustused on vastavate rollidega seotud. Hageja ei teostanud avaliku võimu kandja eriõigusi

vaidlusaluseid rehve taaskasutusse suunates ning ta ei teosta eriõigusi ka kantud kulude eest

hüvitist nõudes. Hageja korraldas rehvide taaskasutusse suunamise kui Raadi kinnistu omanik.

Seega ei allu hageja nõue halduskohtule.

14. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja

hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus

ei saa asja ise lahendada ega hagiavaldust menetlusse võtta. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et praegusel juhul kedlsu

maakohus hagi menetlusse võtmisest alusetult.

17. Iseeneenest selgitas maakohus õigesti, et tsiviilkohtusse esitatud hagi menetlusse võtmisel

tuleb kohtul vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel lähtuda esitatud nõudest ja

alusest. Kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom.

Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu

pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti (vt RKTKm

05.06.2007.

a,

3-2-1-63-07,

p

8).

TsMS

§ 1

järgi

vaadatakse

tsiviilasi

läbi

tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest

2-23-1969

tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on

pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest

tuleneva vaidlusega (RKEKm 03.05.2017. a, 3-3-4-1-17, p 5). Vaidlusaluse õigussuhte

iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda esitatud nõudest ja alusest (vt RKEKm 16.06.2011.

a, 3-2-4-2-11, p 11). Kohus peab tuvastama, milline oli õigussuhte tegelik iseloom; kas oli

tegemist tsiviilõigusliku või avalik-õigusliku suhtega ja vastavalt suhte iseloomule lahendama

vaidluse. Kohus ei saa suhtele, millele on antud tsiviilõiguslik vorm, anda hinnangut

hagiavalduse vastuvõtmise staadiumis pelgalt mõne fakti põhjal. Suhte tegelik iseloom selgub

vaidluse lahendamise käigus (vt RKEKm 23.09.2003. a määrus, 3-3-4-1-03, p 5). Pädev kohus

tuleb määrata kaebuse esemest lähtudes. Nõude lahendamiseks pädev kohus ei sõltu sellest, kas

väidetav õigussuhe tegelikult eksisteerib (vt RKEKm, 23.04.2020. a, 3-19-2347, p 14).

18. Maakohus pidas hageja ja kostja vahelist suhet avalik-õiguslikuks suhteks. Kuigi hageja

tugineb hagiavaldusest nähtuvalt JäätS § 26 lg-le ja ja § 25 ¹ lg-le 1, mis on oma iseloomult

avalik-õiguslikud normid, nagu maakohus õigesti märkis, tulenevad hageja alternatiivselt VÕS

§ 69 lg-le 5, § 1018 lg 1 p-le 3 ja §-le 1023, VÕS §-le 1041 ning VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1

p-ile 7 esitatud nõuded sellest, et väidetavalt on: 1) kostja kui hageja solidaarvõlgnik jätnud

täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse kanda probleemtoote jäätmehoodluse kulud,

mistõttu on hagejal kostja vastu vanarehvide taaskasutamise kulude hüvitamise nõue täies

ulatuses; 2) hageja kostja eest täitnud kostja JäätS § 26 lg-st 4 tuleneva kohustuse avalikes

huvides ehk ajas kostja asja, mistõttu on hagejal kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev

hüvitusnõue; 3) kostja hageja arvelt alusetult rikastunud, kuna vanarehvide taaskasutusse

suunamisega vabastas hageja kostja kohustusest vanarehvid taaskasutusse suunata ning kanda

sellega seonduvad kulud, mistõttu on hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev

hüvitusnõue; 4) kostja rikkunud seadusest tulenevat kohustust vanarehve taaskasutada ning

kanda vastav kulu, mistõttu on hagejale selle kohustuse täitmisega tekkinud kahju ning tal on

kostja vastu kahju hüvitamise nõue deliktilisel alusel.

19. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi hageja kõigi nõuete alusnorm tuleneb avalikust

õigusest ja eeldusküsimuseks, mis tuleb lahendada, on küsimus sellest, kas kostja vastutab

hageja ees JäätS § 26 lg 4 ja § 25¹ lg 1 alusel, ei välista eelnev tsiviilõiguslike nõuete esitamist

üldkohtusse hageja poolt nimetatud õiguslikel alustel, arvesse võttes ka seda, et hagiavaldusest

ja määruskaebusest nähtuvalt ei ole hageja koostanud kostja suhtes kohustavat haldusakti, vaid

pooled on pidanud läbirääkimisi ning hageja on kostjale esitanud nõudeavalduse. Kuna

praeguses asjas hagiavalduse esemeks olevad tsiviilõiguslikud nõuded lahendatakse

tsiviilkohtumenetluses maakohtus, on kohus hagaiavalduse menetlusse võtmisest ennatlikult

keeldunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning hagiavaldus saata

maakohtule tagasi selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Asja menetlemisel tuleb maakohtul

arvestada tsiviilkohtumenetluses kehtivaid põhimõtteid, olenemata sellest, et üheks

menetlusosaliseks on riik.

20. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles hageja soovib hagi menetlusse võtmist,

arvestades, et tsiviilkohtumenetluse seadustik (eelkõige TsMS § 12, § 657 lg 1 p 3 ja § 659) ei

sätesta ringkonnakohtule hagi menetlusse võtmise õigust.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

21. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

2-23-1969

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

22. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu

määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati.

23. Vastavalt

Tallinna

Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi

tööjaotusplaani

asendab

kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme kohtunik Mati Maksing.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/