2-23-9739/26 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2023, Võru

Tsiviilasja number

2-23-9739

Tsiviilasi

H. L. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): H. L. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Usaldusisik:

A. Õ.

(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

e-post

xxxxx@xxxxxx, telefon xxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku H. L. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja H. L. pankrot 12. oktoobril 2023 kell 15.00 ning algatada H. L.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada

xxxxxxxxxxx

pankrotihalduriks

A. Õ.

(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

e-post

xxxxx@xxxxxx,

telefon

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx)). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur.

4. Kohustada H. L. andma võlgniku vande 9. novembril 2023 kell 11.00 (asukohas

Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 9. november 2023 kell 11.15

(asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

6. Pankrotihalduril

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta

üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel

on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

12. oktoobriks (esimene aruanne esitada 12. oktoobriks 2024).

10. Jätta menetluskulud H. L. kanda.

11. Määrata usaldusisiku A. Õ. tasuks 1320 eurot, millele lisandub käibemaks 264

eurot, ning mis välja mõista H. L. pankrotivarast. Tasu kanda xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(registrikood xxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, AS SEB Pank), mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

12. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

13. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

14. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FiMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FiMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. H. L. (avaldaja, võlgnik) esitas 7. juulil 2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mida täiendas 24. augustil 2023.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand registriosa nr xxxxxxx asukohas

xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx (hinnanguline väärtus 24 000 eurot; abikaasaga ühisomandis), mis

on avaldaja ja tema abikaasa elukohaks, samuti kuulub talle xxxxxxxxx (hinnanguline väärtus

1600

eurot)

ja

järelkäru

(hinnanguline

väärtus

eurot).

Avaldaja

töötab

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tema igakuine töötasu on 568 eurot, ta saab

ka pensioni 478 eurot. Avaldaja igakuised väljaminekud on kokku 700 eurot 67 senti. Lisaks

kannab kulusid avaldaja abikaasa. Võlgade tasumiseks jääb 200 eurot kuni 315 eurot 33 senti.

Avaldajal on kohustusi võlausaldajate ees kokku ligikaudu 10 700 eurot 81 senti, kuid täpsed

andmed avaldajal puuduvad. Avaldaja abikaasal makseraskusi ei ole.

Avaldajal tekkisid makseraskused investeerimispettuste tõttu. Avaldaja soovib oma kodu

säilitamiseks võlgade ümberkujundamist

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Aruande kohaselt saab võlgnik töötasu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

keskmiselt 504 eurot, pensioni 478 eurot ja sotsiaaltoetust 13 eurot (kokku 995 eurot). Võlgniku

ja tema abikaasa ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohas xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx

(registriosa nr xxxxxxx; korter), 2006. a sõiduk xxxxxxxxxxxx-xxx ja 2016. a järelhaagis Respo

750M000L000. Seni kuni ühisvara on jagamata, ei ole korteril ja sõidukitel väärtust. Korteril

on võlgniku väidetud väärtus 24 000 eurot juhul, kui korter müüakse tervikuna. Lisaks ei ole

kolmandatel isikutel huvi osta ½ varast. Kohustusi on võlgnikul võlausaldajate ees kokku

10 017 euro 86 sendi ulatuses.

Võlgnik on maksejõuetu, kuna tal puudub lahusvara ja likviidne ühisvara ning soov abikaasade

ühisvara müügiks. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on pikema perioodi jooksul

finantspettuste ohvriks langemine, mida võlgnik ei tunnistanud ja selle pereliikmete eest

varjamine. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2020. a-l, kui ta tegi võlausaldajatega

kokkuleppeid, mida ei täitnud ning alustati täitemenetlusi kohustuste sundtäitmiseks.

Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine võlgniku isikuomadusi, rahaasjadest

arusaamist ja käitumist arvestades ei ole võimalik. Võlgnik on viimase kolme aasta jooksul

tasunud petturitele igakuiselt petuskeeme uskudes suuri summasid, varjanud seda lähedaste eest

ega ole petuskeeme tunnistanud. Ka ei ole ta varem sõlmitud maksegraafikuid täitnud. Samuti

puudub võlgnikul raha usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasumiseks. Seejuures

ei saaks menetluse läbiviimise eesmärgiks olla ainuüksi vara säilitamise soov – võlgnik peab

suutma tasuda menetluskulusid ja olema koostööaldis. Lisaks on pankrotimenetluses võimalus

kompromissi sõlmimiseks.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

4. FiMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

5. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste

(10 017 eurot 86 senti) täitmiseks piisav vara ja sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks

sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamine. Lisaks puuduvad tal usaldusisiku tasu katteks rahalised vahendid. Võlgnik on ka

ise 9. oktoobri 2023. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema makseraskuste

ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu arvates ei ole FiMS § 19 lg 3 p 5 arvestades põhjendatud algatada võlgniku suhtes

võlgade ümberkujundamise menetlust, kuna võlgnik on viimase kolme aasta jooksul teinud

makseid petturitele petuskeeme uskudes, takistades sellega võlausaldajate nõuete rahuldamist.

Lisaks ei oleks võlgade ümberkujundamise menetlus võlgnikul tekkinud makseraskusi

arvestades sobiv maksejõuetusmenetluse liik – võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks

ning tal puudub raha usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasumiseks.

Kohtul on FiMS § 45 lg-st 3 tulenev diskretsiooniõigus, otsustamaks võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise üle. Hoolimata varem petturitele tehtud maksete tegemisest

tuleb kohtu arvates võlgnikule anda võimalus makseraskuste ületamiseks pankroti- ja

kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on 9. oktoobri 2023. a istungil kinnitanud, et

saab aru petuskeemidest ning täidab seadusest tulenevaid kohustusi. Kui võlgnik menetluse

kestel oma kohustusi ei täida ja jätkab kolmandatele isikutele petuskeemide alusel väljamaksete

tegemist (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 11), võib kohus võib omal algatusel või

võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja

lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FiMS § 49 lg 8).

Seega tuleb mh usaldusisikul teostada võlgniku tegevuse üle järelevalvet ennekõike maksete

tegemise osas.

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses

(finantspettuste ohvriks langemine, mida võlgnik ei tunnistanud), kuivõrd tuvastatud ei ole

kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks A. Õ. , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks. FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes

ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

7. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 9. november 2023

kell 11.15 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

8. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikul kinnisasjad puuduvad, ei ole vaja määrust

registripidajale edastada.

9. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 9. novembri 2023 kell 11.00.

10. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1320 eurot, millele lisandub

käibemaks 264 eurot. Usaldusisik palub kõnealuse tasu välja mõista võlgniku pankrotivarast.

10.1. FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

10.2. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3

kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

10.3. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi (tunnitasu

120 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse

läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi,

kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 11 tundi on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu

määrab kohus usaldusisiku tasuks 1320 eurot.

10.4. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri

andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (nr xxxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks

käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20% (KMS § 15 lg 1), s.o 264 eurot.

11. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FiMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist.

Samuti

tuleb

võlgnikul

teatada

viivitamatult

kohtule

ja

usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud

tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või

selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik