3-22-2263/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2263

Haldusasi

X.Xi kaebus kohustada Harju Maakohut vaadata

kaebaja 17.08.2022 avaldus uuesti läbi ning

väljastada kaebajale tema avalduses küsitud teave

täies ulatuses.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X.X

Vastustaja: Harju Maakohus

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.11.2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.08.2022 esitas kaebaja X.X Harju Maakohtule taotluse seoses kriminaalasjaga nr

XXX, paludes selle toimikule juurdepääsu ja lisaks soovis teavet, millised menetlusvälised

isikud on taotlenud kriminaalasja nr XXX materjalidele juurdepääsu ning Harju maakohtu

pressiesindaja töölepingut ja ametijuhendit, aga ka teavet võimalike lõppenud

distsiplinaarmenetluste kohta (dtl 16-24).

Harju Maakohus vastas X.Xi 17.08.2022 taotlusele 09.09.2022 vastusega nr 11-2/22-97 (dtl

11-14). 2. Tallinna Halduskohtule saabus 22.10.2022 X.Xi kaebus Harju Maakohtu vastu.

28.10.2022 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse järgmises nõudes: X.Xi kaebus

kohustada Harju Maakohut vaadata kaebaja 17.08.2022 avaldus uuesti läbi ning väljastada

kaebajale tema avalduses küsitud teave täies ulatuses. 16.06.2023 määrusega määras kohus

asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. Kaebaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel.

3.1. Kaebaja selgitab, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 46 järgi on igaühel õigus

pöörduda avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja ametiisikute poole. 17.08.2022

pöördus kaebaja elektronposti teel Harju Maakohtu poole allkirjastatud avaldusega (kaebuse

lisa nr 1, dtl 16-24), millises taotles ligipääsu järgmisele teabele: 1) kriminaalasja XXX

materjalid või alternatiivselt viidatud kriminaalasja sisukord või teise alternatiivina selle

süüasja toimikute likvideerimise hävitamisakt (17.08.2022 p 4); 2) kriminaalasja materjalidele

juurdepääsu taotlemise avalduse näidis ühes viimase täitmise kõik suunised elik kogu

juhendmaterjal (p 9– 14); 3) menetlusväliste isikute taotlused kriminaalasja XXX

materjalidele juurdepääsu võimaldamiseks (p 49); 4) Harju maakohtu pressiesindaja tööleping

ja ametijuhend, aga ka teavet võimalike lõppenud distsiplinaarmenetluste kohta (p 50).

Kaebaja arusaamise kohaselt oli kaebaja pöördumine kvalifitseeritav teabenõudena avaliku

teabe seaduse mõttes. Tähtaeg niisuguse taotluse lahendamiseks oli ja on 5 tööpäeva, kui

erisused kõrvale jätta.

01.09.2022 saatis kaebaja Riigikohtu, Tallinna apellatsioonikohtu, õiguskantsleri büroo ja

Harju maakohtu üldmeilile, aga ka nimeliselt Villu Kõve, Villem Lapimaa, Ülle Madise, Olari

Kopli ja Astrid Asi isiklikule elektron-postiaadressile kirja, milles väljendas rahulolematust

maakohtu süstemaatilise viivitamise asjus.

09.09.2022 saatis Harju Maakohus kaebajale kirja nr 11-2/22-97, mille sisu oli krüpteeritud.

Kaebaja ei saanud viimast avada, sest kaebaja ID-kaardi kiip ei töötanud ega tööta ka praegu.

Kui kaebaja ka taotleks uue ID-kaardi, siis sellel oleksid uued sertifikaadid ja viimastega ei

saaks avada vanadele sertifikaatidele krüpteeritud kirja.

Samal päeval teatas kaebaja maakohtule, et kaebaja ID-kaardi kiip ei tööta, st kaebaja ei saa

talle adresseeritud krüpteeritud failikonteinerit avada. Kaebaja palus leida mõne muu

võimaluse vastuse tutvustamiseks. 01.10.2022 hilisõhtuse seisuga ei olnud maakohtult

täiendavat vastust saabunud, millest tulenevalt esitas kaebaja kaebuse halduskohtule

(haldusasi nr 3-22-2081). Nimetatud kaebuse eesmärgiks oli saada üleüldse mingi vastus

kaebaja pöördumisele, et hinnata, kas vastuse sisu osas on põhjust esitada kaebus.

Harju Maakohus saatis kaebajale krüpteerimata vastuse 10.10.2022 (dtl 11-14). Kaebaja kirja

sisuga ei nõustu ja soovib kirja sisu ennast vaidlustada. Kaebaja märgib, et ei pea ära näitama

esitatud nõude õiguslikku alust, vaid piisab üksnes faktiliste asjaolude välja toomisest.

Ühtlasi soovib kaebaja esitada pretensiooni ka süstemaatilise viivitamise asjus. Seda enam

olukorras, kus teine pool leiab, et kaebaja 17.08.2022 pöördumine on käsitatav

selgitustaotlusena.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

4.1.

Vastustaja jääb jätkuvalt seisukoha juurde, et kaebaja 17.08.2022 esitatud

taotlust tuleb käsitleda selgitustaotlusena. Avaliku teenistuse seaduse (AvTS) § 6

tähenduses on teabenõue teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras

teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks. Teabenõudest

tuleb omakorda eristada selgitustaotlust. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise

ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 1 kohaselt on

selgitustaotlus isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab

adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. AvTS § 2

lg 2 p 3 kohaselt ei kohaldata avaliku teabe seadust märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise seaduses sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele,

kui vastamine eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava

teabe kogumist ja dokumenteerimist. AvTS § 23 lg 2 p 5 sätestab, et teabevaldaja võib

teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt

süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida.

Selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras.

X.Xi poolt esitatud taotluse lahendamine eeldas õigusalast analüüsi ja selle alusel

selgituste/põhjenduste andmist, mistõttu tuleb 17.08.2022 esitatud taotlust käsitleda

selgitustaotlusena MSVS § 2 lg 2 p 1 mõttes ning sellele on vastavalt MSVS §-s 6 sätestatud

tähtaega järgides tähtaegselt vastatud.

4.2.

Harju Maakohus teabevaldajana lähtub teabe edastamisel Andmekaitse

Inspektsiooni antud soovitustest. On üldteada asjaolu, et dokumentide krüpteerimine

on hea võimalus kolmandate osapoolte eest info kaitsmisel ja turvalisuse tagamisel.

Arvestades asjaolu, et kaebaja X.X esitas ka 17.08.2022 taotluse kohtule digitaalselt

allkirjastatuna, siis sellest lähtuvalt ei olnud põhjust arvata, et kaebajal ei ole võimalik

krüpteeritud dokumente avada. Ekslikult lisas kohtu kantselei X.Xi 09.09.2022

vastuse, mille ta edastas emaili aadressile harjumk.info@kohus.ee selle kohta, et ta ei

saa krüpteeritud dokumenti avada, kohtuinfosüsteemis kriminaalasja nr XXX

menetlusdokumentide hulka. Tegemist on aga lõppenud menetlusega, mistõttu ei

jõudnud X.Xi teavitus läbi kohtuinfosüsteemi õigete adressaatideni. Kaebajale edastati

Harju Maakohtu 09.09.2022 vastus krüpteerimata kujul 10.10.2022.

4.3.

Arusaamatuks jäävad kaebuse esitaja kaebuses esitatud punktid 10-13.

Kokkuvõtvalt selgitab kaebaja, kuidas hoolimata tema poolt esitatud taotluse sisust ja

sõnastusest, peab kohus tagama haldusakti igakülgse hindamise. Oluline ei ole niivõrd

taotluse esitatud õiguslikud argumendid, kuivõrd faktilised asjaolud ehk kirjeldus

selles, mis põhjusel kaebuse esitaja on taotluse Harju Maakohtule esitanud.

Vastusena märgib vastustaja, et Harju Maakohus on kaebaja 17.08.2022 esitatud taotluse

sisuliselt lahendanud, tuues välja, millistele õigusnormidele tuginevalt jätab ta esitatud

taotluse rahuldamata. Kuna kehtivas KrMS-is puuduvad erinormid selle kohta, kuidas toimub

kriminaaltoimikuga (kriminaalasja materjalidega tutvumine) pärast kriminaalmenetluse lõppu,

tuleb selles osas kohaldada AvTS regulatsiooni. Selline seisukoht on kinnistunud ka

kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-84-15, p-d 18-24; nr 3-3-1-58-16 p 8; nr 1-

198262 p 39). Sõltuvalt taotletavatest andmetest tuleb kriminaalasja materjalidega tutvumise

taotluse lahendamisel kohaldamisele kas AvTS või isikuandmete kaitse seadus (IKS), (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-19-2317 p-d 9-11). Kuivõrd kaebaja on

menetlusväline isik, tuleb arvesse võtta lisaks ka menetlusvälise isiku kohtutoimikuga

tutvumise üldpõhimõtteid, mis eeldavad taotluses toimikuga tutvumiseks selleks õigustatud

või põhjendatud huvi ära näitamist. Harju Maakohus teabevaldajana peab tagama kolmandate

isikute (sh menetlusosaliste) huvide kaitse nende kohta käivate isikuandmete teabe kaitseks.

Isikuandmete töötlemise erisused sätestab IKS (eelkõige §-d 4-7), kus on sätestatud

konkreetsed piiratud tingimused, millal on isikuandmeid lubatud ilma andmesubjekti

nõusolekuta töödelda. Kaebaja 17.08.2022 esitatud taotluses neid tingimusi ei esinenud,

mistõttu jättis Harju Maakohus kaebaja taotluse kogu kriminaalasja nr XXX materjalidega

tutvumiseks rahuldamata. Vastustaja hinnangul kaalub antud juhul kolmandate isikute huvi

teabe kaitsmiseks üle kaebaja huvi kriminaalasja materjalidega tutvumiseks.

4.4.

Vastustaja jääb 09.09.2022 vastuses esitatud põhjenduste juurde ka osas, mis

puudutas X.Xi taotlus saada kokkuvõte kõikide menetlusväliste isikute taotlustest

asjas nr 1-198262 ning seonduvalt kaebaja taotlustega Harju Maakohtu

pressiesindajaga seonduvalt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, analüüsinud ja hinnanud Harju Maakohtu 09.09.2022 vastuses nr 11-2/22-97

märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud

tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole

käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et Harju Maakohtu vastus rikuks

kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning oleks

õigusvastane. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka kaebuse esitaja nõue kohustada Harju

Maakohut vaadata kaebaja 17.08.2022 avaldus uuesti läbi ning väljastada kaebajale tema

avalduses küsitud teave täies ulatuses. Kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või

tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta

tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda

põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul

kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud kaebaja 17.08.2022 taotlusele

vastuseks koostatud Harju Maakohtu 09.09.2022 vastuses nr 11-2/22-97, kui ka nende

vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud

väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku

alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid järgmiste selgituste ja põhjendustega.

6. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja esitas Harju Maakohtule

17.08.2022 taotluse menetlusvälise isikuna kriminaalasja nr XXX materjalidega tutvumiseks

ja teha oma isikliku fotoaparaadiga koopiaid. Alternatiivselt soovis kaebaja tutvuda toimiku

sisukorraga. Teabe andmise ja menetlemise aluseks palus kaebaja lugeda Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) preambula esimene, kolmas ja neljas osalause, PS §- id 1, 3, 9, 10, 11, 13,

14, 19, 24, 38, 44, 45, 46, 47, 51 ja 54 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 10. Kaebaja märkis veel, et kui toimik on likvideeritud, siis ta soovib

saada seda akti, milles kõige kaduva mineku tõdemust konstateeritakse.

Täiendavalt palus kaebaja saada ülevaadet kõikide menetlusväliste isikute taotlustest, kes

soovisid ligipääsu kriminaalasja nr XXX materjalidele, Harju Maakohtu pressiesindaja

töölepingut, ametijuhendit, samuti teavet, kas pressiesindajale on määratud

distsiplinaarkaristusi. (Vt dtl 16-24)

Vastustaja keeldus oma 09.09.2022 vastusega nr 11-2/22-97 (dtl 11-14) palutud teabe

väljastamisest v.a selles, osas, et teatas kaebajale, Harju Maakohtu pressiesindajale ei ole

distsiplinaarkaristusi määratud.

Vastustaja käsitles kaebaja avaldust kui selgitustaotlust.

7. Kohus märgib, et kõigepealt, vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja avaldust tuli

käsitleda kui teabenõuet ja sellest tulenevalt vastata sellele 5 tööpäeva jooksul (millisel juhul

oleks vastamise tähtaega rikutud lähtudes AvTS § 18 lg 1) või kui selgitustaotlust, millele

võib vastata 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest (millisel juhul on vastatud

kaebuse esitajale tähtaegselt lähtudes MSVS § 6), kuivõrd krüpteeritud vastus saadeti

kaebajale 09.09.2022.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 6 kohaselt on teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas

seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või

taaskasutamiseks.

AvTS § 23 lg 2 p 5 sätestab, et teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda, kui

teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel

on vaja uus teave dokumenteerida. Selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele

vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus

(MSVS) § 2 lg 2 sätestab, et selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku

pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva

teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud

õigusalase selgituse andmist.

Kohus leiab arvestades eeltoodud regulatsiooniga, et vastustaja on põhjendatult käsitlenud

kaebaja taotlust kui selgitustaotlust ega ole olnud õigusvastases viivituses selgitustaotlusele

vastamisega. Vastustaja on asjakohaselt viidanud, et kaebaja taotluse lahendamine eeldas

õigusalast analüüsi ja selle alusel selgituste ja põhjenduste andmist. Vastustajal tuli

analüüsida, kas ja millises ulatuses on küsitud teabe väljastamine põhjendatud. Juhul kui teabe

väljastamine oleks olnud ka näiteks osaliselt põhjendatud, siis oleks tulnud kogu toimik läbi

töötada ja ka süstematiseerida selliselt, et näiteks osa sellest oleks võimalik kaebajale

avaldada. Käesoleval juhul jõudis vastustaja küll lõppastmes järeldusele, et kaebaja taotlus

tuli jätta rahuldamata, kuid see ei tähenda, et taotlust ei saa käsitleda selgitustaotlusena.

Seega on vastustaja vastanud kaebajale seaduses sätestatud 30 päeva jooksul. Asjaolu, et

kaebaja ei saanud krüpteeritud faili avada, eeltoodut ei muuda. Samuti ei põhjustanud

vastustaja seda, et kaebaja ei saanud faili avada. Selle põhjuseks oli kaebaja väitel ID kaardi

tehniline viga. Peale antud probleemist teada saamist edastas vastustaja kaebajale oma vastuse

krüpteerimata kujul kohtu hinnangul mõistliku aja jooksul.

8. Mis puudutab kaebaja taotlust sisuliselt, siis kohus leiab, et vastustaja on teostanud

õiguspäraselt kaalutlusõigust ning otsustanud keelduda kaebaja taotluse rahuldamisest tutvuda

menetlusvälise isikuna kriminaalasja nr XXX materjalidega ja teha oma isikliku

fotoaparaadiga sellest koopiaid või alternatiivselt tutvuda toimiku sisukorraga. Samuti on

vastustaja õiguspäraselt keeldunud rahuldamast kaebaja taotlust saada ülevaade kõikide

menetlusväliste isikute taotlustest, kes soovisid ligipääsu kriminaalasja nr XXX materjalidele.

Tallinna Ringkonnakohus on oma 26.05.2020 otsuses nr 3-19-1076 selgitanud järgmist:

„Kriminaaltoimikuga (sh selle sisukorraga) tutvumisele ei ole kohaldatavad täpselt samad

põhimõtted kui eelmises punktis kirjeldatud. Nagu öeldud, ei reguleeri KrMS

kriminaaltoimikuga tutvumise korda pärast kriminaalmenetluse lõppu. Riigikohtu

halduskolleegium oli 03.11.2016 määruses nr 3-3-1-58-16 (p 9) seisukohal, et halduskohus on

pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise ja koopiate

saamise üle sõltuvalt taotletavatest andmetest kas IKS-i või AvTS-i alusel (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 25.02.2020 määrus haldusasjas nr 3-19-2317, p-d 9–11). Lisaks sellele tuleb

aga ringkonnakohtu arvates võtta analoogia korras arvesse ka menetlusvälise isiku

kohtutoimikuga tutvumise üldpõhimõtteid (vrdl HKMS § 89 ja TsMS § 59), mis eeldavad

taotluses toimikuga tutvumiseks selleks õigustatud või põhjendatud huvi äranäitamist (vrdl ka

IKS §-d 4–7). Sellest järeldub, et kohtutoimik (ka kriminaaltoimik) ei ole menetlusvälisele

isikule piiranguteta avalik, sest kohtutoimik sisaldab juba eelduslikult hulgaliselt erinevate

piirangutega teavet, sh juurdepääsupiiranguga isikuandmeid, ning kõikide kohtutoimikute

töötlemine selliselt, et neist oleks kõigile tutvumise võimaldamiseks eemaldatud kogu

juurdepääsupiiranguga teave, ei ole praktiliselt võimalik. Niisiis eeldab kriminaaltoimikuga

tutvumise taotlus isikusamasuse tuvastamist (AvTS § 14 lg 2) ning lisaks tutvumise põhjuse

äranäitamist taotluses. /…/

Ringkonnakohus selgitab lisaks, et kui toimikuga tutvumise taotlus on korrektselt vormistatud,

st selle kaudu saab tuvastada taotleja isiku ning taotlust on põhistatud, on maakohtul

kaalutlusõigus otsustamaks, kas taotleja huvi toimikuga tutvumiseks ja menetlusdokumendist

ärakirja saamiseks on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks.

Keeldumise korral tuleb ära näidata keeldumise õiguslik ja faktiline alus. Muu hulgas võib

teabenõude rahuldamisest keeldumise aluseks sellisel juhul olla AvTS § 23 lg 1 p 1 (taotletava

teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele

juurdepääsuõigust, vrdl ka IKS §-d 4–7) või eriti suure teabemahu korral ka § 23 lg 2 p 3

(teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse

muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri

kulutusi).“

Vastustaja on ära näidanud keeldumise õigusliku ja faktilise aluse ning keeldumist piisavalt

põhjendanud. Vastustaja on ka asjakohaselt kaalunud kaebaja huve ning kolmandate isikute

huve ning jõudnud õiguspäraselt järeldusele, et käesoleval juhul ei kaalu kaebaja kui

tutvumistaotluse esitaja huvi toimikuga tutvuda üles neid õiguseid ja huvisid, mis räägivad

toimikule juurepääsu võimaldamise vastu.

Samuti on vastustaja piisavalt põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata ka kaebaja taotluse

saada kokkuvõte kõikide menetlusväliste isikute taotlustest asjas XXX. Vastustaja on

õiguspäraselt selgitanud, et sellise ülevaate koostamine riivab menetlusväliste isikute

õigustatud ootust mitte olla selliste taotluste objektiks. Vastustaja on kaebajale selgitanud, et

kui menetlusväline isik esitab taotluse toimikuga tutvumiseks, registreeritakse taotlus vastava

kohtu avalikus dokumendiregistris ning määratakse asutusesiseseks kasutamiseks, üldjuhul

AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Kuivõrd nimetatud pöördumised on tunnistatud asutusesiseseks

kasutamiseks, siis jättis vastustaja kaebaja taotluse selles osas õigusäraselt AvTS § 23 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

9. Viimaseks taotles kaebuse esitaja, et talle väljastataks Harju Maakohtu pressiesindaja

tööleping ametijuhend ning samuti teave, kas pressiesindajale on määratud

distsiplinaarkaristusi.

Vastustaja teatas kaebuse esitajale, et Harju Maakohtu pressiesindajale ei ole

distsiplinaarkaristusi määratud. Seega selles osas on kaebajale sisuliselt vastatud ja palutud

teave edastatud.

Lisaks teatas vastustaja kaebajale, et ametijuhendit ei ole võimalik väljastada, kuna

pressiesindaja töötab töölepingu alusel ja selle ameti kohta ei ole avaldatud ametijuhendit.

Kohus nõustub vastustajaga ja märgib, et kui vastavat teavet ei ole, siis ei saa seda ka

väljastada.

Samuti on vastustaja põhjendatult selgitanud, et Harju maakohtu pressiesindaja töötab

töölepingu alusel ning sellest tulenevalt ei ole kohtul ka töölepingu avaldamise kohustust

sarnaselt ametijuhendi avaldamise kohustusega. Tööleping on erinevalt ametijuhendist

juurdepääsupiiranguga teave ning sellest tulenevalt on vastustaja jätnud kaebaja taotluse selles

osas põhjendatult AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu.

Menetluskulud

10. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv Kohtunik

OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 16.04.2026 KOHTUOTSUSEGA..