Legislator Case Law & Legislation
2-23-6299/27 AI generated

2-23-6299/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-6299/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata Ü. T. avaldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks Rahuldada Rent Man Personal OÜ maksejõuetusavaldus Ü. T. vastu ja Ü. T. avaldus

Legislator headnote

AI generated

2-23-6299/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta rahuldamata Ü. T. avaldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks Rahuldada Rent Man Personal OÜ maksejõuetusavaldus Ü. T. vastu ja Ü. T. avaldus

Keywords

AI generated
over-indebtedness advising bank over-insurance bank credit balance monitoring of bank accounts bank account information
AI generated
2-25-17681/10
Kuulutada välja võlgniku X (isikukood XXX) pankrot 11.
2-23-1143/11
Kuulutada välja M. E. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 13.04.2023 kell 14.00 ja algatada Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 03.05.2023 algusega kell 10.00
2-22-10505/10
Harju Maakohtu menetluses on V.
2-23-5911/16
Kinnitada P S esitatud võlgade ümberkujundamiskava Q OÜ, B AS, I AS, M ja AS L nõuete ümberkujundamiseks alljärgnevatel tingimustel: Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Oliver Ennok.
2-11-40871/18
01.09.2011. a esitas AF kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja alates 2005. aastast olnud töökohtade kõrval tegev ka eraettevõtluses, tegelenud kinnisvaraga, mille tarbeks võttis AS-ist SEB Pank laenu. Peale avaldajale kuuluva äriühingu L OÜ (pankrotis) maksejõuetuks muutumist on avaldaja üritanud leida vahendeid peamise võlausaldaja AS SEB Pank ees kohustuste täitmiseks, kuid kahjuks on see olnud tulutu. Avaldajal lasub kohustusena hüpoteeklaen AS-i SEB Pank kasuks laenulepingu nr XXX alusel, mille käesolev võlgnevus on 20 665,36 eurot. Avaldaja aktsepteerib laenujääki summas 18 099,65 eurot, ei aktsepteeri viimasest maksest alates arvestatud kõrvalnõudeid, kuivõrd võlausaldaja poolt võlgniku arveldusarve sulgemine on takistanud kohustuste täitmist. Teise kohustusena on avaldajal käendusleping AS-i SEB Pank kasuks, mis tagab äriühingu L OÜ (pankrotis) nõudeid. Võlgniku arvates muutus L OÜ (pankrotis) maksejõuetuks just tänu AS-i SEB Pank tegevusest tulenevalt. Lisaks on avaldajal võlgnevused:

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Helen Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht

10.10.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-6299

Tsiviilasi

Ü.

T. maksejõuetusavaldus

võlgade

ümberkujundamiseks

Rent Man Personal OÜ maksejõuetusavaldus Ü. T.

vastu

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine

pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: Ü. T. (isikukood xxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp;

Avaldaja (võlausaldaja): Rent Man Personal OÜ

(registrikood

11096829),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Toomas Kõiv;

Usaldusisik:

vandeadvokaat

Kristjan

Aava

(Advokaadibüroo Palmits & Partnerid, Tondi 51, 11316

Tallinn,

telefon:

+372

8222,

e-post:

kristjan.aava@abpp.ee).

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Ü. T. avaldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks

2. Rahuldada Rent Man Personal OÜ maksejõuetusavaldus Ü. T. vastu ja Ü. T. avaldus

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

3. Kuulutada välja Ü. T. pankrot 10.10.2023 kell 12.00.

4. Nimetada Ü. T. pankrotihalduriks Kristjan Aava.

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 01.11.2023 10.30.

Üldkoosolek toimub Lubja 4, Tallinn saalis 2021.

6. Algatada võlgniku Ü. T. kohustustest vabastamise menetlus FIMS § 45 lg 1 kohaselt.

Pankrotoimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Kristjan

Aava, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 09.10.2024.

7. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS § 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuset otsutatakse kolme aasta möödumisel.

8. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

9. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

10. Ü. T. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek

on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik

pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse

nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Tasuda pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus määrab võlausaldaja

menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

13. Määrata usaldusisiku Kristjan Aava tasu suuruseks 1305 eurot, millele lisandub

käibemaks 261 eurot, kokku 1566 eurot.

14. Maksta usaldusisiku tasust 1200 eurot välja Ü. T. tasutud deposiidi arvelt ja kanda

Advokaadibüroo Palmits ja Partnerid arveldusarvele AS-s Xxxx xxxx. Ülejäänud osas

kuulub usaldusisiku tasu väljamaksmisele pankrotivara arvelt.

15. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebekord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu

määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

Asjaolud

1. Rent Man Personal OÜ esitas 27.04.2023 maksejõuetusavalduse Ü. T. vastu.

Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu jõustunud kohtulahendist

tulenev nõue, mille suurus on 25.04.2023 seisuga 236 420,06. Nõuet ei ole õnnestunud

täitemenetluse täita 2019. aastast. Täitemenetluses on välja selgitatud, et võlgnikul puudub

vallasvara, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik nõudesumma rahuldada. Täitemenetluses

on õnnestunud rahuldada võlausaldaja nõuet summas 112,71 eurot.

2. Kohus võttis 02.05.22023 Rent Man Personal OÜ avalduse menetlusse ja määras võlgnikule

tähtaja pankrotiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks.

3. Ü. T. esitas 18.05.2023 võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub algatada võlgade

ümberkujundamise menetlus. Võlgniku avalduse kohaselt on ta teinud enda võlausaldajatele

korduvalt ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks, kuid kokkuleppe sõlmimine ei ole õnnestunud.

Võlgnik soovib, et tema võlausaldajate vahel jagataks proportsionaalselt E. T. ühisvara

jagamise tulemusel saadav 45 576,4 eurot ning võlausaldajate nõuded kujundataks

vastavasisuliselt ümber.

4. 18.05.2023 esitas võlgnik vastuse võlausaldaja pankrotiavaldusele. Vastuse kohaselt taotleb

võlgnik igal juhul kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik vaidleb võlausaldaja

pankrotiavaldusele vastu ning leiab, et võlgniku suhtes tuleks algatada võlgade

ümberkujundamise menetlus.

5. 07.06.2023 määrusega liitis kohus Ü. T. ja Rent Man Personal OÜ avalduste alusel algatatud

kohtumenetlused. 28.06.2023 määrusega võttis kohus Ü. T. maksejõuetusavalduse menetlusse

ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Kristjan Aava.

6. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlausaldajatel võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud

nõudeid kokku 218 912,68 eurot. Nõuded tulenevad jõustunud kohtulahenditest. Lisaks on

AS-il Xxxx võlgniku vastu laenulepingust tulenev nõue summas 38 638,10 eurot. Nõue ei ole

sissenõutavaks muutunud ning lepingust tulenevaid kohustusi täidab võlgniku abikaasa.

Võlgniku varaks on raha arveldusarvel 108,41 eurot ning tema igakuiseks sissetulekuks on

pension 757,17 eurot. Usaldusisik tuvastas, et võlgnikule kuulus ühisomandi osa kinnistust,

mille omand on 03.04.2023 kinnistamisavalduse alusel antud üle võlgniku abikaasale E. T.le.

Ü. T. ja E. T. vahel sõlmitud abieluvaralepingu kohaselt kohustus E. T. ühisvara jagamisest

tulenevalt tasuma võlgnikule hüvitise summas 45 576,40 eurot. Usaldusisiku hinnangul on

abieluvaraleping tagasivõidetav, sest E. T.le üleantud kinnistu abieluvaralepingus märgitud

väärtus on turuhinnast madalam ning lähtudes kinnistu turuväärtusest oleks võlgnik

abieluvaralepingu sõlmimisel pidanud saama hüvitise summas 64 690 eurot. Usaldusisik küsis

võlausaldajate seisukohta võlgniku välja pakutud võlgade ümberkujundamise viisi osas.

Võlausaldaja Biolan Baltics arvates on võlgniku ettepanek vastuvõetav. Võlausaldaja Rent Man

Personal OÜ teatas, et ta ei ole nõus võlgniku poolt välja pakutud võlgade ümberkujundamise

viisiga. Võttes arvesse, et võlausaldaja, kellele kuulub 71% nõuetest ei ole nõus võlgniku poolt

välja pakutud võlgade ümberkujundamisega viisil nagu see on avaldatud võlgniku

maksejõuetusavalduses, on võlgade edukas ümberkujundamine usaldusisiku hinnangul

perspektiivitu. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuivõrd võlgnikul ei ole

vara, mille arvelt oma kohustusi täies mahus täita ning võlgnikul puudub ka sissetulek, mille

arvelt võlgnevusi tasuda.

7. 20.07.2023 seisukohas leiab võlgnik, et tema kohustuste ümberkujundamine on võimalik.

Võlgniku hinnangul annaks võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldajatele

soodsama tulemuse võrreldes võlgniku pankrotimenetlusega. Pankrotimenetluse läbiviimisega

kaasnevaid pankrotimenetluse kulusid arvestades kuuluks ka usaldusisiku poolt aluseks võetud

kinnistu hinna korral võlgniku võlausaldajate vahel jagamisele 41 458,22 kuni 44 764,34 eurot.

Võlgade ümberkujundamise korral kuuluks aga tasumisele 45 576,4 eurot. Lisaks tuleb

pankrotimenetluse läbiviimise korral arvestada raha väärtuse muutust ajas. Võlgniku hinnangul

oleks pankrotimenetluses esitatav tagasivõitmise hagi majanduslikult perspektiivitu ning võiks

tekitada võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid hagi rahuldamata jätmise korral.

Kohtumääruse põhjendused

8. Kohus leiab, et võlgniku avaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb jätta rahuldamata.

9. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade

ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt

maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade

katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes

olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks

muutumise ajal.

10. FiMS § 21 lg 1 alusel võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule

rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena

täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine

ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Võlgnik soovib, et võlgade

ümberkujundamise menetluses jagataks võlausaldajate vahel proportsionaalselt E. T. ühisvara

jagamise tulemusel saadav 45 576,4 eurot ning võlausaldajate nõuded kujundataks

vastavasisuliselt ümber.

11. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

ei ole ette nähtud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu,

kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

12. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuks pension 757,17 eurot kuus.

Võlgnikul puudub transpordiameti registritesse ja kinnistusraamatusse kantav vara, tema

nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Krediidiasutustele esitatud päringute vastustest

nähtuvalt on võlgnikul arvelduskonto AS-is Xxxx, konto jääk on 06.07.2023 seisuga 108,41

eurot. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustuste summa on 218 912,68 eurot, kohustused

tulenevad jõustunud kohtulahenditest.

13. Kohtu hinnangul ei ole võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine põhjendatud,

kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ning asjaoludest ei nähtu, et maksejõuetus oleks ajutine.

Usaldusisiku aruande ja maksejõuetusavalduste kohaselt ei ole võlgnikul vara enda kohustuste

täitmiseks ning tema sissetulek ei ole piisav võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku sissenõutavaks

muutunud kohustused on oluliselt suuremad, kui võlgniku vara ja igakuine sissetulek. Samuti

on võlgniku kohustus võlausaldaja AS Citadele Banka ees täitemenetluses täitmata alates

25.10.2019, kohustus Biolan Baltic OÜ ees on täitemenetluses täitmata alates 13.11.2017 ning

kohustus Rent Man Personal OÜ ees on täitemenetluses täitmata alates 24.07.2019.

Võlausaldaja Rent Man Personal OÜ nõude katteks on alates täitemenetluse algusest laekunud

112,71 eurot. Seega ei ole võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ajutine. Ka

usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

14. Kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu, on kohus seisukohal, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg

1). Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja

kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus (PankrS § 31 lg 2). Käesoleval

juhul PankrS § 15 lg 3 tulenevaid usaldusisiku nimetamata jätmise aluseid ei esine. Kohus loeb

maksejõuetusavalduste, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et Ü.

T. on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks

muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

15. Tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus).

Pankroti

väljakuulutamisega

algab

pankrotimenetlus.

Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

16. Pankrotihaldur Kristjan Aava andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks

ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Kristjan

Aava on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta täidab võlgniku usaldusisiku

ülasandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

17. Kohus kuulutab võlgniku Ü. T. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Kristjan

Aava ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku käesoleva määruse resolutsioonis

märgitud ajal.

18. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab

see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

19. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka

vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste

kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

20. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Kristjan Aava andis kohtule

ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et

Kristjan Aava täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel,

eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui

pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka

kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

käesoleva määruse resolutsioonis märgitud kuupäeval, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

21. Kohus selgitab:

•

tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

•

Pankroti

väljakuulutamisel

müüb

pankrotihaldur

võlgnikule

kuuluva

vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

•

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

•

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44)

•

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg 1 ja 2)

•

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

•

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

(FiMS § 49 lg 9)

22. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku

tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

24. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5

töölepinguseaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval

ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot.

25. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse

alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

26. Usaldusisik palub tasuks määrata 1305 eurot (arvestusega 9 tundi tunnihinnaga 145 eurot),

millele lisandub käibemaks 261 eurot, so kokku 1566 eurot.

27. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku

tunnitasu määr vastab kehtestatud piirmääradele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

usaldusisiku tasuks määrata 1305 eurot, millele lisandub käibemaks 261 eurot, so kokku 1566

eurot.

28. Vastavalt FiMS § 54 lg 9 ja usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo Palmits ja Partnerid arvelduskontole

AS-s Xxxx xxxx. Usaldusisiku tasust 1200 eurot tuleb välja maksta võlgniku poolt usaldusisiku

tasu ja kulutuste katteks tasutud deposiidi arvel. Ülejäänud osas tuleb usaldusisiku tasu välja

maksta pankrotivara arvelt.

29. FiMS § 8 lg 1 sätestab, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muuhulgas

menetluskulud ja PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. Pankrotiavalduse

esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1

p 1 mõttes (RKTKm 3-2-1-23-13, p 11). PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankroti

väljakuulutamise korral pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus määrab võlausaldaja

menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik