2-22-118504/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-118504

Tsiviilasi

VTA Tehnika Aktsiaselts hagi Osaühing Latharna vastu

võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmise

nõudes. Tsiviilasja hind 2 661.09 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: VTA Tehnika Aktsiaselts (RK 10159138, asukoht Tala

tn 6, Tallinn 13816), lepinguline esindaja Peeter Malve (e-post

info@amantese.ee)

Kostja: Osaühing Latharna (RK 11218475, asukoht Kuuse tee

9-9, Vaela küla, Kiili vald 75413, Harju maakond), seaduslik

esindaja 16.03.2022 - 16.03.2023 I M (IK xxxx), alates

16.03.2023 T N (IK xxxx)

Asja läbivaatamine

lihtmenetluses, kohtuistungid 30.05.2023 ja 14.09.2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada VTA Tehnika Aktsiaselts hagi Osaühing Latharna vastu võlgnevuse,

viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes.

2. Välja mõista Osaühingult Latharna põhivõlgnevus summas 2 516.45 eurot, viivis

summas 104.64 eurot ning sissenõudmiskulud 40.00 eurot, s.o kokku 2 661.09 eurot,

VTA Tehnika Aktsiaseltsi kasuks.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses Osaühing Latharna kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei

anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada

apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

tervikteksti apellandile kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse

esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks

menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega

seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu

hulgas võib sellise hagi menetlemisel kohus koguda tõendeid omal algatusel, teha asjas otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul

juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesolev otsus on

tehtud kirjeldava ja põhjendava osaga.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõue

Kohtule esitatud hagiavaldusest ja hagi täiendustest nähtub, et Osaühing Latharna (kostja) tellis

telefoni teel VTA Tehnika Aktsiaseltsilt (hageja) transpordivahendite remonditeenust. Hageja

põhitegevuseks on PALFINGER tõsteseadmete ja THERMO KING temperatuurikäsitluse

seadmete müük, hooldus ja remont. Lisaks on hagejal olemas ka autode ja haagiste pesula. Hageja

pakub ka sõidu- ja pakiautode remonti ning hooldust, lisaks sõiduautode, pakiautode, veokite,

busside ja haagiste rehvitöid. Kuivõrd hageja pidas kostjat püsikliendiks, siis viimasel piisas

sõiduki remonditellimuse esitamiseks vaid töökotta helistamisest. Arved väljastati kostjale alati

pärast seda, kui kostja oli remonditud sõidukile järele tulnud ja need kätte saanud. Saadud

teenused/ tööd on kostja alati vastu võtnud ega ole hagejale kordagi mingeid pretensioone

esitanud.

Hageja teostas kostja sõidukite remonti ning väljastas kostjale tehtud tööde eest tasumiseks arved

nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx, kokku summas 2 516.45 eurot. Kostjale väljastatud arvetele märgiti

kostja tellimuse sisu, sõiduki andmed, mis remondikohta toimetati, sõiduki kohaletoimetamise

ning sealt kostjale üleandmise aeg, teostatud teenused, kasutatud materjalid/ varuosad ning nende

maksumus. Kostja on tasunud arvest nr xxxx ära 916.60 eurot, s.o 3.00 eurot vähem, kui arve

summa tegelikkuses oli. Ülejäänud kolm arvet võlgnik ei tasunud, ka vaatamata korduvatele

meeldetuletustele ja nõudekirjadele, mida talle on hageja esindaja poolt saadetud. Põhjendusi,

miks kostja hageja arveid tasuda ei soovi, hagejale esitatud ei ole.

Hageja leiab, et kuivõrd pooled ei ole viivise kokkulepet sõlminud, kohaldub hageja nõudele

seaduses sätestatud viivisemäär. Hageja leiab ka, et kuna kostja võlakohustus hageja ees on

tekkinud tema majandus- ja kutsetegevuses, kohaldub sissenõudmiskulude nõudele VÕS § 1131,

mille lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot. Hageja lepinguline esindaja Securitatem

Consult on kostjale saatnud viis kirjalikku meeldetuletust/ nõudekirja, millele kostja ei ole

reageerinud. Samuti ei asunud kostja tasuma võlgnevust, kui oli saanud maksekäsu kiirmenetluses

makseettepaneku.

Hageja palub seega kostjalt välja mõista teostatud tööde eest arvete nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx

mittetasumisest tulenev võlgnevus kokku summas 2 516.45 eurot, viivis hagi esitamise päeva

seisuga summas 104.64 eurot ning sissenõudmiskulud 40.00 eurot, s.o kokku 2 661.09 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastus

Kostja ei tunnista hagis toodud nõudeid, kuna leiab, et need on põhjendamata ja tõendamata,

kostja ei ole hagejaga mistahes lepinguid sõlminud ega hagejalt töid tellinud. Hageja on esitanud

tõenditena enda poolt kostjale väidetavalt esitatud arvete koopiad, kuid need ei tõenda hageja

nõudeid kostja vastu, nagu ka hageja väited väidetavatest telefonikõnedest kostjaga.

Kostja leiab ka, et kohtusse on pöördunud vale hageja, kuna hageja esitatud nõudekirjadest

nähtub, et hageja on oma väidetavad nõuded kostja vastu loovutanud.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud pooled ära, tutvunud kohtule esitatud seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud

tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte

esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1, et hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike

järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

Kostja on seisukohal, et kohtusse on pöördunud vale hageja, kuna hageja tõenditena esitatud

nõudekirjadest nähtub, et hageja on oma väidetavad nõuded kostja vastu loovutanud. Seoses

hagejal nõudeõiguse olemasoluga kostja vastu nõustub kohus hagejaga, et asjas esitatud tõendite

põhjal ei ole võimalik siiski tuvastada, et hageja on oma nõude Securitatem Consult OÜ-le

loovutanud.

Kohus selgitab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja

oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 järgi astub loovutamisega uus võlausaldaja senise

asemele. Nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3

tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise

põhiline õiguslik tagajärg on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele. Nõude

loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude

loovutamise lepingule seadus ei sätesta (kokkuvõtvalt Riigikohtu 29. novembri 2017 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kui loovutamise

üle on vaidlus, peab loovutamisele tuginev pool tõendama, et nõue on loovutatud. Kui

loovutamisele tugineb võlgnik (antud juhul kostja), siis peab ta tõendama, et vähemalt tema

suhtes on loovutamine kehtiv.

VÕS § 170 käsitleb nõude loovutamisest võlgnikule teatamist ja näeb ette põhimõtteliselt kaks

võimalust, kuidas saab suhtes võlgnikuga tugineda nõude loovutamisele. Esiteks on võimalik, et

senine võlausaldaja teatab loovutamisest võlgnikule – sel juhul loetakse, et loovutamine on tema

suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei kehti. Teise

võimalusena saab võlausaldaja anda nõude loovutamise kohta välja dokumendi, mille uus

võlausaldaja esitab võlgnikule. Võlgniku huvide kaitseks on ilmne, et nõude loovutamisest ei saa

teatada pelgalt uue võlausaldaja avaldusega, millele ei ole lisatud VÕS § 170 teises lauses

nimetatud loovutusdokumenti.

Kostja pidi seega nõude loovutamise vastuväite edukuseks tooma esile ning tõendama vähemalt

ühe VÕS § 170 kirjeldatud võimalusele vastava asjaolu, s.o kas hageja teade loovutamise kohta

või Securitatem Consult OÜ teade koos loovutusdokumendiga. Neist kumbagi kostja esile ei

toonud ega tõendanud.

Kohus nõustub hagejaga, et ta on andnud Securitatem Consult OÜ-le volitused ja käsundi võla

sissenõudmiseks, mis tuleneb ka hagile lisatud hageja poolt Securitatem Consult OÜ-le

23.12.2016 väljastatud edasivolitamise õigusega volikirjast, kus on sätestatud volituste maht

järgmiselt: „VTA Tehnika AS/…/ volitab käesolevaga /…/ enda nimel, huvides ja juhiste kohaselt

teostama kohtuväliseid ja kohtulikku juriidilisi toiminguid ja asjaajamist ning osutama tasulist

majandus- ja õigusalast teenust, mille tulemusel Volitaja poolt kirjalikult edastatud võlgnikud

(edaspidi nimetatud Võlgnikud) likvideerivad oma võlgnevuse Volitaja ees“ (dtl 57).

Ekslik oleks tuvastada nõude loovutamist ainult Securitatem Consult OÜ nõudekirjade ja neis

sisalduva

viite

põhjal

võimalikule

loovutamislepingule.

Kohus

selgitab,

et

ilma

loovutamisdokumenti esitamata saanuks loovutamisest teatada esialge võlausaldaja ehk antud

juhul hageja, aga sellisele teatele hageja ei tugine ja kohus seda ka ei tuvastanud. Vastupidi,

hageja menetluslikust käitumisest ja sisulistest väidetest on selgelt aru saada, et ta ei ole nõude

loovutamise väitega nõustunud.

Kohtul puuduvad seega usaldusväärsed tõendid hageja nõude loovutamise kohta Securitatem

Consult OÜ-le ning hagejal on seetõttu õigus kostja vastu hagi esitada.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tõi hageja esile, et ta teostas poolte suulise kokkuleppe alusel

kostja transpordivahendite remonti ning väljastas kostjale tehtud tööde eest tasumiseks arved nr

xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx. Kostja on tööd vastu võtnud ning ei ole teostatud tööde kohta hagejale

ühtegi pretensioone esitanud. Kostja tasus 24.03.2021 arvest nr xxxx ära 916.60 eurot, jättes 3.00

eurot tasumata, ülejäänud kolm arvet (nr xxxx, xxxx ja xxxx) kostja täies ulatuses ei tasunud ning

võlgneb seega hagejale tehtud tööde eest kokku 2 516.45 eurot. Kostja ei eita hageja esitatud

arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab seda sellega, et ta ei ole hagejaga mistahes kokkuleppeid/

lepinguid transpordivahendite remontimiseks sõlminud.

Puudub vaidlus ning toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kirjalikku töövõtulepingut

sõlminud. Hageja on kohtule selgitanud, et kuivõrd hageja pidas kostjat püsikliendiks, siis

viimasel piisas sõiduki remonditellimuse esitamiseks vaid töökotta helistamisest. Ka kohtule

esitatud tõenditest nähtub, et kostja on 16.10.2020-29.07.2022 hageja teostatud tööde eest arveid

nõuetekohaselt tasunud (dtl 111-114), mistõttu peab kohus nimetatud hageja väidet eluliselt

usutavaks. Pooled said seega sõlmida suulise töövõtulepingu, seadus töövõtulepingutele

kohustuslikku vorminõuet ei sätesta.

Kohus selgitab, et VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks

olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled

on saavutanud konsensuse. Kohus selgitab ka, et lepingu sõlmimiseks tuleb vahetada

vastastikuseid tahteavaldusi ning leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu

oluliste tingimuste suhtes. Tahteavaldusteks loetakse vastavalt oferti (pakkumus, ettepanek leping

sõlmida) ning selle aktsepti (nõusolek lepingu sõlmimiseks). Et lugeda leping sõlmituks, peab

aktsept oma sisult vastama pakkumusele. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks

ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui pakkumusele vastuseks

saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse pakkumusega oluliselt erinevaid tingimusi, ei

ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue pakkumusega, millele teine läbirääkimiste pool peab

omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud.

VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma

omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu

maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p 16). VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele.

VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud,

kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et

lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on

muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja

mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis

välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda

(RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). VÕS § 637 lg 3 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks

töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või

kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks.

Kohtuistungil 14.09.2023 antud tunnistaja ütlustest nähtub, et hagejale on kostja nimel

transportvahendite remonditööde tellimusi, mh vaidlusalustel arvetel märgitud tööde kohta,

esitanud alati ja ainult I M, kes käis kas kohapeal hagejaga rääkimas või suhtles hagejaga telefoni

teel (dtl 155). Tunnistaja ning hageja esindaja teatasid kohtule, et I M oli kostja juhatuse liige

kuni 16.03.2023 (dtl 157). Kohus kontrollis äriregistrist, et I M oli tegelikkuses kostja juhatuse

liige 09.02.2017 - 30.05.2017 ja 16.03.2022 - 16.03.2023.

Kohtule tõenditena esitatud arvetest nr xxxx (sõiduk xxxx, XXXX hageja juurde remonti toodud,

kostjale väljastatud ja kostjale arve esitatud 24.03.2021), nr xxxx (sõiduk xxxx hagejale remonti

toodud 29.12.2021, sõiduk sai valmis ja kostjale arve esitatud 06.01.2022), nr xxxx (sõiduk xxxx,

XXXX hagejale toodud 06.01.2022, sõiduk sai valmis ja kostjale arve esitatud 14.01.2022) ning

nr xxxx (sõiduk xxxx hagejale toodud 06.01.2022, sõiduk sai valmis ja kostjale arve esitatud

14.01.2022) (dtl 46-52) nähtub seega, et I M vaidlusaluste arvete ja teostatud tööde tegemisel ajal

kostja juhatuse liige siiski ei olnud.

Kohus selgitab, et TsÜS § 115 lg 1 teise lause järgi kehtib esindaja tehtud tehing esindatava

suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks

esindusõigus. Seega on kehtivaks esinduseks vajalik nende mõlema eelduse olemasolu.

Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel, et ta ei tegutse enda nimel,

vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Tehingu tegemine esindatava nimel võib tuleneda

ka tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindaja tehtava tehingu teisel

poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing

hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. TsÜS § 116 lg 2 järgi eeldatakse, et tehing on

tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel, kui tehingu on teinud majandus- või

kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega (vt Riigikohtu

21. detsembri 2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-16, p 16). Kohus selgitab, et nimetatud isikute

puhul eeldatakse volituse olemasolu ning kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu eraldi

kontrollima. Tehingu tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel eeldatakse

eelkõige selliste isikute puhul, kes tegutsevad teisele poolele äratuntavalt teise isiku ettevõttes või

kutsetegevuses. Oluline on ka, kuidas võis tehingut mõista teine pool.

Kohus selgitab ka, et kui tehing on tehtud teise isiku nimel, sõltuvad sellise tehingu tagajärjed

asjaolust, kas tehingu teinud esindaja omas tehingu tegemisel esindusõigust ning tegutses selle

piires. Esindusõiguse piires tehtud tehing hakkab kehtima vahetult isiku suhtes, kelle nimel tehing

tehti.

TsÜS § 117 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda

esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest

(seadusjärgne esindusõigus). Kuivõrd I M ei olnud vaidlusaluste tehingute tegemise ajal kostja

juhatuse liige, võis tema esindusõigus tulla tehingust.

TsÜS § 118 alusel toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega

esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kui

esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et

esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab

teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et

esindatav on volituse andnud. Kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille

järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas

vormis. Töövõtulepingu puhul seadus vorminõuet ei sätesta. Puudub vaidlus ka, et pooled ei ole

kirjalikku töövõtulepingut sõlminud. Kuivõrd pooled said sõlmida suulise töövõtulepingu, saab

ka volitus olla antud suulises vms vormis.

Kohus on esitatud tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et I Mile oli antud volitus kostja nimel

tehingute tegemiseks ning selliselt võis seda mõista ka hageja.

Tunnistaja on kohtule kinnitanud, et I M teatas hagejale, mida tuleb remontida, hageja pani

vajalikud tööd kirja ja tegi tööd ära. I M oli see, kes tõi kostja transpordivahendid remonti, vahel

tuli ta koos autojuhiga, vahel tuli üksi. Kui kostja tõi sõidukid remonti, siis hageja vaatas need

üle, helistas kostjale ning ütles, mida on vaja teha ja mis see maksma läheb. Hageja ei asunud

enne tööle, kui kostja esindaja I M kinnitas, et on nõus hinna ja tööde mahuga. Tunnistaja

ütlustustest nähtub ka, et I M oli ka varasemalt kostjale kuuluvaid sõidukeid hageja töökotta

remonti toonud ning kogu asjaajamisega kostja nimel tegelenud. Alguses tööde eest maksmisega

mingeid probleeme ei olnud, kuid mingi hetk hakkasid probleemid tööde eest tasumisega tekkima

(dtl 155-156). Hageja esitatud arvete nimekirja (dtl 111-112) ja kostja maksete väljavõtete (dtl

113-114) põhjal oli hageja kostjale osutanud teenuseid alates 2020 kuni 2022 ning kostja on

tasunud talle esitatud arvete alusel, viimati 29.07.2022.

Kohus leiab, et olukorras, kus I M on kohtule avaldatu põhjal pikema aja jooksul ja korduvalt

tegutsenud kostja (seejuures ainsa) esindajana, võis hageja mõistlikult tugineda sellele, et I M

tegutses ka nende vaidlusaluste remonditööde tellimuste puhul kostja esindajana.

Kostja seaduslik esindaja on küll kohtuistungil teatanud, et arvetel märgitud vaidlusalused

sõidukid ei pruukinud kuuluda üldsegi kostjale, vaid nt I Mile endale või temaga seotud teisele

ettevõttele Xxxx, samas ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta esitatud ei ole. Poolte esitatust

ei tulene, et I M on pooltevahelise koostöö ajal esindanud mõnda teist äriühingut või iseennast ja

hagejale seda ka avaldanud. Vastuseks kostja viitele I Mi seotusele ka teiste äriühingutega, kohus

märgib, et äriregistri andmetel ei ole I M kunagi olnud Xxxx OÜ (RK 12181231) juhatuse

liikmeks ning Xxxx OÜ (RK xxxx) (kustutatud 13.12.2021) juhatuse liige oli ta perioodil

25.09.2006-22.05.2017.

Samuti on hageja kostjale arvete saatmise kohta selgitanud, et I Miga koos sõidukeid remonti

toonud autojuht palus, et hageja saadaks arve õigel e-posti aadressil xxxx. Kõikidel hageja nõude

aluseks olevatel arvetel ongi nimetatud e-posti aadress märgitud kostja kontaktaadressiks. Kohus

kontrollis äriregistrist, et nimetatud e-posti aadress on alates 13.01.2022 märgitud kostja

ametlikuks e-posti aadressiks, hageja selgituse põhjal kasutas kostja seda aadressi juba

vaidlusaluste arvete vormistamise ajal. Samuti kohus kontrollis, et nimetatud e-posti aadressi ei

ole kordagi märgitud kostja viidatud äriühingute Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ andmete ajaloos, mis

võiks anda aluse siduda teostatud töid nende äriühingutega.

Kohus on seisukohal seega, et kuivõrd I Mil oli ligipääs kostja asjaajamisele (sõidukite hageja

töökotta toomine, suhtlus hageja töötajate remondi ja maksumuse osas jne), oli talle vähemalt

antud kaudne volitus kostja nimel tehingute tegemiseks. Eluliselt usutav on, et selliselt sai tema

volitust kostja nimel tegutsemiseks mõista ka hageja ega pidanud seetõttu vajalikuks täiendavalt I

Mi esindusõiguse olemasolu kontrollima. Ka tunnistajal (hageja töötajal) oli seetõttu mõistlik alus

eeldada, et I Mil on esindusõigusõigus kostja esindamiseks.

Kohtu hinnangul võib seega tuvastatuks lugeda, et I Mile oli antud volitus kostjat esindada TsÜS

§ 118 lg 2 alusel, mille kohaselt loetakse juhul, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või

käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud

volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel

esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, et esindatav on volituse andnud. Kohus on

seisukohal, et I Mil oli esindusõigus kostja nimel tehingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks.

Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et hageja on kostjale pakkumise teinud, kostja on hageja

pakkumise aktsepteerinud, pooled on saavutanud kostjale kuuluvate transpordivahendite remondi

ja tasu osas kokkuleppe.

Kohus selgitab, et tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja

kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö

vastuvõtmisest. Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks

olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö

vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Kuivõrd poolte esitatust ei ole

võimalik selgelt tuvastada poolte kokkulepet tasunõude sissenõutavuse kohta, on kohus

seisukohal, et olukorras, kus hageja teostas transpordivahendite remonditöid, on sellise töö

omadustest tulenevalt tavaline, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4

esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.

Hageja leiab, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks, ta on kõik kokkulepitud tööd lepingu

kohaselt valmis teinud, kostja on pärast tööde valmimist tööd üle vaadanud ja need ka vastu

võtnud, kostja ei ole hagejale teostatud tööde osas mistahes pretensioone esitanud.

Tõendina esitatud tunnistaja ütlustest nähtub, et kostjale hageja poolt tehtud tööde üleandmine

käis selliselt, et kostja esindaja I M käis ise transpordivahendeid pärast tööde teostamist vastu

võtmas. I M tuli hageja kontorisse, hageja rääkis lahti kõik tehtud tööd, ka lisatööd, mis olid enne

kinnitatud, ning kostjale anti sõidukite võtmed. Seejärel saadeti kostja e-postile arve. I M ei

esitanud ühtegi pretensiooni tehtud tööde kvaliteedi kohta, ta ei ole ka arveid vaidlustanud (dtl

156). Ka toimiku muudest tõenditest ei nähtu, et kostjal oleks teostatud tööde või esitatud arvete

osas mistahes pretensioone olnud.

Kohtu hinnangul on seega eelnevaga tõendatud, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu kostja

transpordivahendite remontimiseks, hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, s.o kostja

sõidukeid remontinud. Kostja on ka töö üle vaadanud ja vastu võtnud.

Iseenesest puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arved nr xxxx, xxxx, xxxx

ja xxxx ning et võlgnevuse suurus on kokku 2 516.45 eurot. Hageja on kohtule teatanud, et arved

saadeti kostjale läbi Futuri programmi-süsteemi (dtl 110). Lisaks on hageja esindaja Securitatem

Consult OÜ esitanud kostjale korduvalt võlateatiseid/ maksekäske võlgnevuse tasumise kohta (dtl

36-45). Kostja ei ole võlgnevust ega arveid vaidlustanud.

Kohtul puudub alus vaidlusalustel arvetel märgitud teostatavate tööde nimekirjas ja nende

maksumuses kahelda. Ka kostjal ei ole eelnevast tulenevalt põhjust teostatud tööde eest

tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostjal puudub õigus

keelduda tasu maksmisest, tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on seega

võlaõigusseaduse ja pooltevahelise töövõtulepingu järgi kohustus tasuda hageja tehtud tööde eest,

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2 516.45 eurot.

Kohus peab vajalikuks rõhutada ka, et ettevõtte juhatuse liige peab tegutsema korraliku ettevõtja

hoolsusega, majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, heas usus ja ühingu huvides. Lisaks peab

juhatuse liige olema piisavalt informeeritud ettevõttes toimuvast ning mitte võtma

põhjendamatuid riske. Tööde teostamise aegsel kostja juhatuse liikmel Katrin Markusel

(30.05.2017 - 16.03.2022) tulnuks seega kostja juhtimisel olla hoolsam ja informeeritum ning I

Mi poolt tehtud tehingutega mittenõustumisel või hagejalt n-ö „valearvete“ saamisel sellele ka

koheselt reageerida. Kostja seda teinud ei ole.

Hageja on lisaks põhivõlgnevusele esitanud ka viivisenõude ning palub kostjalt välja mõista

viivise hagi esitamise päeva seisuga summas 104.64 eurot, seadusjärgses määras.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse

täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada

hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled on kokku leppinud seadusjärgsest erinevas

viivisemääras. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud, hageja on nõuet

tõendanud. Kohus on seisukohal, et kohustuse täitmata jätmise korral peab võlgnik arvestama

sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.o

kohustus maksta viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka hageja viivisenõue rahuldamisele.

VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot. Hageja lepinguline esindaja Securitatem

Consult OÜ on kostjale saatnud viis kirjalikku meeldetuletust/ nõudekirja võlgnevuse tasumise

kohta. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, siis on tal ka õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies

ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik