2-23-119082/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-119082

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi R. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

728,59 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699, aadress Tartu mnt

13, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10145, Harju maakond)

Hageja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (Irina Vassiljeva

Õigusbüroo OÜ; e-post irina@revensen.ee)

Kostja R. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne aadress

xxxx xx xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt R. V.lt (V.) hageja Revensen OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

499,44 eurot.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Rahuldada hageja Revensen OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

5. Välja mõista kostjalt R. V.lt hageja Revensen OÜ kasuks menetluskuludena 184,50 eurot.

6. Välja mõista kostjalt R. V.lt hageja Revensen OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(184,50 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

7. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 11. september 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 499,44 eurot, intressid summas 19,34 eurot, sissenõudmiskulud 25,00 eurot ja seisuga

11.09.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 66,32 eurot. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja ei ole kohtule esitanud

vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks

rahuldamata jätmisele.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 728,59 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 27.07.2022 Modena Estonia OÜ-ga krediidilimiidi lepingu

number 202207272106023 500 euro saamiseks (dtl 65-78). Kostja kasutas krediidilimiiti summas

499,44 eurot. Kostja krediidilimiidi lepingu järgseid osamakseid tasuma ei asunud. Krediidiandja

saatis 17.02.2023 kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks (dtl 84). Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles

krediidiandja lepingu üles 03.03.2023 (dtl 85). Nõue on loovutatud hagejale 03.04.2023 (dtl 86).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

2(4)

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning

riiklikest registritest tehtud päringutele. Esitatud andmed ei ole piisavad järeldamaks, et kostjal oli

piisav maksevõime. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandjad on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 14% aastas

(vt dtl 65). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud

intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjatel õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Krediidiandja on võimaldanud kostjale lakrediiti 499,44 eurot, kohustusega tasuda igakuiselt

põhiosast, intressist koosnevaid makseid. Kostja tagasimakseid teinud ei ole. Põhinõude suuruseks

on seega 499,44 eurot. Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal

õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

11. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 on kehtestatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Nimetatud seaduse eelnõu

seletuskirja kohaselt see, et (VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija

krediidiandjale ei võlgne, tähendab, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega

seadusandja tahte kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6

sätestatut keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole veendunud,

et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata põhisumma

tagastamist ning alanenud määras intressi.

Viidatud sättega rakendatakse tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ) artiklist 23 ja hüpoteekkrediidi

direktiivi (2014/17/EL) artiklist 38 tulenevat. S.t kehtestatakse eeskirjad karistuste kohta, mida

kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, ja võetakse

kõik meetmed, mis on vajalikud nende rakendamise tagamiseks. Direktiividest tulenevalt peavad

karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Niisiis on VÕS § 4034 lg 7 teine lause

oma olemuselt sanktsioon, mis välistab vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud

krediidiandja muud nõuded tarbija vastu peale põhisumma tagastamise nõude ning alandatud

intressinõude.

Sama on sisuliselt leidnud Tallinna Ringkonnakohus, kes selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud

otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).

12. Eelöeldust tulenevalt jäävad hageja ülejäänud nõuded rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

14. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda.

15. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

3(4)

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

16. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest

summas 20 eurot ja õigusabikulust summas 240 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei

ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

17. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

18. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

19. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 225 (175 + 50) * 82% = 184,50 eurot.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (184,50 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)