1-09-15320/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-09-15320

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2011. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Kohtunik Rutt Teeveer Kriminaalasja number 1-09-15320

Taotlus Tartu Vangla Tartu linna talituse

kriminaalhooldusametniku Ülle Kundi erakorraline ettekanne G.H kohta Menetlustoiming

katseaja pikendamise ja täiendavate kohustuste määramise otsustamine Menetlusosalised

süüdimõistetu: (isikukood xxx; G.H elukoht xxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus (KrMS § 427, § 432 lg 1).

2. Pikendada G.H katseaega 3 (kolme) kuu võrra, s.o kuni 29.09.2011. a (KarS

§ 74 lg 4).

3. Määrata kriminaalhooldusalusele G.H-le täiendavate kohustustena:

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; osaleda sotsiaalabiprogrammis (KarS § 75 lg 2 p 2, 8).

4. Saata kohtumääruse koopia kriminaalhooldusalusele G.H-le ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele (KrMS § 432 lg 4). Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (KrMS § 384 lg 1, § 387 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu 30.09.2009. a otsusega tunnistati G.H süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.H ei pane 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. G.H kohustati katseajal:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx;

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena G.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus (üheks) aastaks. G.H määrati katseajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 08.10.2009. a.

2. 07.04.2011. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Ülle Kund Tartu Maakohtule erakorralise ettekande G.H kohta (ettekanne nr 30168), kuna kriminaalhooldusalune ei ole täitnud registreerimiskohustust.

G.H on põhjendanud kokkulepitud registreerimisaegade edasilükkamist ning mitteilmumist peamiselt juhutööde või haigestumistega. Samas on leidnud kinnitust ametniku kahtlused G.H liigses alkoholitarbimises, mis on sageli olnud registreerimisaja muutmise tegelikud põhjused. Kriminaalhooldusalune on mõnel korral ilmunud kriminaalhooldusosakonda ka alkoholitarbimise jääknähtudega. G.H ei eita oma sagenenud alkoholitarbimist ning tunnistab selle osa oma probleemides, samas ei ole ta suuteline oma alkoholitarbimiskäitumist ilma välise sunnita muutma. Lisaks on ametnikul andmeid, et G.H ei viibi sageli kohtu poolt määratletud elukohas. Näiteks elukohakontrolli käigus 05.04.2011. a puudus ametnikul võimalus G.H-ga tema elukohas kohtuda.

3. Eeltoodud põhjusel peab ametnik otstarbekaks määrata G.H-le alkoholi tarbimise keeld. Et G.H katseaja lõpuni on vaid mõned kuud ning temaga ei ole mitme kuu vältel kohtumisi toimunud, teeb ametnik ka ettepaneku katseaja pikendamiseks kolme kuu võrra.

4. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kriminaalhooldusalust tuleb

distsiplineerida, et ta ei suhtuks katseaja tingimustesse kergekäeliselt ja et tal ei tekiks karistamatuse tunnet. Puudused on ilmnenud nii kontrollnõuete kui ka kohustuste täitmisel. Kohus on seisukohal, et kuigi G.H rikkumised on tõsised, ei ole kõige rangema meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise rakendamine käesoleval juhul põhjendatud. Sarnaselt kriminaalhooldusametnikuga leiab kohus, et G.H suhtumist kriminaalhooldusesse ning õiguspärasesse käitumisse üldisemalt on võimalik positiivses suunas mõjutada tema katseaja pikendamisega ning täiendavate kohustuste määramisega.

Pidev riigipoolse järelevalve olemasolu aitab suunata G.H õiguskuulekale käitumisele. Kuna käesolevaks ajaks ei ole käitumiskontrolli eesmärgid veel täidetud, siis tagaks käitumiskontrolli pikendamine 3 (kolmeks) kuuks jätkuva kontrolli isiku tegevuse üle ning aitaks kaasa temale hoolduskavas seatud eesmärkide täitmisele. Samuti oleks käitumiskontrolli ajal võimalik isikule vajadusel täiendavaid lisakohustusi määrata, et distsiplineerida teda hoolduskavas sätestatud eesmärke täitma ning maandada riske uute õigusrikkumiste toimepanekuks.

Eelkõige arvestades kriminaalhooldusametniku ettepanekut, peab kohus vajalikuks määrata talle käitumiskontrolli ajaks lisakohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. Nimetatud kohustused on kooskõlas kriminaalhoolduse eesmärkidega ning aitavad kaasa hooldusaluse toimetuleku planeerimisele.

Rutt Teeveer Kohtunik