2-21-16630/57 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. oktoober 2023

Tsiviilasja number

2-21-16630

Tsiviilasi

M.P. hagi osaühingu Varola vastu kutsehaigusega

tekitatud varalise ja mittevaralise kahju ning viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4551,98 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. veebruari 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Varola apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. september 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

osaühing

Varola

(rk: 10150099),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Jako Läänemägi ja

advokaat Piret Rummi ning seaduslik esindaja Toomas

Heering

Vastustaja (hageja): M.P. (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja

Mihkel Nukka

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. veebruari 2023 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus osaühing Varola kanda.

3. Välja mõista osaühingult Varola M.P.i kasuks ringkonnakohtus kantud

menetluskulude katteks 2688 eurot.

Osaühingul Varola tuleb väljamõistetavatelt menetluskuludelt 2688 eurot tasuda alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. M.P. (hageja) esitas 22.10.2021 maakohtule hagi osaühingu Varola (kostja) vastu

kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

saamata jäänud hüvitis (tulu) perioodi 24.07.2020 kuni 31.01.2023 eest 7460,68 eurot ja alates

01.02.2023 igakuine hüvitis 290 eurot, kohustada kostjat alates 2024. aastast igakuist hüvitist

muutma selliselt, et hüvitise suurus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumtöötasu ja

hagejale kutsehaigusega määratud püsiva töövõime kaotuse protsendi korrutis, mõista kostjalt

välja mittevaraline kahju kohtu määratud suuruses, 27.02.2023 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 735,90 eurot ja alates 28.02.2023 viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste kohase täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juures tööle 01.09.1999. Töölepingu järgi olid hageja

töö sisuks abitööd puidutsehhis ja töö puidutööpinkidel. Töölepingu 29.03.2012 lisa kohaselt

olid hageja tööülesanneteks mööbli, majade, uste ja akende tsehhis puidu sorteerimine,

tööpinkide häälestus, puidu töötlemine (sh saagimine, puurimine), freesimine jne, vineeri, papi

ja saepuruplaadi töötlemine, saepurust briketi tootmine, klaasi töötlemine, puidust uste ja

akende, freesprussist majade detailide ning mööblikarkassi erimudelite tootmine,

valmistoodangu pakkimine, koristustööd oma töökohal, üldkoristus territooriumil ja tsehhides.

Esimesed neli aastat töötas hageja õues, kus peamine tööülesanne oli laudade staabeldamine ja

tükeldamine. 2003. a teises pooles toimus töö samuti väliskeskkonnas, aga katuse all. Aastatel

2003–2008 oli hageja põhiliseks töövahendiks klambripüstol kaaluga 1–2 kg. Järgmised viis

aastat (2008–2013) töötas hageja peamiselt liimpuidupingil, kus tööks oli materjali liimimine

ja alustele tõstmine. Varasematel aastatel töötas hageja ka öises vahetuses.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla töötervishoiuarsti teatise kohaselt diagnoositi hagejal 24.04.2020

kutsehaigusena ülekoormushaigus. Kutsehaigus kujunes välja perioodil 1999–2018 ehk ajal,

kui hageja töötas kostja juures. Kutsehaiguse põhjustasid ohuteguritena koormus kätele ja

õlavöötmele; korduvad liigutused, sundasendid; raskuste teisaldamine; ebasoodne mikrokliima;

kohtvibratsioon. Hagejal on kutsehaiguse tõttu keelatud raske füüsiline töö, korduvliigutuste ja

sundasenditega käte koormus, kontakt vibratsiooniga ning ebasoodne mikrokliima.

Tööinspektsiooni 25.06.2020 uurimiskokkuvõttes kutsehaigestumise põhjuste kohta tuvastas

tööinspektor, et kostja rikkus töötervishoiu- ja tööohutusalaseid norme, kuna ei taganud

hagejale võimalikult ohutut töökeskkonda ja olmetingimusi, ei koostanud nõuetekohaselt

riskianalüüse ja tegevuskava töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, ei

väljastanud välitöödel tööriideid, ei täitnud nõuetekohaselt juhendamiskohustust, ei teavitanud

hagejat vibratsiooni mõjust tervisele ning ei korraldanud nõuetekohaselt tervisekontrolle.

Hagejal on Eesti Töötukassa otsusega alates 24.07.2020 tuvastatud osaline töövõime kaotus,

mida ekspertarsti 02.10.2020 arvamuse järgi põhjustab kutsehaigus 40% ulatuses.

Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Varaliseks

kahjuks on saamata jäänud tulu. Hagejal puudub töine sissetulek, kuna ta ei ole vaatamata

koolitustele leidnud tervisele sobivat tööd. Tekkinud on ka mittevaraline kahju. Diagnoositud

kutsehaigus on eelduslikult kogu elu kestev tervisekahjustus. Hageja kannatab pidevalt valude

ja ebamugavuse käes. Töövõimet piirav terviseprobleem tekitab ebakindlust tuleviku suhtes,

takistab vaba eneseteostust ja töökoha valikut. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb

arvestada ka kostja suhtumist hagejasse pärast kutsehaigestumist. Selle asemel, et pakkuda

hagejale toetust, alustas kostja ulatuslikku laimukampaaniat ning avaldas õigusvastaselt hageja

delikaatseid isikuandmeid (terviseandmed) kolmandatele isikutele.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt vähendada kahjunõudeid. Kostja

vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud kostja rikkumist, hagejale tekkinud kahju ning

põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Töötervishoiuarsti teatisest ei nähtu, mis asjaoludel

on jõutud järeldusele, et kutsehaigus kujunes välja perioodil 1999–2018. Arvesse ei ole võetud

hageja töökohti aastatel 1980–1997. Lisaks töötas hageja puhkuse ajal maasikapõldudel ja tegi

taludes muid töid, käis müügiks marju ja seeni korjamas. Nimetatud tööd sisaldavad

kutsehaiguse põhjustanud ohutegureid. Uurimiskokkuvõte sisaldab ebaõigeid ja tõendamata

väiteid, see on koostatud puuduliku teabe ja ebaõigete andmete põhjal, kostja selgitusi ja

dokumente ei ole arvestatud. Kuigi kostja tööohutusalase dokumentatsiooni vormistamine võis

olla puudulik, täitis kostja kõik Tööinspektsiooni ettekirjutused ning hoolitses igapäevaselt selle

eest, et töötajatel oleks ohutu töötada. Töötajatel on alati olnud olemas tööriided ja töövahendid.

Kostja jagas töötajatele juhiseid suuliselt ning tegeles jooksvalt iga töötaja murede

lahendamisega. Töötajatele võimaldati piisavalt puhkepause. Hageja ei heitnud 20 aasta jooksul

ette, et talle ei oleks õpetatud töövõtete või -vahendite kasutamist või räägitud ohutusest.

Isegi kui kutsehaigus oleks põhjuslikus seoses kostja rikkumistega, on kahjunõuded alusetud

või tuleb hüvitisi VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel vähendada. Töötaja peaks käituma tööandja

suhtes lojaalselt ja heas usus, rakendama olukorra parandamiseks talle ette nähtud võimalusi.

Hageja jättis tööandja oma terviseprobleemidest teavitamata. Ei ole eluliselt usutav, et hageja

tegi 20 aastat õnnelikult tööd ning kutsehaigus tekkis ootamatult pärast seda, kui hageja

koondati. Samuti tuleb kahjunõude suuruse määramisel arvesse võtta, et hageja töötas enne

kostja juures töötamist mitmetel ametikohtadel ja töötas mujal ka puhkuse ajal. Tervisekahju ja

selle tagajärjed ei ole väga rasked, hageja igapäevane elu ja võimalus tööle saada ei ole oluliselt

häiritud. Hageja ei ole tõendanud, et ta kaotas sissetuleku töövõime kaotuse tõttu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 27. veebruari 2023 otsusega hagi ning mõistis osaühingult Varola

välja M.P. kasuks saamata jäänud tulu hüvitise perioodi 24. juuli 2020 kuni 31. jaanuar 2023

eest 7460,68 eurot, alates 1. veebruarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 igakuise hüvitise

290 eurot, alates 1. jaanuarist 2024 igakuise hüvitise suuruses, mis on Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuu töötasu alammäära ja M.P.le kutsehaigusega määratud püsiva töövõime

kaotuse protsendi korrutis, mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot, 27. veebruari 2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 735,90 eurot ja alates 28. veebruarist 2023 viivise

7460,68 eurolt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 9576 eurot. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt töötas hageja töölepingu alusel kostja juures 01.09.1999 kuni

22.10.2018. Töösuhe lõppes kostjapoolse ülesütlemisega koondamise tõttu alates 22.10.2018.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 29.04.2020 teatise järgi on hagejal 24.04.2020 diagnoositud

kutsehaigusena ülekoormushaigus. Kutsehaiguse põhjustanud ohutegurid on koormus kätele,

õlavöötmele; korduvad liigutused, sundasendid; raskuste teisaldamine; ebasoodne mikrokliima;

kohtvibratsioon. Töötervishoiuarsti hinnangul on kutsehaiguse väljakujunemise periood

1999-2018, tööandjaks, kelle juures töötamine võis kutsehaigestumist mõjutada, on kostja.

Tööinspektsiooni 25.06.2020 koostatud hageja kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttes on

tööinspektor tuvastanud kostja poolt õigusaktide nõuete rikkumised alljärgnevalt:

- Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p 3 rikkumine – tööandja ei

korraldanud nõuetekohaselt töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada välja parameetrid ning

hinnata riske töötaja tervisele ja ohutusele. 2004. a riskianalüüsis on välja toodud, et tootmine

toimus endistest loomalautadest kohandatud hoonetes, kus on talvel jahe, suvel õhutati ruume

avatud akende-uste kaudu ja tekkis intensiivne tõmbetuul. Perioodil 2005-2018 ei ole tööandja

hinnanud füüsikalistest ega füsioloogilistest ohuteguritest tulenevaid terviseriske ega

korraldanud töökeskkonnaparameetrite (nt mikrokliima, valgustus, vibratsioon) mõõdistamist.

- TTOS § 3 lg 4; § 6 lg 6 ja § 131 lg 9 alusel 14.04.2007 vastu võetud Vabariigi Valitsuse

määruse nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale,

töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“ § 4 lg 2 p 1 rikkumine –

riskianalüüsis puuduvad andmed selle kohta, kui pikalt puutuvad töötajad kokku vibratsiooniga.

- eelnevalt viidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 109 § 6 rikkumine – tööandja ei teavitanud

hagejat vibratsiooni mõjust tervisele, selle piirnormidest ja mõõdistamistulemustest ettevõttes.

- TTOS § 13 lg 1 p 4 rikkumine – tööandja ei koostanud riskianalüüsi alusel tegevuskava,

milles nähakse ette tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks.

- TTOS § 131 lg 6 rikkumine – tööandja ei korraldanud hagejale tervisekontrolli

töötervishoiuarsti määratud ajal novembris 2017.

- Hageja töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine oli puudulik, kuna tööandja jättis hageja

teavitamata järgmisest: 1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sh töökeskkonna

ohutegurid,

terviseriskid

ja

tervisekahjustuste

vältimiseks

rakendatavad

abinõud;

2) ergonoomiliselt õiged tööasendid ja -võtted.

Täiendavalt on tööinspektor välja toonud, et välitöö tegemise perioodil 1999–2003 ei ole

hagejale väljastatud tööriideid. 2004. a riskianalüüsis tõi töökeskkonnainsener välja, et

tööriideid ei ole tööandja väljastanud ja puudus ka puhkeruum. Hageja on avaldanud, et

varasematel aastatel töötas ta kostja juures ka öösiti (22.00–06.00) ning et liinitöö oli pingeline,

stressirikas ning periooditi nii kiire, et puhkepausid jäid vahele.

Tööinspektor on avaldanud seisukohta, et kutsehaigestumise väljakujunemist võis soodustada

see, et hagejale ei olnud tagatud nõuetekohane puhkeaeg ning samuti selliste faktorite koosmõju

nagu puudulik väljaõpe, ebasoodne mikrokliima ja ebasobiv tööriietus esimestel aastatel.

Uurimiskokkuvõttes toodud rikkumised on käsitletavad VÕS § 1043 mõttes õigusvastase teona

(tegevusetusena). Seaduses sätestatud töötervishoiu- ja tööohutusnormide rikkumisega kahju

tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane.

Kostja ei ole uurimiskokkuvõttes toodud rikkumisi ümber lükanud ega tõendanud süü

puudumist.

01.11.2000 koostööleping AS-lt Würth kaupade ostmiseks, 31.03.2010 leping Lindström OÜ-lt

tööriiete rentimiseks ja konto väljavõte perioodil 26.02.2011 kuni 31.07.2022 tööriiete eest

tasumise kohta ei lükka ümber uurimiskokkuvõttes tuvastatud rikkumist, et algusaastatel,

1999–2004, kui hageja töötas välitingimustes, ei väljastanud kostja hagejale tööriideid.

Tähtsust omavaid asjaolusid ei tõenda järgmised kostja tõendid: kostja juhatuse esimehe

15.03.2002 korraldus töökeskkonna nõukogu ja töökeskkonna volinike nimetamise kohta;

MTÜ KEA Põlva Õppekeskuse 10.11.2010 tunnistused, mille kohaselt on H.H. ja K.T. läbinud

töökeskkonnavolinike, -spetsialistide ja töökeskkonnanõukogu liikmete täiendkoolituse, ning

23.01.2015

tunnistus,

mille

järgi

on

K.T.

läbinud

töökeskkonnavolinike

ja

töökeskkonnanõukogu liikmete täiendkoolituse; juhend „Raskuste tõstmine“; Kartro Balti

suruõhunaelutaja kasutusjuhend ja ohutusnõuded; kappimissael töötaja ohutusjuhend; puidust

ehitusmaterjali sorteerija ohutusjuhend; töökaitsejuhend puidutöötlemispinkidel töötamiseks;

hageja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaart; Eesti Punase Risti

08.12.2013 tunnistus hageja poolt esmaabi põhikursuse läbimise kohta; Juunika Koolitus OÜ

16.05.2014 ja 22.04.2016 tunnistused hageja poolt esmaabiandja täiendõppe läbimise kohta;

22.03.2011 kostja töökorralduse reeglid ja töötajate allkirjaleht reeglitega tutvumise kohta.

Hageja tugineb kostja rikkumistele, mis seisnesid mh selles, et juhendamiskohustuse täitmine

oli puudulik, kuna kostja jättis hageja teavitamata vibratsiooniga seotud ohuteguritest.

Eelnimetatud tõendid vastavate nõuete täitmist ei tõenda.

Kostja esitatud riskianalüüsid ei tõenda, et kostja oleks enne 2004. aastat korraldanud

riskianalüüsi ning alates 2011. aastast oleks teinud nõuetekohaselt riskianalüüsi hageja

töökeskkonna füüsikaliste ja füsioloogiliste ohutegurite hindamiseks.

Hageja taotlusel nõudis kohus Tööinspektsioonilt välja kostjale 01.09.1999 kuni 22.10.2018

tehtud ettekirjutused, järelevalve protokollid ja kontrollaktid. Esitatud tõenditest on asjakohane

Tööinspektsiooni 14.07.2020 ettekirjutus. Ülejäänud tõendid ei haaku hagi asjaoludega ning

hageja neile ka ei tugine, mistõttu jättis kohus need arvesse võtmata.

Tööinspektsiooni 14.07.2020 ettekirjutuses on kirjas, et 25.06.2020 läbi viidud

kutsehaigestumise uurimise käigus tuvastati, et 2017. a riskianalüüsis ei ole tööandja hinnanud

töökeskkonna ohuteguritest tulenevaid terviseriske ning on jätnud TTOS § 13 lg 1 p 3 olulise

osa täitmata. Tööinspektsioon on teinud kostjale ettekirjutuse korraldada riskianalüüs, mille

käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse nende parameetrid ning

hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele. Nimetatud tõend kinnitab uurimiskokkuvõttes

tuvastatud rikkumist, mis seisnes nõuetekohase riskianalüüsi korraldamata jätmises.

Kostja vastused Tööinspektsiooni 21.11.2012 ja 26.01.2015 ettekirjutustele, Tööinspektsiooni

26.03.2015 teate kostjale, milles loetakse kontrolli protokollis toodud kohustused täidetuks,

ning kostja 12.02.2018 vastuse Tööinspektsioonile koos lisadega jättis kohus samuti arvesse

võtmata, sest need ei seondu kostjale etteheidetavate kohustuste rikkumisega.

03.07.2018 kirjas järelevalvemenetluse alustamise kohta on Tööinspektsioon palunud kostjat

esitada ettevõtte tööohutusalased dokumendid, mh riskianalüüsi ja tegevuskava terviseriskide

vähendamiseks. Kostja „Riskitaseme vähendamiseks kasutuselevõetavate abinõude ja

meetmete plaan“ kinnitab, et ettevõttes esines puudusi töötervishoiu- ja tööohutusalaste

normide täitmisega. Kostja ei olnud korraldanud nõuetekohast riskianalüüsi ega koostanud

tegevuskava riskide vähendamiseks, puudulik oli tootmishoone mikrokliima (probleem

temperatuuri, tõmbetuule ja valgustitega), enne 2019. aastat ei nõutud isikukaitsevahendite

kasutamist, enne 2005. aastat ei jagatud kõigile töötajatele kaitseriietust.

Kostja tunnistajate H.H. (töökeskkonna nõukogu liige ja meister) ning K.T.i (töökeskkonna

nõukogu esimees) ütlused ei lükka ümber uurimiskokkuvõttes tuvastatud rikkumisi, sh seda, et

kuni 2004. aastani ei olnud kostja korraldanud riskianalüüsi ja alates 2015. aastast koostatud

riskianalüüsid ei olnud nõuetekohased, ei korraldanud kohaselt hageja tervisekontrolle, ei

teavitanud vibratsiooni mõjust tervisele, juhendamine oli puudulik, ei olnud koostanud

tegevuskava töökeskkonnast tulenevate riskide maandamiseks ning algusaastatel, kui hageja

töötas välitingimustes (varjualuses), ei väljastanud tööriideid. Tunnistajate ütlused hageja

juhendamiskohustuse täitmise kohta on üldsõnalised. Tunnistajad ei esitanud täpsemaid

andmeid, kuna ja millises osas juhendamine toimus ning kas ja kuidas see fikseeriti.

Tunnistajate ütlused kinnitavad, et võrreldes hageja töötamise algusaastatega on tingimused

oluliselt paranenud. Samas ei lükka see ümber uurimiskokkuvõttes tuvastatud rikkumisi.

Kostja väited ja tunnistajate ütlused selle kohta, et hageja ei kurtnud töötamise ajal

terviseprobleeme ega esitanud pretensioone, on asjakohatud. Vastutust tööohutus- ja

kaitsenormide täitmise eest ei saa panna töötajale. Samuti on asjakohatud väited hageja suulise

juhendamise kohta. TTOS näeb ette tööandja kohustuse registreerida juhendamise ja väljaõppe

kuupäevad ning sisu kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandjal on

ka kohustus koostada riskianalüüs ja tegevuskava kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kohus leidis, et hageja tõendid, sh töötervishoiuarsti teatis ja uurimiskokkuvõte, tõendavad

põhjuslikku seost kostja tegevuse/tegevusetuse ja kutsehaiguse tekkimise vahel. Kui kostja

oleks koostanud nõuetekohaselt riskianalüüse, hinnanud riske töötaja tervisele, koostanud

tegevuskava, näinud ette ja teinud tegevused riskide, sh vibratsiooniohu maandamiseks,

juhendanud hagejat kohaselt ning väljastanud välitingimustes tööks sobivad tööriided, ei oleks

hagejal kutsehaigust tekkinud. Hageja töötas kostja juures ligi 19 aastat. Vaidlust ei ole selle

üle, et töö oli seotud füüsilise jõu kasutamise, korduvate liigutuste, sundasendite, vibratsiooni

ja raskuste tõstmisega, sealjuures töötas hageja algusaastatel ca 4 aastat välitingimustes

(varjualuses). Töötervishoiuarsti hinnatud kutsehaigestumise ohutegurid on vastavuses hageja

töö iseloomuga. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kutsehaigus

tekkis juba enne kostja juurde tööle asumist või et see oleks põhjustatud mujal töötamisest.

Kostja väited, et hageja ei ole tõendanud, et tema sissetuleku vähenemine on seotud

kutsehaigusega, et ta ei saa töötada ja oleks üldse proovinud tööle saada, ei ole põhjendatud.

Riigikohus on leidnud (RKTKo 17.12.2008, 3-2-1-114-08), et kui isik kaotab tervisekahjustuse

tõttu teatud protsendi töövõimest, on eelduslikult samas ulatuses vähenenud tema võime saada

sissetulekut. Hageja on teinud tegevusi selleks, et tööd leida. Hageja on 03.06.2021 võetud Eesti

Töötukassas töötuna arvele, ta on läbinud 09.06.–02.07.2020 klienditeenindaja koolituse ja

30.09.–07.10.2020 koolituse „Arukas raamatupidamine ettevõtjale“. Konto väljavõtetest

nähtuvalt ei ole hageja saanud perioodil 24.07.2020 kuni 31.10.2022 töist sissetulekut.

Hageja varalise kahju arvestus on kooskõlas VÕS § 127 lg 1 mõttega ja vastab Riigikohtu

praktikale. Hageja sissetulek kostja juures töötades oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud

miinimumtasu. Sotsiaalkindlustusameti 02.10.2020 otsusega on hagejal

tuvastatud

kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus 40%.

Kohus leidis, tuginedes mh Riigikohtu seisukohtadele (RKTKo 22.10.2008, 3-2-1-85-08), et ka

mittevaralise kahju nõue on põhjendatud. Arvestades kostja rikkumise raskust, hageja

tervisekahjustuste iseloomu ja kahju ning kostja käitumist pärast rikkumist, sh seda, et kostja ei

ole soostunud kahju hüvitama ega pakkunud muid lahendusi kutsehaigusest tulenevate

tagajärgede heastamiseks, on suhtunud hagejasse seoses nõudega halvustavalt ja esitanud

vastava kirja (juhatuse liikme, Toomas Heeringu, 27.01.2021 kiri ja kaaskiri), mis sisaldas

hageja isikuandmeid, kolmandatele isikutele, samuti sarnastel asjaoludel kohtupraktikas 2018.–

2019. aastatel välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitisi (Riigikohtu koostatud kohtupraktika

analüüsi järgi on kutsehaigusest tingitud 40% töövõime kaotuse puhul mõistetud kahel korral

tööandjalt välja hüvitis 1000 eurot) ning ka elukalliduse tõusu, on õiglane hüvitis 1500 eurot.

VÕS §-s 139 sätestatud asjaolusid kahjuhüvitise vähendamiseks ei esine. Asjaolu, et kostja

juures töötatud aja jooksul ei ole hageja avaldanud terviseprobleeme, mis viitaks

kutsehaigusele, ei saa käsitleda hageja tahtluse või raske hooletusena, mis oleks kahju

tekkimisele kaasa aidanud. Hagejale nõuetekohase töökeskkonna tagamise ja terviskontrollide

korraldamise kohustus oli kostjal. Ka ei ole kostja tõendanud, et hageja kaotas sissetuleku muul

põhjusel kui kostja süüst tingitud töövõime vähenemise tagajärjel.

Põhjendatud on ka hageja viivisenõue varalise kahju hüvitise nõudelt.

Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja

kanda. Kostja ei ole toonud esile erandlikke asjaolusid TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Hageja

menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga 13 734 eurot, ajakulu

81,75 tundi. Juristi Mihkel Nukka tunnitasumäär 140 eurot, millele lisandub käibemaks, on

põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on vajalikud. Kohus vähendas

esindaja ajakulu hagi koostamisele ja ettevalmistamisele (10 tundi, mitte 22,25 tundi), kahe

istungi ettevalmistusele (2 tundi, mitte 6 tundi), kohtukõne koostamisele ja ettevalmistamisele

(5 tundi, mitte 12,75 tundi). Ülejäänud toimingute ajakulu pidas kohus mõistlikuks. Seega luges

kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 57 tunni ulatuses, s.o 7980 eurot,

koos käibemaksuga 9576 eurot, ning mõistis nimetatud summa koos viivisega kostjalt välja.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Osaühing

Varola

esitas

apellatsioonkaebuse,

milles

taotleb

Tartu

Maakohtu

27. veebruari 2023 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või

alternatiivselt vähendada kahjunõudeid, menetluskulud jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohus VÕS § 1043 ja § 127 valesti kohaldanud ning ebaõigesti tuvastanud kostja

rikkumise, kahju ja põhjusliku seose ning kostja süü. Kohus leidis, et tööandjal on kõrgendatud

tõendamiskoormus, ent piiras kostja võimalusi tõendeid esitada. Kohus jättis rahuldamata

kostja taotluse kuulata vande all üle juhatuse liige T. Heering ning 07.09.2022 ja 13.12.2022

tõendi kogumise taotlused ning jättis kostja tõendid ja vastuväited suures osas arvestamata;

2) ei ole uurimiskokkuvõte nõuetekohane tõend rikkumise, põhjusliku seose ja kahju

tõendamiseks. See on koostatud puudulike ja ebaõigete andmete (hageja paljasõnalised väited)

põhjal ning sisaldab hulgaliselt üldistusi ning ebaõigeid järeldusi (nt töö lageda taeva all, töö

öises vahetuses). Arvesse ei ole võetud, et hageja tegi enne kostja juures töötamist ja kostja

juures töötamise perioodil füüsilist tööd veel teiste tööandjate juures, nt puhkuse ajal töötas

maasikapõldudel ja tegi muid töid taludes, sügiseti käis müügiks marju ja seeni korjamas. Kõik

kutsehaiguse ohutegurid on eelnimetatud tegevustes tavapärased ning on väga tõenäoline, et

kutsehaigus on põhjustatud aastaid toimunud täiendavast töötamisest teiste tööandjate juures.

Kohus ei põhjendanud, miks ta pidas Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõtet tähtsamaks

tõendiks, kui Tööinspektsiooni kontrollakte ja ettekirjutusi, kus selliseid rikkumisi ei ole välja

toodud. Kostja tugines kontrollaktidele ja ettekirjutustele ning kohus jättis need ebaõigesti

kõrvale ja vastuolud Tööinspektsiooni dokumentides kõrvaldamata. Kostja esitas tõendid

ettekirjutuste täitmise kohta ja tunnistaja K.T. andis selle kohta ütlusi.

Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta pidas töötervishoiuarsti 29.04.2020 teatist tähtsamaks

tõendiks, kui töötervishoiuarstide tervisekontrolli otsuseid. Veel 2015. a novembris ei

tuvastatud hagejal kutsehaiguse kujunemist, seega seda pigem ei olnud. Teistsugune järeldus

looks võimaluse, kus viimase dokumendiga hakatakse muutma eelmisi perioode;

3) on kohtu käsitlus kostja tõenditest ühekülgne ja puudulik. Tunnistajad H.H. ja K.T.

kinnitasid, et hageja ei ole kunagi töötanud lageda taeva all ning hagejal olid alati olemas

töövahendid ja sobilikud tööriided. Esialgu (1999. a) ei olnud tööriided kostja poolt tagatud,

ent kostja veendus, et kõik töötajad käisid tööl sobilikes riietes. 2000. a kohta on esitatud AS-

ga Würth sõlmitud koostööleping. Otsusest ei selgu, miks lepingu alusel tööriiete ostmist ei saa

tuvastada. Kuna varasema perioodi kohta ei ole dokumentaalseid tõendeid alles, taotles kostja

juhatuse liikme T. Heeringu vande all ülekuulamist.

Kostja esitas dokumendid tööohutusnõuete täitmise kohta, sh 2002. a korralduse töökeskkonna

nõukogu moodustamise kohta, ohutusjuhendid (ergonoomika juhend puudutab tööasendeid ja

raskuste tõstmist), tabelid juhenditega tutvumise kohta, tõendid hageja poolt esmaabikoolituste

läbimise kohta, riskianalüüsid, aruanded kõrvaldatud puuduste kohta, töökorraldusreeglid,

pildid töökohast ja töötingimustest, tegevuskavad terviseriskide vähendamiseks aastast 2005

(kohus ei ole analüüsinud, kas seetõttu on alust rääkida tegevuskavade koostamist puudutavate

normide rikkumisest), tööriiete ostuarve väljavõtte ning klambripüstoli andmed. H.H. ja K.T.

kinnitasid, et väga palju toimus juhendamist suuliselt. T. Heering pidi andma ütlusi, kuidas oli

vahemikus 1999–2018 korraldatud töö tegemine ja tööohutus.

Kostja on tööohutusele ja -keskkonnale olulist tähelepanu pööranud kogu aeg, tegutsenud heas

usus ja hoolsalt. Riskihinnangutes on toodud välja ohud seonduvalt mikrokliima, vibratsiooni

ja sundasendis töötamisega, ning meetmed riskide maandamiseks. Enne uurimiskokkuvõtet ei

olnud Tööinspektsioon teinud olulisi etteheiteid riskianalüüside osas. Selle kohta andis ütlusi

K.T., kes tutvustas riskianalüüse ka töötajatele. Kostja taotles ka selles osas T. Heeringu vande

all ülekuulamist;

4) ei ole põhjendatud teha kostjale etteheiteid Vabariigi Valitsuse 14.04.2007 määruse nr 109

„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna

vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“ rikkumise kohta perioodil 1999–2006;

5) korraldas kostja regulaarselt töötajate töötervishoiuarsti kontrolli. Hageja jõudis

töötervishoiuarstile vaid mõned kuud hiljem kui määratud aeg. Töötajaid oli teavitatud, et kui

mõni töötaja soovib minna töötervishoiuarsti juurde otsuses märgitud ajal või varem, siis tal on

õigus seda teha ja kostja kompenseerib kulud. Töötervishoiuarstid lubasid hagejal töökohal

jätkata. Töötervishoiuarsti juures käimise aeg/sagedus ei ole põhjuslikus seoses kahjuga;

6) jäi enamik väidetavaid rikkumisi perioodi kuni 2004. a (välitingimustes, tööriieteta töö) või

kuni 2008. a (klambripüstoliga töö). Seejärel töötas hageja 10 aastat ilma, et tal oleks tuvastatud

terviseprobleeme. Kohtu järeldus, et kutsehaiguse tekkimine on uurimiskokkuvõttes tuvastatud

kostja rikkumiste tagajärg, on üldine ja vastuolus kohtupraktikaga (nt Tartu Ringkonnakohtu

04.03.2019 lahend nr 2-15-470). Põhjuslik seos tuleb eraldi iga väidetava rikkumise ja kahju

vahel tuvastada. Pelgalt dokumendi vormistamisega seotud probleemid ja töötervishoiuarsti

juures käimise aeg/sagedus ei saa olla põhjuslikus seoses kahju tekkimisega;

7) ei ole hagejale kahju tekkinud, arvestades mh Riigikohtu seisukohti lahendis nr 2-16-16328

(p 11.2). Teatise järgi on hagejal välistatud raske füüsiline töö, korduvliigutuste ja

sundasenditega käte koormus, kontakt vibratsiooniga ja ebasoodne mikrokliima. Leidub

hulgaliselt ameteid, kus hageja saab tegutseda, eriti arvestades läbitud koolitusi. Tervisekahju

ja selle tagajärjed ei ole väga rasked. Sellele, et hageja tervislik seisund ei takista tööd teha,

viitab ka asjaolu, et hagejal tekkisid ootamatult väidetavalt tõsised tervisemured alles pärast

seda, kui ta koondati. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks läbinud soovitatud kompleksse

taastusravi, sanatoorse ravi või medikamentoosse ravi. Hageja ei ole esitanud tõendit

2022. aastal toimunud läbivaatuse kohta. Ei ole teada, kas tal on jätkuvalt kutsehaigus ja osaline

töövõime. Hageja on üle 60 aasta vana. Ilmselt tema motivatsioon tööle naasta ei ole kõrge;

8) on kohus jätnud kõrvale hageja kohustused ja vastutuse kahju tekkimise eest. Töötajal on

tööandja suhtes lojaalsuskohustus. Töötajal on võimalus nõuda tööandjalt sobivaid

töötingimusi või töösuhe erakorraliselt lõpetada. Ei ole usutav, et kui kutsehaigus oli välja

kujunemas kujul nagu on kirjas töötervishoiuarsti teatises, siis hageja ega töötervishoiuarstid

seda ei tuvastanud. Kui teatised ja uurimiskokkuvõte võimaldavad tuvastada kostja rikkumise,

kahju ja põhjusliku seose, jättis hageja kostja põhjendamatult oma terviseprobleemidest

teavitamata, mida tuleb VÕS § 139 lg-te 1–3 alusel hüvitise väljamõistmisel arvestada (RKTKo

3-2-1-142-16, p 14).

Mittevaralise kahju kohtupraktika analüüs ei ole asjakohane tõend. Ei ole esitatud tõendeid, et

hageja oleks nõudnud kostjalt kohtuväliselt hüvitist, puudub viide, kust tulenes kostjale

kohustus koheselt hüvitist pakkuda ja miks see põhjendab mittevaralise kahju väljamõistmist.

Töötervishoiunormide rikkumise tõttu on mõistetud välja varaline kahju. Kutsehaiguse iseloom

ja kahju viitavad, et see on ajutine, olemas on ravivõimalused, kõik tegevused ei ole hageja

jaoks välistatud. Kostja ei ole algatanud hageja suhtes laimukampaaniat. Kostjale olid hageja

etteheited pärast ca 20 aastat kestnud head ja rahumeelset töösuhet üllatavad. Andmekaitse

Inspektsiooni 21.04.2021 vastusel ei ole asjas tähtsust ja see tuleb jätta vastu võtmata;

9) jättis kohus menetluskulude jaotamisel ebaõigesti kohaldamata TsMS § 162 lg 4. Hageja

töötas kostja juures 20 aastat ilma, et oleks viidanud, et töö käib üle jõu või tal on kutsehaigusele

viitavaid terviseprobleeme. Tööinspektsiooni vähesed etteheited kõrvaldas kostja koheselt.

Hageja esitas oma nõuded esmakordselt kohtumenetluses. Kui kohus vähendab kahjunõudeid,

tuleb menetluskulud jaotada võrdsetes osades või võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus mõistis kostjalt hageja menetluskulud välja põhjendamatult suures summas. Põhjendus,

et ülejäänud ajakulu loeb kohus mõistlikuks, on ebapiisav.

5. M. P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus kohaldanud materiaalõigusnorme õiguspäraselt, tuginenud Riigikohtu

asjakohastele lahenditele ja järginud menetlusnorme. Kohus on hinnanud tõendeid kogumis ega

ole pidanud uurimiskokkuvõtet tähtsamaks tõendiks. Uurimiskokkuvõte on koostatud

eesmärgiga teha kindlaks kutsehaiguse põhjus. Kohus jõudis põhjendatult järeldusele, et kostja

ei tõendanud asjaolusid, mis tema vastutuse välistaks (s.o et kostja täitis nõuetekohaselt

töötervishoiunorme, hageja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks üldse ka siis, kui ta poleks

tööandja süül töövõimet osaliselt kaotanud, ja kostja ei ole süüdi);

2) leidis kohus õigesti, et kostja ei tõendanud töötervishoiunormide nõuetekohast täitmist,

millest tulenevalt tuleb kostja tegevus lugeda õigusvastaseks. Tõendid kinnitavad, et kostja ei

taganud hagejale võimalikult ohutut töökeskkonda ja rikkus töötervishoiunorme.

Hageja töökoht ei vastanud töötervishoiunormidele. Töötasapinnad ja -toolid ei olnud

reguleeritud vastavalt hageja keha parameetritele ega töökeskkond piisavalt termoisoleeritud.

Riskianalüüsi tegemise kohustus jõustus 1999. aastal. Kostja viis esimese riskianalüüsi läbi

2004. aastal, see on üldine, hinnatud ei ole riske igal töökohal ega riskide koosmõju (kuidas

suurendas ebasoodsa mikrokliimaga seotud riske asjaolu, et hagejale ei väljastatud tööriideid).

Alates 2011. aastast ei ole riskianalüüsides riske sisuliselt üldse analüüsitud. Töötingimuste ja

-keskkonna muutumisel ei teostatud uut riskianalüüsi. Lisaks ei ole tõendatud, et riskianalüüse

tutvustati hagejale. Kostja rikkus ka tegevuskava koostamise kohustust (kostja ei ole esitanud

dokumenti, milles oleksid ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad

tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, ajakava, teostajad ja vajalikud

vahendid) ning süstemaatilise sisekontrolli tegemise kohustust (kahel korral sisekontrolli

tegemine (15.04.2014 ja 20.10.2014) ei ole süstemaatiline TTOS § 13 lg 1 p 1 mõistes).

Juhendamiste registreerimise kaardi kohaselt on hagejat juhendatud sisekorraeeskirjadest,

tuleohutusest ja seoses tööõnnetusega, mitte aga seoses kutsehaiguse ennetamisega.

Kostja rikkus vibratsioonist tulenevate ohutegurite vältimisega seotud kohustusi (Vabariigi

Valitsuse 25.01.2002 määruse nr 54 „Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja

ohutegurite parameetrite mõõtmise kord” § 9 p-d 1–7, 30.04.2007 jõustunud määruse nr 109

„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna

vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord”). Väide, et vibratsioon ei ületanud

piirnorme, on tõendamata. Kostja ei ole mõõdistanud vibratsioonitaset ega juhendanud hagejat.

Klambripüstoli infoleht on standardne dokument, mis käsitleb uue toote spetsifikatsioone.

Kostja saatis hageja tervisekontrolli 12.10.2006 ehk rohkem kui 7 aastat pärast töötamise

algust. 2007. a novembris toimuma pidanud tervisekontrolli korraldas kostja 2009. a

veebruaris, 2014. a märtsi tervisekontrolli 2015. a novembris, 2017. a novembri tervisekontroll

jäeti tegemata. Töötaja tervise õigeaegne ja süstemaatiline jälgimine aitab ennetada

kutsehaiguse väljakujunemist. Kostja ei suunanud hagejat töötervishoiuarsti juurde

kutsehaiguse põhjustanud ohuteguritega. Kuna puudus nõuetekohane riskianalüüs, ei saanud

töötervishoiuarst adekvaatselt hinnata hageja terviseriske. Kostja ei ole tõendanud, et ta

rakendas tervisekontrolli otsuste ettepanekuid töökeskkonna ja -korralduse muutmiseks;

4) asus kohus õigesti seisukohale, et kostja õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses

kahjuga. Kostja ei tõendanud, et tema õigusvastane tegevus ei soodustanud kutsehaiguse

väljakujunemist, et hageja ei töötaks sõltumata tervisekahjustusest, et töötervishoiuarsti teatis

on vale või et oleks veel tööandjaid, kelle juures töötamine võis põhjustada kutsehaiguse;

5) on põhjendamata väide, et hageja põhjustas kohustuste rikkumisega endale kutsehaiguse.

Kutsehaiguse diagnoosini jõudsid arstid 2020. aastal. Tunnistajad kinnitasid, et hageja oli

hoolas töötaja, täitis tööandja korraldusi ja kasutas isikukaitsevahendeid. Uurimiskokkuvõttes

leiti, et hageja ei rikkunud ühtki kohustust, mis võiks olla seotud kutsehaiguse kujunemisega;

6) on kohus mittevaralise kahju nõude eelduseid ja hüvitise summat piisavalt põhjendanud ning

ei ole hüvitise määramisel ületanud diskretsioonipiire;

7) jättis kohus õiguspäraselt menetluskulud kostja kanda ja ei ole kulude kindlaksmääramisel

rikkunud menetlusnorme ega ületanud diskretsioonipiire. Kohus luges hageja esindaja ajakulust

81,75 tunnist põhjendatuks 57 tundi. Kostja esindaja ajakulu oli 92 tundi 6 minutit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse

põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses

korrata.

7. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele

esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult

rahuldanud hagi.

7.1. Hageja esitas kostja vastu hagi kutsehaigusega tekitatud kahju (varalise ja mittevaralise)

hüvitamiseks deliktilisel alusel (VÕS § 1043 jj). VÕS § 1043 järgi on kahju hüvitamise nõude

eelduseks kahju tekitaja poolt teisele isikule kahju tekitamine (tegu või tegevusetus), mis on

põhjuslikus seoses kannatanule kahju tekkimisega, kahju tekitaja teo õigusvastasus ning kahju

tekitaja süü. Kuigi üldjuhul peab hageja kahjunõude lahendamisel tõendama kahju tekitaja

õigusvastase käitumise, kahju tekkimise kui ka põhjusliku seoses teo ja tagajärje vahel, on

kutsehaigusest tingitud kahjunõude lahendamisel kergendatud hageja tõendamiskoormust teo

õigusvastasuse tuvastamisel. Kui töötajal on tekkinud kutsehaigus ja kui ta on tõendanud

põhjusliku seoses tööandja tegevuse ja talle kutsehaigusega tekitatud kahju vahel, peab

tööandja tõendama, et ta on tööohutuse nõudeid täitnud (Riigikohtu 07.12.2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-68-11, p 10). Kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks peab tööandja

tõendama õigusvastasust välistava asjaolu esinemise.

Maakohus on kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused õigesti tuvastanud

ning seejuures jaganud ka õigesti tõendamiskoormuse. Kostja vastupidised väited on

tõendamata.

7.2. Maakohus on uurinud kõike tõendeid TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõudeid järgides ning

põhjendamatu on hageja väide, et tema esitatud tõendid on maakohtu poolt jäetud suures osas

arvestamata.

TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab

selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Sama paragrahvi lg 3 p 4 kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle

tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatule,

kui tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud.

Apellatsioonkaebuses heitis kostja maakohtule ette, et maakohus jättis põhjendamatult

rahuldamata tema 07.09.2022 taotluse Eesti Töötukassalt Eesti Töötukassa 31.07.2017 otsuse

nr TVH/033327 väljanõudmiseks, samuti tema 13.12.2022 taotluse Tööinspektsioonilt kõikide

dokumentide väljamõistmiseks, mida kostja ise on esitanud Tööinspektsioonile vastuseks

viimase poolt esitatud ettekirjutistele, kontrollaktidele ja kontrolli protokollidele. Maakohus on

07.09.2022 taotluse lahendanud 09.01.2023 kohtuistungil (II kd, tl 127-128) ning 13.12.2022

taotluse 29.12.2022 määrusega (II kd, tl 104-106). Ringkonnakohus nõustub maakohtu

vastavate põhjendustega taotluste rahuldamata jätmise kohta ega korda neid.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme ka sellega,

et jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse kostja juhatuse liikme T. Heeringu vande

all ülekuulamiseks TsMS § 2681 alusel. Maakohus lahendas nimetatud taotluse 09.01.2023

kohtuistungil (II kd, tl 128) jaa jättis põhjendatult kostja taotluse kostja juhatuse liikme T.

Heeringu vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

sellekohase põhjendusega.

Ringkonnakohus märgib siinkohal, et eelmärgitud taotluste rahuldamata jätmise õiguspärasust

kinnitab ka see, et apellatsioonkaebusele ei ole lisatud ühtegi taotlust (sh maakohtu poolt

rahuldamata jäetud taotluste) asja materjalide juurde võtmiseks.

7.3. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 29.04.2020 teatise (I kd, tl 19) kohaselt on hagejal

diagnoositud kutsehaigusena ülekoormushaigus ning selle väljakujunemise periood on 1999-

2018, mil hageja töötas kostja juures. Kutsehaigestumise põhjustanud ohutegurid

(füsioloogilised ja füüsikalised) on teatisest nähtuvalt koormus kätele ja õlavöötmele; korduvad

liigutused

ja

sundasendid;

raskuste

teisaldamine;

ebasoodne

mikrokliima

ning

kohtuvibratsioon. Kutsehaigus on oma olemuselt tervisekahjustus.

25.06.2020 on tööinspektsioon koostanud uurimiskokkuvõte (I kd, tl 15-18), mille eesmärgiks

oli selgitada välja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused ning määrata kindlaks abinõud

samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Uurimiskokkuvõttes tuvastas tööinspektor, et

kostja juures töötades puutus hageja kokku kõikide teatises märgitud ohuteguritega, kostja ei

taganud ohutuid töötingimusi, kuna rikkus oluliselt mitmeid õigusakte (uurimiskokkuvõtte VI

osa, alap-d 1-6) ning need rikkumised võisid soodustada kutsehaiguse väljakujunemist.

Riigikohus on mitmes lahendis rõhutanud (vt näiteks 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-

16, p 22), et tööandja käitumise õigusvastaseks lugemisel tuleb tuvastada, kas ta on rikkunud

töökaitse norme. Töökaitse normid on alates 26.07.1999 ette nähtud eelkõige TTOS-s, enne

seda aga eesti Vabariigi töökaitseseaduses, samuti asjakohastes seadusest alamalseisvates

aktides.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatise ja tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttega on tõendatud,

et hagejal kujunes välja kutsehaigus aastatel 1999-2018 kostja juures töötades. Tõendeid, mis

kinnitaksid kutsehaiguse väljakujunemist eelnevalt teiste tööandjate juures, esitatud ei ole. Muu

hulgas ei ole kostja teinud maakohtule taotlust teiste tööandjate, kus hageja on töötanud,

väljaselgitamiseks. Kostja poolt apellatsioonkaebuses esiletoodud asjaolud, mille kohaselt on

kostjale teadaolevalt hageja töötanud puhkuse ajal maasikapõldudel ja käinud sügiseti marju ja

seeni korjamas, ei ole sellised, mis kummutaksid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatise ja

tööinspektsiooni uurimiskokkuvõte hagejal kutsehaiguse kujunemise kohta hageja juures

aastatel 1999-2018 töötades.

Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõte põhineb kutsehaige kirjalikel ütlustel, tööandja poolt

esitatud dokumentidel ja töötervishoiu inspektori 18.05.2020 toimunud külastuse käigus Varola

OÜ-s kogutud infol (I kd, tl 71-72). Seetõttu on põhjendamatu kostja apellatsioonkaebuses

esitatud seisukoht, mille kohaselt põhineb uurimiskokkuvõte üksnes hageja paljasõnalistel

väidetel. Maakohtu 24.10.2022 taotluse alusel tööinspektsioonilt väljanõutud tõendid (II kd, tl

64-83) ei tõenda tööohutusnõuete täitmist kostja poolt ning maakohus on selle õigesti

tuvastanud (vt kohtuotsuse lk 13, alt 2-4 lõik). Seega ei ole õige kostja väide, et maakohus on

jätnud nendele tõenditele hinnangu andmata. Kostja seisukohtade vastuolulisust kinnitab ka

see, et apellatsioonkaebuse p-s 23 on kostja seisukohal, et eelnimetatud tõendid ei ole

seostatavad hagejal tekkinud kahjuga, st kostja seisukoht ühtib maakohtu seisukohaga.

7.4. Kohtuotsuse p-des 3.4-3.5 on maakohus TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõudeid järgides

hinnanud kostja esitatud kirjalikke tõendeid ning tunnistajate H.H. ja K. T. ütlusi koostoimes

tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttega ja jõudnud põhjendatud järeldusele, et kostja väited

tööohutusnõuete täitmise kohta on tõendamata. Sellest järelduvalt tuvastas maakohus õigesti,

et kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist.

7.5. Põhjusliku seosega tööandja käitumise ja töötaja kutsehaiguse vahel on tegemist, kui

tööandja tegevus (või tegevusetus), millel tema vastutus põhineb, on kutsehaiguse tekkimisega

sellises seoses, et kutsehaigust võib pidada töötingimuste tagajärjeks (vt Riigikohtu 20.04.2016

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-16, p 22).

Maakohus on põhjusliku seose kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kutsehaiguse vahel õigesti

tuvastanud. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitele märgib ringkonnakohus, et

kutsehaigusega põhjustatud varaline kahju võib kujuneda välja pika aja jooksul, st ka pärast

töölt lahkumist, mil töötaja ei puutu enam ohuteguritega kokku (vt Riigikohtu 01.02.2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16, p 13). Seetõttu ei välista kostja käitumise õigusvastasust see, et

2015. a tervisekontrollis (I kd, tl 178 pöördel) ei tuvastatud hagejal kutsehaigust. Kostja poolse

tervisekontrolli

kohustuse

rikkumise

on

muu

hulgas

tuvastanud

tööinspektor

uurimiskokkuvõttes (vt uurimiskokkuvõtte VI osa, alap 4). Hagiavalduse p-des 3.1.59-3.1.68

on hageja põhjendanud tervisekontrolli tegemisega seotud kohustuste rikkumisi kostja poolt.

Neid põhjendusi ei ole kostja kummutanud. Ringkonnakohus leiab, et nõuetekohase

tervisekontrolli tegemata jätmine ei võimaldanud õigeaegselt hagejal haigussümptomeid

avastada ning seega ka nimetatud rikkumine on põhjuslikus seoses hagejal diagnoositud

kutsehaigusega.

7.6. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hagejale ei ole seoses kutsehaigusega kahju tekkinud.

Maakohus on kahju kindlakstegemisel tuginenud asjakohaselt Riigikohtu praktikale (vt

16.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-19464 ning selles viidatud varasem kohtupraktika).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna tervisekahjustuse saanud töötaja võime saada

sissetulekut on eelduslikult vähenenud samas ulatuses tema töövõime kaotuse ulatusega, on

töövõime kaotuse ulatusest võimalik eelduslikult lähtuda ka kaotatud sissetuleku eest hüvitise

väljamõistmisel. Kostjal on võimalik nimetatud eeldus ümber lükata ja tõendada, et töötaja

tervisekahjustusest tingitud sissetuleku kaotus on töövõime kaotuse ulatusest väiksem. Selliseid

asjaolusid ei ole kostja tõendanud. Hagejal on diagnoositud kutsehaigus ning kindlaks

määratud, milline töö on talle vastunäidustatud (I kd, tl 19). Sellele vaatamata on hageja

esitanud maakohtule mitmeid tõendeid, millised kinnitavad tema poolt töö otsimist (I kd, tl 21;

II kd, tl 13; II kd, tl 86-93). Seega ei saa väita, et hageja on otsustanud lihtsalt mitte töötada

ning kostja viidatud Riigikohtu otsuses (vt Riigikohtu 27.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

16328, p 11.2) käsitletud faktilised asjaolud on erinevad praeguses asjas esitatud faktiliste

asjaoludega.

7.7. Kostja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et juhul, kui kahju hüvitamise nõude

eeldused on täidetud, siis tuleks kahjuhüvitist VÕS § 139 lg-te 1-3 alusel vähendada.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja ei ole tõendanud kahjuhüvitise

vähendamise aluseid VÕS § 139 lg-te 1-3 järgi.

Vastavalt VÕS § 139 lg-le 3 isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral

võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui

kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus.

VÕS § 139 lg 3 kohaldamiseks peab kostja seega tõendama, et kahju tekitamisele aitas kaasa

hageja tahtlus või raske hooletus. Neid asjaolusid ei ole kostja tõendanud. Kostja ei ole esitanud

ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hagejal oli kostja juures töötamise ajal töötamisega seotud

terviseprobleemid ning ta jättis nendest kostjat teavitamata. Kui hagejal ei esinenud töötamisest

tingitud terviseprobleeme, siis ei saa talle ka ette heita nendest teavitamata jätmist. Oletuslik on

kostja seisukoht, et 24.04.2020 diagnoositud kutsehaigusest pidi hageja olema teadlik varem.

Ohutute töötingimuste tagamine on tööandja kohustus ning vastutust töötervishoiu ja

tööohutuse normide täitmise eest ei saa panna töötajale.

7.8. Isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

VÕS § 134 lg 2 kohaselt maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlik

rahasumma.

Riigikohus on 01.02.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16 p-s 15 olnud jätkuvalt seisukohal,

et kahju õigusvastase tekitamise korral tervise kahjustamisega tuleb mittevaralise kahju

hüvitisena maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Ringkonnakohus rõhutab

siinkohal, et nimetatud lahendis oli vaidluse all töötajale kutsehaigusega tekitatud kahju

hüvitamise nõue.

Maakohus on kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmisel juhindunud Riigikohtu asjakohasest

praktikast ning esitanud kaalutlused, miks tuleb kostjalt välja mõista mittevaralise kahju

hüvitisena 1500 eurot. Maakohus on muu hulgas tuginenud ka sellele, et töötukassa 11.08.2020

otsuse (II kd, tl 12) kohaselt M.P.l piiratud käte tõstmine ja sirutamine, et võtta ja panna asju

õlavöötmest kõrgemal asuvatele tasapindadele käte valu ja kaelavalu tõttu; samuti on tal

piiratud jõudu nõudvad käelised tegevused, näiteks purgikaane keeramine, kartulite ja

köögiviljade koorimine, lapi väänamine jne. Nendele faktilistele asjaoludele ei ole kostja

vastuväiteid esitanud. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel on maakohus

põhjendatult arvestanud ka Riigikohtu poolt koostatud analüüsi „Mittevaralise kahju

hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.-2019. aastal“ ning kostja vastupidine väide ei ole õige.

7.9. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Samas on maakohus esitanud ka põhjendused, miks ta jättis kohaldamata TsMS § 162 lg 4 ega

jätnud hageja menetluskulusid hageja enda kanda. Seejuures tugines maakohus asjakohasele

Riigikohtu praktikale, mille kohaselt TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peavad esinema äärmiselt

erandlikud asjaolud, mis õigustavad poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, menetluskulusid mitte

välja mõista. Selliseid asjaolusid maakohus ei tuvastanud ning neid ei ole esitatud ka

apellatsioonkaebuses.

Hageja menetluskulude suurust on maakohus käsitlenud otsuse p-s 5 (vt otsuse lk 23-25).

Seejuures on maakohus hinnanud kõikide hageja lepingulise esindaja menetluskulude

nimekirjas märgitud toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning vähendanud esindaja

õigusabile kulunud aega 81,75-lt tunnilt 57 tunnini. Ringkonnakohus märgib, et lepingulise

esindaja õigusabikulude ulatuse kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus ning kõrgema

astme kohus saab maakohtu otsust muuta vaid juhul, kui maakohus on ületanud

diskretsioonipiire. Praegusel juhul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ning puudub

alus hageja lepingulise esindaja õigusabiks kulunud aja vähendamiseks. Kostja

apellatsioonkaebuses esitatud sellekohane taotlus jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kostja lepingulise esindaja õigusabikulude maht

maakohtus oli menetluskulude nimekirja kohaselt 92 tundi ja menetluskulude rahaline suurus

14 091 eurot.

8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja

lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja koostanud vastuse

apellatsioonkaebusele, osalenud 19.09.2023 ringkonnakohtu istungil ning koostanud

menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguline

esindaja kulutanud selleks 27,75 tundi.

Ringkonnakohus leiab, et kuna vastuses apellatsioonkaebusele on hageja lepinguline esindaja

korranud varasemas menetluses esitatud seisukohti, siis on tema põhjendatud ja vajalikud kulud

ringkonnakohtus kokku 16 tunni eest 2688 eurot (sh käibemaks), mis tuleb osaühingult Varola

välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja