2-12-28013/169 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2023.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-12-28013

Kohtuasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.05.2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik (määruskaebuse esitaja): X (pankrotis; isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Oksana Morozova (e-post:XXX)

Võlausaldajad:

1) ALG Liisingu Aktsiaselts (registrikood 10308153)

2) Coop Pank AS (registrikood 10237832, AS Eesti

Krediidipank õigusjärglane)

3) Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

4) OÜ Sorensen Invest (registrikood 10502636)

5) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

Luminor Liising AS (registrikood 10237140, AS

Nordea

Finance

Estonia

õigusjärglane)

eriõigusjärglane)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 27.05.2022. a määrus tühistada osas, milles kohus keeldus võlgniku

tema kohustustest vabastamast (resolutsiooni punkt 2) ja teha selles osas uus määrus,

millega rahuldada võlgniku taotlus ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, samuti usaldusisiku kohustustest ning avaldada vastav teade

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Harju Maakohtu 27.05.2022. a määrus on muus

osas jõustunud.

2. Harju Maakohtu 27.05.2022.a kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

1. Lõpetada X kohustustest vabastamise menetlus.

2-12-28013

2. Rahuldada X taotlus ja vabastada X pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ning usaldusisiku kohustustest ja avaldada teade X kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

3. Avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Kohtumäärus saata menetlusosalistele.

3. X (pankrotis) määruskaebus rahuldada.

4. Jätta

määruskaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

ringkonnakohtus

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Menetluse käik, avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu 11.10.2013.a. kohtumäärusega kuulutati välja X (võlgnik) pankrot. Võlgnik

esitas Harju Maakohtule 12.02.2012. a avalduse, milles soovis pärast pankrotimenetluse

lõppemist täitmata jäänud kohustustest võlgade vabastamise menetlust. Võlgnik kinnitas, et

talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja ta kohustub täitma

pankrotiseaduse § 173 nimetatud kohustusi.

2. Harju Maakohtu 14.11.2016. a määrusega kinnitas kohus X (pankrotis) pankrotimenetluses

lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. Määruse kohaselt jäi võlausaldajatel tunnustatud

nõuete eest raha saamata järgmises ulatuses: 1) AS Nordea Finance Estonia 2580,13 eurot; 2)

Y 22 703,40 eurot; 3) AS Eesti Krediidipank 18 581,62 eurot; 4) ALG Liisingu AS 606 088,06

eurot ja 5) OÜ Sorensen Invest 112 966,96 eurot.

3. Harju Maakohus algatas 15.12.2016. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning esitama kohtule

iga-aastaselt alates määruse tegemisest usaldusisiku aruande. Võlgnik esitas usaldusisiku

aruanded 12.12.2017. a (perioodi 01.12.2016-30.11.2017), 11.12.2018. a (perioodi 01.12.2017-

30.11.2018), 10.12.2019. a (perioodi 01.12.2018-30.11.2019), 08.12.2020. a (perioodi

01.12.2019-30.11.2020) ja 07.12.2021. a (perioodi 01.12.2020-30.11.2021 kohta). Võlgnik ei

ole kohustustest vabastamise menetluse vältel teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset.

Võlgnik esitas Harju Maakohtule 09.12.2021. a avalduse kohustustest vabastamiseks.

4. Võlausaldajate seisukohad võlgniku taotluse osas olid järgnevad:

4.1. AS Eesti Krediidipank õigusjärglane AS Coop Pank jättis 17.01.2022. a seisukohas kohtu

otsustada, kas võlgnik on teinud piisavalt selleks, et võlausaldajate nõudeid rahuldada ja kas

võlgnik tuleb kohustustest vabastada või vabastamata jätta. Võlgnikult ei ole mitte ühtki

laekumist olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul.

2-12-28013

4.2. Võlausaldaja Luminor Liising AS tõi 03.02.2022. a esitatud seisukohas välja, et võlgnik

on pahatahtlikult jätnud PankrS tulenevad kohustused täitmata ning ei ole menetluse vältel

tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata

4.3. Võlausaldaja Y tõi 06.02.2022. a seisukohas välja, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult

tulutoova tegevusega ja/või on varjanud saadud tulusid ning ei vääri kohustustest vabastamist.

Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustusi. Võlgnik ei ole teinud mitte ühtki

väljamakset viie aasta jooksul.

5. Võlgnik esitas 30.03.2022. a omapoolse selgituse võlausaldajate seisukohtadele. Võlgnik on

raske puudega ema hooldaja ning viibib ema juures, kes elab üürilepingu alusel sotsiaalkorteris.

Hoolduslepingu kohaselt on töö otsimine, töötamine ja päevases õppes õppimine keelatud.

Võlgnik on teinud mõned tööampsud, millel järgnes kuri kõne hoolduslepingu rikkumise kohta.

Võlgnik ei ole oma kohustuste täitmisest kohustustest vabastamise menetluses pahatahtlikult

kõrvale hoidnud.

6. Harju Maakohtus toimus 19.05.2022. a võlgniku ja võlausaldaja Y ärakuulamine.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus lõpetas 27.05.2022. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, keeldus võlgnikku kohustustest vabastamisest ja määras avaldada vastav teade

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt otsustab kohus PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast

viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku

taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta

määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 12.08.2014. a s.o rohkem kui viis

aastat tagasi.

9. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

10. Kohus oli seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise

menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et

menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik

ei ole kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul olnud töösuhtes. Võlgniku igakuiseks

sissetulekuks on olnud hooldajatoetus võlgniku ema hooldamise eest. Täiendavalt on võlgnik

varasemalt osalenud ka nt filmivõtetel saades selle eest honorari.

11. Võlgniku iga-aastased tulud kohustustest vabastamise perioodi vältel on olnud järgnevad:

01.12.2016. a - 30.11.2017.a 249,51 eurot; 01.12.2017. a - 30.11.2018. a 490,62 eurot;

01.12.2018. a - 30.11.2019. a 1844,3 eurot; 01.12.2019. a - 30.11.2020. a 672,28

eurot;

01.12.2020. a - 30.11.2021. a 600 eurot. Nimetatud summade suurus ja sissetuleku liik on

sellised, et neilt ei pea PankrS § 173 lg 3-5 regulatsiooni kohaselt võlausaldajatele väljamakseid

tegema.

12. Võlgnik on välja toonud, et tal ei ole olnud võimalik ema hooldamise kõrvalt töötada ning

lähtuvalt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse otsusest, millega seati hooldus, määrati hooldaja ja

hooldajatoetus ei saa olla hooldajaks isik, kes töötab, õpib päevases õppevormis, kasvatab alla

2-12-28013

kolme aastast last, on raske või sügava puudega. Võlgnikul puuduvad õed või vennad, kes

saaksid võlgniku ema hooldada võlgniku asemel. Võlgnik katab oma igakuiseid kulusid olulises

osas hooldatava ema igakuisest sissetulekust (pension ja puudetoetus).

13. Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik täidab küll

perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, kuid ei ole täitnud talle PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik

selgitanud, miks tal ei ole võimalik alternatiivselt talle määratud hooldajatoetuse asemel

tegeleda igakuiselt suurema sissetuleku teenimisega ka hooldatava perekonnaliikme kõrvalt,

eesmärgiga rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses (sh nt ka kodunt

töötades). Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus võlausaldajate

nõudeid rahuldada, kui reaalne objektiivne takistus selle tegemiseks, mis oleks kogu

kohustustest vabastamise perioodi vältel olnud põhjuseks, miks ei ole võimalik tulu teeninda.

14. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks

ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus

ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on

süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku

hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline.

15. Võlgnikul oli võimalus tegelda ka tulutoova tegevusega, mis ei segaks hooldaja kohustuste

täitmist, kuna eriti viimasel ajal on levinud kodustöötamise ja kaugtöö võimalused. Samuti

ilmneb kohtule esitatud materjalidest, et võlgnikul oli piisavalt aega, et tegeleda oma poliitiliste

vaadete arendamisega ja osaleda pikettides Riigikogu juures (osales nn IT „nügimises“

Riigikogu ees). Seega oleks saanud seda aega sisustada ka töötegemisega. Materjalidest ei

ilmne aga, et võlgnik oleks kasvõi proovinud otsida tulutoovat tööd, mille vajalikkusest kohus

on võlgnikule korduvalt rääkinud. Selle asemel on võlgnik valinud ülalpeetava saatuse, olles

oma ema ülalpidamisel.

16. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse.

17. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve ning kohus keeldus võlgnikku

kohustustest vabastamast ja lõpetas menetluse. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 7

teise lause alusel võlgniku kanda.

Määruskaebus

18. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, millega kohus

jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja teha tühistatud

osas uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

19. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus vääralt tõlgendanud ja kohaldanud

PankrS § 173 lg-t 1 ja § 175 lg 2 p 2 ning andnud tuvastatud asjaoludele väära õigusliku

hinnangu. Kohtu väited ei ole tõesed ning põhinevad suures osas oletustel.

2-12-28013

20. Maakohus märkis, et “Materjalidest ei ilmne aga, et võlgnik oleks kasvõi proovinud otsida

tulutoovat tööd, mille vajalikkusest kohus on võlgnikule korduvalt rääkinud.” Võlgnik selgitab,

et 14.11.2016. a tegi kohus määruse, millega jättis võlgadest vabastamise menetluse algatamata,

väites, et X ei ole nõuetekohast avaldust võlgadest vabastamiseks esitanud. Sellest tulenevalt ei

olnud kohtumääruses juttu ka võlgadest vabastamise tingimustest. Pärast eelnimetatud

kohtumääruse kohta 29.11.2016. a koostatud määruskaebuse esitamist leidis kohus toimikust

siiski X võlgadest vabastamise avalduse üles, ning algatas 1512.2016. a määrusega võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse. Selle kohtumääruse viimases lõigus (kogu menetluse

jooksul ainus kord) viitab kohtunik võlgniku kohustusele tegelda tulutoova tegevusega või seda

otsida. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-11-24696 leidnud (p 27), et olukorras, kus võlgnik on

füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule

selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Ei ole

piisav, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud

usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega

esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista. Seepärast

peaks kohus olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka

usaldusisikuks (PankrS § 172 lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka

menetluse vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi selgitama.

Maakohus seda teinud ei ole.

21. Võlgnik on enda aruandluskohustust nõuetekohaselt täitnud, edastades koos aruannetega ka

ema hooldust puudutavad lepingud. Ühelgi korral ei ole kohus võlgnikule teinud märkusi, või

etteheiteid võlausaldajate huvide kahjustamise teemal, ega küsinud lisamaterjale või selgitusi.

Tegelikult ei ole kohus ühelegi aruandele reageerinud, ega lisainformatsiooni küsinud.

22. Mis puudutab maakohtu väidet selle kohta, et “Võlgnikul oli võimalus tegelda ka tulutoova

tegevusega, mis ei segaks hooldaja kohustuste täitmist, kuna eriti viimasel ajal on levinud

kodustöötamise ja kaugtöö võimalused.”, siis on tegu oletusega. Kohus oli teadlik, et tulenevalt

hoolduslepingu tingimustest ei tohi võlgnik töötada, tööd otsida, ega päevases õppevormis

õppida - seega on välistatud töötukassa kaudu töö otsimine. Küll on võlgnik omal käel uurinud

võimalusi tasuvat, samas hooldusega sobivat tööd leida. Kahjuks ei pakuta kaugtööd inimesele,

kellel puudub võõrkeelte oskus ja kes ei ole IT valdkonnas kuigi kogenud. Ka ei soovita osalise

koormusega inimesi, kes vajavad ravikindlustust – viimane on aga võlgnikule, tulenevalt

kroonilistest terviseprobleemidest, eluliselt vajalik. 19.05.2022.a toimunud ärakuulamisel

tundis kohus huvi võlgniku hariduse ja eelneva töökogemuse kohta. Võlgnikul on meditsiini

alane haridus – seda tööd kaugtööna ei tee. Pealegi on võlgnik nii kaua meditsiinitööst eemal

olnud, et kõik diplomid ja ka teadmised on aegunud. Vahetult enne pankrotti tegeles võlgnik

kinnisvaraarendusega, mis oli taaskord töö pidevalt ratastel – ka seda ei tee invaliidi hoolduse

kõrvalt. Lisaks põhineb kinnisvaraarendus usaldusel, mida märge “pankrot” nime taga ei soosi.

Ka eeldab see töö korraliku kapitali või krediidivõimaluste olemasolu. Nagu 19.05.2022. a

ärakuulamise protokollist nähtub, ei tundnud kohus huvi, kas, kus ja millist tööd võlgnik on

otsinud. Mis puutub massiimmigratsiooni vastasel meeleavaldusel osalemisse, siis ei läinud

sinna keegi, nagu ka võlgnik, lihtsalt igavusest, vaid suurest murest Eesti keele, kultuuri ja

rahvuse säilimise pärast. Vaevalt selleks paariks tunniks oleks keegi tulusat tööotsa pakkunud.

23. Võlgnik on oma raske puudega ema hooldaja, mistõttu viibib ema juures. Ema elab

üürilepingu alusel Tallinna linnale kuuluvas sotsiaaleluruumis. Võlgnik on korduvalt soovinud

end ema juurde sisse kirjutada, kuid see ei ole õnnestunud. Vastavasisulisele palvele keeldudes

viidatakse reeglistikule, mille alusel sotsiaaleluruumi üürnikul lubatakse enda juurde sisse

kirjutada vaid abikaasat ja alaealisi lapsi. Seega, juriidiliselt ei saa võlgnik seda oma elukohaks

nimetada. Kuna puudub sissekirjutus, ei ole võlgnikul võimalust ka toimetuleku toetust

2-12-28013

taodelda ja peab kuidagi hakkama saama. Võlgnik hooldab oma raske puudega ema

ööpäevaringselt, sealhulgas teeb kõik vajaliku, kaasaarvatud ostab (ema pensionist) ja

valmistab toidu, mille kõrvalt saab ka ise söönuks. Ei ole kohane nimetada seda tuluks, mida

on võlausaldajate eest varjatud ja sellega seadust rikutud. See, et võlgnik on ausalt oma

toimetuleku kuludesse hinnanud ka toidu maksumuse, mis reaalselt kulub, kuid mille eest ta ise

ei maksa, ei tee temast veel kurjategijat, nagu üritavad võlausaldajad väita.

24. Kohtu etteheide, et võlgnik pole piisavalt kohtuga informatsiooni jaganud, on samuti

kohatu. Nt, 23.02.2022. a palus võlgnik enda elektronpostile saata võlausaldajate seisukohad

ning küsis, kas peaks neile vastama. 25.02.2022. a kohtu vastuses kinnitati, et need on

võlgnikule vaid tutvumiseks/teadmiseks. Omaalgatuslikult saatis võlgnik siiski kohtule

30.03.2022. a seisukoha koos lisadega ning 19.05.2022. a ärakuulamisel andis kohtule veel ühe

lisa juurde. Enne ärakuulamist palus võlgnik ka õigusabi.

25. Eeltoodut kokku võttes on ilmne, et võlgniku käitumises puudub tahtlus võlausaldajate huve

kahjustada ja kuna võlgniku käitumises ei olnud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust jätta füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest

vabastamata.

Menetlusosaliste seisukohad

26. Võlausaldaja Coop Pank AS jäi oma 17.01.2022. a seisukoha juurde. Võlgnik ei ole kogu

kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, pole

isegi mitte üritanud leida võimalust, et võlausaldajate nõudeid rahuldada.

27. Võlausaldaja Y leidis, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Võlgniku käitumisest ei

nähtu, et ta tegutseks võlausaldajate huvides, mida kinnitab asjaolu, et viie aasta jooksul ei ole

tehtud ühtki väljamakset.

28. Võlausaldaja Luminor Liising AS palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus leidis

õigesti, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Maakohtule esitatud selgitustest ega tõenditest

ei nähtu, et võlgnik oleks kasvõi proovinud tulutoovat tööd kohustustest vabastamise menetluse

jooksul otsida. Võlgniku tegevusest nähtub, et võlgnik on pahatahtlikult asunud tooma ema

hooldamist ettekäändena, et mitte täita PankrS-st tulenevaid kohustusi ning sellega kahjustanud

võlausaldajate huve. Invaliidist ema hooldamine ei välista 100 %-liselt kasvõi osalise töö

otsimist.

Menetluse edasine käik

29. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Võlausaldaja Luminor Liising AS teatas 29.09.2023. a

ringkonnakohtule, et on oma nõude loovutanud Aktiva Finance Group OÜ-le.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, selgitab esmalt, et on TsMS § 651 lg-

st ja §-st 659 tulenevalt seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse

seaduslikkust üksnes osas, milles määrus on vaidlustatud, so osas, milles maakohus keeldus

võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

2-12-28013

31. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud määrus

tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normide olulise

rikkumise ning materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu osas, milles maakohus keeldus

võlgnikku kohustustest vabastamast (resolutsiooni punkt 2). Ringkonnakohus saab tühistatud

osas ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha ise uue määruse,

millega rahuldab võlgniku taotluse tema kohustustest vabastamiseks ning avaldab vastava teate

väljaanded Ametlikud Teadaanded, samuti vabastab võlgniku usaldusisiku kohustustest. Muus

osas on maakohtu määrus edasi kaebamata jõustunud. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

32. Alates 01.07.2022. a kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi

kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste,

kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud

menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

seadust, mis kehtisid kuni 30.06.2022. a. Kuna avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks

on esitatud 18.07.2012. a ja avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

12.12.2012. a, tuleb praeguses asjas kohaldada kuni 30.06.2022. a kehtinud pankrotiseadust

(PankrS).

33. Nagu maakohus vaidlustatud määruse õiguslikes põhjendustes õigesti esile tõi, sätestas

PankrS § 175 lg 1, et kohus otsustab pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgadest vabastamise menetlus

näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja

peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning andma talle uue

võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 14.11.2011. a, 3-2-1-

121-11, p 12).

34. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenes, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed

keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt RKTKm

20.06.2016. a, 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel

kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamiseks tuvastada, et võlgnik on PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud

süüliselt ning võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldaja huve.

35. PankrS § 173 lg 1 kohaselt oli võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 1 eesmärgiks on

kaitsta võlausaldajate huve, milleks saab pidada õigust saada võlgniku tulusa tegevuse

tulemusena rahuldatud võimalikult suur osa pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud nõuetest.

Ühtlasi on tegemist võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse algatamisega kaasneva

põhikohustusega, millega seoses on Riigikohus selgitanud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik

kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova

tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. (vt RKTKm,

30.10.2019. a, 2-11-24696, p 18).

36. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et esile toodud asjaoludel rikkus võlgnik

PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda

2-12-28013

otsida süüliselt ning kahjustas sellega võlausaldaja huve. Mõistlikult tulutoova tegevuse

hindamisel ja selle otsimisel tuleb arvestada konkreetseid juhtumi asjaolusid, st mida samas

olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks VÕS § 7 mõttes. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda

seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks

pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (vt

RKTKm 30.10.2019. a, 2-11-24696, p 19).

37. Maakohus heidab võlgnikule peamiselt ette menetluse vältel oma raske puudega ema

hooldamise kõrvalt piisavate pingutuste tegemata jätmist, et leida mõistlikult tulutoovat

tegevust ja saadava tulu eest vähendada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi

arvestatavas ulatuses.

38. Tuvastatud asjaoludel on võlgnik olnud alates 30.05.2016. a oma raske puudega ema

hooldajaks tasuga 15,40 eurot kalendrikuus, alates 29.05.2019. a tasuga 50 eurot kalendrikuus

tagasiulatuvalt alates 01.05.2019. a ning alates 01.06.2021. a tasuga 50 eurot kalendrikuus

tingimusel, et ta ei tööta (V kd, tlk 174-175 ja 189-190, VI kd, tlk 15). Võlgnik on

ringkonnakohtule selgitanud, et ema hooldusvajadus on olnud igapäevane ja see on seisnenud

järgnevas: kõrvalabi osutamine osaliselt hügieenitoimingutel ja riietumisel, väljas liikumisel,

toidu toomisel ja valmistamisel, majapidamistoimingutel ning asjaajamisel, arstiabi

korraldamisel (VI kd, tlk 6 ja 8). Sõltuvalt seisundist on olnud päevi, kus emast ei ole olnud

võimalik isegi tunniks-paariks eemalduda, samas parematel päevadel võib pooleks päevaks ema

omapead jätta Küsimusele, kas oleks võimalik kasvõi osalise koormusega hoolduse kõrvalt

tööd teha, sai võlgnik alati eitava vastuse ning seda toonitati nii hooldajaks määramisel kui

hoolduslepingu pikendamisel, samuti kodukülastustel. Rõhutati, et reeglitest erandid lubatud ei

ole. Pärast kurja kõnet loobus võlgnik ka filmivõtetel osalemisest (VI kd, tlk 3 pöördel).

39. Kuigi PS § 27 lg-s 5 sätestatud perekonna põhikohustus hoolitseda oma abivajava liikme

eest ei ole kõikehõlmav ning perekonnaseadusest ega muust seadusest ei tulene isikule

kohustust isiklikult hooldada täisealisi pereliikmeid, kelle suhtes on isikul ülalpidamiskohustus

(vt RKPJKo, 09.12.2019. a, 5-18-7, p 146 ja 147), ei välista see siiski pereliikme hooldamise

arvestamist selle hindamisel, kas võlgnik on täitnud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi.

Riigikohus on osundanud, et nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt

perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete

hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada (vt RKTKm

30.10.2019. a, 2-11-24696, p 18).

40. Ringkonnakohus peab usutavaks, et võlgniku elukorralduse puhul ei pruugi võlgnikul olla

oma raske puudega ema hooldamise kõrvalt võimalik täistööajaga tööd teha või vähemalt võib

tal olla keeruline leida tasustatavat paindliku tööajaga tööd isegi juhul, kui töötamine oleks

hooldajaks määramise otsuse alusel lubatav olnud. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikule ette

heita, et ta kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajatele väljamakseid ei teinud.

Tulenevalt kohustusest hooldada oma raske puudega ema ning samaaegselt töötamise keelust

ei olnud võlgnikul võimalik teenida sissetulekut, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Esile toodud asjaolude pinnalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul seega väita, et võlgnik rikkus

süüliselt PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või

seda otsida ja kahjustas sellega võlausaldaja huve.

41. PankrS § 2 ls 2 kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest

pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks

majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 04.05.2016. a, 3-2-

2-12-28013

1-19-16, p 14). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas

peetud võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole

kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma

jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013. a, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011. a, 3-2-1-121-11. a,

p 12).

42. Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises pankrotimenetluses täitmata jäänud

vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda

järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele

kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Eeltoodust tulenevalt

peab ringkonnakohus võimalikuks rahuldada võlgniku taotlus ja vabastada võlgnik tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Ühtlasi tuleb oma kohustustest vabastada ka

usaldusisik.

43. Kuna võlgniku määruskaebus rahuldatakse, ei vasta ringkonnakohus menetlusökonoomiast

tulenevalt muudele määruskaebuse väidetele.

44. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Teate avaldamine

45. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus võlgniku kohustustest vabastamise teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

46. Võlgniku menetluskulud seoses tema taotlusega kohustustest vabastamiseks ja

määruskaebusega jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel võlgniku enda kanda. Kuivõrd

võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele, jäävad võlausaldajate

menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda.

Võlgnikule on antud maakohtu 02.08.2022. a määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada

riigi õigusabi tasu ja kulud. Nimetatud kulud määrab ringkonnakohus kindlaks eraldi

määrusega.

47. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt kuni 30.06.2022. a kehtinud PankrS § 175 lg-

st 6 ja TsMS § 178 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/