2-22-10521/17 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 6. oktoober 2023

Tsiviilasja nr ja hagi ese

nr 2-22-10521

L. K.B.ja L. J. K.B.hagi M. M. K.B.vastu elatise

väljamõistmiseks perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummääras

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

4601,52 eurot (255,64 x 9 x 2; TsMS § 129 lg 2)

Kohtunik

Kadi Aavik

Hageja I

L. K.B.(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxx xxx x, xxxx

xxxx xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx)

Hageja II

L. J. K.B.(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxx xxx x, xxxx

xxxx xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx)

Hagejate seaduslik esindaja

P. K.B.(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxx xxx x, xxxx

xxxx

xxxxxxxx

xxxx,

xxxxxxxxxxx;

e-post

xxxxx.xxxxxx@xxxxx.xxx )

Hagejate lepinguline esindaja

jurist Vitali Denikin (e-post: vitali@hugolegal.ee)

Kostja

M. M. K.B.(isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxxxx xx

xxx xxxxxxx x. xxxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxxxxxxx;

e-post: xxxxxx.xxxxxx@xxxxx.xxx )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista M. M. K.B.lt x L. K.-B.kasuks alates 7. oktoobrist 2023 kuni L.

K.B.täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine

elatis 260,33 eurot kuus (valem: elatise baassumma 249,78 eurot, millele on liidetud

50,55 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on

maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-

te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga

aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast

kuust.

3. Välja mõista M. M. x L. K.-B.kasuks elatis ühekordse summana perioodi

19.07.2022–31.01.2023 eest 1579,48 eurot, perioodi 01.02.2023–31.03.2023 eest 431,28

eurot ja perioodi 1.04.2023-6.10.2023 eest 1342,53 eurot – kõik kokku 3312,41 eurot.

4. Välja mõista M. M. K.B.lt x L. J. K.-B.kasuks alates 7. oktoobrist 2023 kuni L.

J. K.-B.täisealiseks saamiseni (x.xx.xxxx) elatis muutuva suurusena, st hetkel

igakuine elatis 221,28 eurot kuus (valem: elatise baassumma 249,78 eurot, millele on

liidetud 50,55 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest

summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest. Eelnevalt saadud summa

korrutatud laste vanusevahe tõttu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 7 alusel 0,85ga).

Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 ja 7 alusel baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest

lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust. Alates xx.xx.xxxx ei kohaldu L. J. K.-

B.elatise suuruse arvutamisele PKS 101 lg 7.

5. Välja mõista M. M. K.B.lt x L. J. K.-B.kasuks elatis ühekordse summana

perioodi 19.07.2022–31.01.2023 eest 1342,53 eurot, perioodi 01.02.2023–31.03.2023

eest 366,58 eurot ja perioodi 1.04.2023-6.10.2023 eest 1106,40 eurot – kõik kokku

2815,51 eurot.

6. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.

7. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis kuulub ülekandmisele hiljemalt iga kuu

10. kuupäevaks hagejate xxx P. K.-B. pangakontole (konto

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s LHV Pank, selgitusega „elatis L. K.-B.le ja L.

J. K.-B.le“).

8. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel kostja poolt tasutud

makseid.

9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

10. Toimetada kohtuotsus kätte hagejate esindajatele ja kostjale.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitus

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJATE NÕUE NING VASTUVÄITED KOSTJALE

1. Hagejate esindaja esitas 19.07.2022 kohtusse hagi (dtl 3-5), milles nõudis kostjalt elatise

väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS)

§ 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras ehk hagi esitamisel 255,64 eurot kuus.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate xxx (dtl 9), kuid ei toeta lapsi rahaliselt ega kanna kulusid

lastele. Kostja ei osale mistahes viisil laste ülalpidamises ega ela koos lastega. Hagejad on korduvalt

kohtuväliselt palunud tasuda elatist, kuid kostja ei ole seda teinud. Hagejad nõuavad kostjalt

edasiulatuva elatise väljamõistmist ehk elatist alates hagiavalduse esitamist kuni hagejate

täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad kohtul kooskõlas PKS § 101 lõikega 1 välja mõista

alaealise lapse kasuks edasiulatuvalt igakuine elatis miinimumsummas ning kohustada kostjat

täitma ülalpidamiskohustust kuni laste täisealiseks saamiseni.

3. Hageja esitas kohtu 6.07.2023 nõudest (dtl 71-72) lähtuvalt 24.07.2023 hagi täpsustuse (dtl 74).

Hageja palus välja mõista kostjalt elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, arvestades

seejuurdes elatise arvutamisel lapsetoetust (PKS § 101 lg 5) ning laste vanusevahet, vähendades

teisele lapsele väljamõistetava elatise suurust 15 % (PKS § 101 lg 7). Hagejad taotlesid kanda elatis

hagejate esindaja kontole iga kuu 10. kuupäevaks.

4. Hagejad esitasid 31.01.2023 kostja 11.11.2022 seisukohtadele vastuväited (dtl 60), milles märkisid,

et hagejad vaidlevad täies ulatuses kostja väidetele vastu. Hagejad nõuavad elatist üksnes seadusega

sätestatud miinimummääras. Kuna kostja väidab, et tal ei ole võimalik kohtusse tulla, siis on

hagejad nõus kirjaliku menetlusega.

KOSTJA VASTUVÄITED

5. Kostja esitas 11.11.2022 inglise keeles e-kirja (dtl 55), milles märkis, et tal ei ole võimalik

kohtuistungile Eestisse tulle. Samuti ei nõustu ta hagejate nõudega, kuna neil oli hagejate

esindajaga omavahel kokkulepe, et hagejate esindaja ei küsi kostjalt raha ja kostja ei palu, et lapsed

tema juurde elama tuleksid.

6. Kostja täpsustas 19.04.2023 e-kirja teel (dtl 65), et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Asjas toimunud eelmenetluse järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus,

tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt,

leiab, et hagi tuleb rahuldada.

8. Esiteks märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja

määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste

tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest.

9. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hagejad L. K.B.(hetkel x-aastane) ja L. J. K.B.

(hetkel x-aastane) on P. K.-B.ja kostja M. M. K.-B.alaealised lapsed ning laste vanusevahe on

vähem, kui x aastat (dtl 9). Hagejate vanemate kooselu on lõppenud ja pärast vanemate kooselu

lõppemist on hagejate peamiseks elukohaks ema elukoht. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et

kostja ei ole lastele ülalpidamist andnud.

10. Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele

lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS §

100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist

makstes. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Selle eest,

et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal

vanemal (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 13). Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise

alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või

ebapiisavas suuruses.

11. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejatele kui oma alaealistele lastele

ülalpidamist ning olukorras, kus laste peamine elukoht on ema juures, saab kostja eraldi elava

vanemana täita ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel. Seega on hagejad õigustatud

kostjalt elatist nõudma.

12. Kostja ainsaks vastuväiteks on olnud, et neil on hagejate esindajaga omavahel kokkulepe, mille

alusel kostja ei pea maksma lastele elatist. Kohus on seisukohal, et vanemate vahel sõlmitud

ülalpidamiskohustust välistav kokkulepe ei ole kostja poolt tõendatud. Teiseks selgitab kohus, et

isegi kui selline kokkulepe oleks olemas, tõusetuks küsimus PKS § 109 kohaldamisest. Nimetatud

paragrahvis sätestatakse, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus

või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Kuigi vanemad võivad

ülalpidamiskohustuse täitmist reguleerida omavahelise suhtes PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes,

on sellise kokkuleppe poolteks vanemad, kui lapse ülalpidamiskohustust samal ajal täitma

kohustatud osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes, mitte aga lapsed. Käesolevalt nõuavad kostjalt

hagejatena elatist kaks alaealist last. Elatiskokkuleppe olemasolu ei välista ega piira hagejatel kostja

vastu elatisenõude esitamist (vt ka RKTKo 1.11.2017, 2-17-2426, p 17).

13. Hagejad on soovinud elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras alates hagi esitamisest 19.07.2022

kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohtule esitatud hagist nähtub, et hagejate vanusevahe on

vähem kui x aastat, mistõttu on hagejad palunud arvestada elatise määramisel PKS § 101 lg-t 7.

Samuti on hagejad palunud PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestada elatise väljamõistmisel kummalegi

hagejale makstava lapsetoetusega. Kostja ei ole elatise suuruse osas vastuväiteid esitanud.

14. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma, milleks on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate

laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei

vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 lg

2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus on selgitanud

hagejatele materiaalõiguse muutumist alates 2022 ja nõude täpsustamise vajadust (dtl 71-72).

15. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt

selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna

miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo22.03.2017, 3-2-1-174-

16, p 13).

16. Seega on hagi alates hagiavalduse esitamisest elatise miinimummäära nõudes täielikult

põhjendatud, arvestades PKS § 101 lg-t 5 ja PKS § 101 lg-t 7, mille alusel tuleb elatise suuruse

määramisel arvestada hagejatele makstavaid lapsetoetusi ning hageja II osas elatist vähendada 15

%, kuna laste vanusevahe ei ole suurem kui x aastat. Kohus tugineb väljamõistetava jooksva ja

sissenõutavaks muutunud elatise arvutustes Justiitsministeeriumi väljatöötatud ja veebis

kättesaadavale elatiskalkulaatorile.

17. Alates 7.10.2023 tuleb kostjalt hageja I kasuks kuni tema täisealiseks (xx.xx.xxxx) saamiseni välja

mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 260,33 eurot kuus (valem: elatise

baassumma 249,78 eurot, millele on liidetud 50,55 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest).

Elatissummat tuleb muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates

muutumisele järgnevast kuust.

18. Alates 7.10.2023 tuleb kostjalt hageja II kasuks kuni tema täisealiseks (x.xx.xxxx) saamiseni välja

mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 221,28 eurot kuus (valem: elatise

baassumma 249,78 eurot, millele on liidetud 50,55 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest. Eelnevalt

saadud summa korrutatud laste vanusevahe tõttu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 7 alusel 0,85ga).

Elatissummat tuleb muuta PKS § 101 lg-te 3–5 ja 7 alusel baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates

muutumisele järgnevast kuust. Kuivõrd xx.xx.xxxx saab hageja I täisealiseks, ei kohaldu hageja II

elatise suuruse arvutamisele sellest hetkest enam PKS 101 lg 7.

19. Sissenõutavaks muutunud elatisena on hageja I osas põhjendatud välja mõista elatis ühekordse

summana perioodi 19.07.2022–31.01.2023 eest 1579,48 eurot (7 x 225,64), perioodi 1.02.2023–

31.03.2023 eest 431,28 eurot (2 x 215,64) ja perioodi eest 01.04.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni

1301,65 eurot (5 x 260,33). Kokku tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista ühekordse elatisena

3312,41 eurot.

20. Sissenõutavaks muutunud elatisena on hageja II osas põhjendatud välja mõista elatis ühekordse

summana perioodi 19.07.2022–31.01.2023 eest 1342,53 eurot (7 x 191,79), perioodi 1.02.2023–

31.03.2023 eest 366,58 eurot (2 x 183,29) ja perioodi eest 01.04.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni

1106,40 eurot (5 x 221,28). Kokku tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista ühekordse elatisena

2815,51 eurot.

21. Kui kohtumenetluse ajal (19.07.2022–06.10.2023) on kostja hagejale elatist mingis ulatuses

tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel ühekordsest hüvitisest need summad maha arvestada.

22. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma

kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te)

varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

23. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Aavik

kohtunik