3-23-1271/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

6.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1271

Haldusasi

T.I kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.03.2023 maksuotsuse nr

12.2-3/058358-7 ja 08.05.2023 vaideotsuse nr 6-1/5347-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T.I

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 6.11.2023 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (vastustaja/MTA) kontrollis 26.04.2022 korralduse nr 12.2-3/058358

alusel T.I (kaebaja) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar-

detsember 2019.

2. Kontrolli käigus tuvastatud ja maksustamisel tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud

on kajastatud 18.01.2023 kontrollaktis nr 12.2-3/058358-4 (kontrollakt), mis on maksuotsuse

lahutamatu osa. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja on teinud oma Luminor Bank AS pangakontole

sularahas sissemakseid 47 080,00 eurot. Maksuhalduri hinnangul on sularaha sissemaksete näol

tegemist kaebaja muu tuluga, millelt on tulumaks tasumata.

3. MTA tegi 21.03.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/058358-7 (maksuotsus), millega kohustas kaebajat

tasuma maksusumma 9 416,00 eurot. Maksuotsuses tuginetakse kokkuvõtvalt järgnevale: a)

kaebaja ei ole deklareerinud tulusid, millega katta igapäevaseid kulusid. Kaebaja ei ole esitanud

2019 aasta tuludeklaratsiooni ja ükski väljamakse tegija ei ole deklareerinud kaebajale 2019 ja

sellele eelnenud kolmel aastal makstavaid tulusid. Samas on kaebaja teinud kontole sularaha

sissemakseid kokku 47 080,00 eurot; b) kaebaja on teinud kontole sissemakstavatest summadest

oma igapäevaseid kulutusi, võtnud välja sularaha jne summas 2 281,13, teinud ülekande summas

1200 ja võtnud välja 44 600 eurot. Kuna kaebaja ei oleks saanud kulutusi teha ilma, et ta oleks

teinud oma arvelduskontole sissemakseid, on sularaha sissemaksete näol tegemist kaebaja

täiendava sissetuleku allikaga, mida kaebaja MTA-le avaldanud ei ole; c) kaebaja selgitused

1(6)

sularaha päritolu kohta on ebausaldusväärsed ning tõendamata. Kaebaja selgituste kohaselt on

tema kasutuses oma ema, L.Me pangakaart, ning ta võttis ema kontolt välja 5340 eurot ja andis

abikaasale. Kaebaja selgitab, et opereeris kontrollitaval perioodil sularahaga kuni 5000 eurot,

tekitades käivet 47 080 eurot. Kaebaja ei ole esitanud usutavaid selgitusi, kust see 5000 eurot

pärineb; d) kaebaja väited pankade usaldamatusest on otsitud põhjendus, et varjata deklareerimata

tulu. Kaebaja väidete kohaselt andis ta kõik oma rahalised vahendid abikaasa R.Se kätte.

Pangakontolt nähtub aga, et kaebaja kasutas aktiivselt teenuseid ning kaebajal on krediitkaart.

Kaebaja on maksnud kontole raha ja võtnud välja, millest järeldub, et kaebaja ikka usaldas

pankasid; e) väide, et kaebaja on opereerinud oma pangakontol vaid 5000 euroga ei ole eluliselt

usutav. Kaebaja ei ole tõendanud, millistest vahenditest pärineb 5000 eurot. Ei ole ka õiguslikult

võimalik teha järeldust, et sularaha sissemakse seondub varasema sularaha väljavõtuga ja

vastupidi. Kaebaja perioodiline sularaha kontole sissemaksmine viitab perioodilise

sissetulekuallika olemasolule, mida kaebaja avaldanud ei ole; f) Olympic Entertainment Group AS

vastus MTA järelepärimisele kinnitab, et 2019 aastal külastas kaebaja kasiinot 166-l korral,

panustas 191 593 eurot ja on jäänud võitu kokkuvõttes 1119 eurot. Kuna kaebaja ei kasutanud

alati mängu registreerimiseks oma kliendikaarti, siis ei ole võimalik hinnata kaebaja reaalseid

panuseid või kaotusi; g) kaebaja kasiino mängupiletite väljamakseid ei saa seostada kaebaja

kontole tehtud sissemaksetega. MTA hinnangul on kaebaja saadud võidud panustanud

järjepidevalt uuesti mängurlusse; h) kaebaja ei ole tõendanud, et sisse makstud raha oleks

varasemalt tulumaksuga maksustatud. Kaebaja ei ole esitanud sularaha päritolu kohta ühtegi

usaldusväärset dokumenti.

4. Kaebaja esitas maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 08.05.2023 vaideotsusega rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 08.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse kaebus Maksu- ja Tolliameti

21.03.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/058358-7 ja 08.05.2023 vaideotsuse nr 6-1/5347-2

tühistamiseks, mille kohus võttis 19.06.2023 määrusega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

6.1 Kaebaja poolt on kontrollitaval perioodil tehtud sissemakseid kontole 1360 eurot.

6.2 Kaebaja on esitanud MTA-le 24.03.3022 aastal tabelid ja pangakonto väljavõtted. Osundatud

andmetega leiab kinnitust, et üks ja seesama summa liikus kontole ja kontolt välja.

6.3 Krediitkaardikonto väljavõttest nähtub, et sularaha on välja võetud summas 45 511,82 eurot ja

sissemakseid on tehtud 47 084,04 eurot, ehk siis 1572,22 eurot rohkem. Sisse makstud summad

pärinevad kasiino võitudest ja välja võetud rahadest. Oluline on ka et konto oli 01.01.2019 seisuga

miinuses 1000 eurot, mis tähendab, et vahetult enne seda kuupäeva võttis kaebaja enda kontolt

sularaha 1000 eurot, mida tuleb arvestada n.ö algsaldona. Algsaldo kasiinos mängimiseks võeti

krediitkaardi kontolt. Peale mängimist pandi raha tagasi, välja arvatud võidu summa.

6.4 Lahutades summast 1572,22 summa 1000 eurot saame 572,22 eurot, kuid samal ajal oli

kasiino võite 2019 aastal summas 1119,42 eurot. Kaebaja on saanu mitte märkimisväärses ulatuses

raha ka oma abikaasalt.

6.5 Otsuse tegemisel on tõendeid ja asjaolusid arvestatud valikuliselt. Eelkõige on jäetud

arvestamata faktiga, et kaebaja on enda isiklikult krediitkaardikontolt võtnud välja sularaha

summas 45 511,82 eurot. Kaebaja on menetluses korduvalt selgitanud, et seda raha kasutas ta

kasiino külastamisel. Raha ei kulutatud vaid pandi tagasi. Järgneva külastuse jaoks võeti taas raha,

mis pärast pandi tagasi. Nii see raha krediitkaardi kontol ringles. Kaebaja jäi kasiinot külastades

plusspoolele, olles üldsummas võitnud raha 1119,42 eurot.

2(6)

6.6 Paralleelselt viidi läbi menetlus ka kaebaja abikaasa suhtes. Osundatu menetluses on nii

kaebaja kui ka tema ema vastanud menetleja küsimustele ning esitanud dokumente. Perioodil

2016-2019 on kaebaja võtnud välja oma ema pangakontolt sularaha vähemalt 34 000 eurot, millest

vähemalt 5340 andis ta oma abikaasale. Ilmselgelt oli ka kaebaja ema kontolt välja võetud

sularaha osaliselt alles 2019 aastal, olles siis kas kaebaja või tema abikaasa valduses. Seega ei saa

ka järeldada, et summa 1360 kuulub täiendavalt maksustamisele.

Vastustaja seisukoht

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

7.1 Kaebaja versiooni kohaselt on ta pangakonto kaudu kasutanud üksnes summat 5000 eurot,

seda sisse makstes ja jälle välja võttes ja põhjendanud seda erinevate välisreiside ärajäämisega ja

seda korduvalt 2019 a. jooksul. Kaebaja versiooni kohaselt maksis ta iga kord enne planeeritavat

välisreisi sularaha pangakontole ja kui selgus, et reis jääb ära, võttis sama summa pangakontolt

välja. Kaebaja versiooni seab kahtluse alla ainuüksi asjaolu, et olukorras, kus ta enda väitel

pankasid ei usaldanud, kiirustas ta pangakontole sularaha sisse maksma teadmata, kas vaidetav

reis toimib või mitte. Soovi korral ja juhul, kui tõepoolest olnuks tegemist plaanitud välisreisiga,

saanuks kaebaja sularaha pangakontole sisse maksta siis, kui reisi toimumine juba kindel, mitte

teha seda nn igaks juhuks.

7.2 Teise versioonina raha päritolust on kaebaja esitanud raha pärinemise kasiinovõtudest.

Olympic Enertainment Group AS-lt (edaspidi OEG) saadud andmetel külastas kaebaja

kontrollitaval perioodil regulaarselt OEG poolt opereeritavaid mängusaale, kusjuures

registreeritud külastusi oli kokku 289, mis võrdub keskmiselt 24 külastusega kuus. Samal

perioodil on kaebaja kasutanud Silver taseme mängukaarti 166-l korral ja registreeritud

mängutehingutega teinud panuseid kokku summas 191 793 euro eest, jäädes võitu kokku summas

1119 eurot. Kuna aga kaebaja ei ole alati kasutanud mängu registreerimisel kliendikaarti, siis ei

ole võimalik hinnata tema reaalseid võite ja kaotusi. Kuna kaebaja tegelikud võidud ja kaotused ei

ole kontrollitavad ja arvestades kontrollitaval perioodil tehtud panuseid summas 191 793 eurot,

siis on usutav, et valdava osa saadud võidusummadest panustas kaebaja uuesti mängurlusse, mitte

ei teinud OEG väljamaksete arvel sissemakseid enda pangakontole. Selle versiooni kasuks räägib

muuhulgas asjaolu, et kaebajal endal kontrollitaval perioodil ja sellele eelnenud kolmel aastal

maksustatavad tulud puudusid.

7.3 Vaidlust ei ole selles, et suurema osas pangakontole sissemakstud sularahast võttis kaebaja

pangaautomaatide kaudu sularahas välja, ilma et oleks mõistlikku selgitust sellisele käitumisele ja

mis võimaldaks järeldada, et tegemist on maksustamisele mittekuuluvate summadega.

7.4 Maksustamise seisukohast ei oma tähtsust kaebaja väitel, et tema Luminor Bank AS

pangakonto ei ole tavapärane arvelduskonto, vaid krediidikonto, mis võimaldab sularaha

väljavõttu ka olukorras, kus kontojaak on nullis. Vastustajale ei ole teada, kas ja kui suures

ulatuses kaebaja krediidilimiiti kasutas ja kas pangakontole sissemakstud summadel on seos

krediidilimiidi kasutamisega, kuid vaidlust ei ole selles, et kaebaja on teinud pangakontole

sularaha sissemakseid, mille päritolu ei ole teada.

7.5 Mis puudutab pankade usaldamist või mitteusaldamist, siis on see tõepoolest iga inimese

subjektiivne arvamus. Samas ei ole maksustamine tingitud mitte sellest, et kaebaja pangakontolt

sularaha välja võttis, vaid hoopis selles, et kaebaja tegi oma pangakontole sularahas sissemakseid

ilma, et oleks tõendanud, et tegemist on maksustamisele mittekuuluvate summadega.

7.6 Kokkuvõttes kinnitab eeltoodu maksuhalduri järeldust, et kaebajal olid muud varjatud

tuluallikad, mis võimaldasid tal teha panuseid kasiinos mängides kokku summas 191 793 eurot ja

need summad ei saanud pärineda kaebaja ema L.Me pangakontolt valjavõetud summadest ega

abikaasalt saadud sularahast. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et kaebajal oli üksnes 5000 eurot,

mida ta regulaarselt pangakontole sisse maksis, et siis sealt jälle sularahas välja võtta. Puudub alus

3(6)

arvata, et kaebaja maksis pangakontole sisse 1119 eurot, millega ta kasiinodes mängides aasta

lõikes plussi jäi peale seda, kui oli panustanud kokku 191 793 eurot. Olukorras, kus kaebaja puhul

on tuvastatud sularaha valdamine, mida on alust pidada tema varaks ja mis ei ole taandatav samal

või eelnevatel maksustamisperioodidel deklareeritud tuluks, on põhjendatud lugeda see kaebaja

varjatud tuluks.

7.7 Kaebaja esitas kaebuse lisana 10 L.Me pangakonto väljavõtte. Kaebuses asub kaebaja

seisukohale, et on oma ema kontolt võtnud välja vähemalt 34 000. konto väljavõtte kohaselt on

konto kreeditkäive olnud perioodil 01.01.2016 kuni 21.09.2021 34 564 eurot. Kaebaja ema

sissetulekuks on sotsiaaltoetus ja pension summas 420, mis võetakse pensionikontolt sularahas

välja. Eeldada võib, et nimetatud summa kulus L.Mel elamiskuludeks. Seega ei ole eluliselt

usutav, et nimetatud raha on kasutatud kaebaja tarbeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

9. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas maksuhaldur on põhjendatult maksustanud kaebaja muu

tuluna kontrollitaval perioodil 01.01.2019 kuni 31.12.2019 tema pangakontole tehtud sularaha

sissemaksed kokku summas 47 084,04 eurot. Kuivõrd kaebuses kordab kaebaja valdavalt juba

maksu- ja vaidemenetluses toodud põhiseisukohti, millele on maksuotsuse punktis 3 ja

vaideotsuses juba vastatud ja millega kohus nõustub, siis kohus neid täies ulatuses otsuses üle ei

korda (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.

10. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise

isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu.

TuMS § 12 lõikes 1 on toodud mitteammendav näitlik loetelu tulumaksuga maksustatavatest

tuludest, ent tulumaksuseadus ei sisalda tulu mõiste definitsiooni. Seega tuleb mõistet sisustada

nii, et üldjuhul maksustatakse kogu isiku saadud tulu tulumaksuga, v.a seaduses sätestatud juhud,

mil tegemist ei ole tuluga (nt tulumaksuvabastus). Isik peab kahtluse korral tõendama, et tegemist

ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes. Kuigi füüsilisel isikul ei ole kohustust korraldada tulude ja

kulude arvestust sellisel tasemel ja nõutava hoolsusega, nagu see on ette nähtud juriidilistele

isikutele, ei vabasta see füüsilist isikut kohustusest esitada tõendeid enda tulude kohta olukorras,

kus maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et tulu on saadud täiendavatest tulu allikatest.

11. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja on oma Luminor Pank AS pangakontole nr

EExxxxxxxxxx 2019 aastal teinud sissemakseid kokku summas 47 080 eurot. Maksuhaldur on

vastava asjaolu tuvastanud kaebaja pangakonto (kaebuse lisa 5, dtl 24-37) analüüsi tulemusena

ning kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud, esitades omapoolse arvestuse kulude-tulude kohta

(kaebuse lisa 6, dtl 38-39). Nimetatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on regulaarselt teinud

oma kontole sularahas sissemakseid, mis seejärel on väga lühikese ajavahemiku jooksul võetud

kontolt sularahaautomaadi kaudu välja. Samuti on sissemaksete arvel kantud igapäevaseid

kulutusi, tasutud kulutuste eest välismaal. Kaebaja on kontrolliperioodil kandnud arvelduskontole

kantud raha arvel igapäevaseid kulutusi summas 2 281,13 eurot, teinud ülekande summas 1200

eurot ja võtnud välja sularahas 44 600. Maksuhaldur ei tuvastanud maksumenetluses, et kaebajal

oleksid olnud deklareeritavad sissetulekud maksustamisperioodile eelneva kolme aasta jooksul.

Ka kaebaja ei väida, et tal vastavad sissetulekud olemas oleksid olnud. Seega on põhjendatud

maksuhalduri kahtlus, et kontole sisse makstud 47 080 euro puhul on tegemist kaebaja

sissetulekuga, mis on saadud avaldamata tulu allikatest ja millelt on tulumaks tasumata.

12. Kaebaja on nii maksumenetluses kui ka kohtumenetluses väitnud, et nii tema pangakonto

väljavõtte kui ka 24.03.2022 aastal MTA-le esitatud tabeliga leiab kinnitust, et sisuliselt sama

summa liikus kontole ja kontolt välja. Maksumenetluses on kaebaja väitnud, et see summa oli

5000 eurot. Kohtumenetluses väidab kaebaja, et see summa oli 1000 eurot, mille osas oli kaebaja

krediitkaardi konto 24.03.2022 arvestuse (dtl 84-85) kohaselt miinuses. Kohus kaebajaga ei

nõustu.

4(6)

12.1 Kaebaja pangakonto väljavõtte analüüsimise tulemusel ei ole kuidagi võimalik jõuda

järeldusele, et kaebaja on pannud varem kontolt välja võetud raha tagasi kontole ning et kontole

sisse makstud raha on sama raha, mille kaebaja kontolt välja võttis. Konto väljavõte näitab vaid, et

kaebaja on perioodiliselt teinud kontole sissemakseid ning võtnud kontolt perioodiliselt välja

sularaha. Sissemakseid ei ole kuidagi võimalik seostada väljamaksetega. Välja võetud sularaha

kasutamise otstarvet ei ole kaebaja poolt esitatud ja maksuhalduri poolt kogutud tõenditega

võimalik tuvastada. Olukorras, kus kaebajal puudus deklareeritud sissetulek ning puudub vaidlus,

et kaebaja külastas regulaarselt kasiinot, on tõenäoline, et välja võetud raha kulus elamisega

seotud kulude ning kasiinos panuste tegemise katteks, mitte ei jõudnud tagasi kaebaja kontole.

12.2 Ka kaebaja poolt esitatud arvestuse (dtl 84-85) põhjal ei ole võimalik jõuda teistsugusele

järeldusele. Asjaolu, et kaebaja on regulaarselt pannud raha kontole ja võtnud raha kontolt

sularahas välja ei tõenda väidet, et kontole sisse makstud summad pärinevad kontolt varem välja

võetud summadest. Mistahes isiku konto väljavõte näitab eelduslikult nii sisse- kui ka

väljamakseid. Olukorras, kus konto valdaja tasub kõigi igapäevaste kulutuste eest sularahas, võttes

eelnevalt raha kontolt välja, võiks samuti väita, et isik ei ole saanud näiteks töötasu, vaid on

opereerinud sama summaga. Nii see aga ei ole. Seega tõendab kaebaja arvestus vaid seda, et

kaebaja on võtnud kontolt välja raha ja pannud kontole raha. Raha päritolu arvestus ei tõenda.

12.3 Kaebaja ei ole ka tõendanud, kust pärines kaebaja raha (5000 või 1000 eurot), mille arvel

kaebaja väidetavalt sissemakseid tegi, sest kaebaja ei ole tulusid deklareerinud. Usutav ei ole ka

kabeaja poolt maksumenetluses esitatud väide, mille kohaselt on 5000 euro kontole sissemaksed ja

sularaha välja võtmised seotud väidetavate välisreisidega 2019. aastal. Kaebaja väidete kohaselt

jäid välisreisid korduvalt ära, mistõttu maksis ta reisi tarbeks varem kontolt välja võetud raha

kontole tagasi. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid väidetavalt toimuma pidanud välisreiside ja nende

ära jäämise kohta. Ei ole usutav, et raha pannakse kontole väidetava reisi tarbeks olukorras, kus

teada ei olnud reisi toimumine. Tavapärane oleks reisi finantseerimiseks vahendite kontole

kandmine olukorras, kus reisi toimumine on kindel. Samuti ei ole usutav, et reisid jäid ära sellise

regulaarsusega, nagu püüab näidata kaebaja.

12.4 Seega ei ole usutav, et kaebaja opereeris kontole sissemaksete tegemisel sama rahaga, mille

ta oli kontolt eelnevalt välja võtnud.

13. Järgnevalt väidab kaebaja, et raha pärineb kasiino võitudest. Kaebaja on maksuhaldurile

esitanud Olympic Entertainment Group AS (OEG) 11.03.2022 vastuse kaebaja päringule (dtl 158).

Nagu nähtub OEG 12.05.2022 vastusest maksuhalduri päringule (dtl 181), siis on kaebaja

külastanud kasiino mängusaale 2019. aastal 286 korda. Oma Silver taseme kliendikaarti on

kaebaja kasutanud samal ajaperioodil 166-l korral. Registreeritud mängutehingutega on kaebaja

panustanud 191 793 eurot ja jäänud võitu kokkuvõttes 1119,14 euroga. Kuna aga kaebaja ei

kasutanud alati mängu registreerimiseks oma kliendikaarti, siis ei ole võimalik hinnata kaebaja

reaalseid võite või kaotusi. Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.1.3.6 põhjalikult analüüsinud

kaebaja pangakontot ja OEG-lt saadud teavet ning jõudnud järeldusele, et kasiino mängupiletite

väljamakseid ei saa siduda sularaha sissemaksetega. Kohus nõustub maksuhalduriga. Kuna

kaebaja ei ole alati kasutanud mängu registreerimisel kliendikaarti, siis ei ole kaebaja tegelikud

võidud ja kaotused kontrollitavad. Arvestades, et kontrollitaval perioodil panustas kaebaja 191 793

eurot, siis on usutav, et valdava osa summadest panustas kaebaja uuesti mängurlusse, mitte ei

teinud võitude arvel sissemakseid oma pangakontole. Selle versiooni kasuks räägib muu hulgas

asjaolu, et kaebajal endal kontrollitaval perioodil ja sellele eelnenud kolmel aastal maksustavad

tulud puudusid. Oluline on ka, et ehkki kaebaja on 2019 aasta lõpu seisuga jäänud küll

lõppkokkuvõttes 1119,42 euro ulatuses jäänud plussi, siis on kaebajal olnud nii võite kui ka

kaotusi. Seega ei ole ka faktiliselt võimalik, et kaebajal õnnestus kontole regulaarselt tagastada

raha mille ta sealt väidetavalt varasemalte võitude arvel välja võttis. Nimetatut kinnitab ka

kontrollakti punktis 1.1.3.6 toodud analüüs, millelt nähtub, et kaebaja on panustanud igakuiselt

suurtes summades raha, saanud küll ka võite, kuid võidetud summade suurused ei haaku kontole

5(6)

sisse makstud summadega ega ka kontolt tehtud väljamaksetega (nt jaanuaris võitis kaebaja

3684,08 eurot, vahetas mänguautomaadi pileteid rahaks 7515 eurot, kuid maksus jaanuaris kontole

vaid 3050; aprillis kaotas kaebaja 2877,08, võitis 2532,38 eurot, kuid kontole maksis 4680 jne).

14. Maksustamise seisukohast ei oma tähtsust kaebaja väitel, et tema Luminor Bank AS

pangakonto ei ole tavapärane arvelduskonto, vaid krediidikonto, mis võimaldab sularaha

väljavõttu ka olukorras, kus kontojääk on nullis. Kui kaebaja krediidilimiiti kasutas, pidi ta

lepingus toodud regulaarsusega raha tagastama. Käesolevas vaidluses ei ole tähtsust sellel, kas

kaebaja krediidilimiiti kasutas ja kas pangakontole tehtud sissemaksetel on seos kaebaja kontole

tehtud krediidilimiidi kasutamisega. Praeguses asjas on vaidlus selles, et kaebaja on teinud oma

pangakontole sissemakseid, mille päritolu ei ole teada.

15. Puudub vaidlus ka selles, et kaebaja suhtes läbi viidava menetlusega viidi paralleelselt läbi

maksumenetlus kaebaja abikaasa R.S suhtes. Nimetatud menetluses väitis kaebaja, et on andnud

kõik oma rahalised vahendid abikaasa kätte. Kohtuvaidluses väidab kaebaja, et sai raha abikaasalt.

Seega on kaebaja väited olnud ajas muutuvad.

16. Kaebaja väiteid ei tõenda ka tema ema, L.Me pangakonto väljavõte. Kaebuses asub kaebaja

seisukohale, et on oma ema kontolt võtnud välja vähemalt 34 000. Konto väljavõtte (dtl 43-49)

kohaselt on konto kreeditkäive olnud perioodil 01.01.2016 kuni 21.09.2021 34 564 eurot. Kaebaja

ema sissetulekuks on sotsiaaltoetus ja pension summas 420, mis võetakse pensionikontolt

sularahas välja. Eeldada võib, et nimetatud summa kulus L.Mel elamiskuludeks. Seega ei ole

eluliselt usutav, et nimetatud raha on kasutatud kaebaja tarbeks.

17. Kontrollitaval perioodil on kaebaja teinud sularaha sissemakseid krediidikontole summas 47

080 eurot ja võtnud välja raha summas 45 5511,82 eurot. Kaebaja ei ole maksu- ega

kohtumenetluses tõendanud, millistest allikatest pärinesid kontole sisse makstud summad.

Olukorras, kus kaebaja on teinud regulaarselt sissemakseid oma kontole ning panustanud

mängurlusse 191 793 eurot, on põhjendatud järeldus, et kaebajal on muud varjatud tuluallikad, mis

võimaldasid tal teha sissemakseid kontole ja panustada mängurlusse. Need summad ei saanud

pärineda ka kaebaja emalt. Väide, et kaebaja sai raha abikaasalt, ei ole usutav ega tõendatud.

18. Eeltoodut kokku võttes on maksuhaldur põhjendatult lugenud kaebaja pangakontole

kontrollitaval perioodil sularahas tehtud sissemaksed summas 47 080 eurot kaebaja tuluks ja

maksustanud selle tulumaksuga TuMS § 12 lg 1 alusel. Kaebaja ei tõendanud menetluses, et

tegemist on juba maksustatud tuluga, mistõttu on tegemist kaebaja muu maksustatava tuluga,

millelt on tulumaks kinni pidamata ja mille kaebaja oleks pidanud 2019 tuludeklaratsioonil

deklareerima. Seetõttu on 21.03.2023 maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad

alused.

19. Kuivõrd maksuotsus on õiguspärane ning kaebaja ei väida, et vaidemenetluses oleks rikutud

kaebaja menetluslikke õigusi vaide esemest sõltumata, siis puudub alus 08.05.2023 vaideotsuse

tühistamiseks.

MENETLUSKULUD

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi

otsuse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude

hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

6(6)