2-23-101756/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1 (11)

2-23-101756

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.10.2023. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-101756

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi Rxxxx Kxxx vastu võla nõudes

Hagihind

1831,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806;

asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond);

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal

OÜ; e-post: carlo.kask@plusplus.ee);

Kostja: Rxxxx Kxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevik, xxxxxxxx vald,

xxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: x

Kostja esindaja: Aivira Kollamaa Griff Õigusbüroo OÜ;

e-post: aivira.jatsuk@renovum.ee).

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Jätta PlusPlus Capital AS hagi Rxxxx Kxxx vastu võla nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1140 eurot (üks tuhat

ükssada nelikümmend), sh käibemaks 190 eurot.

3. Välja mõista hagejalt kostja menetluskulude katteks 1140 eurot, sh käibemaks

190 eurot.

4. Mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude summa, s.o 1140 euro tasumiseni.

2 (11)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS PlusPlus Capital esitas 11.01.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse (dtl 5-7) Rxxxx Kxxx vastu 1630,83 euro nõudes. Kohus tegi 17.01.2023. a

võlgnikule makseettepaneku (dtl 8-10), millele võlgnik esitas 19.01.2023. a vastuväite (dtl

20). Pärnu Maakohtu 27.01.2023. a määrusega (dtl 1; 21) kohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis PlusPlus Capital AS nõude Rxxxx Kxxx vastu 1630,83 euro saamiseks

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. PlusPlus Capital AS esitas 09.02.2023. a Tartu Maakohtule hagi (dtl 27-29) Rxxxx Kxxx

vastu võla nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 19.05.2022. a

kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 25090862. Hageja omas tulenevalt krediidikontost nr

61997 (15.06.2021. a) nõuet kostja vastu. Krediidikontost tulenevalt kostja võlgnes hagejale

911,77 eurot ning viivised summas 542,91 eurot. Kuna kostja ei suutnud võlgnevust tasuda,

sõlmisid pooled kompromisslepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus viiviste nõudest

summas 1 euro. Lisaks võimaldas hageja kostjal tasuda võla osamaksetega ning seda

kompromissisummaas 1452,91 eurot (911,77+541,14). Lisandus lepingu sõlmimise tasu 30

eurot (lepingu punkt 5.1). Lepingu allkirjastamisega loeti lõppenuks kostja senised

kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus

tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ning

osamakseid nõuetekohaselt ei tasunud. Hageja luges kompromissisumma tervikuna

sissenõutavaks muutunuks 15.07.2022. a osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu

punkt 3.2 kohaselt nõustus kostja tasuma maksekohustuse rikkumisel võlausaldajale viivist

0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama

maksekohustuse rikkumisele järgnevat päevast, s.o alates 16.07.2022. a. Hagiavalduse

esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised summas 114,34 eurot. Hageja nõuab

edasiulatuva viivise välja mõistmist määras 0,06% päevas põhinõudelt kuni selle tasumiseni.

Hageja viitab VÕS § 1132 lg 2 p-le 3 ning taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 35 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlga sisse nõudma.

Kostjale on saadetud meeldetuletuskirjad aadressile xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx

alevik, xxxxxxxx vald. 25.07.2022. a saadeti meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot ning

17.10 ja 06.12.2022. a meeldetuletuskirjad maksumusega kokku 10 eurot (5+5).

Menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

3. Kohus võttis hagi 10.02.2023. a määrusega (dtl 43-44) menetlusse ja kohustas kostjat

hagile kirjalikult vastama.

4. Kostja esitas 10.03.2022. a esindaja vahendusel kohtule vastuse hagiavaldusele (dtl 52-63).

Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele tervikuna vastu. Kostja hinnangul ei ole tegemist

kehtiva võlatunnistusega ning mingeid kohustusi kostjale sellest ei tulene. Kostjal ei olnud

enne võlatunnistuse allkirjastamist hageja ees ühtegi võlakohustust. Hagi jätta rahuldamata.

Võlatunnistus ei vasta poolte kokkulepitud vorminõuetele ja ei ole seetõttu kehtiv.

Võlatunnistuse punkt 5.5 kohaselt on pooled kokku leppinud dokumendi kirjalikus vormis

(dokument tuleb allkirjastada). Kostja ei ole võlatunnistuse sõlmimiseks tahteavaldust teinud,

seega ei ole võlatunnistus kostjale siduv. Kostja ei ole hagejale ka midagi tasunud. Kostja

3 (11)

soovis maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks, teadmata võlgnevuse tegelikku suurust.

Kostjale ei selgitatud ka võlatunnistuse olemust. Hageja võlatunnistusega tagatavat kohustust

ei eksisteeri. Kostja sai laenu ESTO AS-lt summas 577,90 eurot ning tasus esialgsele

võlausaldajale 364,80 eurot.

Võlatunnistus on lepingutasuga 30 eurot. Selle sisuks on võla fikseerimine ja maksegraafiku

võimaldamine. Märgitud ei ole, millest võlg koosneb. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

VÕS § 401 lg-te 1, 2 ja § 402 tähenduses. Hageja oleks pidanud võlatunnistuse sõlmimisel

täitma kõiki tarbija kaitseks kehtestatud tarbijakrediidilepingu nõudeid. Võlatunnistusega

seoses neid nõudeid järgitud ei ole. Juhul, kui kohus loeb võlatunnistuse sõlmituks, siis enne

võlatunnistuse sõlmimist ei teavitatud kostjat nõuetekohaselt ega esitatud ka Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehte. Samuti ei täidetud vastutustundliku laenamise

kohustust. Sellega on hageja rikkunud oma lepingueelseid kohustusi. Võlatunnistus sõlmiti

täiendava tasu eest teadlikult tarbijaga, kes oma varasemate kohustuste täitmisega oli juba

raskustesse sattunud ja ei olnud krediidivõimeline. Hageja oli sellest teadlik. Tulenevalt VÕS

§ 4034 lg-st 7 tulenevalt ei ole hagejal õigust kostjalt lepingutasu nõuda. Kostja ei oleks

nõuetekohase teavitamise korral võlatunnistust sõlminud. Kui võlatunnistus loetakse

sõlmituks, on hageja lepingueelse kohustuse rikkumisega kostjale kõigi võlatunnistusest

tulenevate kohustuste osas kahju tekitanud. Võlatunnistuse alusel kostjale midagi välja ei

makstud. Seega hõlmab kahju kõiki võlatunnistuses kajastatud summasid, sh hagis esitatud

nõudeid ja kostja poolt juba tasutud summasid. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr

2-16-16481 p 15 ning tasaarvestab kõik oma kahju hüvitamise nõuded hageja vastu hageja

nõuetega kostja vastu. Juhul, kui hagejal olid võlatunnistusest tulenevad nõuded kostja vastu,

on need tasaarvestusega lõppenud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Alternatiivselt, kui võlatunnistuses ei ole sätestatud enamikku VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud

andmetest, on võlatunnistus VÕS § 408 lg 1 alusel tühine. Sama sätte lõige 2 ei muuda

lepingut erandlikult kehtivaks, kuna kostja ei ole võlatunnistuse alusel laenu kätte saanud ega

krediiti kasutama hakanud. Teise alternatiivina tühistab kostja võlatunnistuse sõlmimiseks

tehtud tehingu, kuna tehing on tehtud hageja pettuse ja kostja eksimuse mõjul.

Võlatunnistus ei vasta ka muus osas tarbijakrediidilepingule kehtestatud nõuetele. Hageja

peab esitama võla tekkimise asjaolud ja arvestuskäigu, tõendamise koormis lasub hagejal.

Lisaks pole viivise määra avaldatud aasta- ja päevamäärana. Seega viivise nõude olemasolul

ei või VÕS § 408 lg-st 10 tulenevalt nõuda viivist suuremana kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Hageja esitatud asjaoludest nähtub, et võlatunnistuse aluseks on kostja ja ESTO AS vahel

15.06.2021. a sõlmitud krediidikonto leping nr 61997. Kostja sellise numbriga lepingut

sõlminud ei ole. Kostja on ESTO AS-ga sõlminud üksnes arvelduskrediidilepingu nr

8596619978. Selline asjaolu nähtub ka kostjale 15.06.2021. a tehtud väljamakse selgitusest.

Hageja viidatud lepingust (nr 61997) ei tulene kostjale mingeid kohustusi. Hageja on

võlatunnistusse vormistanud olematu võla. Kostja ja ESTO AS vahel sõlmitud

arvelduskrediidileping on samuti tarbijakrediidileping. Kostja on saanud laenu summas

577,90 eurot. Võlatunnistuses on aga põhivõlana märgitud 911,77 eurot. Põhivõlg ei saa olla

suurem, kui kostja on kokku laenu saanud. Kostja on esialgsele võlausaldajale teinud

tagasimakseid summas 364,80 eurot, mis pidi VÕS § 415 lg-st 2 tulenevalt vähendama

põhivõlga. Kõik tagasimaksed tuleb arvestada põhivõla katteks. Viivise arvestus on samuti

põhjendamatu ja kehtetu. Kokkuleppe olemasolu korral oleks selline viivise määr tühine.

Juhul, kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu viivise nõue, palub kostja seda võimalikult

suures ulatuses vähendada. Maksegraafikus lepiti kokku tuleviku maksed, kuid samas jätkati

viivise arvestust.

4 (11)

Kostja hinnangul on ebaselge, milline on tegelik algne võlg ja millises ulatuses on

võlatunnistusega tarbija kahjuks seaduses sätestatud nõuetest kõrvale kaldutud. Ebaselget

nõuet ei või rahuldada. Kostja hagi muutmisega ei nõustu ja selleks nõusolekut ei anna.

Kostja on erinevate krediidiandjatega sõlminud mitmeid tarbijakrediidilepinguid. Viidatud

lepingute sõlmimise ajal ei olnud kostja aga krediidivõimeline. Kostjal oli hulgaliselt

finantskohustusi ning puudus piisav ja püsiv sissetulek nende täitmiseks. Kostja ülalpidamisel

on kolm alaealist ja abikaasa. ESTO AS ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepingut

sõlmida tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 6. Krediidiandjad kostja krediidivõimelisust ei

kontrollinud. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 ei tekkinud kostjal kohustust tasuda

kõrvalkohustusi, kuivõrd alates 01.07.2016. a on seadusjärgne intressimäär olnud 0% aastas.

Laenuandja

ei

nõudnud

kostja

arvelduskonto

väljavõtet,

ilma

milleta

ei

ole

krediidivõimelisuse hindamine võimalik. Viidatud on Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr

2-20-106661 p 55. Piisavaks ei saa pidada laenutaotleja enda poolt esitatud andmeid.

Kostja kohustused erinevate võlausaldajate ees jäid vahemikku 320-12 800 eurot. Alates

17.01.2022. a on kostja arvel töötuna. Algatatud on mitmeid täitemenetlusi. Laenuandja kostja

maksevõimet ei kontrollinud. Seega kohaldub VÕS § 4034 lg 7. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning

need tarbijale teatavaks tegema. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega on

kostjale kahju tekitatud. Kostja taotleb kahju hüvitamist hageja esitatud nõuete

tasaarvestamise teel kostja nõudega. Kahju all tuleb silmas pidada krediidilepingute

sõlmimisega tekkinud negatiivseid tagajärgi. Kuna hageja nõue on ebaselge, ei ole kostjal

võimalik kahju suurust esitada. Kostja peab kahjuks kõike seda, mida ta on kohustatud tasuma

lisaks saadud laenusummale.

Kostja allkirjastas võlatunnistuse kuna hageja nõudis võla tasumist ja kostja soovis

maksegraafikut. Hageja motiiviks oli tarbijakrediidi piiranguid vältida ning mingeid

järeleandmisi hageja ei teinud. Hageja vastupidiselt suurendas nõuet. Seega ei saa lugeda, et

pooled sõlmisid kompromisslepingu VÕS § 578 lg 1 mõttes. Sellest omakorda tulenevalt ei

ole ka kostja oma vastuväidetest nõudele loobunud. Loobumine vastuväidete esitamisest

nõudele oleks ka tühine VÕS § 421 alusel.

Hageja ei selgita, millal ja kui palju kostja on tagasimakseid teinud. Hageja oleks pidanud

võlatunnistuse ülesütlemise puhul järgima tarbijakrediidi sätteid. Hageja seda teinud ei ole

ning on seega rikkunud VÕS § 416 lg-tes 1, 2 sätestatud nõudeid. Hagejal ei ole õigust lugeda

võlatunnistuse maksegraafiku sumasid sissenõutavaks.

Kostja viitab VÕS § 4062 lg-le 1 ning märgib, et võlatunnistuses ei ole märgitud krediidi

kulukuse määra. Krediidi kulukuse määr peab intressimäärast kõrgem olema. Seega peab

arvelduskrediidileping olema liigkõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause alusel tühine.

Sissenõudmiskulusid hagejal tekkinud ei ole. Tõendina esitatud kirjadest ei saa järeldada

enamat kui üksnes seda, et kirjad on millalgi koostatud, mitte aga saadetud ja kätte

toimetatud. Kostjale kirju edastatud ei ole. Allkirjastaja ei ole märkinud, kelle esindajana ta

tegutseb ning millise volikirja alusel. PlusPlus Baltic OÜ on asjassepuutumatu.

Hageja menetluskulud õigusabikulude osas on täies ulatuses põhjendamatud ning tuleb jätta

rahuldamata. Hageja ja PlusPlus Legal OÜ on sisuliselt sama isik.

5. Kohus täitis 22.03.2023. a selgitamiskohustust ning selgitas pooltele tõendamiskoormist

(dtl 65-68).

6. Hageja esitas 20.04.2023. a kohtule seisukoha kostja vastusele (dtl 70-76). Hageja selgitab,

et 19.05.2022. a sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus nr 25090862 on deklaratiivne

5 (11)

võlatunnistus VÕS § 30 mõttes. Kostja kinnitab kokkuleppes enda varasemast ESTO AS-ga

15.06.2021 a sõlmitud krediidikontost nr 61997 tulenevat põhivõlgnevust sumas 911,77 eurot

ja viiviseid 542,14 eurot. Hageja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-87-07 (p 16), nr

2-14-58735 (p 11.1) ja nr 2-19-5601 (p 16.4).

Kostja kohustus on sissenõutavaks muutunud ning hageja võimaldas kostjale võlgnevuse

kogusumma tasumise edasilükkamist. Kostja on lepingu allkirjastanud 19.05.2022. a kell

17.44. Seega ei ole leping vorminõuete järgimata jätmise tõttu tühine. 19.05.2022. a sõlmitud

kokkulepe

on

deklaratiivne

võlatunnistus,

millega

kostja

tunnistas

varasemast

renoveerimislaenu lepingust tulenevat võlgnevust ning pidi selle tasuma osamaksetega. Seega

lasub kostjal kohustus tõendada VÕS § 408lg-s 2 toodud eelduste puudumist ehk seda, et ta ei

ole 15.06.2021. a sõlmitud krediidikonto lepingu nr 61997 alusel krediiti saanud. Kostjale

osutati 19.05.2022. a kokkuleppega muu hulgas teenust (VÕS § 408 lg 3) - vähendati

viiviseid ning võimaldati võlg tasuda osamaksetega. Krediidi kulukuse määra märkimata

jätmine lepingusse ei muutnud seda tühiseks. Ka mistahes muude võlaõigusseaduses toodud

andmete märkimata jätmine ei muuda lepingut tühiseks.

Hageja on omandanud nõude (põhivõlgnevus ning enne 19.05.2022. a sissenõutavaks

muutunud viivis) esialgselt võlausaldajalt Bigbank AS-lt. Hageja ei nõustu, et ta oleks

pidanud järgima võlatunnistuse sõlmimisel tarbijakrediidilepingu sätteid. Nende sätete

järgimine on ette nähtud laenu väljastatavatele juriidilistele isikutele. Viidatud sätete

nõuetekohast

täitmist

kontrollib

Finantsinspektsioon.

19.05.2022.

a

sõlmitud

kompromissleping/võlatunnistus on kehtiv. Hageja on nõude omandanud esialgselt

võlausaldajalt, s.o laenuandjalt. Hagejal puudus VÕS §-s 4034 sätestatud kohustus. Kohtul

puudub alus VÕS § 4034 lg 7 kohaldamiseks. Laenuandja on lepingu sõlmimisel hinnanud

kostjalt saadud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, samuti kasutanud hinnangu

kujundamiseks krediidivõimelisusele asjakohaseid andmekogusid. Laenuandja ja kostja

sõlminud krediidilepingu.

Hagejale jääb arusaamatuks, milles seisnes kostja väidetav oluline eksimus. Kui kostja soovib

esitada hageja vastu nõuded, tuleb kostjal esitada vastuhagi. Tehingu tühistamise õigus on

tehingu teinud isiku kujundusõigus, seega ei ole kohtul ühelgi juhul võimalik kostja sellist

taotlust (tehingu tühistamiseks) rahuldada. Kostja esitatud asjaolude pinnalt ei saa järeldada

kostja

eksimusse

viimist

hageja

poolt.

Hageja

ei

ole

kostjale

avaldanud

kompromisslepingu/võlatunnistuse kohta ebaõigeid andmeid. Seega ei saa leping või selle osa

olla muutunud TsÜS § 90 järgi kehtetuks. Tühistamise alust ei esine, seega ei ole ka tähtsust,

kas tühistamise avalduse tegemise ajaks oli kostja lepingu tühistamise õigus lõppenud või

mitte.

Leping sai sõlmitud 19.05.2022.a kell 18.01. Lepingu tingimused sai kostjaga läbiräägitud,

siis oli kostjal võimalik lepinguga tutvuda ja sellest mitte arusaamisel esitada küsimusi või

teha ettepanekuid. Kokkuleppeid saab sõlmida üksnes pakkumise ja nõustumise teel, seega oli

kostjal aega lepingu ja tingimustega tutvuda ning nendest mitte aru saamisel esitada oma

täiendavad küsimused või kasutada professionaali abi. Lisaks kirjeldas kostja ise oma

võimalusi lepingut täita. Seega saab üheselt väita, et pooltel oli pakkumine ja nõustumine, mis

eeldas läbirääkimisi nii maksegraafiku, kui ka tingimuste osas.

Ka viivise määr 0,06% päevas oli kostjaga läbiräägitud. Hageja jääb viivise nõude osas

hagiavalduses esitatu juurde. Kõrvalnõude suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise

kohustus on sellel, kes taotleb selle vähendamist. Arvestades kostja majanduslikku seisundit,

ei

ole

viivise

määra

vähendamata

jätmisel

olulist

negatiivset

mõju

kostja

toimetulekusuutlikkusele. Jätta kostja taotlus viivise vähendamiseks rahuldamata.

Kostja on nõustunud lepingu sõlmimisel lepingu sõlmimise tasuga 30 eurot.

6 (11)

Leping lõppes kostja poolse lepingu rikkumisega ning lepingu punkt 3.1 alusel. Õiguslikult

oli hageja nõue kostja vastu sissenõutav enne kompromisslepingu sõlmimist ning lepingu

sõlmimisega võimaldas hageja kostjal kohustust täita maksegraafiku alusel. Loodi

kestvusleping. Arvestades, et tegemist on kompromisslepinguga, mille eesmärgiks oli

võimaldada kostjal tasuda juba olemasolev võlgnevus täiendava tähtaja jooksul ja lepingu

lõpetamine oli seotud osamaksete korduva tasumata jätmisega, ei ole lepingu nr 25090862

punktis 3.1 ja p 3.3 sätestatud lepingu lõpetamise tingimused kostjat ebamõistlikult

kahjustavad ning on seega kehtivad.

Kostja rikkus lepingut nr 25090862 sellega, et jättis tasumata 15.06.2022. a osamakse

summas 50 eurot ja 15.07.2022. a osamakse 50 eurot. Hagejal oli lepingu nr 25090862 p 3.1.

ja 3.3. alusel seega õigus lugeda leping üles öelduks ja kompromissisumma VÕS § 195 lg 5, §

189 lg 1 ja § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks muutunuks hiljemalt 15.07.2022. a osamakse

tähtaja möödumisest.

Sissenõudmiskulude osas jääb hageja hagiavalduses esitatu juurde.

Hageja menetluskulud on põhjendatud. Hagejal endal puuduvad juristid.

7. Kostja esitas 11.05.2023. a kohtule täiendava kirjaliku seisukoha (dtl 85-91). Hageja väited

on paljasõnalised ja tõendamata. Tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustusega.

Võlatunnistusega on üritatud vältida tarbijakrediidilepingule kehtestatud imperatiivseid

piiranguid. Kostja ei ole loobunud õigusest esitada tarbijakrediidilepingust ega

võlatunnistusest

tulenevatele

nõuetele

vastuväiteid.

Loobumise

korral

peaks

loobumisavalduses selgesõnaliselt loetletud olema, millistest õigustest või vastuväidetest

kostja loobus. Seda kostja teinud ei ole.

Võlatunnistusse kantud võla, sh põhivõla kujunemine ja sissenõutavus on ebaselge.

Põhjendamatult suurendatud põhivõlalt ei saa viivist arvestada, ka ei saa nõuda sellist

põhivõlga.

Kuivõrd

tarbijakrediidilepingu

juba

esialgse

võlausaldajaga

sõlmiti

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, ei saa sellest tulenevalt üldse mingeid

kõrvalnõudeid tekkida (VÕS § 4034 lg 7). Ühegi kokkuleppega ei tohi pooled minna vastuollu

seaduse imperatiivsete sätetega.

Väär on hageja väide, et kostjal on tasumata kaks lepingujärgset kuumakset. Hageja luges

lepingu tervikuna sissenõutavaks 15.07.2022. a, mil polnud isegi saabunud teise osamakse

tasumise tähtaega. Lepingu ülesütlemine on tühine. Asjakohatu on hageja väide, et kostjal ei

tulnud tasuda igakuiste maksetena intressi või muid kulusid. Lepingust nähtuvalt võib

eeldada, et võlgnevusele on lisatud kõik kõrvalnõuded. Kostja juhib tähelepanu hageja

vastuse punktile IV.

Hageja viitab korduvalt, et esialgne võlausaldaja oli Bigbank AS, kuigi võlatunnistuse

kohaselt oli selleks ESTO AS. Hageja ei ole esitanud tõendeid laenulepingu sõlmimise kohta

ega ka nõude tegeliku suuruse kohta. Hageja on esitanud vastuolulisi andmeid võlatunnistuse

allkirjastamise kellaaja osas.

Kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Krediidiandja kostja maksevõimet

ei kontrollinud ning tal ei saanud tekkida veendumust selle suhtes, et kostja on

krediidivõimeline. Kostja kordab oma varem esitatud seisukohti selles osas.

Lepingutasu on intressiga sarnane õigusvili. Sissenõudmiskulude ja menetluskulude osas jääb

kostja samuti varem esitatu juurde.

Klassikaliselt sisaldavad tarbijakrediidilepingud kokkulepet, et viivise määr on võrdne

intressimääraga. Juhul kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise

või muul alusel kohaldub seaduslik intressimäär, kohaldub võlasuhtele tarbijakrediidilepingu

7 (11)

sõlmimise ajal kehtinud seaduslik intressimäär 0 % aastas. Kui tarbijakrediidileping sisaldas

kokkulepet, et intressi ja viivise määr on võrdsed, ei ole hagejal viivise nõude olemasolul

alust ka viivist nõuda suurema kui seadusliku intressimääraga võrdse määra alusel (0 %) ehk

viivise nõue puudub. Oma nõude aluseid peab tõendama hageja. Väär on hageja väide, et

viivise nõude vähendamata jätmine ei anna kostjale negatiivset mõju. Käesolevalt on

võimalik, et kostjal ei olegi põhivõlga. Kostja ei tunnista ka edasiulatuva viivise nõuet.

Viivise summa on võlatunnistuses ebamõistlikult kõrge. Intressimäära suurusest sõltub, kas

viivise määra kokkulepe võlatunnistuses oma suuruse tõttu üldse lubatav on. Sellest tulenevalt

võib viivise kokkulepe 0,06 % päevas ka VÕS § 415 lg 1 alusel ka liigse suuruse tõttu tühine

olla, lisaks tühine ka tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena. Hageja poolt

märgitud viivis on üksnes päevamäärana. Kui tarbija on võtnud endale suure intressikohustuse

kokkulepitud lepinguperioodiks, et tähenda see seda, et sellises suuruses finantskohustus

viivisena, st määratlemata pika perioodi jooksul talle vastuvõetav ja jõukohane on. VÕS §

113 lg 6 järgi ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest

võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega juhul, kui võlatunnistuse järgi

märkisid pooled võlgnetava summa koosseisus ka 15.06.2021. a laenulepingu järgse intressi

ja viivise, on sellelt võla osalt viivise arvestamine vastuolus VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud

keeluga.

8. Kohus andis 30.08.2023. a pooltele tähtaja soovi korral lõppseisukohtade ja

menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohus määras, et teeb lahendi avalikult teatavaks

05.10.2023. a (dtl 93).

9. Hageja ja kostja esitasid 18.09.2023. a kohtule menetluskulude nimekirjad (dtl 95; 98).

Kostja esitas 19.09.2023. a vastuväite hageja menetluskulude nimekirjale (dtl 100) ning

hageja esitas 21.09.2023. a vastuväite kostja menetluskulude nimekirjale (103-104).

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei

ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

11. Hageja

nõude

aluseks

on

kostja

poolt

19.05.2022.

a

allkirjastatud

kompromissleping/võlatunnistus nr 25090862 (dtl 31-32). Võlatunnistuse kohaselt kohustus

kostja tasuma hagejale kokku maksegraafiku alusel igakuiselt 50 eurot (viimane, s.o

30.osamakse 15.11.2024. a summas 32,91 eurot (dtl 33). Tasumata kohustuse jääk 1482,91

eurot, sh kompromissisumma 1452,91 eurot ning lepingu sõlmimise tasu 30 eurot.

Kokkuleppele kohaldub viivise määr 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata

kompromissisummalt.

Hageja on hagiavalduses viidanud VÕS § 578 lg-le 1. Samale sättele on tuginetud ka

19.05.2022. a kompromissleping/võlatunnistuses nr 25090862. 20.04.2023. a seisukohas on

hageja viidatud dokumendi kvalifitseerinud deklaratiivseks võlatunnistuseks VÕS § 30 lg 1

mõttes.

12. Hageja ja kostja esitatud ning omavahel kokku langevate andmete pinnalt saab järeldada,

et kostja on saanud ESTO AS-lt (s.o esialgselt võlausaldajalt) 15.06.2021. a laenu summas

577,90 eurot krediidikonto nr 61997 alusel. Sellina asjaolu nähtub maksekorraldusest nr

8584671 (dtl 49) kui ka poolte, s.o PlusPlus Capital AS-i ja Rxxxx Kxxxx vahel 19.05.2022. a

sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus nr 25090862 punktist 1.

Kostja on nii 10.03 kui ka 11.05.2023. a seisukohas välja toonud, et ta ei nõustu hageja

väitega osas, et tasumata põhinõude suurus saab olla 911,77 eurot. Kostja on saanud ESTO

8 (11)

AS-lt laenu kokku üksnes 577,90 eurot, mistõttu ei saa põhivõlg olla suurem, kui kostjale

väljastatud laen kokku. Lisaks on kostja tasunud kohustuse katteks 364,80 eurot.

Kohus selgitas 22.03.2023. a (dtl 65-68) hagejale kohustust esitada kohtule tõendid

hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Hagejal tuleb tõendada,

millisest õigussuhtest tuleneb kostja kohustus hageja ees, kuidas on kujunenud võla põhiosa ja

viivitusintress.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad

kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on

tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hageja nõude aluseks olevate asjaolude kohta täiendavaid selgitusi ega tõendeid esitanud ei

ole.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 5-7) kohaselt on põhinõuded kokku 911,77 eurot ning

kõrvalnõuded 719,06 eurot. Kokku 1630,83 eurot. Nõude aluseks on märgitud

kompromissleping/võlatunnistus nr 25090862 kuupäevaga 19.05.2022. a. Samas nähtub

viidatud kompromisslepingust/võlatunnistusest, et kompromissisumma on 1452,91 eurot (sh

911,77 eurot ja viivitusintress 542,14 eurot). RxxxxxKxxx esitas nõudele vastuväite ning

kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Rxxxx Kxxxx vastu suunatud nõude summas

1630,83 eurot üle Tartu Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks PlusPlus Capital AS ja Rxxxx Kxxx vahel

19.05.2022. a sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus nr 25090862. Dokumendi kohaselt

võlgneb

Rxxxx

KxxxxPlusPlus

Capital

AS-le

kokku

1482,91

eurot,

millest

kompromissisumma on 1452,91 eurot.

Seega hagiavalduses esitatud nõue erineb maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudest võlga

iseloomustavate andmete poolest. Hageja ei ole maksekäsu kiirmenetluses 19.05.2022. a

kompromisslepingus/võlatunnistuses nr 25090862 toodud kompromissisummale, s.o 1452,91

eurot tuginenud.

Kohus märgib, et kostjal on õigus teada ja aru saada, mida ja mille alusel ta väidetavalt

hagejale võlgneb. Kohtu hinnangul on tsiviilasjas tõendamist leidund, et algne kohustus ei saa

olla suurem kui 577,90 eurot. Kostja väidete kohaselt on ta esialgsele võlausaldajale tasunud

kohustuse katteks 364,80 eurot ja hageja ei ole seda väidet vaidlustanud. Seega võib olla

käesoleval juhul olukord, kus nõue on väiksemgi, kui 577,90 eurot. Hageja ei ole tõendanud

nõude kujunemist ja selle suurust. Ebaselget nõuet rahuldada ei saa.

13. Kompromissileping on VÕS § 578 lg 1 tähenduses leping õiguslikult vaieldava või

ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel

ning VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad

lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

Kompromissilepingu puhul võivad pooled leppida kokku selles, et algne võlasuhe või sellest

tulenevad osad õiguslikud tagajärjed lõppevad ja asenduvad uute kokkulepitud kohustuste või

võlasuhtega, teisalt võib aga jääda algne võlasuhe ning sellest tulenevad õigused ja

kohustused kehtima paralleelselt kompromissiga.

VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt,

et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.

Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva

kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest, millega

samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist.

9 (11)

Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus võlatunnistus sisaldub

kompromisslepingus

(VÕS

§

578).

Õigusalases

kirjanduses

(Võlaõigusseadus

I. Kommenteeritud väljaanne. § 30 kommentaar) on leitud, et kui kompromisslepingus sisaldub

deklaratiivne võlatunnistus, siis ei saa selle eesmärk ja tulemus olla uue kohustuse loomine,

vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest

vastuväidetest võlanõudele, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Nõudest loobumine ja

võlatunnistus kompromissi sisuna ei ole üldjuhul suunatud kompromissi aluseks olevate

algsete kohustuste olemuse muutmisele. Kompromiss hõlmab eelduslikult üksnes neid

vaieldavaid või ebaselgeid küsimusi, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille üle nad sõlmisid

kompromisslepingu kui kohustustehingu. Deklaratiivse võlatunnistuse korral tuleb

maksegraafikut käsitada eraldi kui tingimuslikku kompromisslepingut maksetähtaja

pikendamise kohta juhuks, kui kohustus on sissenõutav.

Vaidlusaluse kompromisslepingu/võlatunnistuse punkt 2.1 (teise ja kolmanda lause) kohaselt

on kompromissi eesmärgiks nii võimalike vaidluste vältimine nõude osas kui ka vastastikuste

järeleandmiste teel täiendava kindluse saavutamine selles osas, et võlgnik suudaks võetud

kohustusi täita. Selleks loobub võlausaldaja lepingus toodud tingimustel edasisest

viivisenõudest ja võla kohesest sissenõudmisest, võlgnik aga selgelt ja vaieldamatult

tunnustab võlasuhet ning võtab kohustuse tasuda lepingu järgne võlg vastavalt lepingule.

Kohtule esitatud asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et tegemist oleks poolte vahel õiguslikult

vaieldava või ebaselge õigussuhtega, mida hageja oleks soovinud oma ettepanekuga muuta

vaieldamatuks. Võlatunnistuses viidatakse võimalike vaidluste vältimisele, mis aga ei saa

tähendada, et 19.05.2022. a võlatunnistuse allkirjastamisel oleks tegemist olnud õiguslikult

vaieldava või ebaselge õigussuhtega. Ka esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel

oleks olnud mingit ebaselgust nendevahelise suhte osas. Ka ei saa hageja loobumist edasisest

viivisenõudest lepingus toodud tingimustel ega ka loobumist võla kohesest sissenõudmisest

käsitleda temapoolse järeleandmisena. Võlatunnistuse punkti 3.2 kohaselt kohustub kostja

maksekohustuse rikkumise korral tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses

olevalt maksmata kompromissisummalt. Järeleandmisena ei saa käsitelda ka viivise nõudest

summas 1 euro loobumist. Esitatud asjaoludest ei nähtu, milles seisnesid kostja poolsed

järeleandmised.

14. Seega saab lugeda, et kostja on tõendanud asjaolu, et algne kohustus ei saa olla suurem

kui 577,90 eurot. Samuti on kostja veenvalt selgitanud kompromisslepingu kujunemist -

kostja eesmärgiks oli maksegraafiku sõlmimine, s.o kohustuse täitmiseks maksetähtaja

pikendamise võimaldamine ning hageja soovis kostjalt võla tasumist tervikuna. Kostja sellist

seisukohta toetab ka kompromisslepingu/võlatunnistuse punktis 2.1 (kolmas lause) märgitu.

Nõude tekkimine, kujunemine ja nõude olemasolu ja suurus hagiavalduse esitamise ajaks on

aga täielikult tõendamata.

15. Kohus jätab hagiavalduse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

10 (11)

Kostja esitas 18.09.2023. a kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 95). Kostja lepinguline

esindaja on teinud järgmisi toiminguid: hagiavaldusega tutvumine, tõendite analüüsimine,

konsultatsioon kliendiga, tõendite komplekteerimine ja analüüs, samuti seisukoha koostamine

ja esitamine kokku 8 tundu; 10.02, 24.04 ja 30.08.2023. a kohtumääruse ja -nõuetega

tutvumine 1 tund; 20.04.2023. a hageja seisukoha ja tõenditega tutvumine 4 tundi;

konsultatsioon kliendiga seoses hageja vastusega, seisukoha kujundamine ning kostja

11.05.2023. a seisukoha koostamine ja esitamine 6 tundi; kliendiga konsultatsioon ja

seisukoha esitamine, menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 2 tudi. Kokku 21

tundi hinnaga 120 eurot/tund (lisandub käibemaks).

Kostja esindaja kinnitab, et menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-23-101756

kohtumenetlusega ning ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 2520 eurot (lisandub käibemaks).

Mõista välja hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja esitas 21.09.2023. a vastuväite kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja toob välja,

et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega. Samuti ei olnud tavapärasest suurem

tõendite hulk ega ka menetluse kestvus. Kostja on menetluse kestel oma seisukohti korranud.

Hageja peab kostja tutvumist hagiavaldusega ning sellele vastuse koostamise põhjendatud

ajakuluks (õigusteadmiste juristil) kokku 3 tundi. Kolme kohtumääruse ja -nõudega tutvumine

ei saa võtta 1 tund. Ajakulu 6 tundi seoses kostja 11.05.2023. a seisukoha koostamisega on

ülepaisutatud. Kostja esindaja oli materjalidega tuttav ning seisukohas korratakse varasemaid

seisukohti. Põhjendatud ajakulu on 1 tund. Hageja peab kostja esindaja töötunni hinda

ülepaisutatuks ja leiab, et põhjendatud on 60 eurot/tund. Hüvitamisele kokku kuuluv summa

240 eurot.

Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse iseloomu ja käiku, samuti kostja lepingulise

esindaja kvalifikatsiooni, saab lugeda põhjendatuks ja mõistlikuks kostja lepingulise esindaja

tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest (lisandub käibemaks).

Arvestades kohtule esitatud hagiavaldust (koos lisadega) ja kostja poolt esitatud vastust

hagiavaldusele, peab kohus põhjendatuks ajakuluks hagiavalduse ja tõendite läbivaatamisel

ning õigusliku analüüsi läbiviimisel, samuti hagiavaldusega seonduvalt konsultatsiooni

läbiviimisel kliendiga ja hagiavaldusele vastuse koostamiseks kokku 4 tundi (summas 400

eurot, millele lisandub käibemaks).

Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja tutvunud kohtu

10.02.2023. a määrusega ning kohtu 24.04.2023. a nõudega ja kohtu 30.08.2023. a kirjaga.

Kokku ajakulu 1 tund. Arvesse tuleb võtta, et kohtu 10.02.2023. a määruse (dtl 43-45) puhul

on tegemist hagiavalduse menetlusse võtmise määrusega, milles küsiti kostja kirjalikku

seisukohta. 24.04.2023. a kohtunõude (dtl 80) näol on tegemist üksnes kostjalt seisukoha

küsimisega hageja 20.04.2023. a seisukohale. Seejuures pole kohus kirjas täitnud

selgitamiskohustust ega selgitanud tõendamiskoormist. 30.08.2023. a kirjaga (dtl 93) andis

kohus pooltele võimaluse soovi korral esitada lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirjad

ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Seega ei saa kostja

lepingulise esindaja ajakulu seonduvalt viidatud kohtudokumentidega tutvumisel olla mitte

rohkem kui 0,5 tundi (summas 50 eurot, millele lisandub käibemaks).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja ajakulu hageja 20.04.2023. a esitatud

seisukoha ja tõenditega tutvumisel olnud kokku 4 tundi. Kohus peab ajakulu põhjendatuks

osaliselt. Kohus arvestab hageja esitatud kirjaliku seisukoha ning täiendavate tõendite

11 (11)

(viiviseraport ja arve) mahtu ning peab põhjendatud ajakuluks 2 tundi (200 eurot, millele

lisandub käibemaks).

Ka ei saa põhjendatuks pidada hageja esitatule seisukoha kujundamise ning 11.05.2023. a

seisukoha koostamise ajakulu 6 tundi. Kostja seisukoht on küll esitatud kokku 7-l lehel, kuid

nõustuda saab, et kostja on korranud varasemalt esitatud seisukohti. Põhjendatud ajakuluks

saab pidada 2 tundi (200 eurot, millele lisandub käibemaks).

Menetluskulude nimekirja ja 19.09.2023. a seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks saab

pidada 1 tund (100 eurot, millele lisandub käibemaks).

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja lepingulise eesindaja põhjendatud ja vajalik

tasu 9,5 tunni ulatuses, s.o summas 950 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kuna kohus jätab menetluskulud hageja kanda, tuleb menetluskulud hagejalt kostja kasuks

välja mõista.

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kuna kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, tuleb menetluskuludelt

arvestada käibemaksu. Seega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud on 1140 eurot, sh

käibemaks 190 eurot.

Kostja palub hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik