2-18-2797/61 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2023, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2797

Tsiviilasi

Axx Exxxt kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik Axx Exxxx (isikukood xxxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxx

linn,

xxxxxx

vald,

xxxxxxxxxxxxxxa; e-post xxxxxxxxx@gmail.com)

Võlausaldajad:

1) TF

Bank

AB

(rk

556158-1041;

e-post

info@tfbank.ee)

2) Placet

Group

OÜ

(rk

11198910;

e-post

info@placetgroup.com)

3) InvestÕigus

Osaühing

(rk

12576627;

e-post

ivarroosme@gmail.com)

4) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rk:

70000349; e-post kohtumenetlus@emta.ee)

5) Sissenõudja OÜ (rk 12609485; e-post info@abpp.ee)

6) Nord

Collect

OÜ

(rk

11897588;

e-post

veiko@tallinnlaw.ee)

7) PlusPlus

Capital

AS

(rk

11919806;

e-post

info@pluspluscapital.eu)

8) Holm

Bank

AS

(rk

14080830;

e-post

info@holmbank.ee)

9) LHV

Finance

AS

(rk

12417231;

e-post

lhvfinance@lhv.ee)

10) Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479; e-post

jurist@julianus.ee)

11) ERA Liisingu Inkassoteenused AS (rk 10625474; e-

post kas@kas.ee)

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine

Kohtuistungi aeg

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Axx Exxxx (ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded Axx Exxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada Axx Exxxxx kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Axx Exxxx usaldusisiku kohustustest Axx Exxxxx kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Axx Exxxxx kohustustest

vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad

võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 02.03.2018 määrusega välja Axx Exxxxx pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Einar Vallandi. 18.09.2018 määrusega (jõustus 04.10.2018) lõpetas

kohus Axx Exxxx pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku

suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Axx Exxxxx kohustustest vabastamise

menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku

ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik esitama iga kuue (6) kuu tagant

kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova

tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode

väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja

võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt

01.04.2029, järgnev 01.10.2019 jne. Kord aastas, 01.10, tuli teha väljamakseid

võlausaldajatele.

2. Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 01.04.2019, 06.09.2019,

06.03.2020, 05.09.2020, 07.03.2021, 03.09.2021, 04.03.2022, 05.09.2022, 06.03.2023 ja

06.09.2023.

Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnikule olnud terve menetluse kestel määratud

puuduv töövõime ning tuvastatud raske puue. Juba enne kohustustest vabastamise

menetluse algatamist oli võlgnikul tuvastatud töövõime kaotus. Töövõime kaotus on

oluliselt piiranud võlgniku võimalusi tööturul. Menetluse esimeses pooles on võlgnik

töötanud

vastavalt

oma

võimetele

(AS

xxxxxxxxxxxxxx,

OÜ

Kxxxxx

–

Sotsiaalkindlustusameti otsuse „Pikaajalise kaitstud töötamise teenusele suunamine“

alusel). Võlgnik on menetluse teises pooles selgitanud, et ei ole võimeline tööle minema,

kuna võlgnikul on tuvastatud raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille

põhjuseks on liigeste haigusseisundid, xxxxxxxxxxx. Võlgnikul on tuvastatud raskele

puudele vastav liikumise funktsiooni kõrvalekalle. Samuti on piirangud õppimisel ja

tegevuste elluviimisel, muutustega kohanemisel ja ohu tajumisel ning inimeste vahelises

lävimises ja suhetes. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis,

sotsiaaltoetus, töövõimetoetus. Võlgnikul vara puudub. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluse kestel, va esimesel ja viimasel poolaastal, saanud sissetulekut

ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega

pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele.

Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid 1592,98 euro ulatuses, mis on 62,75 %

rohkem kui seadusest tulenev kohustus.

3. Võlgnik esitas 07.09.2023 kohtule taotluse enda suhtes algatatud kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamiseks ning kohustustest vabastamiseks seoses kohustustest vabastamise

menetluse tähtaja (5.a.) täitumisega. Avalduse kohaselt on võlgnik kandnud osa

sissetulekust AS-is SEB Pank avatud kontole nr EE881010011790168228. Võlgnik on

maksnud kogutud raha kord aastas välja võlausaldajatele ning esitanud kohtule regulaarselt

aruandeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kogutud ja üle kantud raha kohta. Kohus ei

ole seni teinud etteheiteid aruannetes kajastatu suhtes, sealhulgas sissetulekust

võlausaldajatele kogutud ja tasutud summa suuruse suhtes. Kohustustest vabastamise

menetluse kestel on võlgnik püüdnud leida oskustele ja võimetele vastavat tööd, kuid tervise

halvenenud seisund on raskendanud tulu teenimist.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamisest

võlgniku

taotlusel

tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üle viie aasta.

Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

3. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

4. Kohus on AxxxExxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

5. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. Axx Exxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

6.1. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnikule on olnud terve menetluse kestel määratud puuduv töövõime ning tuvastatud

raske puue. Juba enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist oli võlgnikul

tuvastatud töövõime kaotus. Töövõime kaotus on oluliselt piiranud võlgniku võimalusi

tööturul. Menetluse esimeses pooles on võlgnik töötanud vastavalt oma võimetele (AS

xxxxxxxxxxxxxx, OÜ Kxxxxx – Sotsiaalkindlustusameti otsuse „Pikaajalise kaitstud

töötamise teenusele suunamine“ alusel). Võlgnik on menetluse teises pooles

selgitanud, et ei ole võimeline tööle minema, kuna võlgnikul on tuvastatud raske

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisundid,

xxxxxxxxxxx. Võlgnikul on tuvastatud raskele puudele vastav liikumise funktsiooni

kõrvalekalle. Samuti on piirangud õppimisel ja tegevuste elluviimisel, muutustega

kohanemisel ja ohu tajumisel ning inimeste vahelises lävimises ja suhetes. Kohus leiab,

et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

6.2. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid õigeaegselt, pigem isegi ennetähtaegselt.

Aruandele on lisatud kõikide kontode väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele

on võlgnik vastanud. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. Kohtule ei ole

teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest

ei ole kohust teavitanud

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

6.3. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, sotsiaaltoetus,

töövõimetoetus. Võlgnikul vara puudub. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluse kestel, va esimesel ja viimasel poolaastal, saanud sissetulekut ulatuses,

millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega

pankrotiseaduse

järgi

üle

anda

usaldusisikule

väljamaksete

tegemiseks

võlausaldajatele. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid 1592,98 euro ulatuses,

mis on 62,75 % rohkem kui seadusest tulenev kohustus. Võlgnik on näidanud üles tahte

ja huvi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti

raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast

parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest

vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).

6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

6.5. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub

kohus

võlgnikku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest

vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104

kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud

juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku

süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104

lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.

8. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea

põhjendatuks menetluse pikendamist.

9. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Axx Exxxx tuleb

PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

10. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud Axx Exxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Axx Exxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

11. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab Axx Exxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Axx Exxxx

vabastada usaldusisiku kohustustest Axx Exxxxx kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik