1-23-3264/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Lahendi kuupäev

5. oktoober 2023 Kohtuasja number 1-23-3264 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm Kohtuasi ja menetlusliik Kriminaalasi Jano Ilvese süüdistuses KarS § 4231 ja KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 30. augusti 2023. a otsus Apellant Kaitsja advokaat Argo Küünemäe Apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Jano Ilves isikukood: 39603066012. Elukoht: XXX. Eesti Vabariigi kodanik. Töötab Birkendia OÜ-s. Kriminaalkorras karistatud 4 korral. Kahtlustatavana kinnipeetud 03.03.2023.

- 05.03.2023. a. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Advokaat Argo Küünemäe, riigi õigusabi korras Prokuratuur Lõuna Ringkonnaprokuratuur, abiprokurör Kersti Kohal

RESOLUTSIOON Jätta kaitsja apellatsioon läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus

1. Jano Ilvest süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 10.12.2019. a otsusega nr 1-19-9849 mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ja milline karistatus ei ole kustunud, juhtis uuesti 03.03.2023. a kella 19.00 paiku Tartu linnas Sõpruse puiestee 8 juures tahtlikult mootorsõidukit Peugeot 508 registreerimisnumbriga XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,89 mg/l kohta. Eeltooduga rikkus Jano Ilves liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani Jano Ilves toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt.

2. Veel süüdistatakse Jano Ilvest selles, et tema isikuna, kes pole kunagi omandanud B- kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja kes on süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, mille eest karistati teda Tartu Maakohtu 01.11.2016. a otsusega nr 1-16-7738 KarS § 4231 järgi (mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta 20.04.2016. a, 22.04.2016. a ja 15.05.2016. a, karistus pöörati 14.03.2018. a kohtumääruse alusel täitmisele, viibis vangistuses perioodil 07.06.2018. a - 11.01.2019. a) ja Tartu Maakohtu 10.12.2019. a otsusega nr 1-19-9849 KarS § 4231 järgi (mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta 08.12.2019. a, viibis šokivangistuses perioodil 10.02.2020. a - 08.05.2020. a.), mis liideti Tartu Maakohtu 25.01.2021. a kohtuotsusega nr 1- 21-494 (viibis vangistuses perioodil 28.11.2020. a - 24.08.2022. a) ning lisaks olles Tartu Maakohtu 09.03.2023. a kohtuotsusega nr 4-23-238 karistatud 27.12.2022. a mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt liiklusseaduse §

201 lg 2 järgi, millised karistused on kõik kehtivad, juhtis oma elustiilist tulenevalt tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt vastava B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata 03.03.2023. a kella 19.00 paiku Tartu linnas Sõpruse puiestee 8 juures alkoholijoobes olles mootorsõidukit Peugeot 508 registreerimismärgiga XXX . Eeltooduga rikkus Jano Ilves liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Jano Ilves toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Maakohtu otsus

3. Maakohtu otsusega tunnistati J. Ilves KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti temale karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati J. Ilvesele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 7 kuu vangistuse võrra ning mõisteti J. Ilvesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS §

68 lg 1 alusel arvati J. Ilvese eelvangistuses viibitud aeg 03.03.2023.a - 05.03.2023. a, so 3 päeva karistusaja hulka ning loeti J. Ilvese kandmata karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Vangistuse kandmise aega alates J. Ilvese vanglasse saabumisest. Lahendati menetluskuludega seotud küsimused.

4. J. Ilvesele mõistetud karistust põhistas kohus järgmiselt.

4.1 Süü suuruse hindamisel arvestab kohus sellega, et J. Ilvese joove 0,89 mg/l väljahingatavas õhus oli üle kriminaalse joobe alammäära ning õigusrikkumised pani süüdistatav toime reedesel päeval kella 19.00 paiku, mil liiklustihedus on üldteadaolevalt keskmisest suurem. Seega arvestades joobe määra ning teo toimepanemise aega on potentsiaalsete ohvrite arv ning võimalik kahju suurem.

4.2 Karistusregistri andmetel on J. Ilvest kriminaalkorras karistatud neljal korral ning väärteokorras kahel korral.

4.3 Tartu Maakohtu 01.11.2016. a otsusega tunnistati J. Ilves süüdi KarS § 4231 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Samuti tunnistati J. Ilves süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti talle 1 aasta ja 8 kuud vangistust, mis asendati 600 tunni üldkasuliku tööga. Kuna J. Ilves aga asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunde ei teinud, pöörati Tartu Maakohtu 14.03.2018. a määrusega J. Ilvesele Tartu Maakohtu 01.11.2016. a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Karistuse täitmisele pööramise määrusest nähtub ilmekalt J. Ilvese suhtumine üldkasuliku töö tegemisse. Ajal, mis J. Ilves pidi üldkasulikku tööd tegema, tööl ei käinud, kuid sellest hoolimata ei teinud ta ka üldkasuliku töö tunde vastavalt ajakavale.

J. Ilves selgitas kriminaalhooldusametnikule ärritunult, et ta ei saa last järelevalveta jätta ja lapse ema Eve Kivi, kes viibis lapsehoolduspuhkusel, ei pea kogu aeg lapsega tegelema. Kohtus selgitas süüdistatav täiendavalt, et laps oli haige, kuid ühtegi tõendit tal selle kohta esitada ei olnud. Kohus leidis, et J. Ilvese väljatoodud põhjendused üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ei ole aktsepteeritavad ega käsitletavad mõjuvatena.

4.4 Tartu Maakohtu 02.11.2018. a määrusega jäeti J. Ilves karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et J. Ilvese peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks on temal esinev alkoholisõltuvus ning ka J. Ilves ise tunnistas, et üldkasuliku töö mittetegemine oli tingitud eelkõige alkoholi tarvitamisest.

J. Ilves kandis karistust 07.06.2018. a - 11.01.2019. a.

4.5 08.12.2019. a, s.o 11 kuud pärast Tartu Maakohtu 01.11.2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmist juhtis J. Ilves taaskord mootorsõidukit omamata juhtimisõigust ning olles alkoholijoobes. Nende tegude eest karistati süüdistatavat Tartu Maakohtu 10.12.2019. a otsusega 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistusest tuli J. Ilvesel koheselt ära kanda 3 kuud vangistust ning karistuse ülejäänud osa jättis kohus KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Šokivangistust kandis süüdistatav 10.02.2020. a - 08.05.2020. a.

4.6 Katseajal pani J. Ilves toime uue süüteo, nimelt karistati teda Tartu Maakohtu 25.01.2021. a otsusega KarS § 120 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega. Kohus mõistis J. Ilvesele KarS § 65 lg

2 alusel liitkaristuse, suurendades talle mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.12.2019. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning mõistis J. Ilvesele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva reaalset vangistust.

4.7 Viimati nimetatud otsuse alusel viibis süüdistatav vangistuses 28.11.2020. a - 24.08.2022. a. Neli kuud pärast vanglast vabanemist pani J. Ilves taaskord toime uued õigusrikkumised. Tartu Maakohtu 09.03.2023. a otsusega väärteoasjas nr 4-23-238 karistati Jano Ilvest LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 1 järgi 27.12.2022. a toime pandud väärtegude eest arestiga 12 päeva, mida süüdistatav kandis ajavahemikul 10.05.2023. a - 22.05.2023. a.

4.8 Käesolevas kriminaalasjas etteheidetavad teod pani süüdistatav toime 03.03.2023. a ehk vähem kui 3 kuud pärast 27.12.2022. a toime pandud väärtegusid.

4.9 Karistusregistrist nähtub, et J. Ilvest on karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi. Väärteo pani ta toime 6. mail 2023. a ehk loetud päevad enne seda, kui ta asus LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 1 järgi toime pandud tegude eest aresti kandma.

4.10 Eelnevast nähtub, et süüdistatavat on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning omamata juhtimisõigust. Temale mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku tööga, kuid J. Ilves töö tunde ei sooritanud, mistõttu pöörati kandmata karistus täitmisele. Lisaks on süüdistatavale mõistetud karistuseks šokivangistus, millest tuli reaalselt ära kanda 3 kuud ning ülejäänud karistuse osa jäeti tingimisi täitmisele pööramata, allutades J. Ilvese käitumiskontrollile. Katseajal pani süüdistatav toime uue kuriteo ning selle eest mõisteti talle liitkaristuseks reaalne vangistus.

4.11 Süüdistatava käitumine annab alust arvata, et talle varem mõistetud karistused ei ole tema liiklusohtlikku käitumist vähimalgi määral mõjutanud ning õigeid järeldusi ta oma tegevusest ega ka karistustest teinud ei ole. Seega esineb reaalne oht, et J. Ilves võib uusi liiklussüütegusid toime panna ka edaspidi.

4.12 Kaitsja tõi välja, et J. Ilvesel on nüüdseks töökoht ja perekond, mis võimaldavad tal hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Reaalse vangistuse mõistmisega teeme kahju mitte ainult süüdistatavale, vaid ka tema perele.

4.13 Kohus nõustub prokuröriga selles, et laps oli J. Ilvesel olemas juba siis, kui ta kuritegusid toime pani. See asjaolu ei takistanud teda mitte kuidagi uusi süütegusid toime panemast.

4.14 Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud, kuna varem süüdistatav üldkasuliku töö tunde ei teinud ning jätkuvalt samalaadsete kuritegude toimepanemine näitab selgelt, kuidas J. Ilvesel on tekkinud karistamatuse tunne. Üldkasuliku töö kohaldamise kahjuks räägib ka süüdistatava tervislik seisund praegusel ajal. J. Ilves avaldas kohtus, et tal on jalavigastus, mille tõttu ta ei saa enda töökohustusi ehitusel täita ja ei ole teada, millal ta jalg paraneb. Seega ei võimaldaks süüdistatava jalavigastus ka üldkasulikku tööd teha. Kohus on veendunud, et käesoleval juhul saab uute süütegude toimepanemisest hoidumist tagada vaid reaalne vanglakaristus.

4.15 Süüdistatav avaldas kahtlustatavana ülekuulamisel kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel.

4.16 J. Ilvesele tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmisele määrale lähedases määras ehk 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Seega tuleb J. Ilves süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ning mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust.

4.17 KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 7 kuu vangistuse võrra ning mõista J. Ilvesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb J. Ilvese eelvangistuses viibitud aeg 03.03.2023.a - 05.03.2023. a, so 3 päeva arvata karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Apellatsioon

5. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsus süüdistatavale mõistetud karistuse osas ja mõista süüdistatavale lõplikuks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust, mis asendada ühiskondliku kasuliku tööga, mis tuleks sooritada kahe aasta vältel ning kohaldada süüdistatavale käitumiskontrolli nõuded sh kohustusega läbida kriminaalhooldaja poolt määratav sotsiaalprogramm ning käima psühhiaatri/psühholoogi/terapeudi vastuvõttudel kuni psühhiaatri/psühholoogi/terapeudi otsuseni, et nõustamise vajadus seoses süüdistataval esineva võimaliku alkoholisõltuvuse osas on ära langenud. Rahuldada kaitsja tasu taotlus.

5.1 Süüdistatav võtab omaks maakohtu etteheited tema varasema vastutustundetu käitumise pärast ja ei püüa ennast selles osas kuidagi õigustada ega vabandada. Maakohus ei ole piisavalt argumenteerinud süüdistatava elukorraldust pärast viimast õigusrikkumist ja asjaolusid, mis määravad süüdistatava edasise elukäigu. Süüdistatav kardab, et järjekordne pikaajaline vanglakaristus võtab temalt kõige lähedasemad ja ta ei pruugi enam uuesti jalgadele tõusta ning edaspidi eluga iseseisvalt toime tulla.

5.2 Maakohtu istungi ajal oli süüdistataval jalatrauma, mis käesolevaks ajaks on paranenud ja süüdistatav on võimeline tegema ka rasket füüsilist tööd selleks, et heastada tööga oma süüteod teiste ühiskonnaliikmete ees.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kaebaja soovib maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas, sest leiab, et J. Ilves ei peaks kandma karistust vanglas, vaid vangistuse võiks asendada üldkasuliku tööga.

7. Maakohus on üksikasjalikult välja toonud J. Ilvesele mõistetavat karistust mõjutavad asjaolud leides, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik ei ole. Ka varem, s.o 2016 otsusega asendati J. Ilvesele mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid seda ta teha ei suutnud, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Pärast karistuse kandmiselt vabanemist jaanuaris 2019, jätkas ta õigusrikkumistega. J. Ilvese õigusrikkumisi täis elukäigu on maakohus oma otsuses välja toonud.

8. Ringkonnakohtu hinnangul puudub apellatsioonil perspektiiv, mistõttu kohtukoosseisu arvates tuleb see jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)