3-21-1441/64 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-21-1441

Otsuse kuupäev

05.10.2023

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla 31.05.2021. a käskkirja nr 6-

2/397-1 tühistamiseks, vangla kohustamiseks võimaldama

kaebajal töötada keevitajana ja kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 17.09.2023. a taotlus Viru Vanglalt täiendavate tõendite väljanõudmiseks

rahuldamata.

2. Rahuldada kaebus tühistamisnõudes ja tühistada Viru Vangla 31.05.2021. a käskkiri

nr 6-2/397-1.

3. Rahuldada kaebus hüvitamisnõudes ja mõista Viru Vanglalt X kasuks välja

kahjuhüvitis 3060 eurot.

4. Jätta X kaebus kohustamisnõudes rahuldamata.

5. Mõista Viru Vanglalt X kasuks menetluskulude katteks välja 106,80 eurot.

6. Jätta menetluskulud osas, milles kaebaja oli nende tasumisest vabastatud, s.o riigilõiv

20 eurot Eesti Vabariigi kanda.

7. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.11.2023

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4 teine lause).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-21-1441

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Vanglatööstus (edaspidi EVT) sõlmis kinnipeetav X-iga (edaspidi ka kaebaja)

17.06.2019 kokkuleppe nr ME 17/06/2019 X töötamise kohta EVT-s alates 17.06.2019

(digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 204).

2. Viru Vangla üksuse juhi 19.06.2019. a käskkirjaga nr 6-2/371-1 (dtl 9) lubati kaebaja

tööle EVT tootmistsooni Viru Vangla territooriumil asuvasse metallitsehhi abitöölisena alates

20.06.2019. Kaebaja töötas metallitsehhis alates 17.06.2019 kuni 27.01.2021. Alates

28.01.2021 kaebajat metallitsehhi keevitamise tööle ei viidud ning talle pakuti tööd

toidujagajana. Kaebaja toidujagajana tööle ei hakanud.

3. X esitas 04.03.2021 Viru Vanglale taotluse, et teda lastaks tagasi tööle keevitajana.

4. Viru Vangla 11.03.2021. a käskkirjaga nr 6-2/192-1 (dtl 258) määrati kaebaja tööle

finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale tähtajatult

alates 15.03.2021.

5. Viru Vangla jättis 30.03.2021. a otsusega nr 6-10/6487-2 (dtl 13) kaebaja 04.03.2021. a

taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida

endale meelepärast tööd ning vangla suunab kinnipeetavad tööle lähtuvalt vangla vajadustest.

Vangla on pakkunud kaebajale võimalust asuda tööle toidujagajana, kuid kaebaja on

keeldunud. Vanglale teadaolevalt puuduvad põhjused, miks kaebaja ei saa toidujagajana

töötada.

6. X esitas 16.04.2021 vangla 30.03.2021. a otsusele nr 6-10/6487-2 vaide (dtl 26–27),

paludes, et talle antaks tagasi võimalus töötada metallitsehhis keevitajana. Vaides märgib

kaebaja, et ta juba töötas keevitajana, mistõttu ei ole arusaadav, miks ta peab töötama

koristajana 30 tundi ja toidujagajana 150 tundi. Kaebaja leiab, et vangla ei saa talle pakkuda

teist tööd, kuna ilma BAC-analüüsita ei saa teda sundida toidujagajana töötama.

Vangla jättis vaide tähtaegselt lahendamata.

7. X palus enda 16.04.2021. a avalduses maksta talle hüvitisena 670 eurot iga keevitajana

mittetöötatud kuu eest, sest vangla ei ole võimaldanud töötada talle sobival alal ehk

keevitajana.

8. Viru Vangla tunnistas 31.05.2021. a käskkirjaga nr 6-2/397-1 (dtl 30) alates

28.05.2021 kehtetuks Viru Vangla käskkirja, millega lubati X tööle EVT tootmistsooni.

Käskkirja kohaselt on tööle lubamise käskkirja kehtetuks tunnistamise aluseks arsti

28.05.2021. a tõend (tervisekaardi väljavõte dtl 90), mille järgi on kaebaja võimeline töötama

istuvas asendis kuni neuroloogi vastuvõtuni. EVT töö iseloom ei võimalda kinnipeetaval teha

oma tööd istuvas asendis.

9. Kaebaja esitas Viru Vangla 31.05.2021. a käskkirja nr 6-2/397-1 peale 04.06.2021 vaide

(dtl 74), milles märgib, et ta saab töötada metallitsehhis, kuna seal on tööd kerged, ta saab

istudes töötada ja teha vajadusel puhkepausi.

Vangla jättis vaide tähtaegselt lahendamata. Vangla vastas vaidele kui märgukirjale

25.06.2021. a vastusega (dtl 76), märkides, et töö metallitsehhis on oluliselt füüsilisem,

3-21-1441

raskem ning keerukam kui töö näiteks majandustöödel ning kaebajal esinevad

terviseprobleemid ei võimaldanud tal EVT-s tol hetkel töötada.

10. Viru Vangla jättis 16.06.2021. a otsusega (dtl 28–29) kaebaja 16.04.2021. a kahjunõude

rahuldamata ning põhjendas seda järgmiselt.

10.1.

Põhiseaduslik alus kinnipeetavate töökohustuseks tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse

(PS)§ 29 lg-st 2. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 piirab kooskõlas PS § 29 lg-ga 2

kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd. Kui vanglal on pakkuda kinnipeetavale

tema võimetele ja oskustele vastavat tööd VangS § 38 lg 1 mõttes, on kinnipeetav kohustatud

seda tegema, sõltumata sellest, kas see langeb tema vaba valikuga kokku või mitte. Tööhõive

saavutamine ei ole õiguslik, vaid majanduslik küsimus terve ühiskonna seisukohalt ning

sellena tuleb seda vaadelda ka kinnipidamiskoha tingimustes. PS ei garanteeri õigust tööle

ning töötul ei ole õigust nõuda, et riik tagaks talle töö. Subjektiivset õigust nõuda endale tööd

ei ole ka kinnipeetaval. Seega tuleb vangla kohustust kindlustada kinnipeetav tööga sisustada

vangla ülesandena korraldada vangistuse täideviimine võimalikult kõrget tööhõivet saavutaval

viisil. Samuti puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda vanglalt tööd kindlal

tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd ja tööd kinnipeetava õpitud kutsealal. Vangla

poolt määratud koristajana ning toidujagajana töötamise tundide piirmäärad on orientiirina

paika pandud selleks, et ühtlustada vanglasiseselt kinnipeetavate töökoormuse jaotumist.

Kohustus töötada mingi aeg koristaja ja toidujagajana on kõigil kinnipeetavatel, välja arvatud

VangS § 37 lg 2 p-des 1–4 määratletud juhtudel. Kuna kaebaja puhul ei esine VangS § 37 lg 2

p-des 1–4 määratletud tööst vabastamise aluseid, siis on ta kohustatud töötama vangla poolt

pakutaval tööl. Nüüdisaegses vangistuspraktikas püüeldakse selle poole, et katta

kinnipeetavate tööga esmajärjekorras kinnipidamiskoha enda vajadused, seejärel muude

riigiasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vajadused, ning viimases järjekorras

rakendada kinnipeetavaid käsitöönduslikul või tööstuslikul tootmisel kasumi teenimise

eesmärgil. Rahalise kahjuhüvitise maksmiseks puudub alus, kuna tõendatud ei ole vangla

õigusvastane tegu.

11. X esitas 23.06.2021 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille kohus võttis

pärast kaebuse täpsustamist 06.08.2021. a määrusega menetlusse nõuetes tühistada Viru

Vangla 31.05.2021. a käskkiri nr 6-2/397-1, kohustada vanglat võimaldama kaebajal töötada

keevitajana ja hüvitada kaebajale tekitatud varaline kahju.

12. Tartu Halduskohus jättis 26.07.2021. a ja 01.07.2022. a määrustega rahuldamata kaebaja

esialgse õiguskaitse taotlused kaebaja keevitajana tööle ennistamiseks.

13. Kohus otsustas 23.08.2023. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses ja

andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks.

14. Kaebaja esitas kohtule 31.08.2023 riigi õigusabi taotluse, mille kohus jättis 12.09.2023. a

määrusega rahuldamata. Sama määrusega kohustas kohus vastustajat esitama kohtule

täiendavaid tõendeid ja selgitusi.

15. Vastustaja esitas 14.09.2023 kohtule täiendavad tõendid ja selgitused.

16. Kaebaja esitas kohtule täiendavad avaldused 14.09.2023 ja 17.09.2023.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

17. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 31.05.2021. a käskkirja nr 6-2/397-1, millega

tunnistati kehtetuks tema EVT metallitsehhis töötamise luba, kohustada Viru Vanglat

võimaldama tal töötada keevitajana ning mõista Viru Vanglalt välja kahjuhüvitis ehk töötasu,

mis kaebajal jäi keevitajana töötamise mittevõimaldamise tõttu saamata. Kaebaja põhjendab

3-21-1441

kaebust järgmiselt.

17.1.

Kaebaja omandas vanglas keevitaja elukutse ja töötas vanglas keevitajana pikka aega,

kuid alates 29.01.2021 jättis vangla ta sellest võimalusest ilma ning soovis, et kaebaja asuks

tööle toidujagajana. Kaebaja töötas keevitajana hommikust õhtuni ning ta ei tahtnud töötada

oma lõuna- ja puhkeajal pärast keevitajana töötamist. Seetõttu kaebaja keeldus. Kaebaja ei ole

saanud käskkirja töölt vallandamise ega lepingu lõpetamise kohta, kuid tööle teda samuti ei

lubata. Seoses vangla ebaseadusliku tegevusega jäeti kaebaja ilma võimalusest arendada enda

tööoskusi ja kujundada välja harjumus töötada, koguda raha vabanemiseks ning võimalusest

aidata enda finantsraskustes ema.

17.2.

Arst tegi küll ettekirjutuse, et kaebajale ei sobi töö, mida pidevalt peab tegema seistes,

kuid keevitajad töötavad vanglas istudes, tegeledes keevitamisega nende jaoks mugavas

asendis. Kaebajal pole selliseid meditsiinilisi piiranguid, et ta ei või tõsta või kanda raskusi

mingist kindlast kaalust rohkem. Kaebaja tegi keevitajana töötades suurema osa tööst istudes,

vahel oli vaja seistes töötada, kuid see ei põhjustanud probleeme, kuna see ei toimunud

pidevalt. Tegemist oli tükitööga, mis võimaldas kaebajal töötada talle sobivas vabas tempos

ning soovi korral väikeste pausidega. Mistahes arsti arvamus on soovitus ja vangla ei saa

keelata kaebajale tööd, kui ta ei ole arsti otsusega nõus ning on võimeline seda tööd endale

kahju tegemata tegema. Samuti on tsehhis olemas kraana, tõstuk, kahveltõstuk jm. See

tähendab, et puudus ka põhjus kaebajaga lepingut lõpetada. Kaebaja oli poolteist aastat

keevitajana töötanud ning ta oli suuteline tegema seda tööd ka edaspidi. Samuti ei teinud

kaebaja midagi, mille eest teda võiks töölt kõrvaldada. Töö tsehhis keevitajana ei ole raske.

Kaebajal on olnud seljaga probleemid juba alates ajast, kui ta 13-aastasena vigastas selga.

17.3.

Kaebaja ei saa terviseprobleemide tõttu töötada koristajana. Mingeid muid lepinguid

töötamiseks ei ole kaebaja sõlminud.

18. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, palub arvestada 16.06.2021. a

kahjunõude otsuse põhjendustega ning selgitab täiendavalt järgmist.

18.1.

Kinnipeetaval, sh kaebajal, puudub õigus nõuda endale meelepärast tööd. Vangla

eesmärk on maandada erinevaid riske, mis seonduvad süüdimõistetu isikuga. Kaebaja keeldus

toidujagajana tööle määramise eelduseks olevast tervisekontrollist, milleks on bakteriaalse

analüüsi andmine (nähtub ka kaebaja tervisekaardi 18.01.2021. a kandest). Kuna isik keeldus

tervisekontrollist, ei olnud võimalik teda toidujagajana tööle määrata. Tervisekaardi kannetest

nähtub, et kaebaja keeldus nii koristaja kui ka toidujagaja tööst tulenevalt tema sotsiaalsetest

hoiakutest.

18.2.

2021. aastal kaebas kaebaja korduvalt tervishoiutöötajatele seljavalu üle. Kaebaja

tervisekaarti 27.05.2021 tehtud kandes on arst märkinud, et kaebaja vajas edaspidiseks

käsitluseks neuroloogi konsultatsiooni ning kaebaja on töövõimeline istuvas asendis kuni

neuroloogi vastuvõtuni. Kaebajale oli neuroloogi vastuvõtt planeeritud 08.09.2021. On

üldteada, et keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, rakendades

detailide kohalikku sulatust või koosdeformeerimist. Keevitaja kasutab oma töös erinevaid

keevitus- ja gaasilõikeseadmeid, mehaanilisi käsitööriistu ning muid tööks vajalikke

abivahendeid, mis ei ole kerged. Keevitaja töö on raske, muu hulgas tuleb tihti töötada

ebameeldivas asendis, sundasendis, seistes ja kummardades. Kuna arst leidis, et isik on

suuteline töötama ainult istuvas asendis, siis pidas vangla vajalikuks võtta isik EVT

metallitsehhi töölt maha põhjusel, et tööiseloom ei võimalda teha tööd istuvas asendis.

18.3.

Vangla esmane ülesanne ei ole tagada vangistuse kandmise ajal kinnipeetavale

teenimisvõimalust. See, et isiku sissetulekud vangistuse ajal langevad, on VangS § 41 lg 1

3-21-1441

kohane paratamatus. Lisaks, kaebaja ise sisuliselt kinnitab oma kaebuses, et tema tervislik

seisund ei ole selline, mis võimaldaks teha keevitaja tööd. EVT, kus kaebaja töötada soovib,

ei ole Viru Vangla struktuuriüksus ning vangla ei saa anda EVT nimel ametlikku seisukohta,

kuid vanglale teadaolevalt ei ole EVT keevitaja töö selline, mis kohusetundlikul tööülesannete

täitmisel võimaldaks istumist ning raskuste tõstmise vältimist. Kaebaja kirjeldatud võimalus,

et teised kinnipeetavad tõstavad asju tema eest, ei lähe kokku vanglale teadaoleva EVT

töökorraldusega. Ka EVT ei tohi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg-s 1

kirjeldatud töö- ja töötervishoiuohutuse nõudeid eirata ning lubada tööle isikut, kelle tervislik

seisund ei vasta tehtava töö nõuetele. Ainuüksi see, et kaebaja tervislik seisund ei ole ka tema

enda kirjelduse järgi selline, mis võimaldaks keevitajana töötada, on tema kaebuse

rahuldamata jätmise aluseks. Lisaks, kuna EVT ei ole vangla struktuuriüksus, siis ei tagaks

vangla käskkiri seda, et kaebajale võimaldatakse EVT-s tema soovitud töö. Käitises töötamise

võimalus sõltub eelkõige tellimuste olemasolust.

KOHTU SEISUKOHT

19. Kohus käsitleb esmalt veel lahendamata menetluslikke küsimusi, sh kaebaja taotlusel

täiendavate tõendite kogumise vajadusest (I), hindab seejärel vangla vaidlusaluse tegevuse

õiguspärasust (II, III), lahendab kaebuse nõuded (IV) ning esitab viimasena lõppjäreldused ja

jaotab menetluskulud (V).

I

20. Esmalt võtab kohus seisukoha selle osas, kas kohus saab arvestada kõikide kaebaja poolt

kohtule esitatud seisukohtadega.

20.1.

Tartu Halduskohtu 23.08.2023. a määrusega anti pooltele tähtaeg 06.09.2023, mille

jooksul oli menetlusosalistel õigus esitada kohtule täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid,

sealhulgas menetluskulude väljamõistmise taotlusi ja kuludokumente; ning tähtaeg

15.09.2023, mille jooksul oli menetlusosalistel õigus esitada vastuväiteid teise

menetlusosalise esitatule. Kaebaja esitas kirjalikus menetluses oma täiendavad seisukohad

31.08.2023, 14.09.2023 ja 17.09.2023. Kaebaja 17.09.2023. a avaldus, milles on esitatud

taotlus Viru Vanglalt täiendavate andmete küsimiseks, ei ole seega esitatud tähtaegselt.

HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu

määratud tähtaja möödumist või sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb

kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või

menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

20.2.

Kaebaja 17.09.2023. a avaldusest saab järeldada, et see on olnud ajendatud Viru

Vangla 14.09.2023. a täiendavatest selgitustest ja tõendist, mille esitamiseks andis kohus

vanglale täiendava võimaluse veel 12.09.2023. a määrusega. Eeltoodut arvestades peab kohus

võimalikuks arvestada ka kaebaja 17.09.2023. a avalduses tooduga ning leiab, et avalduse

menetlemine ei põhjusta menetluse viibimist.

21. Kaebaja palub enda 17.09.2023. a avalduses nõuda vanglalt välja info selle kohta, mitu

kinnipeetavat töötasid, millistel töökohtadel nad töötasid ja kui palju oli töötuid. Kohus

mõistab kaebajat selliselt, et ta on silmas pidanud vanglalt kinnipeetavate töötamise kohta info

väljanõudmist 2021. a esimeste kuude kohta, mis on vaidluse all praeguses asjas, ning on

soovinud vastavate andmetega tõendite asja juurde võtmist. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab

kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja

lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu

hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt

tõendatud. Kohus leiab, et info teiste töötajate töötamise ja mittetöötamise kohta ei oma

3-21-1441

kaebuse lahendamisel tähtsust. Kaebaja nõuete lahendamisel saab kohus hinnata vangla

tegevuse õiguspärasust ka asja materjalide hulgas juba olevate tõendite pinnalt ja kaebaja

õiguste rikkumise osas seisukoha võtmiseks ei ole tarvis hinnata teiste kinnipeetavate tööga

hõivatust.

II

22. Kohtule esitatud tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuete lahendamiseks tuleb kohtul

hinnata, kas Viru Vangla on õiguspäraselt mitte võimaldanud kaebajal alates 2021. a jaanuari

lõpust keevitajana EVT metallitsehhis töötamist.

23. VangS § 37 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud töötama, kui samas seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades

kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi; kui kinnipeetavat ei ole võimalik

kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel (VangS § 38 lg

1). VangS § 38 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus kinnipeetavate kindlustamiseks tööga

rajada vangla territooriumil või väljaspool seda käitiseid, võimaldada kinnipeetavatel töötada

väljaspool vanglat või rakendada neid vangla majandustöödel. Samuti võib vastavalt VangS §

38 lg-le 3 lubada kinnipeetavale töö tagamiseks vangla territooriumile käitise rajamist

füüsilisel isikul või äriühingul. Selliseks äriühinguks on ka EVT. Tegemist on riigile kuuluva

ja kinnipeetavaid töösse rakendava ettevõttega, millel on tootmisüksused kõigi kolme Eestis

tegutseva vangla juures.

Eeltoodut täpsustab Viru Vangla kodukord, mille p 17.4.1 sätestab, et kinnipeetav võib

töötada majandustöödel või vangla territooriumil paiknevates käitistes. Kodukorra p 17.4.2

kohaselt lähtutakse kinnipeetavat tööle määrates VangS-s sätestatust, üldjuhul määratakse

kinnipeetav kõigepealt majandustöödele ning kui tööharjumus on kujunenud ja usaldus

tekkinud, määratakse kinnipeetav võimaluse korral tööle käitisesse.

24. Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vanglateenistus kinnipeetava

tööle (VangS § 38 lg 21). Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise

kord on kehtestatud justiitsministri 16.02.2007. a määrusega nr 9 (edaspidi määrus nr 9).

Määruse nr 9 § 4 sätestab muu hulgas nõuded kinnipeetava tööle vormistamise dokumendile

ning näeb ette vastava dokumendi kinnipeetavale teatavaks tegemise.

25. Viru Vangla on praeguses asjas selgitanud, et kaebaja õppis ajavahemikul 03.09.2018–

26.08.2019 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ja omandas keevitaja kutse (osakutse

poolautomaatkeevitaja). Asja materjalidest nähtub seegi, et enne õppima asumist oli kaebaja

määratud finants- ja majandusosakonna majandustööde abitöölise, koristaja ametikohale,

millelt ta vabastati alates 29.09.2018 seoses õppima asumisega (Viru Vangla 04.10.2018. a

käskkiri nr 6-2/797-1, dtl 7). Kaebaja asus tööle EVT metallitsehhi alates 17.06.2019 ning

töötamise kohta on kaebaja ja EVT vahel 17.06.2019 sõlmitud kokkulepe nr ME 17/06/2019

(dtl 204). Viru Vangla üksuse juhi 19.06.2019. a käskkirjaga nr 6-2/371-1 (dtl 9) on kaebaja

lubatud tööle EVT tootmistsooni Viru Vangla territooriumil asuvasse metallitsehhi

abitöölisena alates 20.06.2019. Eeltoodust nähtub, et kaebaja töötas esmalt Viru Vanglas

majandustöödel koristajana, omandas seejärel keevitaja kutse ning asus pärast seda EVT-ga

kokkuleppel ja vangla loal tööle Viru Vangla territooriumil asuvasse metallitsehhi

abitöölisena. Viru Vangla 19.06.2019. a käskkirjaga on kaebaja VangS § 38 lg 21 ja määruse

nr 9 § 4 tähenduses tööle vormistatud.

26. Vastavalt VangS § 38 lg-le 22 võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest

vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab

kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav.

3-21-1441

Määruse nr 9 §-d 5 ja 6 reguleerivad kinnipeetava töökohustuse peatumist ja ajutist töölt

kõrvaldamist (§ 5) ning kinnipeetava töölt vabastamist ja käitises töötamise loa kehtetuks

tunnistamist (§ 6).

Määruse nr 9 § 5 lg 2 järgi peatub kinnipeetava töökohustus: 1) pikaajalise kokkusaamise ajal;

2) lühiajalise kokkusaamise ajal; 3) lühiajalise väljasõidu ajal; 4) lühiajalise väljaviimise ajal;

5) ajutise töövõimetuse ajal; 6) ajutiselt teise vanglasse paigutamise ajal (näiteks kohtuistungi

või menetlustoiminguga seoses); 7) VangS § 42 lg-s 1 sätestatud töökohustusest vabastamise

ajal; 8) distsiplinaarkaristusena kuni üheks kuuks töölt eemaldamisel.

Määruse nr 9 § 5 lg 3 annab võimaluse kinnipeetav ajutiselt töölt kõrvaldada: 1) distsiplinaar-

või kriminaalmenetluse ajaks; 2) tööandja taotlusel (näiteks tööseisak); 3) kartserisse

paigutamise ajaks. Kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine vormistatakse vanglateenistuse

ametniku, kellel on kinnipeetava tööle määramise või lubamise pädevus, käskkirjana ja seda

tuleb põhjendada (määruse nr 9 § 5 lg 4). Kui ajutiselt kõrvaldatakse töölt käitises töötav

kinnipeetav, edastatakse käskkiri viivitamata käitisele (määruse nr 9 § 5 lg 5).

Määruse nr 9 § 6 lg 1 kohaselt vabastatakse kinnipeetav töölt ja käitises töötamise luba

tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) vangla tuvastab töösuhte lõpetamise või kui tööandja on

esitanud vanglale tõendi töösuhte lõppemise kohta; 2) arst on tuvastanud kinnipeetava

võimetuse tööd teha; 3) kinnipeetav paigutatakse ümber teise vanglasse; 4) kinnipeetav

vabaneb vanglast.

Määruse nr 9 § 6 lg-s 2 sätestatu kohaselt võib kinnipeetava töölt vabastada ja käitises

töötamise loa kehtetuks tunnistada, kui: 1) töötamine ohustab kinnipeetava enda, teiste isikute

või vangla julgeolekut; 2) on tuvastatud kinnipeetava poolt õigusrikkumise toimepanek; 3)

kinnipeetav rikub töödistsipliini; 4) tööoskused ja -tulemused on ebarahuldavad. Töölt

vabastamine ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistamine tehakse kinnipeetavale teatavaks

ning käitises töötamise loa kehtetuks tunnistamisest teavitab vangla viivitamata käitist

(määruse nr 9 § 6 lg-d 3 ja 4).

27. EVT kinnitusel töötas kaebaja metallitsehhis kuni 27.01.2021 (dtl 203). Kohtule

arusaadavalt ei viidud kaebajat seega alates 28.01.2021 enam keevitajana tööle ning talle

pakuti tööd toidujagajana. Kuigi kaebajale toidujagaja töö pakkumist kinnitavad mõlemad

pooled, ei ole kohtule esitatud ühtegi kirjalikku dokumenti ei kaebajale toidujagaja töö

pakkumise ega ka kaebaja enne 2021. a maikuud keevitajatöölt kõrvaldamise ega sellelt töölt

vabastamise kohta. Vastustaja on üksnes väitnud, et kuna kaebaja ei nõustunud tegema

bakteriaalset analüüsi, mis on toidujagajana töötamise kohustuslikuks eelduseks

(nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lg 1 p 1 ja lg 3 koosmõjus toiduseaduse § 28

lg-ga 1), ei olnud võimalik kaebajat toidujagajana tööle määrata ega tööle määramise

käskkirja koostada. Küll on kohtule esitatud Viru Vangla 11.03.2021. a käskkiri nr 6-2/192-1

kaebaja tööle määramise kohta finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks,

koristaja ametikohale alates 15.03.2021 (dtl 258). Viru Vangla ega EVT ei ole kohtule ka

väitnud, et kaebaja puhul oleks 2021. a alguses esinenud mõni määruse nr 9 § 6 lg-tes 1 või 2

nimetatud asjaoludest. Kohus küsis 12.06.2023. a kohtunõudega EVT-lt, kas see, et 2021. a

alguses ei võimaldatud kaebajal teha enam tööd EVT metallitsehhis, oli tingitud (kasvõi

osaliselt) EVT enda vajaduste äralangemisest (nt töömahtude vähenemine). EVT märkis

22.06.2023. a kirjas (dtl 203) vastuseks kohtu küsimusele, et kaebaja eemaldati töölt vangla

poolt. Samas kirjas märkis EVT, et kaebaja töökoht täideti 17.02.2021.

28. Viru Vangla selgitab kaebaja keevitajana tööle mittelubamist sellega, et kinnipeetaval, sh

kaebajal, puudub õigus nõuda endale meelepärast tööd ning vangla eesmärk on maandada

erinevaid riske, mis seonduvad süüdimõistetu isikuga. Veel on vangla juhtinud kohtu

3-21-1441

tähelepanu kaebaja tervisekaardi kannetele, millest nähtub vangla hinnangul, et kaebaja

keeldus nii koristaja kui ka toidujagaja tööst tulenevalt tema sotsiaalsetest hoiakutest. Enda

03.03.2021. a vastuses (dtl 133–134) kaebaja taotlustele on Viru Vangla selgitanud, et tol

hetkel oli vangla vajadustest lähtuv kaebajale pakutav töö toidujagamine ning võimalust asuda

tööle toidujagajana kaebajale ka pakuti, kuid kaebaja keeldus toidujagajana tööle hakkamiseks

vajaliku analüüsi andmisest. Veel selgitas vangla, et ei olnud tunnistanud kehtetuks kaebaja

tööle lubamise käskkirja EVT-sse, vaid oli suunanud kaebajat muusse tööhõivesse.

29. Kohus leiab, et vastustajal puudus õigusaktidest tulenevalt õigus mitte lubada kaebajat

pärast 27.01.2021 enam keevitajana tööle. Kui VangS § 39 lg 3 järgi rakendatakse vangla

majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse

äranägemisel, siis käitises töötamise korral tuleneb kinnipeetava töötamise aeg ja muu

töökorraldus kinnipeetava ja käitist pidava äriühingu vahelisest kokkuleppest. Käitisesse tööle

vormistatud kinnipeetavale tuleneb tema ja tööandja vahel sõlmitud kokkuleppest ja vangla

käskkirjast tema käitisesse tööle lubamise kohta seega subjektiivne õigus käitises

kokkulepitud aegadel ja viisil töötamiseks. Antud juhul ei ole vangla tõendanud, et kaebaja

puhul oleks esinenud mõni määruse nr 9 §-s 5 toodud alustest töökohustuse peatumiseks või

ajutiselt töölt kõrvaldamiseks või määruse nr 9 §-s 6 toodud alustest kaebaja töölt

vabastamiseks. Vaidlus puudub ka selles, et vangla ei tunnistanud kaebaja käitises töötamise

luba kehtetuks enne 31.05.2021, ja selles, et kaebaja mittetöötamine ei olnud tingitud EVT-st.

Kohtu hinnangul ei tulene vanglale õigust kinnipeetava kõrvaldamiseks töölt käitises pelgalt

PS § 29 lg-st 2, VangS § 37 lg-st 1 ja VangS § 38 lg-st 1 ega vangla osutatud eesmärgist katta

kinnipeetavate tööga esmajärjekorras kinnipidamiskoha enda vajadused. VangS § 38 lg 22

ning määruse nr 9 §-d 5 ja 6 näevad selleks ette kindla korra, millest tuleb vanglal lähtuda.

Kohtu käsitlust toetab ka asjaolu, et seadusandja on näinud töölt eemaldamise ette ühe

kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamise võimalusena (VangS § 63 lg 1 p 3, määruse nr 9

§ 5 lg 2 p 8).

30. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et õigusvastane on olnud nii vangla tegevus

kaebaja alates 2021. a jaanuari lõpust keevitajana EVT metallitsehhi tööle lubamata jätmisel

kui ka 30.03.2021. a otsusega nr 6-10/6487-2 (dtl 13) kaebaja 04.03.2021. a taotluse

(keevitaja tööle tagasi lubamiseks) rahuldamata jätmine.

III

31. Pärast seda, kui kaebaja ei olnud töötanud käitises keevitajana alates 28.01.2021 ning oli

11.03.2021. a käskkirjaga määratud koristajana majandustöödele, vormistas Viru Vangla

31.05.2021 käskkirja nr 6-2/397-1 kaebaja EVT loa kehtetuks tunnistamise kohta (dtl 30).

Nimetatud käskkirjas on õigusliku alusena muu hulgas viidatud VangS § 38 lg-le 22 ning

määruse nr 9 § 6 lg 1 p-le 2 ja lg-le 3. Käskkirjas on kehtetuks tunnistatava käskkirjana

nimetatud „käskkirja nr 6-2/1“. Hoolimata sellest, et kaebaja oli lubatud EVT metallitsehhi

abitöölisena tööle Viru Vangla üksuse juhi 19.06.2019. a käskkirjaga nr 6-2/371-1 (mitte

käskkirjaga nr 6-2/1), on käskkiri selles osas siiski üheselt mõistetav ning eksimus käskkirja

numbri märkimisel ei ole mõjutanud asja otsustamist (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3

lg 3 p 1). Küll aga kontrollib kohus järgnevalt käskkirja õiguspärasust selle kontekstis, kas

esines määruse nr 9 § 6 lg 1 p-s 2 nimetatud asjaolu kaebaja töölt vabastamiseks ja käitises

töötamise loa kehtetuks tunnistamiseks.

32. Nagu kohus eespool viitas, tuleb vanglal tulenevalt määruse nr 9 § 6 lg 1 p-st 2

kinnipeetav töölt vabastada ja tunnistada käitises töötamise luba kehtetuks, kui arst on

tuvastanud kinnipeetava võimetuse tööd teha. Vangla 31.05.2021. a käskkirja kohaselt oli

kaebaja tööle lubamise käskkirja kehtetuks tunnistamise aluseks arsti 28.05.2021. a tõend,

3-21-1441

mille järgi on kaebaja võimeline töötama istuvas asendis kuni neuroloogi vastuvõtuni ning

EVT töö iseloom ei võimalda kinnipeetaval teha oma tööd istuvas asendis. Kaebaja

tervisekaardist nähtuvalt on arst teinud sinna haigusjuhu nr A10903 202 raames (27.05.2021

kuni 28.05.2021) järgmise kande: „Vajab edasiseks käsitluseks neuroloogi konsultatsiooni.

Kp töövõimeline istuvas asendis kuni neuroloogi vastuvõtuni“ (tervisekaardi väljavõte dtl 90).

Kohtule on esitatud ka vangiregistri väljavõte, millest nähtub täpsemalt kaebajale 28.05.2021

väljastatud tõendis tehtud otsus: „Võimeline töötama istuvas asendis kuni neuroloogi

vastuvõtuni. Pärast neuroloogi vastuvõttu kutsutakse kp med osakonda arsti vastuvõtule, kus

täpsustatakse üle kp töövõimelisus“ (dtl 97).

33. Kohus leiab, et vangla viidatud arsti 28.05.2021. a tõendist ei tulene, et arst oleks

tuvastanud kaebaja võimetuse tööd teha määruse nr 9 § 6 lg 1 p 2 tähenduses. Iseenesest

puudub kohtul alus kahelda, et metallitsehhis abitöölisena (keevitajana) töötamine eeldab

vastavalt töö või toote iseloomule seismist või istumist, liikumist tsehhis ning võimekust tõsta

raskeid esemeid, nagu seda on kohtule kinnitanud EVT juhatuse liige enda 22.06.2023. a

vastuses kohtunõudele (dtl 203). Ka kaebaja ise on vestluses meditsiinitöötajaga viidanud

sellele, et ta saab vajadusel paluda teisi kinnipeetavaid appi asju tõstma, kui seda on vaja

(12.03.2021. a kanne kaebaja tervisekaarti, dtl 82). Samuti on kaebaja tervisekaardi andmete

pinnalt kohtule selge see, et kaebajal olid probleemid seljavaluga juba vähemalt alates 2021. a

jaanuarikuust (nt tervisekaardi väljavõte dtl 79), ning 31.05.2021. a tervisekaardi kandest (dtl

91) nähtuvalt on ta ka ise meditsiinitöötajale öelnud, et selg tõesti ei luba tal seistes tööd teha.

Küll aga nähtub nii vastustaja viidatud 28.05.2021. a tõendist kui ka vastavast tervisekaardi

sissekandest, et arsti otsus ei ole olnud lõplik, vaid üksnes ajutine ehk kehtivusega kuni

neuroloogi vastuvõtuni (seejuures oli kaebajale neuroloogi vastuvõtt planeeritud 08.09.2021).

Tõendis on arst selgelt pidanud vajalikuks kutsuda kaebaja pärast neuroloogi vastuvõttu

uuesti arsti vastuvõtule, et tema töövõimelisus üle täpsustada. Seda arvestades ei saanud olla

tegemist määruse nr 9 § 6 lg 1 p-s 2 silmas peetud olukorraga, mille puhul on peetud

vajalikuks vabastada kinnipeetav töölt ja tunnistada tema käitises töötamise luba kehtetuks

ilma kaalutlusõigust kohaldamata.

34. Kui kinnipeetav on ajutiselt töövõimetu, peatub määruse nr 9 § 5 lg 2 p 5 alusel selleks

ajaks tema töökohustus. Juhul aga, kui kaebaja tööandja pidas ise kaebaja terviseseisundist

tulenevalt tema poolt tööülesannete täitmist raskendatuks või võimatuks, oleks olnud ka

tööandjal endal võimalus kaebajaga töösuhe lõpetada (vt kokkuleppe nr ME 17/06/2019 p-d

2.4 ja 4.1, määruse nr 9 § 6 lg 1 p 1 ja lg 2 p 3, TTOS § 1 lg 3 p 1 ja § 14 lg 1 p 10).

35. Kuna vastustaja ei ole kaebaja tööle lubamise käskkirja kehtetuks tunnistamisel tuginenud

määruse nr 9 § 6 lg 2 p-le 1, ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kas antud juhul võis kaebaja

tööle lubamise käskkirja kehtetuks tunnistamise vajadus tuleneda sellest, et tema töötamine

ohustas tema enda julgeolekut. Samuti on tegemist kaalutlusõiguse kohaldamist eeldava

otsustusega ning selliseid kaalutlusi käskkirjast ei nähtu.

36. Eeltoodust tulenevalt on Viru Vangla 31.05.2021. a käskkiri nr 6-2/397-1 õigusvastane.

IV

37. Kaebaja on esitanud kohtule nõuded Viru Vangla 31.05.2021. a käskkirja nr 6-2/397-1

tühistamiseks, Viru Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks (30 eurot iga päeva eest, millest

ta alates 29.01.2021 ilma jäi) ning Viru Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajal EVT-s

keevitajana töötada.

Tühistamisnõue

3-21-1441

38. Arvestades kohtu eelnevalt esitatud seisukohta Viru Vangla 31.05.2021. a käskkirja nr

6-2/397-1 õigusvastasusest, rahuldab kohus seda puudutavas osas kaebuse ja tühistab

nimetatud käskkirja.

Hüvitamisnõue

39. Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju

hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming

õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi (RVastS § 7 lg 2). Nimetatud sätete

alusel hüvitatakse muu hulgas saamata jäänud tulu (RVastS § 7 lg 3).

40. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline

olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahjuhüvitise suuruse

määramisel tuleb arvestada RVastS § 13 lg-s 1 sätestatud vastutuse piiramise aluseid.

Vastavalt RVastS § 13 lg-le 2 ei hüvitata saamata jäänud tulu, kui kahju hüvitamiseks

kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Avaliku võimu kandja

vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei

olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides

(RVastS § 13 lg 3).

41. RVastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju

hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui see ei ole seadusega

sätestatud teisiti ega vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige

tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise

võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab isik muu

hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt nt Riigikohtu 21.06.2011. a

otsus nr 3-2-1-55-11, p 12; 19). VÕS § 127 lg 4 järgi tuleb kahju hüvitada üksnes juhul, kui

asjaolu, millel väidetava kahju tekitanud isiku vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises

seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

42. Kaebaja palub hüvitada talle 30 eurot iga päeva eest, millest ta ilma jäi, alates 29.01.2021.

Veel on kaebaja märkinud, et tema keskmine töötasu ühes kuus oli 670 eurot. Kohus luges

08.07.2021. a määruses kaebaja kahjunõude suuruseks 3060 eurot, s.o töötasu 102 tööpäeva

eest alates 29.01.2021 kuni kaebuse esitamise ajani. Kaebaja ei ole sellele kohtu järeldusele

vastuväiteid esitanud ning on tasunud sellest summast lähtuvalt kaebuse esitamisel vajaliku

riigilõivu. Seejuures kinnitavad kaebaja märgitud hinnangulise keskmise töötasu, s.o 670

euro, (ja seda arvestades ka tööpäeva hinnangulise keskmise tasu) õigsust EVT poolt kohtule

22.06.2023 esitatud andmed kaebaja töötasude kohta perioodist juuli 2020–jaanuar 2021 (dtl

203).

43. Kohus on eespool leidnud, et vangla tegevus kaebaja keevitajana tööle mitte lubamisel

alates 2021. a jaanuari lõpust, kaebaja tööle lubamise taotluse rahuldamata jätmisel ning

kaebaja käitisesse tööle lubamise käskkirja kehtetuks tunnistamisel 31.05.2021. a käskkirjaga

on olnud õigusvastane. Vanglale tulenes kaebaja tööle lubamise käskkirjast kohustus

sooritada toiming ehk võimaldada kaebajal täita tema ja EVT vahel sõlmitud kokkuleppe

kohaseid töökohustusi. Viru Vangla kodukorra p 17.4.5 kohaselt lähevad kinnipeetavad tööle

ja tulevad töölt üldjuhul päevakavas märgitud ajal või töögraafiku alusel. Kaebaja on väitnud

ja vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud, et kaebaja töötas tööpäeviti esmaspäevast reedeni.

3-21-1441

Kodukorra p 17.4.10 sätestab, et tööstushoones töötavad ja õppivad kinnipeetavad lähevad

hoonesse ning tulevad tagasi ainult vanglateenistuse ametniku saatel tootmisosakonda viiva

ukse kaudu, kus vanglateenistuse ametnik otsib kõik kinnipeetavad läbi. Seega on kaebaja

antud juhul jäetud õigusvastaselt vanglateenistuse ametnike poolt tema töögraafiku järgsetel

aegadel metallitsehhi saatmata.

44. Vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajale tekkinud kahju tekkimise, s.o töötasu

saamata jäämise vahel esineb põhjuslik seos. Asja materjalide pinnalt on selge, et kaebajal oli

olemas kavatsus ja võimalus metallitsehhis töötamise läbi tulu saada, kui teda oleks sinna

tööle saadetud. Kohtul puudub alus arvata, et ka juhul, kui vangla oleks lubanud kaebajal

jätkuvalt metallitsehhis töötada, oleks kaebaja töökoht saanud täidetud teise kinnipeetavaga.

Täidetud on ka kahju hüvitamise eeldus, et kaebajal ei olnud võimalik kahju vältida RVastS §

7 lg-s 1 nimetatud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega – kaebajal ei olnud võimalik

saavutada tema tööle lubamist ka vanglale korduvate sellekohaste taotluste esitamisega.

45. Kohtule ei nähtu, et asjas esineks RVastS § 13 lg-s 1 sätestatud vastutuse piiramise

aluseid. Samuti ei ole vastustaja tõendanud, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi (RVastS §

13 lg 2).

46. Seega leiab kohus, et kaebaja kahjunõue tuleb rahuldada täies ulatuses ning vastustajalt

tuleb kaebaja kasuks välja mõista 3060 eurot.

Kohustamisnõue

47. Vastavalt RVastS § 6 lg-le 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist,

kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see

puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja on

õigusvastaselt keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud tegevusetu

või viivitanud (Riigikohtu 23.03.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 12; vt ka Tartu

Ringkonnakohtu 12.12.2017. a otsus nr 3-15-2829, p 20). Kohtupraktikast tulenevalt peab

kohus kohustamiskaebuse rahuldamiseks hindama, kas toimingu sooritamine on vanglale

õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ja lubatud kohtuotsuse tegemise, mitte aga üksnes

taotletud toimingu tegemisest keeldumise ajal ega ka kaebuse esitamise ajal (Riigikohtu

19.11.2019. a otsus nr 3-3-1-62-09, p 13 ja seal viidatud praktika). Kohustamiskaebuse

rahuldamine võib võimatuks osutuda ka kohtumenetluse ajal muutunud faktiliste asjaolude

tõttu (Riigikohtu 24.04.2012. a otsus nr 3-3-1-1-12, p 20; 14.12.2009. a määrus nr 3-3-1-77-

09, p 12).

48. Kohtu hinnangul on vangla jätnud 30.03.2021. a vastusega õigusvastaselt rahuldamata

kaebaja taotluse lubada ta tagasi tööle keevitajana (vt käesoleva otsuse põhjendused eespool).

Arvestades, et kohus tühistab käesoleva otsusega ka Viru Vangla 31.05.2021. a käskkirja,

taastub kohtuotsuse jõustumisel Viru Vangla üksuse juhi 19.06.2019. a käskkirja nr 6-2/371-1

õigusjõud, millega on kaebaja EVT metallitsehhi abitöölisena tööle lubatud.

49. Kohus on menetluse käigus palunud EVT-l kohtule selgitada, kas EVT on valmis võtma

kaebaja metallitsehhi uuesti tööle. EVT märkis vastuses, et hõivab vangla poolt tööle lubatud

kinnipeetavaid sõltuvalt vajalike tööde ja vabade kohtade olemasolust (dtl 203). Arvestades

EVT poolt samuti märgitut, et kaebaja töökoht täideti 17.02.2021, ei ole kohtul võimalik

kahtlusteta järeldada, et täidetud oleksid kõik eeldused selleks, et kaebaja saaks ka

vanglateenistuse poolt metallitsehhi saatmisel seal käesoleval ajal reaalselt töötada. Lisaks

tuleks vanglal metallitsehhis abitöölise koha vabanemisel ja kaebaja tööle saatmise võimaluse

tekkimisel täiendavalt hinnata kaebaja konkreetse aja võimekust seda tööd teha. Nendel

3-21-1441

põhjustel ei pea kohus võimalikuks lisaks Viru Vangla 31.05.2021. a käskkirja tühistamisele

kohustada vastustajat eraldi ka kaebajat metallitsehhi tööle saatma.

50. Kohustamisnõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.

V

51. Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt, s.o tühistamis- ja hüvitamisnõuete osas,

ning jätab rahuldamata kohustamisnõuet puudutavas osas.

52. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis

menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).

HKMS § 118 lg-st 2 tuleneb, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus

menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud, tema poole vastaspoolelt

välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kui vastaspooleks on Eesti

Vabariik, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta.

53. Kaebaja on tasunud käesolevas asjas riigilõivu kokku 106,80 eurot (91,80 eurot kaebuse

esitamisel ja 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel). Lisaks on kohus vabastanud

01.07.2022. a määrusega kaebaja täiendava esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu

20 euro tasumisest. Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule muude menetluskulude kohta

kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud.

54. Kohus rahuldab käesoleva otsusega kaebaja esitatud kolmest nõudest kaks. Seejuures

rahuldab kohus nõude, mille järgi on tasumisele kuuluv riigilõiv arvestatud (HKMS § 104 lg

1 teine lause), s.o hüvitamisnõude täies ulatuses. Seda, kaebuse eesmärgi sisulist saavutamist

ja vaidluse muid asjaolusid (sh muutunud faktilisi asjaolusid) arvestades ei pea kohus

põhjendatuks võtta kaebuse rahuldamise proportsiooni kindlakstegemisel arvesse

kohustamisnõude rahuldamata jätmist. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja

hüvitise kogu kaebaja kantud menetluskulude ulatuses ehk 106,80 eurot ning jätab riigilõivu

20 eurot, mille tasumisest oli kaebaja vabastatud, Eesti Vabariigi kanda.

55. Kuivõrd käesolev otsus sisaldab endas andmeid kaebaja tervisliku seisundi kohta, asendab

kohus HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse arvutivõrgus avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2024 lahendis nr 3-21-

1441 toodud muudatustega 11. märtsil 2025 a.