2-21-20390/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

04. oktoober 2023.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-21-20390

Tsiviilasi

Venipak Eesti OÜ hagi N.L-i vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamise ning töölepingu lõpetamise nõudes

N.L-i hagi Venipak Eesti OÜ vastu vähemmakstud töötasu,

töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise ning viivise

nõudes

Venipak Eesti OÜ hagihind

N.L hagihind

3500 eurot

18 182,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Venipak Eesti OÜ (registrikood 12142751)

Hageja lepinguline esindaja: B.Z

Kostja: N.L (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat H.Y

Kohtuistungi toimumise aeg

15.06.2023.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja B.Z

Kostja N.L

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat H.Y

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Venipak Eesti OÜ hagi N.L-i vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ning töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamiseks.

2. Lugeda Venipak Eesti OÜ ja N.L-i vaheline tööleping lõppenuks alates 31.08.2021.a.

3. N.L-i hagi Venipak Eesti OÜ vastu rahuldada.

4. Välja mõista Venipak Eesti OÜ-lt N.L-i kasuks vähemmakstud augustikuu 2021.a töötasu

brutosummas 322,30 eurot.

5. Välja mõista Venipak Eesti OÜ-lt N.L-i kasuks viivis summalt 322,30 eurot alates

01.09.2021.a kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

6. Välja mõista Venipak Eesti OÜ-lt N.L-i kasuks hüvitis TLS § 104 lg 4 alusel

brutosummas 13 947,57 eurot.

7. Välja mõista Venipak Eesti OÜ-lt N.L-i kasuks viivis summalt 13 947,57 eurot alates

01.09.2021.a kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

8. Jätta kõik menetluskulud Venipak Eesti OÜ kanda.

9. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Eelnev menetlus

1.Venipak Eesti OÜ (edaspidi hageja) esitas 29.09.2021.a töövaidluskomisjonile avalduse

N.L-i vastu, milles palus: 1) tuvastada ülesütlemise avalduse tühisus; 2) lõpetada poolte

vaheline tööleping alates 31.08.2021.a TLS § 107 lg 2 alusel; 3) välja mõista töötajalt

kahjuhüvitis summas 1464 eurot; 4) välja mõista töötajalt enam tasutud puhkusehüvitis

summas 249,70 eurot.

2.N.L (edaspidi kostja) esitas 18.10.2021.a vastunõude, milles palus: 1) välja mõista tööandjalt

juuni 2021.a eest vähemmakstud töötasu netosummas 445,37 eurot; 2) välja mõista

tööandjalt juuli 2021.a eest vähemmakstud töötasu netosummas 751,57 eurot; 3) välja

mõista tööandjalt augusti 2021.a eest vähemmakstud töötasu; 4) välja mõista tööandjalt

vähemmakstud puhkusetasu 58,22 eurot; 5) välja mõista tööandjalt töölepingu erakorralise

ülesütlemise hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses netosummas 3979,79 eurot; 6)

välja mõista viivised alates 31.08.2021.a kuni töövaidluskomisjoni otsuse tegemiseni.

3.Töövaidluskomisjoni 16.11.2021.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1625/21 rahuldati

avaldused osaliselt. Otsusega tuvastati ülesütlemise avalduse tühisus, lõpetati tööleping

alates 31.08.2021.a, mõisteti välja töötajalt tööandja kasuks enam tasutud puhkusehüvitis

summas 196,56 eurot, mõisteti välja tööandjalt töötaja kasuks juuni 2021.a eest

vähemmakstud töötasu netosummas 445,37 eurot, juuli 2021.a eest vähemmakstud töötasu

netosummas 751,57 eurot ning augusti eest vähem makstud töötasu lähtuvalt lisatasu

kokkuleppest, mõisteti välja tööandjalt töötaja kasuks vähemmakstud puhkusetasu

netosummas 58,22 eurot ja viivised vähemmakstud puhkusetasult ning vähemmakstud

juuli, juuni ja augusti 2021.a töötasult.

4.N.L esitas 30.12.2021.a Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluses ja hagi Venipak Eesti OÜ vastu.

5. Venipak Eesti OÜ esitas Harju Maakohtule 03.02.2022.a hagiavalduse N.L vastu.

Hageja nõuded ja põhjendused

6. Hagiavalduse kohaselt asus kostja hageja juures tööle 04.01.2019.a kontohaldurina

(hilisem ametinimetus suurkliendihaldur) ning töötaja töötasu oli 1200 eurot (neto),

millele lisandus boonus. Töötaja töölepingut ei allkirjastanud. Töötaja on töölepingu

saanud, vastuväiteid esitanud ei ole ning on tööle asumisega tingimustega nõustunud.

Töötaja oli puhkusel 09.08.2021.a kuni 29.08.2021.a. Pärast puhkust 30.08.2021.a töötaja

tööle ei ilmunud ja tööandjat sellest eelnevalt ei teavitanud. Töötaja saatis 31.08.2021.a

töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, millega soovis lepingut lõpetada

tagasiulatuvalt 30.08.2021.a. Avaldusest ei selgu, mida peab töötaja tööandjapoolseks

oluliseks lepingurikkumiseks. Hageja ei ole viivitanud töötasu maksmisega. Hageja ei ole

ka muutnud töötasu arvutamise metoodikat, vaid muutis 30.06.2021.a lisatasu arvutamise

valemit, kuid selle muutmine on olnud algusest peale tööandja juhatuse pädevuses.

Valemit on ka varasemalt juhatuse poolt ühepoolselt korduvalt muudetud ja kostja on seda

aktsepteerinud. Hageja selgitas metoodika muutust korduvalt koosolekutel, samuti on

teavitused olnud e-maili teel. Hageja ei ole maksnud vähem töötasu. Kostja lisatasu

vähenes, sest ta jättis kaks arvet inkassole võla sissenõudmiseks edastamata. Kostja oli

sellisest korraldusest teadlik. Tööruumi muutmisest oli kostja samuti teadlik. Kostja ei

andnud hagejale võimalust ka olukorra lahendamiseks. Hageja taotleb ülesütlemise

avalduse tühisuse tuvastamist ning töölepingu lõpetamist alates 31.08.2021.a TLS § 107

lg 2 alusel. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused hagiavaldusele

7. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja saabus peale puhkust tööle ning

töötas kodukontoris 30.08.2021.a. Seda tõendavad sellel päeval kostja ja töökaaslase vahel

peetud vestlus Facebooki messengeris. Lisaks on kostja ülesütlemise avalduse

allkirjastanud 30.08.2023.a õhtul. Kostja leiab, et hageja on maksmisele kuuluvat tasu

õigusvastaselt ühepoolselt vähendanud ja olnud tasu maksmisega viivituses. Hageja

selgitas kostjale enne töösuhte algust, so 03.01.20219.a kirjas, et lisaks põhipalgale

makstakse kostjale kindlasti täiendavat tasu ning selle arvestamisel on aluseks kogu

hageja kliendihaldurite kogu portfelli müügikäive (täiendava tasu määr 0,2% kõnealuselt

näitajalt), kliendi tellimuse mahu suurenemine (täiendava tasu määr 15% kõnealuselt

näitajalt) ning kliendi tellimuste suhtes rakendatavate hindade tõusult (täiendava tasu määr

30% kõnealuselt näitajalt). Täiendav tasu ei ole sellisel kujul olemuslikult mitte lisatasu

ettenähtust tulemuslikuma töö eest, vaid töötasu muutuv komponent. Tasu arvestamise

muudatusi ei ole enne nende rakendamist kostjale ka üksikasjalikult selgitatud. Kostja ei

allkirjastanud töölepingut, sest tasu arvestamise osa polnud arusaadav ning lepingu

muutmist ei toimunud, kuigi kostja pöördus hageja poole. Kostja leiab, et makstava tasu

vähendamine hageja klientide makseviivituste tõttu on õigusvastane. Kohustust kliendi

makseviivituse korral 30 päeva jooksul inkasso poole pöörduda, ei ole töökohustusena

kajastatud töölepingus ning seda pole nõuetekohasel viisil ka muul moel kehtestatud.

Lisatasu arvestamise juhendit kostjale töösuhte ajal ei tutvustatud. Kostja leiab, et

töötegemise asukoha muutmine on erakorralise ülesütlemise aluseks. Hageja teavitas

kostjat ümberkolimisest alles 23.08.2021.a, e-kirjaga, kui kostja viibis puhkusel. Lisaks ei

olnud uus tööruum kostja tööülesannete täitmiseks sobiv, kuna oli ülerahvastastatud ning

selles polnud ka võimalik suurklientidega suhtlemiseks eralduda. Kostja palub

menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja nõuded ja põhjendused

8. Kostja taotleb 30.12.2021.a esitatud hagiavalduses töölepingu erakorralise ülesütlemise

hüvituse väljamõistmist brutosummas 5055,63 eurot, 19.12.2022.a suurendas kostja nõuet

ning taotleb hüvitist brutosummas 13 947,57 eurot ja augustikuu 2021.a eest

vähemtasutud töötasu väljamõistmist brutosummas 322,30 eurot. Kostja leiab, et oli

pühendunud töötaja, kuid hageja lugupidamatuse tõttu pidi töölepingu üles ütlema. Samuti

on hageja arvestanud augustikuu 2021.a töötasu väiksemas summas kui tasumisele kuulus.

Kostja palub nii hüvitise kui ka augustis 2021.a vähemtasutud tasu eest välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivised ning ka edasiulatuvad viivised vastavalt VÕS § 113 lg-

le 1. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Hageja vastuväited kostja nõuetele

9. Hageja palub kostja hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostjale saadeti 04.02.2022.a kirjaga

aruanne augusti töötasu arvutuse osas. Kostja hageja kirjale ei vastanud ning hageja tegi

vastava makse ära summas 1398,73 eurot (maksti vana boonussüsteemi järgi). Kuna

hageja leiab, et kostja ülesütlemise avaldus on tühine, siis ei ole põhjendatud ka

hüvitusnõue. Juhul, kui kohus leiab, et kostja ülesütlemise avaldus on kehtiv, palub hageja

vähendada kostjale väljamõistetava hüvitise suurust 1000 euroni (bruto). Hageja leiab, et

kostja ei saanud suurendada 19.12.2022.a hüvitise nõuet ning see oli esitatud aegunult.

Hageja palub kohtul summad välja mõista brutosummana. Kuna netotasu oleneb sellest,

kas töötaja on töösuhte jooksul soovinud rakendada tulumaksuvaba miinimumi, kas tema

tasult on kinni peetud ka kogumispensioni makse, siis ei ole võimalik pärast töösuhte

lõppu keskmist netosummat arvutada ümber töösuhte jooksul tasutud keskmiseks

brutosummaks. Hageja on seisukohal, et viivisenõuded ei ole põhjendatud ning hüvitise

osas muutub nõue sissenõutavaks alles kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

10. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tunnistaja ütlused, tutvunud toimiku

kõigi materjalidega ning elektrooniliselt esitatud TVK toimiku materjalidega, on

seisukohal, et hageja hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu, kostja hagi

tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt määravad

pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja

kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

11. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 18.02.2022.a kohtumääruses

(dtl 330-332).

12. Kuna mõlemad pooled on esitanud üksteise vastu nõuded, siis käsitleb kohus esmalt

hageja hagi ning seejärel annab hinnangu kostja nõuetele.

13. Pooled ei vaidle, et kostja asus hageja juures tööle 04.01.2019.a kontohaldurina ning

hiljem suurkliendihaldurina töötasuga 1200 eurot (neto).

14. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja hagejale edastanud 31.08.2021.a kell 9:03 e-

kirjaga erakorralise ülesütlemise avalduse (dtl 61-62). Avalduses palub kostja töösuhte

lõpetamist alates 30.08.2021.a TLS § 91 lg 2 alusel tulenevalt tööandja alljärgnevatest

rikkumistest: 1) tööandja on ühepoolselt muutnud makstavat töötasu ning arvutamise

metoodikat ilma poolte kirjaliku kokkuleppeta, 2) puhkusel viibimise ajal on kostjale

eraldatud töökoht asendatud töökohaga müügitiimi- või koosolekute ruumis.

15. Töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 1 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda

mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. TLS § 91 lg 2 kohaselt Töötaja võib töölepingu

erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:

1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda

teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;

2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;

3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale

nimele.

16. Pooled on erimeelt selles, kas kostjal oli õigus öelda tööleping erakorraliselt üles TLS §

91 lg 2 alusel.

17. Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on

töösuhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab töölepingu lõppemiseks tahte

väljendamisest. Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt

kättesaamisega. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes

töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud

etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või

tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama.

Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest

tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

18. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on viidatud töölepingu ülesütlemise avalduse kätte

saanud, seega on nõuded töölepingu ülesütlemise avaldusele täidetud ning on täidetud

töölepingu lõpetamise formaalne eeldus.

19. Pooled on erimeelt selles, kas tööleping on kehtivalt üles öeldud. Hageja on seisukohal, et

kuivõrd kostja on töölepingu ülesöelnud tagasiulatuvalt, siis on see tühine, samuti on

avaldus sisuliselt alusetu. Kostja sellega ei nõustu.

20. Riigikohus on 02.05.2019.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-17-6057 punktis 15.2 selgitanud,

et ainuüksi asjaolu, et hageja sai kostja töölepingu ülesütlemise avalduse kui tahteavalduse

kätte pärast avaldusse märgitud töölepingu lõpetamise kuupäeva, ei tähenda, et tööleping

oleks üles öeldud tagasiulatuvalt. TsÜS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt muutub tahteavaldus

kättesaamisega kehtivaks. Kolleegium leiab, et ülesütlemisavalduse kättesaamine mõjutab

töölepingu lõppemise aega (vt käesoleva otsuse p 16), kuid ei anna alust lugeda

ülesütlemist tagasiulatuvaks.

21. Kuivõrd vaidlust ei ole, et hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 31.08.2021.a,

siis on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et tööleping on üles öeldud kostja

poolt 31.08.2021.a ning sellest alates on tööleping poolte vahel lõppenud.

22. Järgnevalt kontrollib kohus, kas on täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalne eeldus, st

kas töötajal oli alust leping üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel. Hageja väidetel on töölepingu

ülesütlemine õigusvastane ning alusetu. Hageja ei ole töölepingut oluliselt rikkunud.

Kostja ei ole hagejat eelnevalt hoiatanud kooskõlas VÕS § 196 lg 2. Kostja käitumine on

vastuolus VÕS § 6 ja § 7 tuleneva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kostja hageja

käsitlusega ei nõustu.

23. Riigikohus on 11.02.2022.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-19-2497 punktis 17 selgitanud, et

pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas töötajal oli õigus öelda tööleping

erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna tööandja viivitas oluliselt töötasu

maksmisega. Ringkonnakohus leidis, et töötaja pidi tööandjat enne töölepingu

ülesütlemist hoiatama VÕS § 196 lg 2 järgi. Samuti leidis ringkonnakohus, et töötaja ei

käitunud töölepingut erakorraliselt üles öeldes heas usus TsÜS § 138 lg 1 ja VÕS § 6

järgi. Kolleegium ei nõustu nende järeldustega.

24. Riigikohus on viidatud 11.02.2022.a kohtuotsuse punktis 18 selgitanud, et kolleegiumi

seisukoha järgi võib töötaja öelda töölepingu VÕS § 196 ning TLS § 87 ja § 91 lg 1 alusel

mõjuval põhjusel üles, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei

või lepingu jätkamist mõistlikult nõuda, mh nt tööandja olulise rikkumise korral.

Lepingurikkumised, mida saab esmajoones pidada oluliseks, on sätestatud VÕS § 116 lg 2

ning need kohalduvad VÕS § 1 lg 1 järgi ka töölepingu rikkumise korral. Lisaks sisaldab

TLS § 91 lg 2 näitliku loetelu tööandja kohustuste olulistest rikkumistest, mis võivad olla

töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Muu hulgas on töötajal õigus öelda tööleping

erakorraliselt üles, kui tööandja on rikkunud oluliselt töötasu maksmise kohustust, s.o

jätnud töötasu maksmata, viivitanud töötasu maksmisega või maksnud kokkulepitust

väiksemat töötasu (TLS § 91 lg 2 p 2) (vt Riigikohtu 9. veebruari 2022. a otsus tsiviilasjas

nr 2-19-9129/80, p-d 26-27).

25. Antud juhtumil on töölepingu ülesütlemise alusteks vähemmakstud töötasu, töötasu

ühepoolne muutmine ning tööruumi muutus. Seega on ülesütlemise aluseks olevad

asjaolud sellised, mida saab pidada oluliseks töölepingu rikkumiseks.

26. Kuigi poolte vahel pole allkirjastatud töölepingut sõlmitud, siis on hageja edastanud

kostjale töölepingu, millise punkt 3.1 järgi on töötaja bruto töötasu 1464,47 eurot kuus (dtl

50-53). Kuivõrd kostja on asunud hageja juures tööle, siis saab järeldada, et pooled on

sellise töötasu suurusega kokku leppinud.

27. Töölepingu punkt 3.2 järgi on sõltuvalt töötaja töö tulemuslikkusest tööandjal õigus

maksta töötajale preemiat või lisatasu vastavalt tööandja juhatuse otsusele. Kokkulepe

lisatasu maksmiseks nähtub ka tööleasumisele eelnevast poolte e-kirjavahetusest, millise

kohaselt on hageja lubanud kostjale 1200 eurot pluss boonused: 1) 0,2 % kogu kostja ja Ci

igakuisest käibest. Näiteks novembris oli see 220 000 eurot. Siis see on nagu igakuine

fikseeritud boonus, umbes 400 eurot, 2) lisamüük 15 %, hinnatõus 30 %, kaotatud

kliendid – 15% (kuus peaksid minimaalselt saama 1600 eurot neto, kui ei ole kaotanud

kliente). Osundatust nähtub, et hageja on kostjale lubanud igakuiselt boonuseid (dtl 47).

Seega tuleneb viidatust, et pooled on leppinud kokku lisatasu igakuises maksmises. Ka

kohtule esitatud kostja koondpalgalehtedest nähtub, et preemia osa väljamaksetes on

igakuine ning töötasu oluline osa (dtl 462-467).

28. Hagejale edastatud erakorralise ülesütlemise avalduse kohaselt on töölepingu ülesütlemine

ajendatud tööandja ühepoolsest töötasu arvutamise metoodika muutusest. Ka ei ole

metoodika muutumist kostjale selgitatud ega tutvustatud. Sellest tulenevalt on juulikuu

2021.a töötasu väljamakstud summas 1571,40 eurot, kuid kostja arvates peaks see olema

2219 eurot. Samuti on laekumata juunikuu 2021.a töötasu summas 524 eurot, millist

summat ei ole lisatud juulikuu 2021.a summale. Lisaks on kostja avalduses välja toonud,

et puhkusel olles, on hageja müügitiimi juht teavitanud kostjat sellest, et tema töökoht

viiakse üle müügitiimi – või koosolekute ruumi (dtl 61-62).

29. Vastuseks ülesütlemise avaldusele on hageja üksnes kostjale märkinud, et tule ning anna

tööteemad üle ja tagasta tööandja vara, siis saame töölepingu lõpetamisega edasi minna.

Seega ei ole hageja tunnistanud vähemmakstud töötasu maksmist ega ole soovinud asuda

selles osas kostjaga läbirääkimistesse. Samuti ei ole hageja vaielnud vastu töölepingu

lõpetamisele.

30. Ka kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud S.I kinnitas, et boonuse arvestamise

metoodikat muudeti, kuid otsene juht ei osanud seda selgitada, suuremat koolitust ei

toimunud (dtl 542-544).

31. Kohus nõustub hagejaga selles, et ainuüksi asjaolu, et hageja on kostja töökoha ümber

paigutanud ei saa olla aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuid koostoimes

töötasu vähemas määras maksmisega on see täiendavaks teguriks, mis ei võimaldanud

kostjal töölepingu täitmist jätkata. Töölepingu ülesütlemise peamine põhjus on

väljamakstava töötasu vähenemine ilma poolte vastava kokkuleppeta.

32. Sellest tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et antud juhul oli kostja õigustatud ütlema

töölepingu hagejaga erakorraliselt üles tulenevalt asjaolust, et hageja on maksnud kostjale

väiksemat töötasu. Antud juhtumi asjaolusid arvesse võttes ei saanud kostjalt mõistlikult

eeldada töölepingu jätkamist kooskõlas TLS § 91 lg 1. Seega on kostja töölepingu

erakorraline ülesütlemine kehtiv ning hageja nõue ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamiseks jääb rahuldamata.

33. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud töölepingu ülesütlemise kostja poolt kehtivaks, siis

mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja hüvitise kooskõlas TLS § 100 lg 4.

34. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et

tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme

kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis

sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades

töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt

isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra.

35. Kostja palub hagejalt välja mõista kolme kuu keskmise töötasu suurusele vastav hüvitis

brutosummas 13 947,57 eurot (dtl 460).

36. Hageja vaidleb kostja hüvitise nõudele vastu ning on seisukohal, et kostja saab nõuda

hagejalt üksnes töövaidluskomisjonile esitatud nõude s.o 3979,79 euro suuruses summas

hüvitist. Hageja on seisukohal, et kohtus ei saa hüvitise nõude summat suurendada. Kostja

vaidleb nõude suurendamisele vastu aegumise tõttu. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu.

37. Riigikohus on 28.05.2008.a kohtumääruse kohtuasjas 3-2-1-48-08 punktis 14 selgitanud,

et eelkõige võib hageja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel muuta

kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks TsMS

§ 376 lg 1 mõttes. TsMS § 376 lg 5 järgi ei loeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või

õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid

põhilisi asjaolusid; hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist,

laiendamist või kitsendamist; samuti esialgselt nõutud eseme asemel hilisema asjaolude

muutuse tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kuigi TsMS § 376 lg 5 p 2 järgi ei

loeta hagi muutmiseks nõude suurendamist ega laiendamist, on kolleegiumi arvates selle

sätte mõtteks lubada siiski üksnes ebaolulisi muudatusi nõude suuruse ja hagi aluseks

olevate asjaolude osas. Nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral on tegemist hagi

muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes. Siiski võib hageja kuni asjas tehtud otsuse

jõustumiseni TsMS § 376 lg 7 järgi muuta kõrvalnõudena esitatud intressi-, viivise- ja

leppetrahvi nõuet või loodus- või õigusviljanõuet või vähendada põhinõuet, samuti nõuda

esialgses nõudes nimetatud eseme asemel eset asendavat hüvitist rahas ka hagiavaldusele

vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil.

38. Viidatud Riigikohtu kohtuasja 3-2-1-48-08 määruse punktis 15 on selgitatud, et õige ei ole

siiski alama astme kohtute seisukoht, et kohus ei saa üldse menetleda neid hageja nõudeid,

mida töövaidluskomisjon ei menetlenud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et ITVS § 4 lg 2

järgi võib töövaidlust algatav isik pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas

töövaidluskomisjoni või kohtusse, st isikul on õigus valida, kumma töövaidlust lahendava

organi poole ta pöördub. Asudes seisukohale, et hageja saab esitada kohtule iseseisva hagi

tööandja vastu, jättis kohus tähelepanuta, et hageja on need nõuded kohtule juba 5.

jaanuari ja 7. märtsi 2007. a avaldustes esitanud. Kõik hageja esitatud uued asjaolud ja

nõuded on käsitatavad iseseisva hagiavaldusena. Kuna hageja esitas maakohtule

töösuhtest tulenevad nõuded, ei saanud maakohus keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel

nende menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi ei võta kohus hagiavaldust

menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. ITVS § 4 lg 1 järgi lahendavad

individuaalseid töövaidlusi töövaidluskomisjon ja kohus. Seega oli maakohus pädev

hagiavaldust lahendama ega saanud hagiavalduse menetlemisest keelduda.

39. TLS § 3¹ järgi töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks

nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud

arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.

40. Antud juhtumil on tööleping lõpetatud 31.08.2021.a. Kostja on töövaidluskomisjoni poole

pöördunud 18.10.2021.a ning hagiavaldusega kohtusse pöördunud 30.12.2021.a (dtl 2).

Mõlemal juhul jääb nõude esitamine TLS § 3¹ sätestatud tähtaja raamidesse ning kostja on

läbivalt taotlenud kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmist. Samuti on

korduvalt palutud hagejalt andmefailide väljanõudmist, et nõuet täpsustada, sest vastav

info on üksnes hagejal (dtl 10-11).

41. Kostja on vastavalt kohtu selgitustele nõuet täpsustanud 05.08.2022.a, 26.10.2022.a,

19.12.2022.a ja 27.03.2023.a. Kohus leiab, et kohtul puuduvad antud juhul alused kostja

hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses mittemenetlemiseks, kuivõrd nõue on

esitatud kooskõlas seadusega.

42. Kostja on välja toonud, et tema keskmine töötasu on 4649,19 eurot (dtl 454). Hageja ei ole

sellele vastuväiteid esitanud, hageja esindaja on 04.04.2023.a kohtuistungil avaldanud, et

summa arvutuse kohta pretensioone tal ei ole (dtl 522-523). Seega juhindub kohus kostja

keskmise töötasu suuruse osas kohtule esitatust.

43. Hageja vaidleb hüvitise suurusele vastu ning palub hüvitist vähendada 1000 eurole (dtl

357). Hageja palub arvestada asjaolu, et ta on kostjale pidevalt kompromissi pakkunud,

millest kostja on keeldunud. Kostjale on tööle asumisel kokkulepitud põhitasu igakuiselt

makstud. Lisatasu arvutamise valemit on muudetud alates 30.06.2021.a ning seda on

töötajale korduvalt selgitatud. Tööandjal on õigus lisatasu ühepoolselt muuta.

44. Kohus leiab, et käesoleval juhul, ei esine selliseid asjaolusid, mis annaks põhjust hüvitise

vähendamiseks. Hageja ei ole välja toonud selleks mõjuvaid põhjuseid. Kohus leiab, et

kuivõrd hageja rikkus oluliselt töölepingut (kokkulepitud töötasu mittemaksmine,

töölepingu ühepoolne muutmine) ning kostjal oli õigus see erakorraliselt üles öelda, siis

on kõiki asjaolusid arvestades õiglane välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. Kuna hagejal ei ole kostja keskmise töötasu ega hüvitise arvutamise osas

vastuväiteid, siis tuleb hagejalt kostjale välja mõista hüvitis brutosummas 13 947,57 eurot

(3 x 4649,19).

45. Kostja leiab, et talle on augustikuu 2021.a eest tasutud vähem töötasu summas 322,30

eurot. Hageja vaidleb nimetatud nõudele vastu, kuivõrd kostjale on augustikuu 2021.a

töötasu summas 1398,73 eurot väljamakstud vana boonussüsteemi alusel. Kostja viibis

puhkusel 09.08.2021.a kuni 29.08.2021.a ning puhkusetasu maksti töötajale välja juulis

2021.a.

46. TLS § 28 lg 2 p 2 on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud

tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 4 järgi, kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja

annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. TLS § 12 järgi saab

töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel.

47. Kuigi pooled ei ole fikseerinud lisatasu maksmise tingimusi kirjalikult, saab lisatasu

maksmise osas lähtuda sellest, millistel tingimustel on kostja hageja juures tööle asunud.

Kohtule esitatud 03.01.2019.a hageja e-kirjast kostjale tuleneb, et kostjale on pakutud

töötasu 1200 eurot (neto) pluss boonused: 1) 0,2 % kogu kostja ja Ci igakuisest käibest.

Näiteks novembris oli see 220 000 eurot. Siis see on nagu igakuine fikseeritud boonus,

umbes 400 eurot, 2) lisamüük 15 %, hinnatõus 30 %, kaotatud kliendid – 15% (kuus

peaksid minimaalselt saama 1600 eurot neto, kui ei ole kaotanud kliente. Seega on kostja

hageja juures tööle asumisel eeltoodust lähtunud. Nagu nähtub kohtule esitatud

palgalehtedest on pooled sellest kokkuleppest kinni pidanud kuni juuni 2021.a.

48. Kohtu ette ei ole toodud poolte kokkulepet töötasu ja/või lisatasu muutmiseks. Vastupidi,

kostja poolt hagejale 09.08.2021.a saadetud e-kirja kohaselt on kostja juhtinud hageja

tähelepanu sellele, et fikseeritud boonuse protsenti 0,2 on ekslikult muudetud 1,5 peale.

Ka 11.08.2021.a on kostja e-kirjas hagejale avaldanud, et ei nõustu ühepoolselt palka

puudutavate otsuste tegemisega. Seega tuleb töötasu ning lisatasude maksmises juhinduda

pooltevahelisest kokkuleppest.

49. Hageja põhjendab augustikuu 2021.a lisatasu vähemas määras tasumist sellega, et kostja

on jätnud arvestamata lahkunud klientide osa ja 30 päeva üle tähtaja maksmata arvetega

tegelemise numbri. Samas nõustub kohus kostjaga selles, et hageja pole tõendanud, et

väidetav võlgnevus hagejale on jätkuvalt tasumata. Ka on kostja välja toonud, et hageja

viitamine n.ö kahele kadunud kliendile ei ole antud juhtumil põhjendatud, kuivõrd

tegemist pole hageja klientidega, vaid hageja partneritega, kes aeg-ajalt korraldavad enda

saadetiste edastamise hageja kaudu, mistõttu pole õige käsitleda neid kadunud klientidena,

et sel alusel teha kostja lisatasus mahaarvamisi. Hageja antud asjaolusid tõenditega ümber

lükanud ei ole (kuigi üksnes hageja omab vastavat infot ning kostjal puudub sellele

juurdepääs), mistõttu tuleb rahuldada kostja nõue vähemmaksutud augustikuu 2021.a

töötasu väljamõistmiseks brutosummas 322,30 eurot.

50. Kostja nõuab hagejalt ka viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

vaidleb viivise nõudele vastu ning leiab, et kuivõrd põhinõue on alusetu, ei kuulu

rahuldamisele ka viivise nõue. Lisaks on hageja seisukohal, et hüvitise osas muutub nõue

sissenõutavaks alles kohtuotsuse jõustumisest.

51. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

52. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

53. Kuivõrd kohus rahuldab kostja nõuded, tuleb ka viivise nõue rahuldada, sest hageja on

viivitanud töötasu ning hüvitise maksmisega. Kostja viivise vähendamist ei taotlenud.

Õige pole hageja arvamus, et viivised tuleb hüvitise osas välja mõista alates kohtuotsuse

jõutumisest, kuivõrd alles siis muutub nõue sissenõutavaks.

54. Tööleping on poolte vahel lõppenud 31.08.2021.a. Seega muutusid kõik töösuhtest

tulenevad nõuded sissenõutavaks 31.08.2021.a TLS § 84 lg 1 alusel. Kostja on

30.08.2021.a ülesütlemise avalduses palunud välja maksta vähemmakstud töötasu ning

hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel. Hageja seda

teinud ei ole. Samas peab kohus põhjendatuks kostja viivise nõuet korrigeerida ning

sellest tulenevalt tuleb augustikuu 2021.a vähemmakstud töötasult summalt 332,30 eurot

ning hüvitiselt summalt 13 947,57 eurot viivist arvestada alates 01.09.2021.a. kuni nende

täieliku tasumiseni.

55. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja hagi

põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Kostja hagi on põhjendatud ning tuleb

rahuldada. Tööleping tuleb lugeda poolte vahel lõppenuks alates 31.08.2021.a. Hagejalt

kuulub kostja kasuks väljamõistmisele hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel brutosummas 13

947,57 eurot, mis vastab kostja kolme kuu keskmisele töötasu suurusele (3 x 4649,19).

Samuti tuleb rahuldada kostja nõue augustikuu 2021.a vähemmakstud töötasu

väljamõistmiseks brutosummas 322,30 eurot. Ka tuleb rahuldada kostja nõue viivise VÕS

§ 113 lg 1 teises lasuses sätestatud määras väljamõistmiseks alates 01.09.2021.a kuni

nõuete täieliku tasumiseni.

56. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

57. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hagide hindadeks 3500 eurot

ja 18 182,16 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

58. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad kõik menetluskulud hageja Venipak Eesti OÜ kanda.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2024. a otsusega nr 2-21-

20390