2-22-18058/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. oktoober 2023

Tsiviilasja number

2-22-18058

Tsiviilasi

Jaan Jürgensoni kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 25.

novembri 2022. a otsusele täiteasjas

nr 170/2009/3718

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. mai 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

kohtutäitur Aive Kolsari määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja kohtutäitur Aive Kolsar

Vastustaja (avaldaja) Jaan Jürgenson

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 15. mai 2023. a määrus osas, milles maakohus

kohustas

kohtutäitur

Aive

Kolsarit

uue

kohtutäituri

(põhi)tasu

kindlaksmääramise otsuse tegemisel võtma arvesse maakohtu määruse

põhjendava osa punktides 10 kuni 13 antud juhiseid. Teha tühistatud osas uus

määrus, millega kohustada kohtutäitur Aive Kolsarit uue kohtutäituri (põhi)tasu

kindlaksmääramise otsuse tegemisel võtma arvesse käesoleva määruse

põhjendava osa punktis 12 antud juhiseid. Jätta Tartu Maakohtu 15. mai 2023.

a määrus ülejäänud osas muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Võtta Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-

19183, Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2022. a ja Tartu Ringkonnakohtu

30. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-12793 ning Tartu Maakohtu 9. septembri

2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-8740 käesoleva tsiviilasja materjalide juurde.

4. Lugeda Tartu Maakohtu 15. mai 2023. a määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks alljärgnevalt:

" 1. Rahuldada Jaan Jürgensoni kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 25. novembri

2022. a otsusele täiteasjas nr 170/2009/3718.

2. Tühistada kohtutäitur Aive Kolsari 25. novembri 2022. a otsus täiteasjas

nr 170/2009/3718, millega kohtutäitur jättis rahuldamata Jaan Jürgensoni 29.

septembri 2022. a kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari 20. septembri 2022. a

kohtutäituri tasu otsuse peale täiteasjas nr 170/2009/3718.

3. Tühistada kohtutäitur Aive Kolsari 20. septembri 2022. a kohtutäituri

tasu otsus täiteasjas nr 170/2009/3718.

4. Kohustada kohtutäitur Aive Kolsarit tegema täiteasjas nr 170/2009/3718

uus kohtutäituri (põhi)tasu kindlaksmääramise otsus, mille tegemisel peab

kohtutäitur Aive Kolsar võtma arvesse Tartu Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2023.

a määruse, tsiviilasi nr 2-22-18058, põhjenduste punktis 12 antud juhiseid. 5.

Jätta menetluskulud kohtutäitur Aive Kolsari kanda.

6. Mõista kohtutäitur Aive Kolsarilt Jaan Jürgensoni kasuks välja menetluskulu

summas 15 eurot."

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kohtutäitur Aive

Kolsari kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaan Jürgenson (avaldaja) esitas 30. novembril 2022 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur

Aive Kolsari (kohtutäitur) 25. novembri 2022. a otsusele täiteasjas nr 170/2009/3718, millega

kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 29. septembri 2022. a kaebuse kohtutäituri 20.

septembri 2022. a kohtutäituri tasu kindlaksmääramise otsuse peale täiteasjas nr

170/2009/3718. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 20. septembri 2022. a otsus.

Kohtutäitur algatas 17. septembril 2009 avaldaja suhtes täitemenetluse, täiteasja nr

170/2009/3718. Täitemenetlus algatati Maksu- ja Tolliameti 22. juuli 2008. a haldusakti nr

13-2,1/8843 ja Maksu- ja Tolliameti (sissenõudja) avalduse alusel.

Tartu Maakohus tühistas 9. septembri 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-8740 kohtutäituri

25. mai 2021. a kohtutäituri tasu otsuse ja kohustas kohtutäiturit tegema uue kohtutäituri

põhitasu otsuse, mille tegemisel tuleb arvestada Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2022. a määruses

ja Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2022. a määruse tsiviilasjas nr 2-21-12793 punktis 10

antud juhiseid. Kohtutäitur tegi 20. septembril 2022 uue kohtutäituri tasu otsuse.

Avaldaja esitas 29. septembril 2022 kohtutäituri 20. septembri 2022. a tasu otsuse peale

kohtutäiturile kaebuse, kuna kohtutäitur ei lähtunud selle tegemisel kohtute juhistest.

Kohtutäitur jättis 25. novembri 2022. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.

Avaldaja leiab, et kohtutäitur rikkus otsuse tegemisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217

lõikeid 3 ja 31. Kohtutäitur ei või võtta tasu 18. septembri 2009. a kohtutäituri tasu otsuse

alusel, vaid peab tegema uue kohtutäituri tasu otsuse, kuna sissenõudja nõue täideti suuremas

ulatuses täitemenetluse väliselt. Kohtutäituri 20. septembri 2022. a uus tasu otsus ei vasta

kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lõikes 1 sätestatud nõuetele ega Tartu Maakohtu 9. septembri

2022. a määruses antud juhistele. Kohtutäitur peab tegema KTS § 41 lg 2 ja § 32 lg 5 alusel

uue õiguspärase kohtutäituri tasu otsuse. Kohtutäitur peab koostama kohtutäituri tasu otsuse

vastavalt kehtivale seadusele. Nõude suurus, mis tuleb võtta tasu määramisel aluseks, on 18

504 eurot 88 senti, mitte 18 802 eurot 30 senti. Kohtutäituri 20. septembri 2022. otsuses on

tasu arvutuskäik arusaamatu ega ole õiguspärane. Täitemenetluse alustamise tasu on

arvestatud kaks korda. Täitetoimingute nimekirjas ei ole peale arestimise akti ühtegi

toimingut, mille eest saab küsida lisatasu. Täitekulude arvestus ei ole selge. Kohtutäituri tasu

arvestamiseks kasutatud valem ei ole õige. Kohtutäitur saab võtta tasu seaduses sätestatud

korras ega saa tasu osas kokkuleppeid sõlmida. Kohtutäitur peab tegema õiguspärase

tasuotsuse, et avaldaja saaks aru, millisel alusel on tasu võetud, ning enammakstud tasu koos

viivistega tagasi nõuda.

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtutäituri 20. septembri 2022. a kohtutäituri tasu otsus on selgitav. Selle alusel ei nõuta

avaldajalt raha ega teostata täitetoiminguid. Avaldaja suhtes ei teostata täitetoiminguid alates

2019. aastast. Kohtutäituri põhitasu osas tehti avaldajale 9. detsembril 2019 tagasikanne 924

eurot 52 senti. Täitemenetlus on avaldaja kaebuste tõttu lõpetamata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 15. mai 2023. a määrusega avaldaja kaebuse ning tühistas

kohtutäituri 25. novembri 2022. a otsuse täiteasjas nr 170/2009/3718, millega

kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 29. septembri 2022. a kaebuse kohtutäituri 20.

septembri 2022. a kohtutäituri tasu otsuse peale täiteasjas nr 170/2009/3718, ja

kohtutäituri 20. septembri 2022. a kohtutäituri tasu otsuse täiteasjas nr 170/2009/3718

(maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 – 3). Maakohus kohustas kohtutäiturit

tegema täiteasjas nr 170/2009/3718 uue kohtutäituri (põhi)tasu kindlaksmääramise

otsuse, mille tegemisel peab kohtutäitur võtma arvesse maakohtu määruse põhjendava

osa punktides 10 kuni 13 antud juhiseid (maakohtu määruse resolutsiooni p 4).

Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt avaldaja

kasuks välja menetluskulu 15 eurot.

Kohtutäitur koostas Tartu Maakohtu 9. septembri 2022. a määrusest tsiviilasjas nr 2-22-8740

lähtuvalt 20. septembril 2022 uue kohtutäituri tasu otsuse täiteasjas nr 170/2009/3718.

Kohtutäituri 20. septembri 2022. a otsus ei ole KTS § 32 lg 5 ja § 41 lg 2 nõuetega ega ka

tsiviilasjas nr 2-21-12793 Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2022. a määruses ja Tartu

Ringkonnakohtu 30. märtsi 2022. a määruse punktis 10 antud juhistega kooskõlas.

Kohtutäitur ei määranud põhitasu KTS § 32 lg 5 järgi õiguspäraselt. Kohtutäitur tõi välja, et

täitmisele esitatud algse nõude suurus oli kokku 18 802 eurot 4 senti. Sellest õnnestus

täitemenetluses kohtutäituri ametikonto vahendusel täita 334 eurot 89 senti. Ülejäänud osas

täideti nõue täitemenetluse väliselt. Algselt (18. septembri 2009. a kohtutäituri tasu otsusega)

määratud kohtutäituri põhitasu suurus koos käibemaksuga oli 2087 eurot 3 senti. Võttes

aluseks KTS § 32 lg 5 sõnastuse ning arvestades, et sõna "võrdeline" grammatiline tähendus

teisisõnu on "proportsionaalne", tuleb KTS § 32 lg 5 järgi tasu arvutamisel lähtuda

täitemenetluses sissenõutud summa ja kogu nõude summa proportsioonist. See tähendab, et

kui 334 eurot 89 senti moodustab 18 802 eurost 4 sendist 1,78%, siis KTS § 32 lg 5 alusel

arvutatud kohtutäituri põhitasu moodustaks 1,78% algsest kohtutäituri põhitasu suurusest (s.o

2087 euro 3 sendi suuruse põhitasu korral 37 eurot 15 senti). Kohtutäitur poolt põhitasu

arvutamisel kasutatud valemi seos KTS § 32 lg 5 nõuetega on arusaamatu.

Kohtutäitur ei võtnud KTS § 32 lg 5 järgse põhitasu arvutamisel arvesse, et sissenõudja

korrigeeris täitmisele esitatud maksuvõla suurust. Kui kohtutäitur leiab, et KTS § 32 lg 5 järgi

põhitasu arvutamisel ei ole põhjendatud lähtuda korrigeeritud 18 504 euro 88 sendi suurusest

kogunõudest, peab kohtutäitur vastavat seisukohta kohtutäituri tasu otsuses põhjendama. Kui

kohtutäitur otsustab ka KTS § 32 lg 5 järgse põhitasu arvutamisel lähtuda korrigeeritud 18

504 euro 88 sendi suurusest kogunõudest, tuleb uus protsentuaalne proportsioon leida

korrigeeritud kogunõude summa alusel.

Kohtutäituri arvestuse kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu 7 eurot 67 senti, täitekulud

9 eurot 59 senti ja kohtutäituri põhitasu 22 eurot 65 senti. Kohtutäituri tasu otsusest jääb

selgusetuks, mille eest ja mille alusel arvestas kohtutäitur täitekulu 9 eurot 59 senti ja millise

arvutuskäigu alusel arvestas kohtutäitur põhitasu suuruseks 22 eurot 65 senti. Kui lähtuda

kohtutäituri väitest, et avaldaja on pärast enamtasutu tagastamist maksnud täitekulude katteks

10 eurot 1 sent, on arusaamatu, kuidas sai kohtutäitur lugeda avaldaja kohustused täidetuks.

Kohtutäitur peab kohtutäituri põhitasu KTS § 32 lg 5 järgi uuesti määrama ning sealjuures

arvestama maakohtu määruse põhjenduste punktiga 10. Kohtutäituril tuleb otsuses lisaks

selgelt välja tuua, kas on alus avaldajalt täiendava summa väljamõistmiseks või talle

tagasikande tegemiseks, lähtudes avaldaja poolt täitemenetluses täitekulude katteks tasutud

summa suurusest ja kohtutäituri tehtava uue kohtutäituri tasu otsuse kogusummast.

Täitemenetluse väliselt täidetud summa osas tuleb kohtutäituri tasu määrata KTS § 41 lg 2

alusel. Kohtutäituril ei ole õigus määrata täitemenetluse alustamise tasu topelt. Kohtutäitur

peab valima, kas ta nõuab täitemenetluse tasu avaldajalt või sissenõudjalt. Kui kohtutäitur

otsustab täitemenetluse alustamise tasu nõuda KTS § 41 lg 2 alusel sissenõudjalt, peab ta

tegema vastava mahaarvamise avaldaja kanda jäävatelt täitekuludelt. Kohtutäituril tuleb võtta

põhjendatud seisukoht, kas ta lähtub nii KTS § 32 lg 5 kui ka § 41 lg 2 alusel määratava

põhitasu arvutamisel algsest 18 802 euro 4 sendi suurusest kogunõudest või selle asemel

hoopis korrigeeritud 18 504 euro 88 sendi suurusest kogunõudest. Kohtutäitur peab tegema

vastavad korrektuurid mõlema õigusnormi alusel määratava kohtutäituri põhitasu suurusele.

Kohtutäituri tasu otsusest ei ole aru saada, mille alusel nõudis kohtutäitur sissenõudjalt

täitmisele esitatud ebakorrektse nõude vahest tuleneva kohtutäituri tasu 27 eurot 49 senti.

Olukorras, kus algne täitmisele antud kogunõue on sissenõudja korrigeerimise tulemusel

vähenenud, oleks KTS § 41 lg 2 sõnastuse kontekstis loogiline, kui ka sellelt arvutatav

põhitasu väheneb, mitte ei suurene. Kui kohtutäituri vastaval lisatasunõudel on õiguslik ja

loogiliselt arvutatav alus, tuleb see uues tasuotsuses selgelt välja tuua.

Kohtutäitur peab määrama KTS § 41 lg 2 järgi arvutatavad kohtutäituri tasud uuesti ning

arvestama sealjuures maakohtu määruse põhjenduste punktidega 12.4 – 12.6.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määrus osas, milles maakohus kohustas kohtutäiturit tegema täiteasjas nr

170/2009/3718 uue kohtutäituri (põhi)tasu kindlaksmääramise otsuse ning võtma

otsuse tegemisel arvesse maakohtu määruse põhjendava osa punkte 10 kuni 13

(maakohtu määruse resolutsiooni p 4).

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2019. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-17-19183 vastuolus. Maakohtu määrus on vale osas, milles käsitletakse

täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulude sissenõudmist. Täiteasjas 170/2009/3718 on

vaidlus kestnud alates 2015. aastast üksnes kohtutäituri põhitasu sissenõudmise osas.

Tartu Ringkonnakohus määras 21. oktoobri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19183, et

kohtutäitur peab kohtutäituri tasu saamiseks ja selle sundtäitmiseks tegema uue kohtutäituri

tasu otsuse. Kohtutäitur tagastas ringkonnakohtu määruse jõustumise järel avaldajale

eelnevalt sissenõutud kohtutäituri tasu. Kohtutäitur ei soovi alates ringkonnakohtu määruse

jõustumisest tasu saada ega seda sundtäita. Kohtutäitur tegi kohtutäituri tasu otsuse, kuid

samas märkis, et avaldajal ei ole kohtutäituri tasu maksmise kohustust. Uue kohtutäituri

põhitasu otsuse tegemine ei ole täiteasjas nr 170/2009/3718 vajalik.

5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle menetlusse võtmata.

Maakohtu määrus on õiguspärane. Lõplik tasude suurus sõltub kohtutäituri tasu otsusest.

Kohtutäituril tuleb teha õiguspärane kohtutäituri tasu otsus. Täitemenetlus ei lõppe enne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2, § 659 ja

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus kohustas kohtutäiturit uue

kohtutäituri tasu otsuse tegemisel võtma arvesse maakohtu määruse põhjendava osa

punktides 10 kuni 13 antud juhiseid. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega kohustab kohtutäiturit uue kohtutäituri tasu otsuse tegemisel võtma

arvesse ringkonnakohtu määruse põhjendava osa punktis 12 antud juhiseid.

Määruskaebus rahuldada osaliselt.

7. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi määruskaebuse

menetlemisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on edasi kaevatud. Kohtutäitur vaidlustab maakohtu määruse osas, milles

maakohus kohustas kohtutäiturit tegema täiteasjas nr 170/2009/3718 uue kohtutäituri

(põhi)tasu kindlaksmääramise otsuse ning võtma otsuse tegemisel arvesse maakohtu

määruse põhjendava osa punkte 10 kuni 13 (s.o maakohtu määruse resolutsiooni p 4).

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust seega

üksnes maakohtu määruse resolutsiooni p 4 osas. Maakohtu määrus on TsMS § 466

lg 3 järgi resolutsiooni punktide 1– 3 ja 5 – 6 osas jõustunud.

8. Ringkonnakohus võtab TsMS § 667 lg 3 alusel asja materjalide juurde Tartu

Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2019. a määruse tsiviilasjas nr 2-17-19183, Tartu

Maakohtu 6. jaanuari 2022. a ja Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2022. a määruse

tsiviilasjas nr 2-21-12793 ja Tartu Maakohtu 9. septembri 2022. a määruse tsiviilasjas

nr 2-22-8740.

Menetlusosalised

viitavad

nimetatud

kohtulahenditele.

Kohtulahendid

on

tehtud

menetlusosaliste vahelises vaidluses. Nende sisu ei saa seega olla menetlusosalisele üllatuslik.

9. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² ja § 659 järgi määruse resolutsiooni juures

määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et maakohtul ei olnud õigust kohustada

kohtutäiturit tegema uut kohtutäituri tasu otsust, kuna täiteasjas nr 170/2009/3718 ei

ole vajalik uue kohtutäituri põhitasu otsuse tegemine.

Kohtutäituri ametitoiming on KTS § 28 lg 1 järgi tasuline. Kohtutäituril on KTS § 28 lg 2

esimese lause järgi õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude

hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on

KTS § 28 lg 2 teise lause järgi keelatud sõlmida kokkuleppeid kohtutäituri seaduses sätestatud

tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Kohtutäitur ei saa KTS § 28 lõikest 2

tulenevalt seega otsustada, et ta ei nõua ametitoimingute eest kohtutäituri seaduses sätestatud

tasu (vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 20) ega tee

tasu sissenõudmiseks KTS § 31 lg 1 järgset kohtutäituri tasu otsust. Kui kohtutäitur on

ametitoiminguid teinud, on kohtutäituril KTS § 28 lõigetest 1 ja 2 ja § 31 lõikest 1 tulenevalt

kohustus teha kohtutäituri tasu otsus, millest oleks kooskõlas KTS § 31 lg 2 punktidega 1 ja

4 selgelt aru saada kes, kui palju ja millisel õiguslikul alusel on kohustatud tasu maksma.

Kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, rahalise nõude korral lähtuvalt

sissenõudja nõude suurusest (KTS § 35). Põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises

ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas

täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool

täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Kui sundtäitmisele esitatud

rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS §

32 lõikes 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes

summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kui sundtäitmisele esitatud nõue täidetakse

n-ö väljaspool täitemenetlust, arvutatakse kohtutäituri tasu KTS § 41 lg-s 2 sätestatud alusel

ja tingimustel. Vajaduse korral tuleb kohaldada mõlemat sätet, määrates kohtutäituri tegevuse

tulemusel sissenõutud nõude osalt tasu KTS § 32 lg 5 järgi ning väljaspool täitemenetlust

tasutud osalt KTS § 41 lg 2 alusel. Nõude osalisel või väljaspool täitemenetlust rahuldamise

korral tuleb kohtutäituril seega teha uus põhitasu otsus (vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 11).

Asja materjalidest nähtuvalt täideti täiteasjas nr 170/2009/3718 kohtutäituri vahendusel

üksnes väikse osa nõudest. Suurem osa nõudest täideti täitemenetluse väliselt. Sissenõudja

vähendas osaliselt ka sissenõutavat nõuet. Kohtutäituril tuleb seega teha täiteasjas nr

170/2009/3718 uus kohtutäituri põhitasu otsus, milles oleks nende asjaoludega arvestatud.

Tartu Ringkonnakohus kohustas juba 21. oktoobri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-

19183 kohtutäiturit tegema uue kohtutäituri tasu otsuse. Vahepeal on kohtutäitur teinud

kohtutäituri tasu otsuseid, kuid kõik on kohtute poolt tühistatud ning kohtud on kohustanud

kohtutäiturit tegema uue kohtutäituri tasu otsuse. Viimati tühistas Tartu Maakohus 9.

septembri

2022.

a

määrusega

tsiviilasjas

nr

2-22-8740

kohtutäituri

põhitasu

kindlaksmääramise otsuse ja kohustas kohtutäiturit tegema uue kohtutäituri põhitasu

kindlaksmääramise otsuse. Tartu Maakohtu 9. septembri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-

8740 on jõustunud. Kohtutäituril on seega ka jõustunud kohtulahendist tulenev kohustus teha

uus kohtutäituri põhitasu kindlaksmääramise otsus.

Kohtutäituri 20. septembri 2022. a kohtutäituri tasu otsuse kohaselt on avaldajalt nõutud

täitemenetluses kohtutäituri ametialase konto vahendusel sissenõudja nõude katteks sisse 334

eurot 89 senti ja täitekulude katteks 934 eurot 53 senti. Otsusest nähtub, et avaldajale tagastati

9. detsembril 2019 kohtutäituri põhitasu katteks arvestatud 924 eurot 52 senti. Avaldaja on

seega maksnud kohtutäiturile täitemenetluses täitekulude katteks 10 eurot 1 sendi (934,53 –

924,52). Täitekulud hõlmavad TMS § 37 lg 1 järgi ka kohtutäituri tasu. Kohtutäituri 20.

septembri 2022. a otsusest ei ole seega aru saada, mille katteks täpsemalt on arvestatud

avaldajalt täitekulude katteks sisse nõutud 10 eurot 1 sent. Avaldajal on õigus teada, milliste

kohustuste katteks on temalt vara ära võetud, sõltumata äravõetud summa suurusest.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas

Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19183 vastuolus.

Tartu Ringkonnakohus määras nimetatud määruses, et kohtutäituri tasu saamiseks ja selle

sundtäitmiseks peab kohtutäitur tegema uue kohtutäituri tasu otsuse. Maakohus kohustas

käesolevas asjas samuti kohtutäiturit tegema uue kohtutäituri (põhi)tasu otsuse. Arvestades,

et kohtutäitur ei saa otsustada, et ta ei nõua ametitoimingute eest seaduses sätestatud tasu, ja

kohtutäituril on kohustus seaduses sätestatud korras tasu nõuda, ei ole Tartu Ringkonnakohtu

21. oktoobri 2019. a määrus käesolevas asjas tehtud maakohtu määrusega vastuolus.

12. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et maakohtu määruse juhised ei ole osas,

milles käsitletakse täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulude sissenõudmist, õige.

Maakohtu seisukohti ja maakohtu poolt kohtutäiturile uue kohtutäituri tasu otsuse tegemiseks

antud juhiseid tuleb seega alljärgnevalt muuta ja täiendada.

Kohtutäitur käsitles 20. septembri 2022. a otsuses täitemenetluse alustamise tasu ja

täitekulude sissenõudmist. Maakohtul on kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamise korral KTS §

52 ja TMS § 217 ja 218 järgi õigus kontrollida kohtutäituri tasu otsuse õiguspärasust.

12.1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt täitemenetluse alustamise tasu puudutavaid seisukohti

ja juhiseid.

Kehtiva KTS (edaspidi KTS2010) § 107 näeb ette, et enne kohtutäituri seaduse jõustumist

tehtud kohtutäituri ametitoimingu eest võetakse tasu vastavalt toimingu tegemise ajal

kehtinud tasumäärale ja tasu võtmise korrale. Täitemenetlus alustati 17. septembril 2009 (tl

2, 7 pöördel). Täitemenetluse alustamise tasu tuleb seega võtta korras ja määras, mis oli

sätestatud täitemenetluse alustamise tasu võtmise aluseks olnud toimingute tegemise ajal

kehtinud kohtutäituri seaduses. Täitemenetluse alustamise tasu võtmise aluseks olevad

toimingud, s.o toimingud kuni täitmisteate avaldajale kättetoimetamiseni, tehti septembris

2009 (tl 7 pöördel). Täitemenetluse alustamise tasu tuleb seega võtta korras ja määras, mis oli

sätestatud septembris 2009 kehtinud kohtutäituri seaduses (KTS2001). Seda järeldust kinnitab

ka KTS2001 § 59 lg 24.

KTS2001 § 22 lg 1 nägi ette, et kohtutäituri tasu koosneb muuhulgas täitemenetluse alustamise

tasust, mis muutub KTS2001 23 lg 1 järgi rahalise nõude täitmise korral sissenõutavaks

täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Täitemenetluse alustamise tasu suurus tulenes

KTS2001 §-s 2511. Täitemenetluse alustamise tasu maksma kohustatud isikuks oli KTS2001 §

221 lg 1 järgi võlgnik. Samas võis sama sätte teise lause järgi olla selleks seaduses sätestatud

juhtudel ka sissenõudja või muu isik. KTS2001 ei näinud ette, et olukorras, kus sissenõudja

loobub osaliselt nõude täitmisest või nõue täidetakse pärast vabatahtliku täitmise tähtaega

osaliselt täitemenetluse väliselt, peaks täitemenetluse alustamise tasu maksma võlgniku

asemel sissenõudja (vt KTS2001 § 23 lg 3 ja §-st 2518).

Kohtutäituri 20. septembri 2022. a otsuses välja toodud täitetoimingute loetelust nähtub, et

kohtutäitur tegi täitetoiminguid nii KTS2001 kui ka KTS2010 kehtivuse ajal ning et sissenõudja

kinnitas 2. juunil 2014, et tema nõue tasuti 24. mail 2014 (tl 8). Avaldaja ei vaidle sellele

vastu (tl 4 pöördel). Sissenõudja nõude osaline täitemenetluse väline tasumine toimus seega

pärast vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja lõppu ja kohtutäituri poolt täitetoimingute

tegemist ning KTS2010 jõustumist 1. jaanuaril 2010, kuid siiski enne KTS2010 § 41 lg 3

jõustumist. Sissenõudja nõude täitemenetluse välisest täitmisest kohtutäiturile teatamise ajal

kehtis KTS2010 § 41 lg 2. Seda normi saab, arvestades TsMS §-s 6 sätestatud üldpõhimõtet,

mille järgi tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi,

praegusel juhul täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu määramisel kohaldada.

KTS2010 § 41 lg 2 kohaldub, kui vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud ja

kohtutäitur on teinud võla sissenõudmiseks täitetoiminguid ning nõue rahuldatakse sel teel, et

võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale või sissenõudja esitab täitemenetluse

lõpetamise avalduse enne nõude täielikku rahuldamist muul põhjusel kui võla tasumine.

KTS2010 § 41 lg 2 kohaldamiseks võla tasumisel väljaspool täitemenetlust ei ole vajalik

sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Piisab sissenõudja teatest võla tasumise

kohta (vt Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p-d 12 – 14; 16.

detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 13).

Riigikohus leidis aga 1. juuni 2016. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16 ja 15. juuni 2016.

a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, et KTS2010 § 41 lg 2 sõnastuse kohaselt on selle normi

eelduste täidetuse korral kohtutäituri tasu maksmise kohustatud subjekt sissenõudja, kuigi

sissenõudjale sellise kohustuse panek ei ole vähemalt üldjuhul täitemenetluse ning

kohtutäituri tasu maksmise üldise loogikaga kooskõlas. Täitemenetlus viiakse läbi seetõttu, et

võlgnik jättis oma kohustused vabatahtlikult täitmata ning seetõttu peaks võlgnik ka maksma

täitemenetluse kulud. Riigikohus piiras 1. ja 15. juuni 2016. a määrustes KTS2010 § 41 lg 2

alusel menetluskulude sissenõudja kanda jätmist erandjuhtudega, s.o olukordadega, kus

kohtutäitur on enne oma tasunõude rahuldamist võlgniku vara aresti alt vabastanud ning

kohtutäituril puudub muu võimalus oma tasunõuet võlgniku vara arvel rahuldada

(täitedokumendiks on asjaõiguslik dokument, nt TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud dokument,

mille korral ei ole täitemenetluse võlgnik kohustatud tasuma raha, vaid peab taluma oma vara

müümist teise isiku võla katteks) või kus tegemist ei ole võla otsemaksmisega (sh nt

kompromissi alusel osamaksetega), vaid sissenõudja esitab muul põhjusel täitemenetluse

lõpetamise avalduse. Kui sundtäitmisel on aga muu täitedokument, mille järgi on võlgnik

kohustatud tasuma raha, või kui kohtutäitur ei ole vara aresti alt vabastanud, on kohtutäituril

võimalik oma tasunõude täitmiseks pöörata sissenõue võlgniku varale ning seega ei ole alust

kohustada vähendatud põhitasu maksma sissenõudjat. Riigikohtu 1. juuni 2016. a määruse

punktist 20 saab siiski järeldada, et olukorras, kus Riigikohtu poolt nimetatud erandid

puuduvad, saab sissenõudjat kohustada KTS2010 § 41 lg 2 alusel kohtutäituri tasu maksma, kui

sissenõudja on sellega nõus. Riigikohtu lahendites käsitleti küll kohtutäituri põhitasu

sissenõudja kanda jätmist, kuid ringkonnakohtu hinnangul saab sama põhimõtet rakendada ka

täitemenetluse alustamise tasu korral.

Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur tegi pärast vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja

möödumist täitetoiminguid (tl 7 pöördel), sissenõudja nõue täideti osaliselt täitemenetluse

vahendusel (10 pöördel), sissenõudja loobus osast nõudest (11) ja osa nõudest täideti

täitemenetluse väliselt (tl 8). KTS2010 § 41 lg 2 eeldused on seega täidetud. Täitedokumendiks

oli Maksu- ja Tolliameti 22. juuli 2008. a haldusakt nr 13-2,1/8843. Täideti rahalist nõuet

(tl-d 2, 7). KTS2010 § 41 lg 2 alusel kohtutäituri tasu sissenõudja kanda jätmist õigustavad

erandeid ei ole, v.a ulatuses, milles sissenõudja loobus enda nõude täitmisest. Kuna

sissenõudja poolt nõude täitmisest loobumine moodustas marginaalse osa sissenõudja

kogunõudest, ei ole KTS2010 § 41 lg 2 alusel täitemenetluse alustamise tasu sissenõudja kanda

jätmise eeldused täidetud. Samas, kuna sissenõudja oli vabatahtlikult nõus täitemenetluse

alustamise tasu maksma, ei ole selle KTS2010 § 41 lg 2 alusel sissenõudja kanda jätmine

välistatud.

Ringkonnakohus nõustub siiski maakohtuga, et täitemenetluse alustamise tasu ei saa sisse

nõuda kaks korda, s.o nii avaldajalt kui ka sissenõudjalt. Sellist võimalust ei näe ette KTS2001

ega KTS2010. Täitemenetluse alustamise tasu on ette nähtud täitemenetluse alustamisega

seotud toimingute kulude katteks. Asjaolu, et sissenõudja loobus osaliselt nõude täitmisest ja

see täideti osaliselt täitemenetluse väliselt, ei too kaasa uusi täitemenetluse alustamisega

seotud toiminguid ega seega ka õigust võtta uuesti täitemenetluse alustamise tasu.

Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et täitemenetluse alustamise tasu maksma

kohustatud isikuks saab määrata KTS2010 § 41 lg 2 alusel sissenõudja. Täitemenetluse

alustamise tasu saab siiski nõuda täitemenetluse alustamisega seotud toimingute tegemise ajal

kehtinud KTS2001 sätestatud tasumäärade alusel. Kuna täitemenetluse alustamise tasu ei saa

kaks korda nõuda, peab kohtutäitur juhul, kui ta on avaldajalt sisse nõudnud täitemenetluse

alustamise tasu, otsustama selle tagastamise üle avaldajale.

12.2. Ringkonnakohus käsitleb teiseks täitekulusid puudutavaid seisukohti ja juhiseid.

Kohtutäituri kaebusest ei ole aru saada, miks on kohtutäituri arvates maakohtu määrus

täitekulude sissenõudmist käsitlevas osas vale. Kaebusest ega ka 20. septembri 2022. a

kohtutäituri tasu otsusest ei ole selgelt aru saada, mida kohtutäitur üldse mõtleb täitekulude

all. Täitekulud on TMS § 37 lg 1 järgi ennekõike kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja

sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud

vajalikud kulutused. KTS2001 § 22 lg-te 1 ja 2 ning KTS2010 § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri

tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.

Täitekuluks on seega ka menetluse põhitasu, mille osas ongi põhiline vaidlus. Kohtutäituri

20. septembri 2022. a otsusest võib aru saada, et mõnes kohas hõlmab kohtutäituri poolt

viidatud täitekulud kohtutäituri põhitasu ja mõnes kohas mitte.

Arvestades, et sissenõudja nõue tasuti väljaspool täitemenetlust KTS2010 32 lg 5 ja § 41 lg 2

kehtivuse ajal ning et TsMS §-s 6 sätestatud üldpõhimõtte järgi tehakse tsiviilasja

menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, leiab ringkonnakohus, et

kohtutäituri põhitasu määramisel saab lähtuda KTS2010 § 32 lõikest 5 ja § 41 lõikest 2.

Kohtutäitur lähtus 20. septembri 2022. a otsuses kohtutäituri põhitasu määramisel seega

ekslikult KTS2001 § 23 lõikes 3 sätestatud valemist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et KTS2010 § 32 lg 5 alusel kohtutäituri põhitasu

arvutamisel saab lähtuda täitemenetluses sisse nõutud summa ja kogu nõude summa

proportsioonist. Ringkonnakohus leiab, et KTS2010 § 32 lg 5 järgse proportsiooni arvutamisel

on oluline just sissenõudja kogunõue, kuivõrd nimetatud sättes ega ka KTS2010 § 41 lõikes 2

ei ole eristatud, mis põhjusel jäi nõue täitemenetluses sisse nõudmata (s.o kas sissenõudja

nõudest loobumise või nõude täitemenetluse välise täitmise tõttu). KTS2010 § 32 lg 5 alusel

arvutatud kohtutäituri põhitasu tuleb seega leida järgmiselt: täitemenetluses sisse nõutud

summa jagatud sissenõudja kogunõudega võrdub KTS2010 § 32 lg 5 järgne kohtutäituri

põhitasu jagatud sissenõudja kogunõudelt arvestatud kohtutäituri põhitasuga. KTS2010 § 32 lg

5 järgne kohtutäituri põhitasu tuleb leida seega järgmise valemi abil: täitemenetluses sisse

nõutud summa × sissenõudja kogunõudelt arvestatud kohtutäituri põhitasu suurus ÷

sissenõudja kogunõudega (vt ka Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-108-15, p 17).

Kui täitemenetluses sisse nõutud summa on 334 eurot 89 senti ja sissenõudja kogunõudelt 18

802 eurolt 4 sendilt arvestatud kohtutäituri põhitasu suurus 1739 eurot 19 senti

(käibemaksuta), on KTS2010 § 32 lg 5 järgne kohtutäituri põhitasu 30 eurot 98 senti [(334,89

× 1739,19) ÷ 18 802,04]. Sellele lisandub KTS2001 § 242 ja KTS2010 § 32 lg 3 järgi käibemaks.

Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri ega maakohtuga, et KTS2010 § 41 lg 2 järgse

kohtutäituri põhitasu arvestamisel saab lähtuda kas sissenõudja algsest kogunõudest (18 802

eurot 4 senti) või sissenõudja poolt täitemenetluse käigus korrigeeritud kogunõudest (18 504

eurot 88 senti). KTS2010 § 41 lg 2 ei võimalda lähtuda kummastki. KTS2010 § 41 lg 2 näeb ette,

et sissenõudja maksab pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

KTS2010 § 41 lg 2 alusel tuleb kohtutäituri põhitasu arvutada seega nii, et sissenõudja

kogunõudest lahutada täitemenetluses sisse nõutud summa, selle põhjal leida kohtutäituri

põhitasu ning jagada see kahega. KTS2010 § 41 lg 2 ei erista põhitasu suuruse määramise

juures, mis põhjusel jäi nõue täitemenetluses sisse nõudmata (s.o kas sissenõudja loobumise

või nõude täitemenetluse välise täitmise tõttu) (vt Riigikohtu 7. juuni 2017. a määrus

tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑51‑17, p 18). Sellest tulenevalt tuleb lähtuda sissenõudja kogunõudest,

mitte sissenõudja poolt täitemenetluse käigus vähendatud nõudest, ja sellest lahutada

täitemenetluses sisse nõutud summa.

Näiteks juhul, kui sissenõudja kogunõue on 18 802 eurot 4 senti, kohtutäituri ametikonto

vahendusel täideti nõue 334 euro 89 sendi ulatuses, tuleb KTS2010 § 41 lg 2 järgne põhitasu

arvutada summalt 18 467 eurot 15 senti (18 802,04 - 334,89), s.o 288 948 krooni 11 senti.

Tegemist on rahalise nõude täitmisega. Põhitasu tuleb KTS2001 § 23 lg 1 ja 2 järgi määrata

enne täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist ja see muutub sissenõutavaks täitmisteate

võlgnikule kättetoimetamisega. Täitemenetlus alustati 17. septembril 2009 ja täitmisteade

toimetati avaldajale kätte 22. septembril 2009. Põhitasu määra arvestamisel tuleb KTS2010 §

107 ja KTS2001 § 59 lg 24 alusel lähtuda seega nimetatud ajal kehtinud kohtutäituri põhitasu

määrast. Riigikohus tunnistas 25. jaanuari 2018. a üldkogu otsusega asjas nr 2-15-17249/49

KTS2010 § 35 lg-d 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks edasiulatuvalt arvates

otsuse resolutsiooni vastava punkti jõustumisest. Riigikohus tunnistas 1. veebruari 2018. a

otsusega asjas nr 5-17-11/10 kohtutäituri tasu seaduse § 35 lg 2 punkti 15 põhiseadusega

vastuolus olevaks ja kehtetuks otsuse jõustumisest arvates edasiulatuvalt. Riigikohtu otsused

kohtutäituri tasude põhiseadusega vastuolevaks tunnistamise kohta ei ole seega kohalduvad

tagasiulatuvalt ega muuda seega eeltoodud järeldust, et põhitasu määr tuleb määrata

täitemenetluse alustamise ajal kehtinud seaduse alusel.

Täitemenetluse ajal kehtinud KTS2001 § 2512 lg 2 p 7 redaktsiooni järgi oli põhitasu 288 948

krooni 11 senti suuruselt nõudelt 26 727 krooni 70 senti (9,25% nõude summast), s.o 1708

eurot 21 senti. Pool sellest on 854 eurot 11 senti (käibemaksuta). Sellele lisandub KTS2001 §

242 ja KTS2010 § 32 lg 3 järgi käibemaks.

Ringkonnakohus leidis ülal, et KTS2010 § 41 lg 2 alusel kohtutäituri tasu sissenõudja kanda

jätmist õigustavad erandeid ei ole, v.a ulatuses, milles sissenõudja loobus enda nõude

täitmisest. Samas arvestades, et sissenõudja on olnud vabatahtlikult nõus tasuma kohtutäituri

põhitasu katteks KTS2010 § 41 lg 2 järgselt tasumisele kuuluva kohtutäituri põhitasu, s.o 854

eurot 11 senti + käibemaks, on võimalik jätta KTS2010 § 41 lg 2 alusel arvutatud kohtutäituri

põhitasu sissenõudja kanda.

Sissenõudja tasus kohtutäituri põhitasu katteks kokku 1071 eurot 1 sent (tl 11), s.o suurema

summa kui ta oli selleks KTS2010 § 41 lg 2 järgi kohustatud. Kohtutäituril tuleb uue

kohtutäituri tasu otsuse tegemiseks välja selgitada, kas sissenõudja soovis kohtutäituri

põhitasu maksmisega täita üksnes KTS2010 § 41 lg 2 järgset kohustust või soovis sissenõudja

täita avaldaja eest avaldajale KTS2010 § 32 lõikest 5 tuleneva kohtutäituri põhitasu maksmise

kohustust. Kohtutäituril tuleb lähtuvalt sissenõudja vastusest tagastada sissenõudjale KTS2010

§ 41 lg 2 alusel tasumisele kuluva täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu

ületav summa või arvestada see avaldaja KTS2010 § 32 lõikest 5 tuleneva kohtutäituri põhitasu

maksmise kohustuse katteks. Viimati nimetatud juhul, kui avaldaja KTS2010 § 32 lõikest 5

tuleneva kohtutäituri põhitasu maksmise kohustuse saab sissenõudja poolt makstu arvel

lugeda osaliselt või täielikult täidetuks, ei ole kohtutäituril võimalik tasutuks loetud nõude

eest avaldajalt raha võtta.

12.3. Kui kohtutäitur käsitleb kohtutäituri tasu otsuses muid tasusid või kulusid peale

täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu, tuleb kohtutäituril selgelt välja tuua,

mis tasu või kuluga on tegu, millise toimingu eest ja mis alusel on see võetud. Kui tasu või

kulu, mida kohtutäitur tasu otsuses käsitleb, on varasema kohtutäituri otsuse või täitekulude

otsusega välja mõistatud, tuleb varasemale otsusele viidata (vt KTS2010 § 31 lg 2, TMS § 38

lg 3, Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" § 62 lg 1 ja

2).

13. Sõltuvalt eelmärgitust tuleb kohtutäituril otsuses selgelt välja tuua see, kas esineb alus

avaldajalt täiendavalt lisasummade väljamõistmiseks või hoopis täitekulude katteks tasutud

10 eurot 1 sendi avaldajale tagastamiseks.

14. Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusega seotud

menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja osales määruskaebuse menetluses isiklikult.

Avaldajal puuduvad seega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)