3-23-1916/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1916 Haldusasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlustoiming X ja Y kaebus Politsei– ja Piirivalveameti kohustamise nõudes

Kaebajad – X ja Y, esindaja vandeadvokaat Janar Urres

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada X ja Y kaebus läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. X (isa) ja Y (poeg) viibisid Eesti Vabariigis perioodil 06.02.2022 – 01.02.2023 D-viisa alusel.

2. A on X abikaasa ja Y ema. A esitas taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks 11.10.2022. A sai elamisloa 09.05.2023 vaidemenetluse tulemusel.

3. X ja Y esitasid Politseija Piirivalveametile (PPA) taotlused tähtajaliste elamislubade andmiseks. PPA sai kaebajate taotlused kätte 29.05.2023.

4. PPA palus 01.08.2023 X vastata täiendavatele küsimustele. PPA teatas, et kaebajate taotluse menetlustähtaega on pikendatud kuni 01.09.2023. X vastas PPA küsimustele 04.08.2023.

5. PPA pöördus 15.08.2023 A poole täiendavate küsimustega. PPA pikendas taotluse menetlustähtaega kuni 15.10.2023. A vastas 15.08.2023 PPA küsimustele 18.08.2023.

6. Tallinna Halduskohtule saabus 29.08.2023 X, Y kaebus PPA kohustamise nõudes põhjendada, mis asjas tähtsust omavad asjaolud tingivad menetlustähtaja pikendamist kuni 15.10.2023, alternatiivselt nõudega kohustada PPA-d andma kaebajatele tähtaeg vastavate asjaolude täpsustamiseks ja/või tõendite esitamiseks; alternatiivselt tühistada PPA 15.08.2023 otsus taotluste nr 2025364471 ja 2025364464 läbivaatamise menetlustähtaja pikendamiseks kuni 15.10.2023 ja kohustada vastutajat läbi vaatama kaebajate taotlused esimesel võimalusel.

7. Kaebajad muutsid 02.10.2023 kaebuse nõuet ning esitasid taotluse nõudega tuvastada PPA otsuse õigusvastasus menetlustähtaja pikendamiseks kuni 15.10.2023 kaebajate elamisloa taotluste menetlemisel.

Kohtu põhjendused

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

9. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kohustamisnõude esitamine ei täida oma eesmärki, kuna PPA pikendas kaebajate taotluse menetlustähtaega kuni 15.10.2023, kuid kohtumenetlus kestab kauem. Kaebajad esitasid taotluse kaebuse muutmiseks, nõudes PPA 15.08.2023 otsuse, millega pikendati kaebajate taotluste menetlustähtaega, õigusvastasuse tuvastamist. Tuvastamisnõude eesmärgina on kaebajad märkinud asjaolu, et kaebajad saavad tugineda vastavale asjaolule nende elamisloa taotluste menetluse käigus ning saavutada potentsiaalselt tulemuse, et vastustaja ei jätka kaebajate taotluste läbivaatamise viivitamisega põhjendamatult ja saavad tugineda vastavale asjaolule nende elamisloa taotluste menetluse käigus tulevikus, kui kaebajad taotlevad elamisloa andmist uuesti. Samuti on PPA toimingute tuvastamine vajalik juhuks, kui kaebajad soovivad esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude.

10. Kaebajad on õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 14.02.2023 lahendile nr 3-19-2164, kus leiti, et: „Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). HKMS § 44 lg-st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Riigikohus on varem leidnud, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks oma õiguste kaitsmisel on eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (RKHKo nr 3-17-749/24, p 11; RKHKo nr 3-19-882/22, p 23.1)“. Kohtu hinnangul ei saavuta kaebajad tuvastamisnõude esitamisega soovitud eesmärki. Nagu kohus eelnevalt tsiteeris, ei anna hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus luba tuvastusnõude esitamiseks.

11. Lisaks ei nähtu kohtule selgelt ka preventiivsel eesmärgil tuvastusnõude esitamise vajalikkus. Praegusel ajal on kaebajate elamisloa taotlus PPA menetluses ning seega ei ole teada, kas kaebajatele keeldutakse elamisloa andmisest. Asjaolu, et PPA tunnistas kehtetuks A (X abikaasa ja Y ema) elamisloa, ei tähenda automaatselt, et ka kaebajatele keeldutakse elamisloa andmisest. Juhul, kui keeldutakse, on kaebajatel võimalik vastavaid keeldumisi eraldiseisvalt vaidlustada tühistamisnõudega, millega kaebajad saavutaksid soovitud eesmärgi. Mh on kaebajatel tühistamisnõude raames võimalik vaidlustada ka väidetavat menetlustähtaegade õigusvastast pikendamist. Kohtul puudub alus järeldada, et ka edaspidi pikendatakse tähtaegasid kaebajate elamisloa taotluste menetlustes, kuivõrd puudub kindlus, et kaebajad esitavad korduvad elamisloa taotlused või PPA pikendab vastavaid tähtaegu, mh praegusel ajal toimuvas haldusmenetluses.

12. Kohtupraktikas on ka leitud, et tuvastamisnõude esitamist ei saa õigustada pelgalt kaebajate soov veenduda haldusakti või toimingu õiguspärasuses (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2022 määrus haldusasjas nr 3-21-2113, p 12). Seega kohus ei tuvasta PPA toimingu õigusvastasust üksnes põhjusel, et kaebajate hinnangul on PPA menetlustähtaegade pikendamine tavapärane praktika ning tähtaegasid pikendatakse ilma põhjuseta. Lisaks seab õigusvastasuse tuvastamiseks vastava piirangu

HKMS § 44 lg 1, mille järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2), milliseid antud asjas ei esine.

13. Kaebajad on mh märkinud tuvastamiskaebuse eesmärgiks asjaolu, et menetluse venitamise õigusvastasuse tuvastamine võib olla kaebajate jaoks oluliseks tõendiks A elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise menetluses. Ka sellel eesmärgil ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav, kuivõrd A seotud asjaolud tuvastatakse vajadusel eraldiseisvalt vastavas (kohtu)menetluses.

14. Kohus tagastab kaebuse, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada eesmärki. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

15. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

(digitaalselt allkirjastatud)