2-22-14202/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. oktoober 2023

Tsiviilasja number

2-22-14202

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Kristiina

Auli ja alternatiivselt Tartu linn, XXXXX korteriühistu

vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. juuli 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristiina Auli määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik I): Kristiina

Auli (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tõnis Juurmann

Vastustaja (avaldaja): AB “Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kristiina Auli määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 26. juuli 2023. a määrus

muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 178

lg 4).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 23. septembril 2022 avalduse

Kristiina Auli (puudutatud isik I) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.

Avaldaja nõudeks oli avaldaja, kui kahju hüvitanud kindlustusandja regressinõue kahju

põhjustanud isiku vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel. Avaldaja hinnangul vastutab

puudutatud isik I kui korteri omanik, kust kahju tekitanud veeleke sai alguse.

Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kahju ei lähtunud

mitte puudutatud isiku I eriomandi esemest, vaid kaasomandi esemest. Avaldaja peab esitama

nõude korteriühistu vastu.

Avaldaja palus 19. oktoobri 2022. a menetlusdokumendis alternatiivselt mõista kahju ja viivise

Tartu linn, XXXXX korteriühistult (puudutatud isikult II). Puudutatud isik II vaidles avaldusele

vastu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 26. juuli 2023. a määrusega avalduse puudutatud isik I vastu kahju

hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata, rahuldas avalduse puudutatud isik II

vastu, mõistis puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 4499 eurot 14 senti

ning sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19. oktoobrist 2022

kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

Maakohus jättis puudutatud isiku I menetluskulud avaldaja kanda, mõistis avaldajalt välja

menetluskulu 2868 eurot 48 senti ning sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohus jättis riigilõivu puudutatud isiku II kanda, avaldaja muudest menetluskuludest 1/3

puudutatud isiku II ja 2/3 avaldaja enda kanda ning puudutatud isiku II menetluskulud tema

enda kanda. Maakohus mõistis puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja menetluskulu 489

eurot 20 senti, kohustades puudutatud isikut II tasuma avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Maakohus leidis, et puudutatud isik I ei ole rikkunud oma korrashoiukohustust ega kohustust

teavitada korteriühistut võimalikust kahjustumisest või selle ohust. Maakohus rahuldas

alternatiivse nõude korteriühistu vastu. Korteriühistu rikkus kohustust tagada kaasomandi osa

eseme korrasolek ega tõendanud, et rikkumine oleks vabandatav.

Maakohus jaotas menetluskulud, jättes puudutatud isiku I kulud avaldaja kanda. Puudutatud

isiku I 6. juuli 2023. a menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isiku I menetluskuluks

lepingulise esindaja kulud 5172 eurot 48 senti, s.o õigusabikulu 5040 eurot (35 t * 120 eurot / t

+ käibemaks 840 eurot) ja sõidukulu 132 eurot 48 senti (2 * 184 km * 0,3 eurot / km +

käibemaks 22 eurot 8 senti). Puudutatud isik I ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja ei ole

puudutatud isiku I menetluskulude kohta seisukohta esitanud.

Puudutatud isikut I esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav vandeadvokaadist lepinguline

esindaja. Tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud ja vajalik ega ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus pidas puudutatud isiku I

esindaja ajakulu põhjendatuks vaid osaliselt. Asi oli keskmise keerukuse ja mahukusega.

Esindaja kõrget kvalifikatsiooni arvestades saab eeldada, et ajakulu on pigem väiksem kui

suurem ja menetlusdokumendi koostamine ei ole keerukas.

Eelduslikult kulub

vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub

muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal (vt Riigikohtu 28. novembri 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16). Kuigi menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea olema

võrdne, kinnitab ajakulu osalist põhjendamatust seegi, et puudutatud isiku I vandeadvokaadist

esindaja, kes on ka varasemalt sarnastes menetlustes osalenud (tl 91), ajakulu on avaldaja

juristist esindaja omast umbes 2,5 korda suurem.

Asja materjalidega tutvumine ning kliendiga nõupidamised jm suhtlus on üldjuhul hõlmatud

menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks

on kohtule esitatav menetlusdokument ja osalemine istungil. Kui tutvumisele ja analüüsile ei

järgne kohtu nõudel seisukoha esitamist, ei ole tutvumiste ja analüüside kulu vastaspoole poolt

hüvitamine üldjuhul põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud hüvitada esindatavale ülevaadete

ja selgituste koostamise kulu. Ka Riigikohus ei ole pidanud põhjendatuks nõuda avaldajalt

puudutatud isiku ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist (vt Riigikohtu 27. novembri

2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 22). Puudutatud isiku I hilisemad

menetlusdokumendid kordavad osaliselt juba varasemates toodut. Arvestades eeltoodut, tehtud

toiminguid, tutvumist vajanud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning koostatud

menetlusdokumentide sisu, mahtu ja kvaliteeti, samuti 30. jaanuari 2023. a kohtuistungi kestust,

pidas maakohus põhjendatuks ajakulu kokku 19 tundi, s.o rahaliselt 2736 eurot (19 t *

120 eurot/t + käibemaks 456 eurot). Puudutatud isik I ei ole käibemaksukohustuslane, seega

tuleb talle hüvitada ka käibemaks (TsMS § 174 lg 10).

Sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras justiitsiministri 1. augusti 2016. a

määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (kord)

(vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 12). Advokaadibüroo

Talts & Partnerid ning Tartu kohtumaja vaheline kaugus on 184 km, seega on põhjendatud

hüvitada korra § 17 lg 2 alusel istungile ja tagasi sõidu kulu 132 eurot 48 senti (2 * 184 km *

0,3 eurot/km + käibemaks). Eeltoodut ja menetluskulude jaotust arvestades tuleb avaldajalt

mõista puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulu 2868 eurot 48 senti (2736 + 132,48).

MÄÄRUSKAEBUS

3. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis puudutatud isiku I taotluse menetluskulude

hüvitamiseks summas 2304 eurot rahuldamata, teha asjas uus määrus, millega rahuldada

puudutatud isiku I taotlus menetluskulude hüvitamiseks täielikult ja mõista avaldajalt

puudutatud isiku I kasuks välja tsiviilasjas nr 2-22-14202 kantud menetluskulud kogusummas

5172 eurot 48 senti. Puudutatud isik I palub jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt oli tsiviilasi keskmisest keerukam. Hoolimata tsiviilasja hinna

suurusest on käesoleval juhul vaieldamatult tegemist keeruka vaidlusega nii juhtunu asjaolude

väljaselgitamise, kui ka õiguse kohaldamise poolest. Pooltel oli vaidlus nii kahjujuhtumi

asjaolude, kui ka kohalduva õiguse, sh tõendamiskoormise jaotuse üle. Tartu Maakohus möönis

ka ise 30. jaanuaril 2023 toimunud istungil, et tsiviilasja aluseks olevad asjaolud on keerulised

ning puudub ühtne kohtupraktika, mis annaks kohtule selge juhise asja lahendamiseks.

Kahjujuhtumi asjaolude selgitamise ja tõendamise kohustus jäi täielikult puudutatud isiku I

kanda. Avaldaja ei olnud enne kohtusse pöördumist välja selgitanud kahjunõude aluseks

olevaid asjaolusid. Puudutatud isik I tegeles tõendite kogumisega, hoolimata, et

kanalisatsioonipüstaku puhastusluugi korgi lekkega seonduvad asjaolud on kahju hüvitamise

nõude eeldusena kahjunõude avalduse aluseks ning seega avaldaja selgitada ja tõendada.

Seetõttu on väär maakohtu seisukoht, et ajakulu kliendile menetlusliku olukorra selgitamiseks

ja tõendite kogumiseks olnuks ülemäärane või põhjendamatu. Maakohus välistas

kohtumääruses puudutatud isiku I kohustuste rikkumise ja vastutuse avaldaja ees, tuginedes

üksnes ja ainult puudutatud isiku I antud selgitustele ning kogutud ja kohtule esitatud tõenditele.

Puudutatud isiku I menetluskulude kõrvutamine avaldaja kuludega on põhjendamatu. Ainuüksi

avaldaja ja puudutatud isiku I menetlusdokumentide seisukohtade võrdlemisel pidanuks kohus

leidma, et need ei ole sisult võrreldavad, mistõttu ei saa võrreldavad olla avaldajal ja puudutatud

isikul I nende koostamiseks kulunud aeg. Avaldaja lepinguline esindaja tegeleb erinevalt

puudutatud isiku I esindajast üksnes ja ainult avaldaja eest ja nimelt kahjuavalduste esitamisega.

Puudutatud isik I täitis menetlusdokumente koostades ja esitades kohtunõuet. Puudutatud isiku

I kirjalikud seisukohad on alati esitatud vastuseks sellele eelnenud kohtunõudele.

Kohus ei ole kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 hinnanud seda, kas õigusabi osutamise kulud ja

töömaht eraldiseisvalt on mõistlikud ja põhjendatud. Maakohus vähendas puudutatud isiku I

menetluskulusid umbes 50% ulatuses, kuid määruses ei ole kohtu seisukoha kujunemine

järgitav ega järelduse õigsus kontrollitav.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning kaebuse

läbivaatamisega seotud menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Avaldaja ei nõustu

määruskaebuse väitega, et käesolev tsiviilasi oleks olnud keskmisest keerukam. Väär on

puudutatud isiku I väide, et asjaolude selgitamine ja tõendamise kohustus jäi täielikult

puudutatud isiku I kanda. Avaldaja on avalduses esile toonud nõude aluseks olevad asjaolud

ning need ka tõendanud. Kohus on avaldaja poolt esitatud asjaolude ja tõendite põhjal leidnud,

et nõue kuulub korteriühistu vastu rahuldamisele. Kliendile menetlusliku olukorra pidev

selgitamine on olnud põhjendamatu. Määruskaebuse väide, et avaldaja lepinguline esindaja

tegeleb ainult avaldaja eest ja nimel kahjuavalduse esitamisega, on ebaõige ja tõendamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 26. juuli

2023. a määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on vaidlustatud osas

seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust selle

muutmiseks.

6. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust TsMS § 651

lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Puudutatud isik I on vaidlustanud

maakohtu määruse osas, milles kohus jättis puudutatud isiku I taotluse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata. Muus osas maakohtu määrust ei

vaidlustatud. Seega on maakohtu määrus vaidlustamata osas jõustunud.

7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja

vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab välja mõista lepingulise esindaja

kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu ja esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus

tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 9; 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19).

8. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et käesolev tsiviilasi on keskmisest

keerukam.

Ainuüksi asjaolu, et avaldaja oli esitanud nõude puudutatud isiku I ja alternatiivse nõude

puudutatud isiku II vastu, ei tee asja keskmisest keerukamaks. Seda ei tee ka asjaolu, et

menetlusosalised vaidlesid selle üle, kas kahju tekkis puudutatud isiku I eriomandi esemest või

korteriomanike kaasomandi esemest. Kahjustada saanud korteriomaniku või ka temale kahju

hüvitanud kindlustusseltsi kahjunõue teise korteriomaniku või korteriühistu vastu ei ole

tavapäratu, sarnaseid nõudeid on lahendanud Riigikohus, selles valdkonnas kohtupraktika

leidmine ei ole keeruline.

Ebaõige on ka määruskaebuse väide, et avaldaja ei ole ise asjas tähtsust omavaid asjaolusid

üldse selgitanud. Kuna kahjustav asjaolu lähtus puudutatud isiku I korteriomandi eriomandi

piirest, võis eeldada, et puudutatud isik I rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud

vabandatav. Kuna asjas tekkis vaidlus selle üle, kas veeleke võis lähtuda korteriomanike

kaasomandi osast, pidi puudutatud isik I vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei ole

oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav (vt Riigikohtu 30. märtsi 2023. a määrus

tsiviilasjas nr 2-19-9500, p 15.1 ja selles viidatud 19. märtsi 2021. a kohtuotsus tsiviilasjas nr

2-18-13649, p 21).

9. Maakohus ei ole puudutatud isiku I menetluskulude hindamisel vähendanud puudutatud

isiku I esindaja ajakulu ainuüksi põhjusel, et avaldaja esindaja ajakulu oli väiksem. Maakohus

selgitas, et kuigi menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (vt Riigikohtu

5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 17), kinnitab ajakulu osalist

põhjendamatust seegi, et puudutatud isiku I vandeadvokaadist esindaja, kes on ka varasemalt

sarnastes menetlustes osalenud, ajakulu on avaldaja juristist esindaja omast umbes 2,5 korda

suurem. Tegemist on vaid ühe kriteeriumiga, mida maakohus menetluskulude vajalikkust ja

põhjendatust hinnates arvesse võtnud.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsustus kulude vähendamise osas selge ja jälgitav.

Kohus ei pea analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja

vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Menetluskulude põhjendatust hinnates lähtus

maakohus asjaolust, et puudutatud isiku I hilisemad menetlusdokumendid kordavad osaliselt

juba varasemates toodut.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku I esindaja tõepoolest esitanud kirjalikud

seisukohad vastuseks sellele eelnenud kohtunõudele. Kuigi maakohus selgitas, et kui

tutvumisele ja analüüsile ei järgne kohtu nõudel seisukoha esitamist, ei ole tutvumiste ja

analüüside kulu vastaspoole poolt hüvitamine üldjuhul põhjendatud, ei nähtu maakohtu

määrusest, et maakohus oleks ainuüksi sellel alusel jätnud puudutatud isiku I kulu

väljamõistmata või selle vähendanud.

10. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et puudutatud isiku I menetluskulu on

osaliselt ülepaisutatud. Maakohus leidis õigesti, et asja materjalidega tutvumine ning kliendiga

nõupidamised jm suhtlus on üldjuhul hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi

osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument.

Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus puudutatud isiku I esindajal

ainuüksi puudutatud isikuga I suhtlemisele umbes 5 tundi, lisaks on suhtlus kliendiga märgitud

ka menetlusdokumentide koostamise toimingute juures. Ringkonnakohtu hinnangul on

tegemist ülepaisutatud ajakuluga, mis ei kuulu vastaspoolelt täies ulatuses väljamõistmisele.

Puudutatud isiku I esindaja poolt koostatud menetlusdokumendid ei ole mahukad, samuti ei

ole mahukad teiste menetlusosaliste dokumendid. Nende dokumentidega tutvumisele ja

seisukohtade koostamisele menetluskulude nimekirjas märgitud aeg ei ole ringkonnakohtu

hinnangul mõistlik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isiku I esindaja

kõrget kvalifikatsiooni arvestades saab eeldada, et ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja

menetlusdokumendi koostamine ei ole keerukas.

Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul ületanud diskretsioonipiire puudutatud isiku I

lepingulise esindaja vajaliku ajakulu hindamisel. Maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks

peetud ajakulu kokku 19 tundi ei ole tsiviilasja sisu ja keerukust arvestades ebamõistlik ega

ülepaisutatud. Eeltoodud arvestades ei ole määruskaebus põhjendatud ning see tuleb jätta

rahuldamata.

11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke