2-23-110412/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

04. oktoober 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-110412

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi BBA Assist OÜ ja X vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1784,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699, asukoht

Tartu mnt 13, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Irina

Vassiljeva (e-post irina@revensen.ee)

Kostja I: BBA Assist OÜ (registrikood 14904981, asukoht

Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn, e-post info@bba.ee,

puhkus@elukodu.ee), seaduslik esindaja juhatuse liige X

Kostja II: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post

xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt I BBA Assist OÜ ja kostjalt II X solidaarselt hageja Revensen OÜ

kasuks põhivõlgnevus 1026,37 eurot, intress 136,20 eurot, lepingu hooldustasu 57 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja seisuga 04.05.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne

viivis 124,32 eurot ning alates 05.05.2023 viivised põhinõudelt 1026,37 eurot kuni selle

kohase tasumiseni lepingujärgses määras 40% aastas.

3. Määrata, et kostjal I BBA Assist OÜ ja kostjal II X tuleb käesoleva kohtuotsusega

Revensen OÜ kasuks väljamõistetud summad tasuda Revensen OÜ arveldusarvele

XXXXXXXXXXXXXX märkides selgitusse võlgniku nime, isikukoodi või registrikoodi

ja tsiviilasja numbri.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

5. Välja mõista kostjalt I BBA Assist OÜ ja kostjalt II X solidaarselt hageja Revensen OÜ

kasuks menetluskulud summas 1055 eurot (riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot ja õigusabikulud 720 eurot).

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni kostjal I BBA Assist OÜ ja kostjal II X tasuda hagejale Revensen OÜ viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja palub BBA Assist Oܡlt ja Xˇlt solidaarselt Revensen OÜ kasuks välja mõista

17.06.2021 laenulepingust nr Y210616162 tulenev põhivõlgnevus 1026,37 EUR, intress 136,20

EUR, lepingu hooldustasu 57,00 EUR, sissenõudmiskulud 30,00 EUR ja seisuga 04.05.2023

sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 124,32 EUR ning edaspidi nõuda BBA Assist

Oܡlt ja Xˇlt solidaarselt viiviseid alates 05.05.2023 põhinõudelt 1026,37 EUR kuni selle kohase

tasumiseni lepingujärgses määras 40,00% aastas.

2. Samuti palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 815,00 EUR,

s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 315,00 EUR, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20,00

EUR ja õigusabikulud 480,00 EUR. Mõista välja BBA Assist Oܡlt ja Xˇlt solidaarselt hageja

kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast

kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses

viivisemääras.

3. Revensen OÜ esitas 10.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikelt 1985,04 euro saamiseks. Kohus tegi 14.03.2023 võlgnikele makseettepaneku, mis on

võlgnikule BBA Assist OÜ loetud kättetoimetatuks vastavalt TsMS § 311¹ lg-le 5¹ 22.03.2023

aadressil puhkus@elukodu.ee. Võlgnikud X ja BBA Assist OÜ esitasid 06.04.2023 nõudele

vastuväite. Harju Maakohus kohustas 17.04.2023 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule

nõuetele vastav põhjendatud hagiavaldus, nõude aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid

ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

4. BBB Assist OÜ, kostja I, keda esindab X, kostja II sõlmis 17.06.2021 Ühisraha OÜ-ga 2000,00

EUR saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis

laenulepingu. 17.06.2021 sõlmisid Ühisraha OÜ ja kostja II käenduslepingu. Vastavalt

käenduslepingu p 1.1 kohustub käendaja võlausaldaja ees vastutama Investori ja BBA Assist OÜ,

vahel 17.06.2021 sõlmitud laenulepingu nr Y210616162, laenu summa 2000,00 eurot ja selle

kõigi tulevikus tehtavate muudatuste ja täienduste ning lisade nõuetekohase täitmise eest.

Käenduslepingu p 1.2 järgi vastutab laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata

intresside ning kohustuse rikkumistest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja samuti

laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest solidaarselt

laenusaajaga. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 4000,00 eurot.

5. Laenulepingu nr Y210616162 alusel võttis kostja I laenu 2000,00 EUR intressiga 40.00%

aastas ja 0.111% päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 17.07.2021

annuiteetgraafiku alusel iga kuu 17. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu

hooldustasust koosnevaid makseid summas 132,38 EUR. Laenulepingu alusel kohustus kostja

saadud laenu tagastama hiljemalt 17.06.2023. Kokku kohustus kostja tasuma 3277,12 EUR 3

(igakuised osamaksed 132,38 EUR x 24 kuud + 100,00 eurot lepingutasu). Ühisraha OÜ maksis

kostjale laenusumma välja 17.06.2021. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud

kostjalt kokku 2421,49 EUR.

6. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi

meeldetuletusi. 7. Ühisraha OÜ saatis 25.11.2021, 25.12.2021, 05.01.2022, 15.01.2022,

25.01.2022, 31.01.2022, 05.02.2022, 25.02.2022, 05.03.2022, 15.03.2022, 25.03.2022,

03.04.2022, 05.04.2022, 25.04.2022, 05.05.2022, 15.05.2022, 25.05.2022, 01.06.2022,

05.06.2022, 15.06.2022, 25.06.2022, 05.07.2022, 07.07.2022, 15.07.2022, 25.07.2022,

05.08.2022, 15.08.2022, 05.09.2022, 15.09.2022, 20.09.2022, 25.09.2022, 03.10.2022,

05.10.2022, 15.10.2022, 25.10.2022, 05.11.2022, 15.11.2022, 25.11.2022, 05.12.2022,

15.12.2022, 25.12.2022, 05.01.2023, 15.01.2023, 25.01.2023, 05.02.2023 kostjale tasuta

meeldetuletusi. OÜ Ühisraha saatis 21.09.2021, 21.10.2021, 21.11.2021, 21.12.2021, 21.01.2022,

21.02.2022, 21.03.2022, 21.04.2022, 21.05.2022, 21.06.2022, 21.07.2022, 20.09.2022,

21.09.2022, 21.11.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Ühisraha OÜ saatis

03.07.2022, 02.08.2022, 02.10.2022, 17.10.2022, 03.12.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise

hoiatused, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul.

Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla

kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja

ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Ühisraha OÜ edastas

07.02.2023 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik lepingust

tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava

summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Laenu taotluse esitamisel kostja märkis, et tema e-

posti aadress on info@bba.ee.

7. Ühisraha OÜ loovutas 03.03.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Nõude

loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 03.03.2022 teatise.

8. Hageja nõuab põhivõlga summas 1026,37 EUR. Hageja loeb, et täitmine on toimunud esimeses

järjekorras sissenõudmiskulude katteks, maksmise viivituse seoses viivituse katteks ja seejärel

sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks ja seejärel põhikostuste

katteks. Laenuandja saatis 21.09.2021, 21.10.2021, 21.11.2021, 21.12.2021, 21.01.2022,

21.02.2022, 21.03.2022, 21.04.2022, 21.05.2022, 21.06.2022, 21.07.2022, 21.09.2022 kostjale

tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks ja 03.07.2022, 02.08.2022, 02.10.2022, 17.10.2022

laenulepingu ülesütlemise hoiatused. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6

laenuandjal on õigus nõuda laenusaajalt laenulepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud

kulude, sh inkasso- ja kohtumenetlusega seotud kulude hüvitamist ning laenusaajale saadetud

meeldetuletuskirjade tasude maksmist vastavalt Portaalipidaja kehtestatud Hinnakirjale. Vastavalt

portaali hinnakirjale võlateatis (sisult meeldetuletus) maksab 5,00 eurot ja laenulepingu

ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus) maksab 5,00 EUR, teatis laenulepingu ülesütlemise

kohta maksab 15,00 EUR. Kokku: 16x5=80,00 EUR. Seega laekumised summas 2421,49 EUR –

sissenõudmisega seotud kulud 80,00 EUR = 2341,49 EUR arvestab hageja viivituse, intressi,

hooldustasu ja põhiosa katteks. Vastavalt laenulepingu üldtingimustele p 3.7 laenusumma

tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses laenusaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust

tuleneva laenuandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel, maksab

laenusaaja laenuandjale viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest

aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse varaliste kohustuste tasumise päeval ning tasumata

viiviselt viivist ei arvestata. Viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise aasta-

ja päevamääraks on lepingu põhitingimustes ettenähtud intressi aasta- ja päevamäär. Tagasimakse

summa või selle osa puudumisel on laenusaaja kohustatud tasuma viivist. Viivist arvestatakse

pärast maksegraafikujärgse laenu tagastamise või osamakse maksetähtaja möödumist alates

maksetähtajale järgnevast päevast. Viivist arvutatakse iga päev summalt, mis maksegraafiku järgi

on tasumata, päevani, millal summa on tasutud. Viivis oli arvutatud 05.10.2021 summas 2,65

eurot, 25.10.2021 summas 2,65 eurot, 23.11.2021 summas 3,31 eurot, 25.11.2021 summas 0,05

eurot, 29.12.2021 summas 7,94 eurot, 03.02.2022 summas 5,03 eurot, 03.02.2022 summas 11,25

eurot, 07.04.2022 summas 41,03 eurot, 07.07.2022 27,62 eurot, 30.08.2022 summas 68,84 eurot,

20.09.2022 summas 9,58 eurot, 20.09.2022 summas 62,22 eurot, 20.09.2022 summas 4,60 eurot,

03.10.2022 summas 47,03 eurot, 03.10.2022 summas 31,11 eurot, 08.11.2022 summas 57,64

eurot. Kokku: 382,55 eurot. 29.12.2021 122,38 03.02.2022 184,20 07.04.2022 325,76 07.07.2022

180,00 30.08.2022 130,00 20.09.2022 310,00 03.10.2022 243,89 08.11.2022 230,00, kokku

2421,49 EUR. Seega kostja tasumised summas 2341,49-382,55=1958,94 eurot arvestab hageja

intressi, hooldustasu ja põhiosa katteks. 3. järjekorras hageja loeb intressi nõuetekohaselt tasutuks

(tasutud

1-14

osamakset),

so

intress

739,69

EUR

(66,67+64,82+62,90+60,91+58,87+56,75+54,56+52,30+49,96+47,55+45,05+42,48+39,81

+37,06). 4. järjekorras hageja loeb hooldustasu nõuetekohaselt tasutuks (tasutud 1-14 osamakset),

s.o tasutud hooldustasu 10,00 x 14 = 140,00 EUR. 5.järjekorras loeb hageja seoses tasumisega

osaliselt

tasutuks

põhivõla,

so

põhinõue

973,63

EUR

(55,71+57,56+59,48+61,47+63,51+65,63+67,82+70,08+72,42+74,83+77,33+79,90+82,57

+85,32+88,16+91,10+94,14) (tasutud 1-14 osamakset). Ülejäänud summa 105,62 EUR kostja

laekumistest (1958,94-739,69-140,00-973,63=105,62) läks 15 osamakse põhiosa katteks summas

88,16 EUR ja osaliselt 15 osamakse intressi katteks summas 34,22 EUR. Seega põhiosa võlgnevus

on summas 1026,37 (2000,00 – 973,63 =1026,37) EUR. Intresside võlg vastavalt

maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 07.02.2023 oli summa 136,20 EUR. Laenulepingu

põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 40

%. Pooled on 17.06.2021 maksegraafikus intressi summaks kokku leppinud 1037,12 eurot, mis

lepingu tingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi

pikkuse järgi. Hageja on arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata

osamaksest alates 17.09.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 07.02.2023 summas 136,20 eurot.

9. Võlg hooldustasu osas on summas 57,00 EUR. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu

igakuine hooldustasu ettevõtte puhul 0,5% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste

maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 10,00 EUR. Kostja võlgneb teenustasu

laenulepingu kehtivuse 5 kuu ja 21 päeva eest (alates 15-19 osamakset ja osaliselt 20 osamakse)

summas 5 x 10,00 EUR + 10,00 EUR * 21 päeva/30 päeva = 57,00 EUR. Hooldustasu koosneb

märgitud hinnakirjas % laenusummast. Hooldustasu hageja nõuab hinnakirja alusel. Seisuga

17.06.2021 ettevõttele hooldustasu oli 0,5% laenusummast. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste

kohaselt p.3.10 laenusaaja kannab kõik Laenulepingus, Tingimustes ja/või Hinnakirjas

kehtestatud kulud ja teenustasud. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 04.05.2023 on summas

124,32 EUR. Viivist hageja alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi

esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 40,00% aastas ja 0.111% päevas

kooskõlas laenulepingu punktiga 1.10 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja soovib kostjalt

sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates

edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses

viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla

summalt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud

pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei ilmutanud mingit soovi oma võlga

tasuda ja käitub võlausaldaja(te) ja oma kohustuste suhtes ükskõikselt ja pahatahtlikult.

10. Sissenõudmiskulud summas 30,00 EUR. Vastavalt laenulepingu üldtingimustele p.7.6

Laenuandjal on õigus nõuda Laenusaajalt Laenulepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud

kulude, sh inkasso- ja kohtumenetlusega seotud kulude hüvitamist ning Laenusaajale saadetud

meeldetuletuskirjade tasude maksmist vastavalt Portaalipidaja kehtestatud 7 Hinnakirjale.

Vastavalt portaali hinnakirjale meeldetuletus maksab 5,00 EUR ja laenulepingu ülesütlemise

teatis maksab 15,00 EUR. Laenuandja saatis 21.11.2022 kostjale tasulise meeldetuletuse võla

tasumiseks 1 x 5,00 EUR + 03.12.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja 07.02.2023

laenulepingu ülesütlemise teatise 1 x 15,00 EUR = 30,00 EUR. Tuleb rõhutada, et võla

sissenõudmisega seotud kulude tekkimine ei ole seotud laenulepingu eesmärgiga, vaid vajadusega

laenusumma mittetasumisega seotud Lepingu rikkumisest tingitud täiendavate kulutuste

hüvitamisega. Laenuandja ja hageja olid sunnitud nimetatud kulusid tegema ning kulud on olnud

vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud.

11. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 1373,89

EUR (s.h põhivõlg 1026,37 EUR, intressid 136,20 EUR, hooldustasu summas 57,00 EUR,

sissenõudmiskulud 30,00 EUR ja viivis 124,32 EUR seisuga 03.05.2023

12. Hageja on seisukohal, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest.

Vastutustundliku laenamise põhimõte on kahesuunaline tee, millel ka laenusaaja peab oma

kohustusi nõuetekohaselt täitma. Andmed, mille pinnalt laenuandja kontrollib laenusaaja

maksevõimelisust, esitab siiski laenusaaja ise ning laenuandjal on üksnes piiratud võimalused

kontrollida esitatud infot täiendavatest allikatest (pensioniregister, maksehäireregister). Hageja on

seisukohal, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kontrollinud

piisava põhjalikkusega laenusaaja maksevõimelisust. Olukorras, kus näiteks laenusaaja on

tahtlikult jätnud laenuandjale esitamata teabe või võltsinud esitatud krediidivõimekuse

hindamiseks vajalikku teavet ja selle tagajärjel on laenuandja hinnanud laenusaaja

krediidivõimelisust valesti, ei saabu vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevad

tagajärjed. Hageja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku

hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes.

Laenuandmisel ja -võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim

ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kostjale positiivset tulemust, samuti kostja hilisem

makseraskustesse

sattumine

ei

kvalifitseeru

vaikimisi

krediidiasutuse

hooletuseks.

Vastutustundliku laenamise nõude täitmisel ei saa krediidiasutuse tegevust kvalifitseerida

konkreetses laenusuhtes vastutustundliku laenamise nõude rikkumisena, kui see puudutab

asjaolusid, mis ei ole krediidiasutuse otsese kontrolli all ja millega kaasnevad riskid on

laenuvõtmisele olemuslikud või mida krediidiasutus ei saanud ega pidanud ette nägema (nt.

kliendi võetud kohustusi eraisikutelt/tuttavatelt, kliendi hilisema makseraskuse põhjustab

majanduskeskkonna üldine halvenemine, kliendi töötasu kaotus/vähenemine, kliendi muude

tulude vähenemine, tagatisvara turuväärtuse vähenemine, kliendi poolt hiljem võetud täiendavad

finantskohustused, kliendi poolt tema tegeliku laenuhuvi ja finantsvõimekuse varjamine jmt).

Krediidiasutusel on vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel õigus eeldada, et klient teab

oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning, et klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja

finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Lisaks peab siiski krediidisaaja eelkõige ise hindama

oma võimekust võetud kohustusi täita. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on isikul

võimalik otsustada, kas ta soovib laenuandja poolt pakutavatel tingimustel lepingu sõlmida või

mitte.

13. Kostja esitas laenutaotluse 16.06.2021 aastal summas 2000,00 eurot. Kostja esitas samuti oma

pangakonto väljavõtte. Käendaja on samuti esitanud oma pangakonto väljavõtte. Kostja

pangakonto väljavõtte järgi olid kostja sissetulekud summas 11 113,00 eurot ja kehtivad

finantskohustused on summas 143,00 eurot. Käendaja pangakonto väljavõtte järgi olid käendaja

sissetulekud summas 733,00 eurot ja majapidamiskulud olid 8 summas 150,00 eurot. Enne laenu

väljastamist kontrollis laenuandja maksehäireregistrit. Saadud andmete põhjal ei olnud kostjal

laenu väljastamise ajal maksehäireid. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 132,38 eurot.

Võttes

arvesse

kliendi

poolt

deklareeritud

andmeid/palgainfot/kostja

pangakonto

väljavõtet/käendaja pangakonto väljavõtet väljastati kostjale laenu. Pärast laenu väljastamist on

igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 275,38 eurot (kostja finantskohustused 143,00 +

väljastatud laen 132,38 = 275,38) ja veel jääb reserv summas 10837,62 eurot (11113,00- 275,38).

Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses

esitatud teavet/palgainfo/kostja pangakonto väljavõtte analüüs/käendaja pangakonto väljavõtte

analüüs/maksehäireregister. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on

piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi

sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud

summas osamaksega laenulepingut. Krediidihindamise kohaselt leidis laenuandja, et lahutades

kostja igakuistest sissetulekutest igakuised väljaminekud, majapidamiskulud ja taotletava laenu

osamakse jäi kostjale raha reservi. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas

kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas

tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas

pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud

andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest.

Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik

klient. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning

lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga,

kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma.

Kostja vastuväited

14. Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse. Esitatud vastuse kohaselt, tunnistab BBA Assist

OÜ, et on sõlminud nimetatud krediidilepingu ja tasunud nõudeid parimal võimalikul viisil.

Kahjuks on laenuandja suhtlus olnud äärmiselt segane ja arusaamatu, mis summa tuleb igakuiselt

tasuda ning arusaamatuks on jäänud tasutud summade alusel võlgnevuse katmine. Tänaseks on

võlgnevus täielikult koos intressiga tagasi juba makstud ja laenuandja täiendav nõue ülisuurtele

kõrvalnõuetele viidates viitab liigkasuvõtmisele. Kostja palub kohtul nõuet hinnata ja vähendada

kõrvalnõuete, intressi ja viivise määra seadusele vastava lubatud määrani ja vaadata üle

sellekohane õiguspärasus sõlmitud krediidilepingus. Antud juhul on laenuvõtja tasunud juba

lühikese ajaga märkimisväärse summa ning seda tuleks arvestada põhinõude katteks. Seda enam,

et lepingu sõlmimisel on laenuandja eesmärgiks algusest peale olnud summa nõudmine füüsilisest

isikust käendajalt ning tegemist ei ole lihtsalt kahe ettevõtte vahelise lepinguga.

Kohtu põhjendused

15. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

16. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

17. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe

ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

18. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest

ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire

TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

19. Harju Maakohtu määrusega määrati menetluse jätkamine kirjalikus menetluses. Pooltele

määrati tähtaeg täienduste, tõendite, taotluste (sh menetluskulude nimekirja) ja teeside

esitamiseks 13.09.2023 ning vastaspoole esitatule (sh vastaspoole menetluskulude nimekirjale)

vastamiseks 25.09.2023.

20. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg

3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Professionaalsel laenuandjal on VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus

hinnata laenutaotleja krediidivõimet (vt RKTKo nr 3-2-1-169-13, p 21). Samuti on laenuandjal

VÕS § 14 lg-st 2 tulenev olulisest informatsioonist teavitamise kohustus. Kui laenuandja

laenusaaja krediidivõimet ei hinda või rikub teavitamiskohustust, võib krediidisaaja mh nõuda

sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel (vt RKTKo nr 3-2-1-136-12, p

25). (p 10). VÕS § 402 sätestas, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 34 järgi oli tarbija VÕS-i tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbijakaitseseaduse § 2 p 1 järgi oli tarbija

defineeritud lepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduse redaktsioonis järgnevalt: tarbija – füüsiline

isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu

tema majandus- või kutsetegevusega. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema

tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 17). VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja

andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei

nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist. (p 13) 3-2-1-105-15. Käesolevalt on laenusaajaks

osaühing, kelle laenu käendas juhatuse liige.

21. Kokkuvõtvalt leiab kostja 2, et laenu tagasimaksmise arvestus on ebaselge. Asja materjalidest

tuleneb, et Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 17.06.2021 ning on laenuandjale on

laekunud kostjalt kokku 2421,49 EUR. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. VÕS § 415 lg 2

alusel toimub arvestus laekumiste osas alljärgnevalt: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks

tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas

järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Hageja on esile

toonud, et laekumisi arvestati laenulepingu p-st 6.3 lähtuvalt, mil tuleb laekunud maksed

arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude,

seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks

järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Hageja nõuab põhivõlga summas 1026,37 EUR.

Hageja loeb, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõudmiskulude katteks, maksmise

viivitusega seoses viivituse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning

hooldustasu katteks ja seejärel põhikohustuse katteks. Seega on arvestus toimunud seadusega

kooskõlas.

22. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS

§ 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

23. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et BBB Assist OÜ, kostja I, keda esindab X, sõlmisid 17.06.2021

Ühisraha OÜ-ga 2000,00 EUR saamiseks internetiportaali vahendusel laenulepingu. 17.06.2021

sõlmisid Ühisraha OÜ ja kostja II käenduslepingu. Vastavalt käenduslepingu p 1.1 kohustub

käendaja võlausaldaja ees vastutama Investori ja BBA Assist OÜ, vahel 17.06.2021 sõlmitud

laenulepingu nr Y210616162, laenu summa 2000,00 eurot ja selle kõigi tulevikus tehtavate

muudatuste ja täienduste ning lisade nõuetekohase täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et

kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma

kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või

osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Samasisuline kokkuleppe

on sätestatud käenduslepingus.

24. Hageja palub välja mõista sissenõudmiskulud summas 30,00 EUR. Vastavalt laenulepingu

üldtingimustele p.7.6 laenuandjal on õigus nõuda laenusaajalt laenulepingu rikkumisel võla

sissenõudmisega seotud kulude, sh inkasso- ja kohtumenetlusega seotud kulude hüvitamist ning

laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmist vastavalt portaalipidaja kehtestatud

hinnakirjale. Kohtule esitatud kirjadega on tõendatud viidatud kulu teke, ning sissenõudmiskulu

30,00 EUR tuleb välja mõista.

25. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja 1 on oma kohustuse täitmisega viivitanud. Hageja poolt

nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur ning hageja on viivist nõudnud lepingus kokkulepitud

määras. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-21-108947 lahendi punktis 9.2 märkinud, et

tarbijakrediidilepingute puhul on võlaõigusseaduses tarbija kaitseks ettenähtud erinorm

viivisemäära kohta. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete

tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1.

Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale

lausele. See tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis

peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas

ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (vt Riigikohtu 14.

jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 120-08, p 12; 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-170-13, p 16). Ringkonnakohus märgib lisaks, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause

koosmõjus VÕS § 113 lõike 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumisel lepingu

ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis kui oli lepingu kehtivuse ajal

intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu

ülesütlemise korral soodsam intressimäär. Kostja 1 puhul ei ole tegemist tarbijaga. Seega on

hageja viivise arvestus ning viivise määr õige ning seaduspärane.

26. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd põhinõue tuleb

rahuldada, kuulub väljamõistmisele ka viivis. Seisuga 04.05.2023 on sissenõutavaks muutunud

lepingujärgne viivis 124,32 EUR ning alates 05.05.2023 viivis põhinõudelt 1026,37 EUR kuni

selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 40,00% aastas.

27. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse

teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks

on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik

teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus leiab, et kostja ei ole oma

vastuväiteid tõendanud ning hagi tuleb rahuldada. Kostjalt 1 ja 2 tuleb solidaarselt välja mõista

Revensen OÜ kasuks põhivõlgnevus 1026,37 EUR, intress 136,20 EUR, lepingu hooldustasu

57,00 EUR, sissenõudmiskulud 30,00 EUR ja seisuga 04.05.2023 sissenõutavaks muutunud

lepingujärgne viivis 124,32 EUR ning alates 05.05.2023 viivis põhinõudelt 1026,37 EUR kuni

selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 40,00% aastas.

Menetluskulud

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses

kostja kanda.

29. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

30. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

31. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

32. Hageja 07.09.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku

summas 1055 eurot (riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 720 eurot). Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest:

o dokumentidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, materjalide komplekteerimine

(4 tundi);

o kostja vastusega tutvumine, kohtu ettepanekuga tutvumine, kostjale kompromissi

ettepaneku edastamine, kohtumäärusega tutvumine, hageja lõpliku seisukoha

koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine (2 tundi).

33. Kostja ei esitanud kohtule oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas.

34. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Hagejat esindas

asja menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja. Riigikohtu senises

praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja

tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot

ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981,

p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.

35. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus

võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on hageja õiguste

kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud.

Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku

6 tundi (4 + 2). Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku

720 eurot (6 tundi × 120 eurot).

36. Lisaks eeltoodule taotleb hageja kostjalt riigilõivu kokku 315 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv

on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

37. Põhjendatud on ka hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro hüvitamiseks. Kohus

selgitab, et TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud

menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3).

38. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1055 eurot

(720 + 315 + 20), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises

ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka

põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud

menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177

lg 4).

39. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik